Terve vabad. Kadakas ei kasva koos nende puudega mis on juba võrra ja pikkade juurtega. Seepärast arvas ta oma kodumaad nii nagu teeb seda kadakas. Lugupeetud muusikalise tunni kuulaja tänases saates tutvustame teile järjekordselt ühte Eestimaa Noorema põlve koorijuhti. Ta on pärit Valgamaalt, Studeerinud nii Tartu kui Tallinna õppeasutustes olnud muusikaõpetajaks, laulnud mitmetes vabariigikooli kollektiivides, olnud dirigendiks meeskooris Forestalia Tartu akadeemilises meeskooris kui sõprus Tallinna tehnikaülikooli meeskooris, Eesti raadio segakooris praegu Teaduste Akadeemia meeskoori peadirigent, selle mehe nimi on Ants Soots. Tunni aja jooksul kuulete muusikalises osas esinemas tema dirigeeritud koorikollektiive. Saates vestleme peale Ants Soots, jah, ka tema õpetaja maestro Ojaga ning Teaduste Akadeemia meeskooriliikmete Johan Merila ja Andre Veskimeistriga. Kõik jutuajamised ja mees. Proovi lindistus on tehtud kolm nädalat tagasi. Kõigepealt oleme ühel Teaduste Akadeemia meeskooriharjutusel, kus koor õppis, helilooja Urmas Sisaski mise veere Mei tõus mis on ühtlasi ka kohustuslik kooriteos meeskooridele rahvusvahelisel koorimuusika konkursil Tallinnas eeloleval suvel juuli alguses eesti mees. Koolidest on ennast sellele võistlusele üles andnud Teaduste Akadeemia meeskoor ja EKE inseneride meeskoor. Head kuulamist. Meie ei tea või ei paista midagi kahtlast ilma maagia vaiksemalt, aga tavaline viga. On täiesti retsitatiivi. Ja väga halb on see, kui me lähme paanikas, jagame neid voliga. Hääli need me julgeks kõiki häälikuid kõike Regmaatidega meelde, mis oli. Ants Soots on teie koori juures nüüd peale maestro Ratasepa surma. Jah, eks see oli võrdlemisi raske olukord, kui Arvo Ratassepp väga raskelt haigestus ja ei suuda enam kooriga tööd teha. Ja pärast seda, kui me olime ta metsakalmistule viinud, siis tekkiski väga raske küsimus, mis saab üldse koolist edasi? Tähendab, kes hakkab seda peadirigendikoormat vedama ja siis ma mäletan, meil oli küllalt palju arutelusid sel teemal, kes võiks olla niisugune dirigent, kes võtaks selle koori peadirigendi koorma enda vedada. Häda on ju selles, et meil on ju häid dirigente palju aga nad on kõik juba kooridega põhiliselt kinni ja selles mõttes oli küllalt raske selle valiku tegemine, kuigi kandidaat oli nii mõnigi. Mina soovitasin omal ajal just Antsoodsi, sest ma olen temaga varem tükk aega laulnud Tallinna kammerkooris kõrvuti ja tean noh esiteks teda kui väga andekat koorijuhti, aga samal ajal veel niisugust inimest, kes on väga hea huumoritajuga, kes oskab ka mehi teistpidi kaasa tõmmata, mis on ühe isetegevusega kooli juures? Võib-olla väga oluline tähendab mitte ainult hästi laulda, vaid ka niisugune noh, kuidas koori seltsielu või see peaks olema mis mehi koos hoiab ja tegevust edasi viib ja ma olen väga rõõmus, et need ootused, mis me siin lootsime sellest uuest dirigendist, et nad on siiski niivõrd õigustanud. Ma olen praegu laulnud juba kolm aastat tantsujuhatamise all. Ja kõige esimene sellise selline põhjapanev mulje temast jäigi see, et ma alguses kippusin seda teietama ja midagi ei suutnud niimoodi sisse elada ja kui siis ümberringi nägid, nägid, et kõik on, kõik on nii vaba ja sina sina peal ja noh, suhtlemine on selline vaba, siis oli kohutavalt hea tunne, tekkis selles kooris laulmas käima hakates. Tal on väga suur armastus oma töö vastu ja kahtlematult see viib teda kunagi meie dirigentide meeskond klientide esiritta. Sellest, et meil siin kunagi vaatasime sel ajal, kui ta tuli meie koori olid umbes sama vana kooli harva Ratasepa Takas meekooriga tegedele 58. aastal. Nii et nad olid siis tähendab Ants näiteks 32 või nii, et tal on jah ju kõik veel ees praktiliselt. Ants Üleoja mässika paremini tunneb kui oma, õpeta teda. No ma arvan jah, et ma ikka teda tunnenilised, sest viis tudengiaastat ja nüüd juba päris päris mitmed aastad mitme koori juures koostööd tehtud ja nüüd ka anansotsu konservatooriumi konservatooriumi koorijuhtimise kateedri õppejõud, nii et ma olen näinud ja tähele pannud väga mitmesse mitmest aspektist lähtudes. Nagu rääkida üliõpilasest tants Rootsis, siis noh, niisugune küllaltki tüüpiline tudeng oli, kes oli parasjagu loru ja ja samas oli näha, et andekas poiss, aga aga õige mitmel korral tekkisid nii rasked lühiühendused, et ega seal palju puudu ei olnud, kui kuskil kolmanda ja neljanda kursuse lõpus oleks meespeaaegu konsist välja kukkunud tänu sellele, et tekkis äkki ootamatult palju võlgu, mida ei suutnud likvideerida õigeks ajaks. Aga noh, need olid ikkagi õnneks kõik mööduvad nähtused ja ja kui ükskord jõudis kätte see aeg, kus Ants Soots pidi astuma konservatooriumi õppekoorijat siis oli nagu meil ikka enam-vähem kõigile selge, et selles poisis on kõva idu sees ja tema oli koorias peremees, teda võis julgelt sinna üksinda töötama jätta, ilma et seal mõni õppejõud oleks pidanud juures passima ja tema tööd jälgima ja aitama temal midagi teha. Nii et selles mõttes Tani hoobilt erines väga paljudest teistest oma oma eakaaslastest ja, ja tudengitest. Aga muidugi Kui nüüd Antsust edasi rääkida, siis kõigepealt see, et ta on, ta on väga hingega ja truuks jäänud öelda koorikooride üritustele kui niisugustele ta, ma mõtlen seda, et ta on, praegu on tal enneolematult pikk koorijuhi praktikast on mitme koori juures töötanud ja ja minuga koos kõigepealt tehnikaülikooli meeskoori juures alguses, kuigi ta sinna lihtsalt laulma, kui ta oli tudeng. Hiljem ta kasvas sealt välja minu abiliseks ja ja samamoodi toimus ka raadiokooris, nii et ta tuli sinna kõigepealt laulma. Ja hiljem oli, oli viimased aastad, kui me koos veel raadios olime, siis ta oli minu abiline lihtsalt koormeister tänu sellele on Antsul ikka väga suur kooriga töötamise praktika selja taga. Ja seetõttu ma kujutan ette, et ta julges võtta ka Teaduste Akadeemia meeskoori oma õlgadele pärast sõda. Ratasepp oli ära kadunud seda väga pikka aega, võitlus iseendaga, kas ta julgeb seda sammu astuda? Ja ja tuli ka minu käest nõu küsima, kuidas käituda ja kui vastu võtta, siis mida seal tegema hakata. Ja ma olen, noh, see on täiesti selge, et sa nüüd Antsu teened akadeemia meeskoor on välja pääsenud sellest sellest madalseisust, millena ta oli langenud sellel ajal ja praegu on ta raudselt üks arvestatavaid meeskoor on meil Eestis. Ants on ise ka meeskooride arvestatav dirigent, liiatigi nüüd ta võttisime Akadeemia naiskooris. Jah, nii et tal ikka tööd jätkub ja ma arvan, et, Ants Soots kuulub nüüd nende meeste hulka ka kellel, kellel on täitsa kindlalt koori dirigentide hulgas väga suur tulevik ja jada tundub olevat niisugune liikumapanev jõud, kes nüüd seda seda generatsiooni omamoodi ka suudab vedada ja ja olla ehk paljudelegi nendele pisut nooremad tale sellidele eeskujuks. Kes paljud vahivad nii-öelda dirigendina orkestrite poole, tahavad tingimata sümfooniaorkestri dirigendiks saada. Selles mõttes väga reaalne ja realistlik mees olnud, et ta on väga tasakaalukas ja väga rahulik olnud juba õppimise ajal ja praegu teeb oma tööd väga suure põhjalikkusega ja väga eluterved tähelepanekud on ka tema töös konservatooriumi koolituse kateedri õppejõuna, kus ta nüüd kolmandat aastat tore on tema nihukesi analüüsivaid märkusi jälgida just eksamitel, kui kui tudengid käivad sealt ükshaaval eest läbi ja neid pärast põhjalikult arutatakse. Ja mul on sellest eriti hea meel, et, et kõrvuti niukse toreda dirigendi natuuriga on peidus temas ka väga hea pedagoogisoon sest meie kateedri töö on ju selles mõttes ikkagi. Omamoodi, et et tund toimub ikka üks õppejõud ja üks tudeng, tähendab, see duell on niisugune omapärane ja, ja kuidas, kuidas tudengiga hakata suhtlema, kuidas head kontakti saada ja kuidas kuidas need inimesed, igaüks on ise nägu, kes sul kolmveerand tunni tagant vahelduvad kuidas siiski igaühega niimoodi töötada, et, et saavutada tulemusi. Vot mulle tundub, et Ants Soots on selle võtme leidnud juba väga lühikese tööperioodi jooksul. Ja enam ma seda poissi hindan väga tõsiselt minu meelest läinud hingesugulust ka sina oled Virumaa metsadest lihtsalt hüppest pärit Valgamaa metsades, nii et mõlemad pedagoogid, mõlemad dirigendid ja meeskoori dirigent. No võib-olla ka minust Ta ei tea, kust need hingesugulased üldse algavad, ütleme pedagoogikaüliõpilased vahel, kui ma räägin nüüd enda seisukohast, kus Ots minu tudengid sattus võib-olla seal on mingisuguseid selliseid ühiseid jooni, ühiseid jooni, mis lubavad ehk kergemini leida ühist keelt siin muusikamaailmas vaadeldes. Ja seda tööd tehes ma arvan, et siin on aidanud see kaasa norra ikka mõlemat kunagi maa õhku väga palju hinganud ja ja tõesti sügavalt metsadest välja roninud oma oma jõu ja oma nõuga. Ja nüüd niimodi igaksonib ronib edasi nii palju kui suudab. Aga mida ma tahtsin veel Antsu kohta ütelda, et just see maamehe mõnus huumor ja suur rahulikus, ma arvan, et need on teda kõvasti elus aidanud edasi minna. Oma pedagoogitöös suhtlemisest tudengitega ja ka väga hea kontaktiloomise oskuses kooridega. See on minu arust noh, üks niisugune hindamatu maadlus selle töö tegijate juures, kui osatakse kollektiiviga head kontakti saavutada ja seda hästi hoida. Ega see siin ei ole viste, see mingi saladus, et ega neid asju keegi kellelegi ei suuda ära õpetada, see on kusagilt kaasa antud ja juuda sealt metsarahust ka pärit on mingil määral sealt, kust see pärit on. Sündinud olen ma 19. veebruaril 1000 956. aastal. Minu sünnikoht on praegusel Valgamaal omal ajal olnud ta Tartumaa Aakres Tartu-Valga linna vahepeal täiesti maakohas. Isa ema on olnud maainimesed ja nende vanemad on olnud maainimesed. Koolis ma käisin ka Aakre algkoolis, seejärel Puka kaheksaklassilises koolis ja Elva keskkoolis, mille ma lõpetasin 71. aastal. Ja pärast keskkooli tekkiski selline mõtete ummik, mida teha edasi? Kord nagu pidin minema EPAsse põllumajanduse mehhaniseerimise õppima, mis tundus kui sellisele elukäigule nagu loogiline jätk olevat. Jaa. Hoopis tuli küll nii välja suurte konkursside tuntud hakkasin õppima Tartu Ülikoolis matemaatikat. Aga ühe aastaga sai selgeks, et see koht sellel alal ei kujuta küll ennast terve eluaeg ette, see tundus väga võõras olevat. Ja kuna oli teada Teppas Hakkab olema ka selliste reaalainete osakaal väga suur, siis oli ettenahad, tuleb oma elu eesmärk kuidagi ümber mõtestada. Ja kuna ma ülikooli ajal olin hakanud laulma Tartu akadeemilises meeskooris siis Hakkas mõte liikuma sinnad meie nagu milles muu selline kutse või kiindumus või mida ma kõige parem hea meelega teeksin, tundus olevat muusika. Kuna ma siin mõnda aega tagasi olin õppinud ka akordioni laste muusikakoolis taastada ainult, ja Sellest on palju aega mööda siis nagu ainukesed kättesaadavaks erialaks selle eelneva baasi puudumise tõttu oli koorijuhtimise eriala. Seda toetas väga Alo Ritsing, kes teatavasti Tartu akadeemilise meeskoori dirigent ja temaga läbi rääkides ja konsulteerides nagu oma sellise enda vastu võtsingi. Seda enam, et see aasta sellises meeskooris. Mulle kohutavalt meeldis, see andis väga palju selliseid uusi mõtteid, uut lähenemist ja arusaamist elust ja vaimuelust ja kultuurielust üldse. Ja sellist otsust sellel hetkel seda see saigi, nagu määravaks, mis aastal see oli 75. Tõsi küll Seda muusika juurde jõudmist aitas suunata ka muidugi nii-öelda esimene muusikaõpetaja Jaan Tõnissoo Puka kooli võtaja Puka koorijuht kes mulle ka natuke õpetas akordionimängimist ja ta juhatas seda kooli puhkpilliorkestrit ja see oli nagu võib-olla ka juba selline mõjutus ja ka Elva keskkooliaegne muusikaõpetaja Maimu Sirel. Nii et Tartu muusikakool koorijuhtimise eriala keskkooli lõpetanuna. Ma sain Teisele kursusele ja need muusikakoolis, ma olin kolm aastat. Lõpetasin 78. aastal. Muidugi need aastad ma kõik laulsin. Tartu akadeemilises meeskooris minu erialaõpetaja oli Alo Ritsing nii nagu meeskooriga dirigent. Tema kutsus mind kammmeeskoori Forestalia juurde endale appi, see on siis 76. aastal leht pärast teise kursuse lõppu. Natuke laulsin ka Vanemuise segakooris. Nii. Noh, abijõuna tänu Tartu muusikakooli õpetajate nagu sellisele suunamisele ja toetusele. Nad suutsid ikka mulle nagu süstida mõtte sisse, et võiks ka konservatooriumi astuda. Ja siis samal aasta suvel saigi sinna astutud ja karisse saadud ja need taastama õppisin siis 78 kuni 83. Minu õpetajaks sai Ants Üleoja. Kas Ants nüüd nädalapingele on sulle kuidagi nagu maha läinud, nüüd on siis lõppenud tudengid puhkusel, sul alles olid pingelised päeva kusamaid eksami hingad välja anonüüm praegu akadeemia meeskoor ja ja naiskoor, keda sa peaks juhatama ja õpetama, nii et natuke kergem praegu vist. Jah su küsimusele vastates. Nii palju on nagu aru saanud, et enam nii naiivsel tõenäoliselt enam ei lohutad, kui see nädal veel on raske, et järgmine ilmselt ei ole. Ei ta enam ole. Justkui jah, ühed konservatooriumis ja tõepoolest vaheaeg, aga praeguma. Kõik hommikupooled Ants Üleaega valmistame rammi juures ühte kava ette. Et tühi aeg on ikkagi sisustatud. Mis Pakkumine säram juurde tulistajat ei ole ju rahvusmeeskooriga ju seotud ei sina ega õpetaja. No tähendab, ma olen aru saanud, et ramm nüüd viimasel ajal ja, ja ma tean, et siin kevade poole ka pakub sellist lepingulist tööd väga paljudele dirigentidelt, ma tean, et siin Hirvo Surva tuleb Schuberti Brahmsi kavaga välja ja kuna oli siin noorte koorijuhtide konkursis, sealt veel mõned edukamalt esinenud koorijuhid teevad kavu ja ja ka meile, Ants Üleaga tehti ettepanek, üks eesti hobune, ment, muusika kontsertette valmistada. Ja kuigi see kontsert on aprillis, aga nad suurepärasemad paljudepäraselt teavad, et need koorijuhtimise õppejõude nad jaanuaris vabad ja siis organiseeriti sinna prooviajad. Õpetajaga on hea seda koostajad tehase vastajate, ühe lainemehed muusikalise Jakseks arusaam. Eks ikka. Eks ikka on see siis muusikakoolis, Alo Ritsingu ka või nüüd konservatooriumi ajal Anssülajaga. Eks mingi muusikaline ja võib-olla ka mingi seletamatu, nimetu selline sugulus. Mingil määral jääb alles. Muidugi see oleks kohutav, kui õpilased oleksid absoluutselt õpetaja nägu. Paratamatult oma isiklik või seesmine selline konstitutsioon, mis kellelegi antud on. Igaüks kasvavad lõpuks oma nägu välja, aga selle poolt ma olen küll jah, et mingi sugulus jääb alles. Ilmselt see väide, et Teaduste akadeemia on ikka sinu põhitöökoht peab paika, oleks minuga päri. Jah, juriidiliselt see nii ei ole, aga sisuliselt jah. Üks asi on jah, tööraamatujärgne konservatoorium ja ja, ja see on oma põhitöö, vot mitte ainult raamatu järgi, vaid ka sisuliselt. Aga koorijuhi. Koorijuhi elust on see siiski üks osa, see on pedagoogiline tegevus, aga aga koori juhina on on jah minu tegevus eeskätt Teaduste Akadeemia meeskoori sellel ka naiskoori juures. Ja nüüd ma olen seal viis aastat olnud. Ei vabandust, neli pool, palju sai olla sellise ühe kontsertkoori peadirigent, see on tõepoolest üks töökoht. Kuigi eemal mulje jääda, mis on kaks korda nädalas õhtul kaks pool tundi proovipartiisid õpetada ja mõnikord esineda. Aga ühe sellise kontsertkoori elushoidmine, see on tõepoolest? See on jah, üks üks selline täistöökoht. Ma ei tea, ma olen teie talupoja ja Eesti just nimelt eesti talupojatüüpi inimene, kellel on väga tähtis oma tunne. Siiamaani ma olin nagu töötanud kooride juures abidirigendina. Said oma koori said akadeemia meeskoori, ütleme niimoodi, et vabariigi ühe tugevama mees kuri siiski staažikama ja ta oli 80 86. aasta sügisel jah. Ja ma võitlesin ka iseendaga tükk aega, sest et tehnikaülikooli meeskoor oli ka siis heas vormis. Ja ta hakkas just ka veel edasi arenema. Ja ei olnud ka saladus see, et Teaduste Akadeemia meeskoor justkui vananeb ja see probleemide hulk, mis kooris selleks ajaks hakkas tekkima, oli väga suur, aga ikkagi see tunne jäi peale ja õnneks ka seda kolleegid väga toetasid, et noh, on aeg nagu hakata ise oma koori tegema. Sest et abidirigenditöö on ikkagi olla rentnik. Aga jah, see peremehe tunne, olgugi probleeme sisaldavas kooris. Aga see on ka omamoodi enda selline proovilepanek, sest et kuidas ma seda ikka muidu teada saan, kas saab hakkama või ei saa, kui ma seda ise järele ei proovi? Andrus, räägi, palun, noh, sa läksid akadeemia meeskoori nii, nagu sa rääkisid, et sulle tehti ettepanek, sa võtsid selle vastu ja need esimesed esimesed kuud. Esimene aasta, kuidas kohanemine seal olis mjaa ei, probleem on täiesti olemas ja mõistetav. Sellepärast, et seda enam, et ma tulin nagu tehnikaülikooli meeskonna juures, mis on omamoodi vastanud oma tudenglikkusega ja sellest tingitud sellise vaimsuse ja seltsielu ja ka võib-olla muusika suhtes. Millegipärast ma olen tähele pannud seda, et kui me räägime kontakteerumisest või suhtlemissellistest Suhtlemisprobleemidest või mul ei ole olnud nagu see generatsiooni vaheline Barjäär nagu segav barjääri, nagu ei olnud ma noh, võib-olla ka selle tõttu, et masin Noh, Vorestaalia meeskooriga kokku puutunud ja siin ka mõnede teiste kooli, kui ma siin mõnede teiste koori juures töötasin. Nii et see kontakti loomine ja see nagu ei olnud, tähendab, oli vaja lülitada ja sisse viia ennast ühte teise kooli, kus on väga väljakujunenud Ja mis oli väga määrav, et mulle väga minu laadile istus selle koori vaimsus, mida ma hindan väga kõrgelt ja, ja ma tunnen selles mõttes nagu sugulust Selle kooriga palju, ma arvan, et just see kiirendas seda sisseminekut muidugi puht sellised kooritehnoloogilisi ja muusikat, tehnoloogilisi küsimusi, eks see võtab muidugi aega, sest et paratamatult ei ole võimalik kohe tajuda kuidas nad on, harjumused, millised on, kuidas nende omandamisvõime on, kuidas nende omandamise meetodit on ja ma olen üldse seda iga tegevuse juures tähele pannud, et selline kohanemine ja omaksvõtmine omaks saamine toimub kolme aasta jooksul, ma ei tea, see ilmselt on mu loomuses, et. Lihtsalt loomus on selline, et ma ei avane nii ruttu ja ei saa võib-olla kõigest ruttu aru ja muudatusi pikka aega ja seal olid talupojad. Jahis võtab kaua alusel, nii on juurde ja see põhjus ongi. Eks vist minu muusikaline selline kreedo võib olla nakatunud lausa vastandlik on aga natuke teisem küll varuratassepal. Ja muidugi ka aeg on muutunud. Selle tõttu nagu akadeemia meeskooris on. Võib-olla see rõhuasetus läinud rohkem lääne muusikale. Proovime lähedale saada vanamuusikale. Nagu praegu tunda on, läheb see äärmiselt raskelt. Ma toetan seda mõtet, et Eesti koorimuusika Kooriliteratuuri et see vajaks natuke seismist, vajaks natuke puhastumist. Peaks tegema ühe ekskursi nii palju kui praegu, nüüd võimeid ja võimalusi on just lääne muusika suunas. Kuna me ikkagi oleme pärit saksa kultuuriruumist kõige rohkem püüdma laulda klassikalist lääne muusikat. Me oleme laulnud Schubertid, proovime praamsi. Just seda ajastut. Ja selle läbi võib-olla ka. Kui naaseme eesti klassika juurde tagasi. Et võib-olla me siis oleme ise ka juba natuke muutunud, just muusikaliselt muutunud, mulle tundub niimoodi, et. Noh, me teame kõik, missuguses isolatsioonis ja surutuses ja millest me oleme elanud. Ja kõik, mis jääb kuidagi kinnisesse ruumi, ta ikkagi lõpuks nihkub kuskile ühte serva. On ta siis muusika mõistmisel või interpreteerimisel või nagu väljendusvahendid saavad otsa ja, ja selle tõttu selline ekskursi lääne muusika juurde. Ma arvan, et see oleks koorile praegu kasulik. Ka harrastuskoorile esitatavad nõuded on viimaste aastatega väga palju tõusnud. Ilmselt kogu selle maailma avanemine meie ees, kus siin käib väga palju väliskoore häid koore, meie enda, see aasta on kasvanud väga palju häid koore. Ja nii nagu mujal maailmas ega kedagi ei huvita väga kassaiust, oled kutseline ja palgaline laulja või mitte. Määravaks saab ikkagi muusikaline tulemus. Ja kui meie see ühiskond peaks normaalselt arenema, liigub ta ka sinnapoole ilmselt. Tekivad sellised sisuliselt professionaalselt maid väldin seda sõna kutseline sisuliselt professionaalsed koorid. Ja kuum arvestan siin, noh, Eesti Kontsert koore. Kes nagu liiguvad, ka teel, sinna pole ja arvestades seda intellektuaalset ja vaimset potentsiaali, mida Teaduste Akadeemia meeskorenda sisaldab. Ma arvan, et ka Teaduste Akadeemia meeskorv peaks võtma endale sihiks sellise. Koori sisuks oleks nagu selline harrastus, mis kätkeb endas ka sellist muusikalist eneseteostuslikku momenti. Soovimata olla palgaline selle juures. Mulle. Väga meeldib sellist maatööd teha ja iseäranis kõik, mis Toriga seotud. Vana arm ei roosteta ja see kuidagi vajan seda ja auto, mulle meeldib hirmsasti, kuigi ma tehniliselt olen küllalt taipamata, kõik, mis elektripuudutab, söösman eriti nõrk, aga auto kui asi mulle väga meeldib. Mulle meeldib sõita ja, ja temaga tegeleda, niipalju kui enda oskusi on. Ma tunnen, et kui ma auto juures tegelen, see kuidagi mõjub, mõjub hästi. No sul on eriliselt selline huvitav situatsioon peres suhteliselt naine on seal ka ju tegelikult dirigeerimise eriala lõpetanud ja ütleme, dirigent kodus siis nagu öeldakse, abidirigent sul siin. Aga jah? Eks ta enamasti vist kõigil erialadel, noh see tõenäosus on kuidagi suur jah, et need inimesed hakkavad koos elama. No sul on siis nagu öeldakse, hea kontroll alati olemas, naise näoga tähendab, et mida sa tegid õieti või valesti või repertuaari osas. Kord annab mingeid kommentaare või nõuannet, kuidas. Jah, ma arvan, et see olulisem võib-olla isegi on. Vastastikune mõistmine, teinekord ei ole isegi tarvis rääkida, võib-olla midagi üle, aga aga noh, see ei tarvitse nii olla, aga aga ma kujutan ette, kui on nüüd kardinaalselt erinevad valdkonnad või see see helistiku, milles nagu nüüd erinevad või ütleme, mees ja naine elavad. Ma ei kujuta ette, tähendab inimene, kes elus ühtegi koorimuusika kontserdi kuulanud ja ja ei ole selle asja inimese sees v asja sees olnud. Ma ei kujuta ette, kuidas ma talle oma tööasju räägiksin. Tänane muusikaline tund oli dirigent Ants Sootsist, kuulsite esinemas meeskoori, Forestaalia, Tallinna tehnikaülikooli meeskoori, Teaduste Akadeemia meeskoori ja Eesti raadio segakoori saate seadsid eetri valmis helioperaator Helle kaastoimetaja Age Raa ning saate autor Toivo Lipstok. Kohtumiseni.