Tere päevast, täna saate teemaks keel ja mälu. Palju keel mäletab, mida keel mäletab ja kuidas meie oskame sealt seda mäletamist välja lugeda minu vestluspartneriks täna on helmineetar keeleteadlane, kes tegelenud Eesti murretega juba väga pikka aega ja kes olnud sel aastal ka Wiedemanni keeleauhinna üks nominente. Kuidas teile helmine eeter, tundub, kui palju üks keel üldse saab ühe rahva mentaalsust väljendada? Nagu öeldud niimoodi, et iga keele sõnavara peegeldab seda, millistes tingimustes nii majanduslikud geograafilised tingimused, üks rahvas on elanud, et see sobib. Ja iga keel väljendab muidugi oma rahva uskuma, siis kujutluspilt tõekspidamisi, seda võib väga-väga hästi, igaüks proovida järele. Praegu on kevad. Ja praegu kukuvad käod ja Kagu-Eestis öeldakse, kui kägu tuleb, vitsapuud ei ole veel lehes tuleb viljaaasta. Kui kägu tuleb lehte, puud on lehes, tuleb teine aasta, igaüks võib siis vaadata, milline tuleb, tänavune aasta. On niimoodi, et teelgi muutub ja muutub ka reaalne maailm meie ümber. Mulle meenub üks aastatetagune juhtum, nõuka ajal räägiti näärikommetest ja Raasiku jaamas üks tütarlaps, nii seitsme kaheksa aastane, rääkis väga vaimustatult oma emale, mis ta oli televiisorist näinud. Seal oli ta üle tulnud reheda põrandal visatud õlekõrsi parte külge ja mida rohkem õlekõrsi sinna jääb, seda parem vili aasta tuleb. Ja kõik oli ilus ja kena, ta rääkis õhinaga ja siis äkki ema, mis asi on õled? Seesama asi, mis minule, kes ma maal olen kasvanud, olid lapsest peale niivõrd lihtne, niivõrd endastmõistetav, et ma ei oleks kunagi arvanud, et nii lihtsaid asju tuleb sellelt. Ja võib-olla olete tähele pannud, kui on meie mõistatused siis te mõistate neid sageli ära, sellepärast et need asjad, mille kohta mõistatused käivad, olid omal ajal niivõrd selget, niivõrd endastmõistetavad ja praegu neid ei tunta. Kui öelda, et üks hiir, kaks saba pastel king ja paelad taga siis lahendus on ju tegelikult olemas selles sammas mõistatuses. Aga kui paljud teist teavad, mäletavad või on ise jalas pidanud vastlaid ja see pastell kinki? See on juba juba nagu kopp, kui pandud kaks eri sõna. Sest vanasti tähendas king või soome kellegenra tähendas just pastelt. Ja ummiskingad, mis kits läks Tiideldas, Mäelet teeb mulle ummiskingad. Need olid need kingad, mida meie tänapäeval teame, nii et kõik muutub. Ja kui me tegime euroopa keelatlast, see tähendab, et Euroopa kaardil on jäetud ära need geograafilised asjad ja sinna iga maa kohale tuuakse keelan, et ja kui vaadata, milline huvitav materjal. Ta oli Euroopast kokku. Ja üks nendest oli vikerkaar, kus oli tema kaar see lõpuosa või loog või üldse pool kummerasi seal taga siis eesti keeles Hiiumaalt, veel kolmekümnendatel aastatel vanad inimesed teadsid, et on olemas vesikaar. Seitsmekümnendatel ei teadnud mitte keegi enam seda tähendust sest kui vesi kart tuntakse, siis on see läänega, kui konkreetsemalt lääs või võiedel või see, kus tuleb vihm. Ja peale selle Lõuna-Eestis on vikatkaar Vikahtraar Vikerkaar, mida tähendab vikerselle üle on vaieldud nii ja naa aga selle täpset tähendust ei teata. Nii võibki tulla vikatist, ei, ei tulevikatest. Viker ise, meil on ju vikerKestoni silmal ja, ja vikersukad. Aga mis vikerise seal tähendab, on tema tema lihtsalt ilma tähenduseta või on see tähendus ununenud, seda me ei tea. Ja sellesama vikerkaarega euroopa keelt, kes on seotud väga palju uskumusi, ta on seotud jumalatega, ta võib-olla lai islami usus tulnud osa, ta võib tulla ristiusust, nii et see on väga huvitav materjal ja sellest on tehtud mitu kaarti sinnatlasesse. Ja kui vaadata ka läänemeresoome keelte seisukohalt, siis soome keeles on sadeangaari saade on ja vihm ja sadu ja kõik teinekord võib-olla seal see viimane osa, võib-olla hoopis look, atolookam, joka, kaarekujuline, ta võib-olla öö. Nii et siin on väga palju palju võimalusi. Ja huvitav ongi see, et kuigi Eesti alal on olnud palju, sõltub inimese tapetud, vangi viidud. Kuigi siin on olnud epideemiad ja sageli on jäänud terved talukülad on jäänud tühjaks aga mälu on läinud edasi, mäletatakse vanu kohanimesid, aga teate ju seda, kui tuleb uus, siis hakkab tema nimetama ju enda järgi väga harva, kui on küsitud ka ka nendelt põlisasukatel Austraalias või Siberis või kuskil mujal, et kuidas teie seda või teist kohta nimetada. Harilikult vanad samad nimed panid Nõukogude sõjavägi, Aegviidu polügonil omad nimed. Aga need nimed on läinud edasi ja sageli on need vanad. Ja peale selle on edasi läinud see pärimusteade, et siin on kunagi maetud kedagi, võib-olla isegi seda ei tea, teatakse seda, et vot see koht on selline, kus ei tohi mitte midagi murda kus ei tohi mingit pahandust teha. Ja niimoodi säilinud meiega olmet. Kohanime lugu on nagu pikk kohanimi on see, mis on ikkagi hästi tugevalt seotud selle paiga ja selle ajalooga aga nüüd, kui inimesed ringi liiguvad, paiksust enam ei ole, kas siis võib arvata ka näiteks, et need kohanimed kaotavad oma sellise iidse päritolu või ka siin võib tekkida selline suurem segamine? Muidugi tekib see, sest mitte ainult praegu, vaid ja juba kuuekümnendatel, kui ma käisin kruusal murret kogumas, siis olid seal rannaääres, olid ju väga paljud need puhkekodud asutuste omad. Ja kui ma küsisin mind, võeti auto peale, küsisin, et, et mis külas nad on või nad ei teadnud, küla, see ei huvitanud neid, Nad tulid sinna puhkekodusse. Suvitasid seal ja mis külasel oli, mis enne seda oli olnud, see neid ei huvitanud. Muidugi on ka osa külasid kadunud, osa talusid olnud täielikult kadunud, nende kohta saab teateid ainult meie kohanimed Vartutegist või vanadelt kaartidelt. Meenub, kuidas Torma kandis kahekümnendatel aastatel. Üksuste koguja kirjutas oma päevikusse oma parimast keelejuhist. Et ta võib lagunenud saunaahjus teha väga ilusa jutu. See on tal veres. Kui vaadata nüüd meie neid väljendeid, mida me taas või ka iga päev kasutame. Praegu on ju väga ja aed öelda suve silmad, talve hambad. Kui lähete välja suvine soojus, päike ei paista ja sealsamas tuleb külm tuul ja tuleb külm õhk. Ja tulemuseks võib olla see, et te jääte haigeks ja kui ilusalt on pandud sinna külama need algustähed, suve silmad, talve hambad. Meie esivanemad, nende hulgas on olnud väga poeetilise inimesi, kui vaadata meie, meie Mooste kartoteeki sinna valitud keelejuhtideks ju kuldsuid. Ja paljud nendest on, on ütleme, sündinud kirjanikud. Ja kui Eesti murrete sõnaraamatut me teeme, siis mind võluvad just need murde näitad, ma võitsin Eesti murrete sõnaraamatu esimese vihiku, mis ilmus 1994. Praegu on ilmunud 17 vihikut, et juba ja võtsin sealt ühe märksõna, mis mulle endale väga meeldis, see on nagu Koit, tegelikult on ta lõuna-eesti sõna ja ta võib tähendada nii koitu kui ta iha, üks on omakune või omopune ja teine on siis sõdagune. Mõned näited, üits, Sagugistu, köine tõusub, tähendab, et üks koik kustub ja teine tõuseb agu ei seal lõppe õhtu nagu jaamaku, nagu läve kattexi. Agu Anna Paole käe jüripäeva ööse teretavad õnneteist. On selline uskumus uda Kaago tohi paista Ladze pääle uniga. Nii et kui see eha paistab lapse peale, siis tropp nii ära arstimiseks tuleb laps viia õhtul akna juurde või õue pöörata lapse istmik ka poole ning hüüda, aga kadapäev siis pöörata pea Aabolija hüüda, aga rada perse. Anna Ladzeloni kutsa inele virgus. Segada on ka vaata vaata pea, vaata perse. Ega ega rahvakeeles ei ole need sõnad ropud, need on tavalised, normaalsed rahvakeelsed sõnad. Tihtilugu me ikkagi vajame tõlget ühe või teise ütlemise juurde, siin ei ole tekkinud arusaamatuse barjäär, mida sellest, et ma nagu murret ei mõistaks vaid just, et see elulaad on muutunud. Kasvõi lähemast ajast, see oli see, et vesi ahjus, kimbatuses, hädas, kui või nutt varuks ja tegelikkus on niimoodi, nagu ta soomaal oli, nagu ta paljudes kohtades kevadel võib-olla kus vesi läheb tõesti ahju. Ja kui te ei saa ahjus teha süüa, kuid ei saa sooja, siis on teil tõesti nutt varuks, kimbatus. Aga võtame kasvõi sellise näite. Püksid sõeluvad, jahvata, võtavad, teevad püüli ja kujutate nüüd ette, mismoodi need püksid inimese jalas saavad mingeid püüli teha. Te võite siia, ükskõik kui palju neid kujutluspilt luua. Tegelikkus on selline. Võistis oli seadeldis, pükste taoline kott või kotikene, mille läbi sõelute seda peenemat jahu välja. Nii sõelutiga, seal nende liigutamisega. Ja sealt hakkab tulema edasi see pilt. Aga meie tänapäeval seda ju enam ei taju. Meil on ta võõras ja muidugi nende kujutluspiltidega võib-olla ka niimoodi. Meil võib mõni Diaasi olla laenatud hoopis mujalt või, või võib-olla niimoodi, et samal ajal mitmes keeles tekivad needsamad kujutluspildid Felix fakk, kes on uurinud Froseoloogiat ja kes on sellest kirjutanud näiteks suuri silmi tegema, kui te imestate, te teete tõesti võib-olla füüsiliselt need suured silmad. Aga seda võib teha igaüks rahvusest hoolimata. Ja selle tõttu pole ime. Ta saksa keeles on samasugune kui vene keeles tuleb samasuguseid. Ja kas on nüüd sündinud meil olenemisele võtnukile, seda me jutti. Aga palju oleme me võtnud ju piiblist, sest arvestage seda, et piibel tähendas omal ajal seda lugemisvara, mis oli enamikus eesti kodudes olemas ja seal me oleme võtnud väga palju asju üle, ilma et ma mõtlemegi, kus ta on, samal ajal, kui me piiblit ise pole lugeja kasvõi silm silma, hammas hamba vastu. Aga see tuleb kaugelt sellest ajast, kui, kui oligi seaduses niimoodi, kui sa lööd kellelgi silma välja, siis lüüakse sul endal, kui nüüd hamba välja lendalt, tähendab füüsiline karistus idamaades mida me võtame ülekantuna ei mõtlegi rohkem. Kasvõi selline väljend, et ennem pääseb kaamel läbi nõelasilma kõikas taevariik, kui ma õigesti mäletan, kujutleta seda nõelasilm, seda pisikest, aga sealtsamast lugesin ma kunagi, et Jeruusalemmas oli kunagi väga tänav, mida nimetati nõelasilma tänavaks. Jällegi seesama nõela, kujutlust, kust pidi kaamel läbi minema või ta ei mahtunud läbi. Aga Kressiin Niguliste kiriku juures oli ju ka seesama nõelasilma tänav. Nii et kust ema. On tunda, et kas tema aluseid seal piiblis on see nõel või on see nõelasilma tänav? Mina ei ole võimeline seda, ütlen. Mis te arvate, millised ütlemised elavad üle selle oma aja, eks me ju iga päev oma töökeskkonnas ju ka toodame, selliseid lausumisid, mis peab olema sellel sõnumisel sees, et ta laiemale kuulajale või kõnelejale midagi ütleks ja veel sedamoodi, et ta nii kaua elaks. Seda ei ole keegi suutnud kindlaks teha, miks üks sõna üks väljend jääb, jaga imik? Muidugi kõigepealt peab olema laiem tarvitajaskond. Ja me võime ju oma kollektiivis ju toota neid ühepäevaliblikaid nii-öelda aga kui seda ei kasutata laiemalt, siis tema sünnib ja sureb varsti. Ja ta peab olema siiski mingil määral vajalik, et mul on just vaat seda väljendit vaja, et see väljendab täpselt nagu rusikas silmaauku ja see rusikas silmaauku. See, see on olemas ka saksa keeles täpselt sellisel, nii et selle üle on juurelnud kas või Johannes Aaviku nende uute sõnade puhul miks osa läks käibesse ja osa ei läinud või jäi varjatult ootama oma aega, kuni ta tootis seal kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel. Ja, ja selle tõttu ongi, et osa kaob, tekivad uued, ka keeles on vaja vaheldust. Noh, ma toon ühe teise näite. Meie sugulussõnavarast oli kunagi aeg 20. sajandi algupoole, kus linnast hakkas levima, kus oli väga p nii-öelda oma isale või emale mamma ja papa. Aga need isa-emasaidi vanaks. Ja kuna nende lapsed ütlesid nendele mamma ja papa siis lapselapsed hakkasid mammad ja papad mõistma kui vanaema vanaisa ja tuli uus Rinkus oma isale, emale öeldi, paisay ema. Nii et see sugulussõnavara on väga-väga muutuv. Kas või ei. Ma arvan, et väga paljudel, kuid nad ei ole just Lääne-Eestist pärit. Ta on eit nagu halva varjundiga. Minu jaoks oli ainult üks inimene minu külas Järvamaal, kelle kohta öeldi eit, aga saartel ja lääneEestiski on neid ju ema, vanaema nimed, kus on abikaasa nimetus heas tähenduses, mitte mitte see, mis meil praegu on ja vanaisa ei olnud siis sõimusõna. Ja selle taga on ju sama Misso näiti ema ja germaani poole, et on tema laenatud. Nii et see sõnavara muutub väga, väga kiiresti, ta on seotud meie tunnete emotsioonidega, mille kõigega nüüd kas me teeme läänemeresoome keeleatlast ja seal on ka terve hulk neid sugulusnimetusi on sees siis on huvitav see, et seal ida pool Karjalas vepsas seal enam ema isasõnana, mis vastaks meie omale, seal enam sugulusnimena teda ei kasutata, sinna on tulnud Moamoiad, toad ja, ja teised sõnad. Et aga sealtsamast võõrasema näitajaks on selles sõnas, tuleb veel seesama ema tüvi või võõrasisa lisatüvi, et seal tema on nagu säilinud, tal on pandud teised tuletusliited ja see on kaitstud teda. Väga palju sõnumil, muu tulevad moesõnad ja leitakse, et see on uuem, parem peenem, nii nagu meie praeguseski elus ja sõnad muutuvad, vahelduvad ja paljud neist tahavad, jätmata jälg. Nii et paratamatult muutub elu, muutub keel, aga samal ajal on midagi, mis säili. Sest Te ei saa ju ka maja ehitada niimoodi, et teil ei oleks vundament. Trügi säilib, jääb kindlana olema ka siis, kui te seal vahetate voodrilaudu või isegi seinad tõmbate maha ikka on midagi, mis säilib. Mis see midagi on, aga see on meie enda teel olemusse, emissioon meid teiste sugulaskeeltega, sest ega me neid igapäevaseid sõnu vist välja ei vaheta nagu käsi ja jalg ja kuigi oleme laenanud Amazon laenatud balti keeltest laenatud mis näitab, et me oleme väga kaua balti hõimudega koos elanud kunagi minevikus. Aga praegu me neid vist välja ei vaheta. Kui me nüüd veel jõuame nende keele atlasteni miks neid üldse koostatakse, mis on nende tegemise eesmärk ühelt poolt on muidugi lihtsalt intellektuaalselt huvitav teada, kuidas seal noh, näide sellestki, kuidas see vikerkaar on ühes või teises keeles, et et mida, mida teadlane sealt atlaselt nagu saab, loodab, miks ta teeb? Seda, mida loodab, see tegi ja ma ei tea, võib-olla ilusat kaarti, kus tõid, tuleb nii välja, nagu ta on soovinud. Aga kasutaja kasutab. Ta saab korraga terve selle ala. Ja ta saab kohe teada, kuidas siin või seal ühte või teist asja nimetataks. Ta ei pea sirvima sõnaraamatust, et vaat siin on nüüd lepatriinu ja siin on nüüd käokirjas ja siin on nüüd see ja see viima neid sõnu kokku, ta saab selle kohe kas on siis kantud juba kaardile, koolisaarest, tee proovivihikutes või talle antakse tingmärkidega, et ta saab korraga selgeks. Ja Euroopa keeleatlases on sageli näha, aga see P Q on ulatunud Rooma impeerium kus Reini jõgi tuleb, tuleb vastu ja sealt edasi germaani hõimude poolele pole need sõnad enam jõudnud. Või nad meile on jõudnud nemad juba saksa vahendusel. Kas see näitab neid huvitavaid kokkupuutepunkte ja näitab ka seda, kus on nüüd olnud takistuse ees, olgu see nüüd mingi mäestik, olgu see nüüd sügav jõgi või olgu need vaenulikud pooled, mis on seisnud vastamisi nagu Rooma leegionid ja Bergmani sõjamehed näitab kaubateid peale selle, et keeleteadlane vaatab, et ahaa, seal on nii ja nii ja niinimetatud on võimalik teha ka muid järeldusi. Muidugi võib olla ka niimoodi, et üht ja sama asja võib sama kujutluspildi alusel nimetada samamoodi ja kas ta peab olema alati lae. Et kui meil kartul, ta hakkab tulema sealt itaalia poolelt Tartüüpeediaimist köik saksa vahendusel, tema kartul, Annukratto, seal läinud Vene poolele ja, ja tulnud seal tagasi Veneidrotostraiaie, võru murde kaartohk. Ja niimoodi teil on õun, see on ümmargune kartul, on jo Kalmar, üks kasvab puu otsas ja teine kasvab mullas. Ja selle tõttu mind üllatas Hiiumaal vana keelejuht rääkis mulle puuõuntest, need, mis kasvasid puu otsas, sellepärast, et on olemas ka maaõu võimullo. See, mis on mullas. Ta on täpselt seesama muld või maa ja jõu, nii et sageli ta võib-olla midagi ümmargust. Näiteks lutsis son lätist kõneldav eesti murrak lutsi linna lähedal. Seal ta on hoopis maauba, kui neid kirjakeeles öelda, sest tuba on ka ümmargune. Juba oli see, mida tunti. Teine oli uus ja tulid. Ja kas me peame alati ütlemata on laenatud. Võib-olla on see kujutluspilt, et üks asi on enne tuntud ja tundmatu tuleb peale, mis on sellega sarnane ja nii võib ta erinevatel inimestel tekkida sama kujutluspilt erinevatel rahvastel. Kas neil atlased on võimalik aga elektroonilisel kujul näha või, või on see ikkagi ainult selline spetsialistide teadjate ring, kes nendega töötavad, kas saame rahvale ka öelda, et vaat et vaata sealt? Ei, praegu me seda öelda ei saa, sellepärast et Euroopa keeleatlast on on välja antud algul Hollandis, nüüd Itaalias, teda on kuus vihikut ilmunud koos kommentaaridega. Võib-olla ta pannakse kunagi elektroonilisel kujul internetti, et on võimalik vaadata, aga see sõltu eestlastest. Selle taga on, on teistsugused rahaka, ioni, Esstva toetusi ja ma ei ole seda teemat uurinud nii palju, kas on, on mõni keeleatlast elektrooniliselt olemas, aga võimalik, et on. Sest Rootsis ma nägin oksale raamatukogus nägin väga palju otlasi, väga suur ja väga uhkeid seal taga on ka nende araabia riikide naftadollarid. Läänemeresoome keelte atlase ei ole veel ilmunud lõpuni, esimene osa ilmus 2004. aastal, teine peaks sel aastal ehk ilma meie kolmas veidi kaugemas tulevikus. No kui ma Eesti keele Instituudi kodulehele lähen, siis, siis seal ma saan küll mingit Eesti kaarte ja linaga tulevad nii-öelda värvilised sõnad peale, kas me seda võime ka juba keele atlaseks nimetada? Tumedal muidugi kaarti pind on täidetud sõnadega sõnatu sümbolitega põhivärvid. Kuidas sõna levinud on ühes teises kihelkonnas, no meil on murrete uurimisele, eks ole, on ju see rakuke või koht, on see kihelkond, mille järgi te olete neid märkinud. Aga kui te nüüd olete seal koostöös Euroopaga ja läänemeresoome ka, et kui suur see ühik seisan? Meile jäeti valida, mis me selleks ühikuks võtame ja meili ikkagi kihelkond, Soomes pidaja, mis kangas vastab meie kihelkonnale aga siis karja alal näiteks, kus puuduvad kihelkonnad meie mõistes seal on vene õidust seal jäid nagu nimetaksime vallaks või teatud ala, mis ikkagi on omamoodi, nagu terviklik, jäi selleks sihituks. Meil on ju tähtis on see, et me paneksime need märgid, noh, mitte just täpselt sellesse külasse, kus niimoodi on üles kirjutatud, veeldud, aga sellel alal meil on vaja mingisugust raami ikkagi, kuidas keegi on jaganud neid või vaadata seda Euroopa keeleatlas, siis väga ilus on näiteks Prantsusmaa, mis on jaganud ilusasti ruutudeks oma territooriumi. Aga see oli igalühel otsustada. Kui nüüd meie neid murde andmebaase vaadata, siis et võime rahul olla sellega, mis, mis on kogutud sinna murde kartoteekides, et, et need, need andmed on piisavad või et kui me Euroopa kontekstis vaatama, et kas oleme rikkamad või oleme vaesemad Mina ei vaataks Euroopa kontekstis, vaid mina vaatan seda, kui ma pean tegema Eesti murrete sõnaraamatut. Ja siis ma näen, et kõige tavalisemad sõnad, need on meil sageli puud. Minu kolleeg Allie univere, kes on juba surnud, kes oli väga palju aastaid kogunud Kodaveres oli imestunud Kodaverekogudes puudus sõna põrsas sest see oli niivõrd tavaline, keegi teda ei kirjutanud üles, sageli on niimoodi, et me otsime seda kõige huvitavamat, õige arukordsemat, nii, ja naa. Ja siis ma näen, kui palju on puudusel käänamist ja pööramist. Ma ei saa sageli teada, mis on omastav kääne. Milline on see täishäälik seal lõpus? Sageli sõna levik ei ole, olen mulle alati selg, meil on küll väga rikkalikud kogud, meil on kihelkonnad, kust on väga palju kogutud ja sealtsamast on meil ka küllalt palju puud. Ja samal ajal paljusid asju ma enam ei saa, sest need, kes niimoodi kõnelesid, on juba ammu mullas ja, ja kui me läheksime tahuvale, nad ei tõuseks, ütleksin. See kõige argisem on nagu märkamata jäänud Nii kummaline kui see ka on, sellepärast et oli suund sellele vaata harukordset kogugem harukordselt ja, ja selle tõttu noh, igaüks võib-olla arvas, et ta on nüüd selle argise pannud ja tuleb välja, et ei ole. Muidugi need sõnad on olemas. Raili univere leidis selle põrsas sõna üles, aga ta on kuskil mingite teiste sõnade alt, kus sa pead kaevama, otsima enne, kui sa ta leiad, aga mitte nii, et sa lähed kartoteegi juurde, võtad põrsast kasti ja saab kohe. Lõpetuseks ütleksin seda, et Meie keel on siiski täiesti võimeline täitma kõiki neid ülesandeid, mis tal on pandud teaduses, kunstis, igapäevaelus ja miks me peame oma igapäevas keelk risustama selliste case'ide ja, ja mille kõigega noh, okei, las Ta olla. Aga need muud sõnad, mille kohta meil on omad ilusad sõnad, mulle meenub ühe kunstiõppejõu loeng, mina olin Tallinna rahvaülikooli kuulaja ja küllata Kunstniku metjee. Ja siis ma alguses mõtlesin, mis asi, see tuli meelde Sand lihtsalt ame. Ja see tuleb mulle alati meelde, kui ma kuulen ka neid neid ingliskeelseid sõnu, mida, mida pannakse siia ja sinna arvates, et niimoodi see jutt on parem ja ja nooblim ja sead kõneleja haritav maiust. Nii mõtiskles murdeuurija Wiedemanni keeleauhinna üks tänavusi nominente eelmineeter. Siinkohal paar sõna Wiedemanni auhinnast. See on kestnud juba 17 aastat. Väike-Maarja mees, Jüri Sild seljatatud ja Eesti riigile majanduslikult raskel ajal pidas ta seda üleval oma taskust. 2005. aasta detsembrist tegutseb Wiedemanni fond Rahvuskultuuri fondi juures algkapitaliga 13300 krooni. Sellele rahale on asutud lisa koguma, et tulevikus kapitali protsentidest auhinnaraha saada ja selle kaudu emakeele kestmist ja arengut toetada. Annetada võivad kõik eraisikud, firmad, asutused, ühendused, annetamine on lihtne. Sobiv summa tuleks kanda Eesti Rahvuskultuuri fondi kontole. Hansapangas. Ja hea annetaja ei tohiks unustada äraga selgitust. Annetus Wiedemanni fondi. Igaks juhuks ütlen ka kontonumbri. Äkki on huvilisi? Kontonumber on 20 200 110 13 47. Rahvuskultuuri fondi kodulehel on see number kenasti kirjas. Niisiis veel kord kontonumber 20 200 110 13 47. Ajal, mil eesti keeles veel piisavalt vajalikke sõnu ei olnud, kirjutas Johannes Aavik oma sõnaraamatu tiitellehel 1000 uut tüvisõna. See olgu meile ideaaliks ja lubas iga õnnestunud pakkumise eest sõna leiutasu maksta. Nüüd on sõnad enamasti olemas. Tuge vajab aga keel ja selle kasutamine tervikuna. Miks ei võiks tänapäeval meie eesmärgiks olla miljon krooni eesti keele toetuseks? Selle üleskutsega? Täna lõpetame kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.