Kaks kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Tere päevast eetris on olukorrast riigis. Mina olen Eesti Ekspressi peatoimetaja Hitler, täna on minuga koos stuudios Kalle Muuli asemel Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Tere hommikust. Tere päevast. Ja tänased teemad toomas. Lased teemad. Indrek Neivelt palku PUR ja isemõtleja on teinud ettepaneku suurendada üsna kiiresti miinimumpalka Eestis kuni 1000 euroni kuus, arutame selle üle. Siis riigikogu põhiseaduskomisjon arutab valimisea langetamist Eestis ja lastele valimisõiguse andmist. Siis väiksemate kohtade kontorite ja sularahateemadega, mis ja võib-olla natuke laiemalt siis arutame, arutame regionaalseid küsimusi. Räägime laulupeost, avaliku ürituse loast, kaamerate kasutamist ja muust sellisest. Ja kui jõuame, siis veel üht-teist. Meie nädala uudiste edetabel Ja esimestele kohale paigutasime sel nädalal pretsedenditu Euroopa keskpanga otsuse muuta hoiuseintressid negatiivseks alandada baasintressi veelgi, alandada see null koma ühele protsendile, mille taga on siis Euroopa keskpanga lootused. Need käigud sunnivad pankasid rohkem rohkem raha ringlusesse laskma, panevad ettevõtteid rohkem majandusse investeerima. Enda sõnul sportlasi dopinguga varustanud endise arsti Vitali Bernatski väidete uurimiseks ellu kutsutud komisjon tõdes Eesti olümpiakomitee täitevkomitees, et tegelikult ei ole mitte midagi suudetud kinnitada ega ka ümber lükata. Nii et tundub, et asi lahendati üsna elegantselt ja ma usun, et Eesti tippspordi maine ja usaldusväärsus hakkab nüüd taas tõusma. Pärisedused. Kolmandale kohale paigutasime sel nädalal Euroopa komisjoni poolt antud soovitused Eesti riigina. Euroopa Euroopa komisjon, siis annab kõikidele liikmesriikidele igal aastal soovitused riigi rahanduse ja majandusliku konkurentsivõime parandamise osas Eesti osas siis Euroopa komisjon juhtis tähelepanu murekohtadele eelarve tasakaalu hoidmise võimaluste osas ja seadis veidi kahtluse alla selle struktuurse tasakaalu eesmärgi saavutamise võimaluse ja tegi mõningaid muid ettepanekuid, muuhulgas ka näiteks soovitas kulutõhususe mõttes osa vanemahüvitise rahadest suunata võib-olla hoopis lastehoiuteenuste täiendavaks täiendavaks. Kuludeks Eesti Post võttis kasutusele uue kaubamärgi Omniva eelkõige siis just oma oma rahvusvahelise ja logistikaalase tegevuse kasutuseks ja selle kohta võiks öelda seda, et Eesti Post on ju aastaid arendanud päris kenasti oma oma äri ja oma organisatsiooni. Ega uus nimi pole teinud ühtegi organisatsiooni iseenesest õndsaks. Aga see järjekord, et enne sisu ja siis uus kest sinna ümber, see tundub sümpaatne, nii et edu ja jõudu. Ja viiendale kohale paigutasime formaalselt välisuudise aga kindlasti uudise, mis, mis, mis ka meid, meid mõjutab kogu kogu Euroopat ja kindlasti Baltikumi. Selline positiivne uudis, et sel nädalal siis Euroopa komisjon ja Euroopa keskpank andsid rohelise tule Leedule järgmise aasta esimesel jaanuaril eurotsooniga liitumiseks selle otsuse või hinnangu peab veel heaks kiitma siis nii-öelda Euroopa valitsusjuhid, küllap ka see otsus siin lähinädalatel tuleb, nii et palju õnne Leedule. Olukorrast riigis. Nii aga alustame siis miinimumpalgateemast. Selline veidi ootamatu avaldus jõudis sel nädalal. Me massimeediasse Indrek Neivelt siis Swedbanga Swedbanga ajakirjas avaldas artikli, kus ta kus ta kirjutas viidates osaliselt osaliselt ka vabariigi presidendi sõnadele selle aasta vabariigi aastapäeva kõnest, et see, mis on toonud meid siia, ei vii meid edasi. Juhtis tähelepanu sellele, et kui Nende 10 aastaga, mis me oleme ka Euroopa liidus olnud, on, on meie siin elatustase kenasti kenasti kasvanud ja küll lähenenud seal 10 protsendi võrra seal Euroopa keskmisele, aga et meist mööda näiteks läinud juba juba leedu ja Indrek Neivelt siis avaldas avaldas muret selle pärast, et millises seisus meie ettevõtlus- ja majanduskeskkond on ja pakkus välja sellise radikaalse lahenduse, et seada eesmärgiks, et 2018.-ks aastaks, mil me siis tähistame ka Eesti vabariigi Kaunist sajandat sünnipäeva. Et selleks ajaks võiks seada eesmärgiks, et miinimumpalk oleks 1000 eurot. Toomas, kuidas sulle tundub, et kas selline see mõte on ka ka tööandjate poolt vaadates realistlik, on see hea mõte? Eks seda mõtet kuuldakse erinevates ühiskonnakihtides hästi erinevalt. Et ma kujutan ette, et, et kusagil lüüakse rusikas lauale, öeldakse, et õige mees, Indrek ükskord ometi saad aru, mis värk on. Ja kusagil võib-olla mõni ettevõte ettevõtja mõtleb, et kuule, pankur, et sa oled ikka päris lolliks läinud, et ei, üldse ei saa aru enam, millest sa räägid. Et ma arvan küll, et, et Indrek ei ole lolliks läinud. Ma arvan seda, et Indreku lahendus pälvis väga palju tähelepanu. Just tänu sellele, et oli välja pakutud lahendusena millest tegelikult minu arvates Indrek rääkis, on, on kolm niisugust suurt probleemi, üks on meie palgavaesus ehk meie tänane tänane alampalk ei võimalda tegelikult noh, niisugust sel tasemel äraelamist, mida töötav inimene peaks, peaks saama. Teiseks, minu meelest räägib ta tegelikult efektiivsusest sellest, et me me ei ole õppinud tegema tööd veel piisavalt efektiivselt ja raiskama oma tööjõudu. Ja kolmandaks räägib ta minu meelest niisugusest võib-olla visiooni puudumisest ja, ja sellest, et tõepoolest meie areng ei ole olnud nii kiire, kui me tahaks ja meil puuduvad ka väga selge, et võib-olla arusaama sellest, kuidas siis nüüd oma oma elu kiiremini paremaks teha. Nende probleemidega ma arvan, et tuleb nõus olla. Selle lahendusega ma ma päris nii rõõmsalt nõus ei taha olla. Kas sulle ei tundu, et, et võib-olla selles sellises radikaalse lahenduse pakkumises, mida, mida miinimumpalga selline kahe poole kolmekordne tõstmine? Kindlasti kindlasti see on üsna selline radikaalne ja, ja väga-väga suur, väga suur hüpe, eks ole, et, et kas selliseid peegeldusi lihtsalt noh, 90.-te aastate soovi, et, et kõik, et kõik muutukski väga selliste selliste suurte sammudega, et et see võib-olla me lihtsalt ei ole harjunud sellise protsendi haaval liikumisega enam, et, et me ihkamegi tagasi selliseid selliseid aegu, kui me saime teha nii-öelda riik, sai teha suuri otsuseid, mingeid suuri, suuri reforme ja sellel oli väga laiaulatuslik mõju selles osas, et me muutusime nii-öelda suurte sammude võrra euroopalikumaks lääneliku maks vabamaks, turumajanduseks ja, ja täna paratamatult varem või hiljem see need sammud jäävad, jäävad veidi veidi lühemaks, eks ole, et võib-olla see normaalne areng ongi selline nii-öelda protsendi haaval protsendi aval liikumine. Vastus on niimoodi, ma ütleks, et jah, jäi, et tõepoolest. Ta tõepoolest, on ju niimoodi, et ei saa, ei saa tahta kiirelt edasiminekut, kui ei julge teha ühtegi suurt otsust. Sellega ma olen absoluutselt päri. Ja võib-olla see kriitika, et nii ettevõtjad kui ka riik on natuke liiga arad olnud võib-olla oma selliste uute julgete sammude planeerimisel ja võib-olla ideede loomisel ja unistamisel, ma arvan, et see on küll täpselt nii. Tõsi on ka see, et, et ega noh, teatud arengud majanduses liiguvad noh, mingisuguseid teatud seaduspärasusi mööda ja, ja arenguetapp õppevahele ei saa jätta, sa saad, sa saad teha küll otsuseid, mis loovad tingimused uuteks arenguteks kiiremateks arenguteks, aga arenguetappe vahele päris ise jätta. Et, et ma võrdleksin küll seda, seda natukene nüüd sellise ütleme noore inimese kasvamisega, et et kui üks kolmeteistaastane kasvab korraga, ma ei tea, kolm korda kiiremini, kui selles vanuses normaalne on ja avastab järsku, et on, ma ei tea, meeter 90 pikk siis võib ta väljastpoolt välja näha päris äge. Aga see, mis selle käigus juhtub, on see, et et keha jõua mõnikord järele, ehk mingid siseorganid ei jõua järele näiteks kas või süda ei jõua järele, eks ole, aju ei saa enam piisavalt hapnikku, ühel hetkel minestab ta ära, et sellised asjad sellised on kergesti juhtumas ja majanduse sama moodi. Et ma arvan, et et tõepoolest ei saa, ei saa tahta administratiivselt üle hüpata majandusarenguetappidest. Aga räägime korra üldse nende miinimumpalk kui või alampalk kui üldse selline meede, et see on ka teema ja vaidlus, mille osas sina, Toomas, kui tööandjate esindaja oled oled ka laua taga, kui, kui, kui valitsus ja ja siis ametiühingud ja, ja tööandjad selle üle üle vaidlevad, et, et mis see, mis see tööandjate üldine hinnangu või sinu enda hinnang alampalgale, kui üldse sellisele on sellist riiklikku sunnimeetodit, et kehtestada selline alam-alampalgamäär? On see üldse vajalik, on, see, on see on see mõistlik ja mis see, mis see sinu filosoofides küsimusena? Püüame nii kokku leppida, et ma ei, et ma ei ole tegelikult siin praegu on tööandjate keskliidu juhataja ega see ei tähenda seda, et ma nüüd pea töötaks kahe erineva poolusega. Aga kui eraisik seisukoht miinimumpalgast teeks võib-olla sedapidi kõigepealt, et, et räägime, mis moodi see asi käib, sest võib-olla see, see, kuidas miinimumpalk, sünnib seegijaid, nendes aruteludes natukene segaseks. Miinimumpalga räägivad ametiühingud ja tööandjad läbi ehk siis vastavalt keskliidud. Ja, ja eelmisel suvel esimest korda me jõudsime sinnamaale, et me otsustasime, et me püüame selle selle kokkuleppe sõlmida natuke pikemalt ja peale kui üks aasta. Ja, ja täiesti selgelt ka tööandjad saavad sellest aru, et väga madalalampalk ei, ei vii ühiskonda pikalt edasi ja tekitab pingeid, mida, mida ei ole vaja. Ja, ja eks see tasakaalu otsimine käib seal, et kui palju tööandjad saavad maksta, kui palju siis on võimalik maksta ja kui palju siis töötajad tahaksid? Ja lepiti kokku kaks aastat järjest, tõsta seda 10 protsenti, ehk siis natuke üle 30 euro, mitte 10 euro kaupa, nagu siin võib-olla läbi käis. Ma ütleks niimoodi, et sellel alampalgal on, on selgelt ju üks funktsioon ja see on kaitsta kõige nõrgemaid. Alampalk teeb tegelikult erinevaid asju, alampalk teeb ka seda, et ta annab sõnumi, kui palju on just nagu veel okei, maksta, et noh, et kui, kui vähe vabandust, mitte siis, kui palju, vaid kui vähe all on veel OK maksta. Ja, ja sellel võib olla selgelt ka pidurdav efekt. Et kui targad psühholoogid nimetavad seda ankurdamisefektiks, et kui öeldakse see number välja, siis inimeste vähese number ka jääb. Nii et seal on täiesti selgelt, ma arvan, on, on kaks poolt, et ta, ta aitab kedagi, aga kellelegi palka ta tegelikult hoiab kinni. Ma oma alampalgaga me oleme, me peaksime võrdlema seda, mis on võrreldavad, et me oleme Lätist, Leedust eespool, me oleme enam-vähem samas kohas. Türgi ja Slovakkiaga me oleme, me oleme Ungarist ja Tšehhist oleme eespool. Et ega Ma Ida-Euroopas ei ole, ei ole väga palju teistsugune, kui meil. Mulle tundub, et see, see, miks üldse selle üle, eks ole, nii-öelda neid debatte peetakse ja neid kokkuleppeid sõlmitakse, see peegeldab ka sellist üldist konsensust, et noh, et väga väga kõrge alampalk hakkab ühel hetkel tööhõivele mõjuma negatiivselt, eks ole, et et Eestis Eestis tööhõive on nii-öelda hetkel positiivses trendis ja selles mõttes see Indrek Neivelti idee võib olla vappub nagu sobival sobival hetkel või sobivas nii-öelda vajub nii sobivale langeb sobivale pinnasele, aga, aga pikas perspektiivis ikkagi see põhjus, eks ole, miks, miks selle üleüldse nii-öelda vaieldakse ja, ja seda nimetatakse niimoodi protsentide, kümnete protsentide kaupa on just see, eks ole, et kui, kui see, kui see läheb väga kõrgeks, siis see just nii-öelda tööturule sisenejate olukorda teeb neil tekk tekib raskusi töökoha leidmisega, selliseid alustavati alustavaid töökohti ja kokkuvõttes ettevõtted võivad hakata vähem looma, eks ole. Ja kui rääkida veel sellest sellisest väga-väga radikaalsest hüppest, mida küll, eks ole, Indrek Neivelt pakkus, et see võiks nii-öelda olla eesmärk järgmise siin nelja, nelja aasta peale siis siis see veelgi enam seda tööhõivesituatsiooni muutub muudab, muudab üsna üsna küsitavaks, kui sellega ei kaasne see lihtsalt, et et me kõik teenime nii-öelda kolm kord raha, kolm korda rohkem raha, eks ole, ja, ja hinnad on poodides piltlikult öeldes kolm korda kolm korda kallimad, et me kulutame lihtsalt selle, sellesama sellesama raha kõik poodidesse ära. Aga nende olles olles eurotsoonis, kus me ei saa nii-öelda siis reaalset inflatsiooni endale ka nagu esile kutsuda, võib-olla siis saan üsna keeruline ette kujutada. Täiesti arusaadavalt, see kutsub esile tegelikult sellise regionaalse inflatsiooni. Et, et see raha, mis siis, et kui me tõstaksite järsult miinimumpalka, see tegelikult tähendab ka seda, et noh, alati on ju nii, et ühe palgatõus on teise hinnatõus ja, ja nii see juhtub ka seal. Aga, aga mis selle asja mõte on ju see, et tegelikult võiks, võiks luua kõrgema Ma lisandväärtusega töökohti niukene natukene, natuke sihuke mull sõna küsima sedapidi, et mis siis tegelikult takistab tööandjatel loomast neid kõrgemaid kõrgema väärtusega tööga. See väide on see, eks ole, et, et see, et täna on ettevõtjad mugavustsoonis, et neil on neil läheb suhteliselt hästi siin oli just ka, eks ole. Kes ka sel nädalal. Me nägime statistikat selle kohta, et ettevõtjate kogu kasum esimeses kvartalis tõusis võrreldes eelmise aastaga 10 protsenti, et et isegi kui, kui see nii-öelda majanduskasv näitas aprillis või noh, nii-öelda aprillis majanduspigem langes, eks ole, ja, ja meil on need prognoosid selle aasta peale on üsna sellised murettekitavad siis nii-öelda ettevõtjate kasum veel on jätkuvalt kõrge. No vaata, see on, see on üks süüdistused, tähendab mugavustsoon see, et kasum tõusis sellel selle ühe, ühe kvartali jooksul, tegelikult ei peegelda päris hästi olukord, et noh, et palgatõus on tegelikult tulnud igiviimastel aastatel peamiselt mittekasumite mitt, vabandust, mitte et töö niisuguse suurema lisandväärtuse arvelt, vaid ikkagi kasumite arvelt. Et seda peab silmas pidama, aga ja küsimus on selles, et ega mitte ainult et ettevõtjad on laisad ja mugavad ja ei viitsi, vaid olgem ausad, nad ei oska. Mäng käib ikkagi vähehaaval ka need ettevõtjad, kes on täna tugevad eksportöörid nado sinna jõudnud, kes viie aastaga, kes 10 aasta, kes 15 aastaga. Et nad on käinud läbi ühe, ühe selge raja ja nad tahavad seda rada edasi käia. Aga ega korraga ei oska, sama küsimuse võiks ju küsida niimoodi, et kui sa oled täna miinimumpalga peal ei lähe mujale tööle. Tegelikult sa ei oska, sa ei oska seda tööd teha, millest muut makstaks. Ja kui me nüüd vaatame seda, et peaks hakkama looma kiiresti oluliselt uue lisandväärtusega töökohti, siis vaatame mõnele mõnele asjale veel otsa. Iga aasta korralda Peeemmdee üks rahvusvaheline ärikool ülemaailmse konkurentsivõime uuringu seal Eesti üldiselt päris kõrgel kohal. Aga seal on üks näitaja ja see on kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, milles Eesti on Euroopa kõige viimane. Toosis loosis kõrgesti kõrget lisaväärtust loovaid uusi töökohti või teine asi, mida, mida võib-olla tasuks silmas pidada selle juures kui me vaatame, mis on Eesti haridusega toimumas, noh meie PISA testid näitavad päris kenasid tulemusi. Aga seal on ainult üks pool. Teine pool on meie tegelik üldine haridustase ja ütleme, kui inimesed, kes on noh, ütleme, minuvanused niuke 45 pluss nende hulgas on, on, on inimesi, kelle hulgas on põhivõi, vabandust, haridustase madalam. Kui keskharidus on viis protsenti sinusuguseid umbes 12 siis 20 kuni 25 vanuserühmas on juba iga viies inimene madalama kui keskharidustasemega. Nendega tuleb looma hakata veel siis tegelikult neid uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. No mina olen selle selle mõtte osas ma pean ütlema, tegelikult nagu väga-väga kriitiline, et noh, võib-olla võib-olla Hansapank ei ole selles mõttes kõige parem näide, Ta on, ta on sektorist, kus kus ongi nii-öelda võib-olla miinimumpalgaga töökohti on seal organisatsioonis vähe ja, ja pigem, eks ole, finantssektori palgad on seal enamikes riikides, sealhulgas Eestis, seal kõige kõige kõrgemate hulgas, aga, aga noh, ma arvan, et et ma ikkagi väidaks, et, et kui, kui Eestis oleks olnud siis toonaste toonaste hinnatasemete järgi sellise suuruse sellises suurusjärgus miinimumpalk, siis oleks ka hansapangal olnud väga raske Eestis üldse tekkida ja, ja, ja turgu võita. Et, et räägime sellest, mis paneb ettevõtjaid liigutama, siis minu nii-öelda liigutama selles mõttes, et seda kõrgemat lisaväärtust taga ajama ja neid kõrgema lisaväärtusega töökohti looma siis minu selge veendumus on see, et see ainus asi, mis seda teeb, on hirm ja hirm konkurentsi ees. Et see, see, mis ehk siis see, see, mida, kus me võiks loota, seda, seda kasvavat lisaväärtust on, on just tänased need noored, uued ettevõtted, kes võiksid tulla ja ka mitmetes sektorites tulnud nendele vanadele olijatele, kes võib-olla istuvad oma mugavustsoonis, kui, kui see nii on, eks võib-olla seal on mingid teised põhjused, aga, aga nad on tulnud oma mingite äriideedega ja, ja ju löönud upakile mitmetes sektorites ärimudeleid, eks ole, ja, ja loonud sinna hästi maksvaid töökohti loonud Teid ärimudeleid, mis, mis toimivad ka Eestist väljaspool suurema suuremale turule orienteeritud ja see on see, ma arvan, mis paneb ka ettevõtjaid liigutama. Arvad, et, et nii-öelda noored, uued väiksed keskmise suurusega ettevõtted tulevad peale vaadates vaadates seda, mis kui palju Eesti riik on läbi ka töötukassa läbi EAS-i investeerinud, alustavatesse ettevõtetesse andnud starditoetusi, on minu meelest see väljakutse on täna nendele ettevõtetele, kuidas, kuidas luua stiimulid, et nad hakkaksid lisaks sellele, et nad endale suudavad palka maksta. Et kuidas, kuidas luua neile stiimulid, et nad võtaks ka paar inimest tööle, et noh, nii-öelda hakkaksid seda oma äri äri kasvatama. Kui me nüüd neile paneme ette sellise tuhandeeurose miinimumpalga, siis sellest kokkuvõttes võivadki võita võib-olla need tänased suured olijad, kes, kes jah, võib-olla annavad siis oma kasumis natukene särgid tõstavad seal natukene palku, eks ole. Nii-öelda otsivad seal mõne mõne mõne turu aga, aga uuele konkurentsile, mis, mis võiks selles mõttes majandust sisuliselt elavdada. Minu meelest selleks karuteene. Mina võtaks tegelikult seda ettepanekut kui üleskutset, et üleskutse on, on luua uusi töökohti, kui vähegi võimalik siis ütleme, kõrgema lisandväärtusega tööstusharudesse, maksta inimestele seal kõrgemat palka, see lahenda kuidagiviisi ära seda probleemi, et need inimesed, kes meil on ilma hariduseta kellele sa ei suuda tegelikult maksta seda, ta ei suuda sulle luua seda väärtust, et sa saaksid talle maksta 1000 eurot palka. Seda ei lahenda, aga see üleskutse on iseenesest uhke ja õiglane ja nagu laulusalm ütleb, eks ju, et üleskutseid näitas, täites need on üles oma truudust. Hea, et meil ei ole karta üleskutse puudust. Aga kuidas sulle siin kunagi üks prantsuse peaminister vist oli see, kes ütles, et et kui et kui sa ei ole, kui see ei ole sotsialist oma kahekümnendates, et siis siis sul siis sul pole südant, aga kui sa jätkuvalt talle kolmekümnendates, siis siis pole sul mõistust, et kas siin osadele inimestele, et see, see trend tundub olevat nagu vastupidine, et nii-öelda inimesed muutuvad kapitalistidest või vanuse ja elukogemuse tekkides selliste käivad välja selliseid sotsialistliku maa suunaga suunaga ideid. Ma küll ei julgeks seda nüüd üldistada niimoodi, aga aga jah, ma arvan seda, et ettevõtjad, kes on Kes on teinud äri ja, ja kes võib-olla eriti kes ei pea nagu ise hetkel ühtegi sellist noh, sedasorti ärisid nagu vedama, eks ju, et ega need nendel on, nad näevad ju tegelikult ühiskonna niisuguseid probleeme küll väga hästi näevad ja, ja see on iseenesest hea, et mõtlevad minu meelest ühiskonna selliste nõrgemate, nõrgemate inimeste peale. Aga räägime ühest teisest mõttest. Mis ei ole enam, mida võib ka nimetada üleskutseks siis mille eesmärk on juba sama, et elavdada majandust. Üleskutse sisuliselt, et ettevõtjatele võtta laenu, üleskutse pankadele, anda laenu, üleskutse, nii-öelda kodumajapidamistele võtta hoiustelt oma raha välja asuda seda kulutama, või võib-olla ka võtta mõni laen juurde ehk siis Euroopa keskpanga selle tallaotsus vähendada alandada baasintressi sel nullile, nullile veel lähemale. Ja siis pretsedenditu otsus muuta hoiuseintressid negatiivseks, mis ei puuduta muidugi nüüd nagu siin sinu ja minu hoiuseid pangas, et seda, seda ei saa siin Euroopa keskpank oma oma otsustega niimoodi negatiivseks keerata, aga, aga siis seda raha, mida, mida kommertspangad soovivad hoida keskpangadeposiidis, et, et neerinud intressid on negatiivsed ja selle asja mõte on siis see, et et muuta see tegevus pankadele, kahjumlik Unx ja suunata panku, siis seda raha rohkem turul turul välja käima. Et, et selles mõttes sarnase sarnase mõttega üleskutse, et, et hakake, hakake midagi tegema. Kuidas nüüd, kuidas see idee tundub, et kas sellel võiks olla oma mõjuma? Ei tea, ei tea, milline on selle mõju, võiks olla ma eile õhtul veel ühele ühele sõbrale pankuritega helistasin ja küsisin, mis tema sellest arvab ja ta ütles ka, et asutus ei tea, et noh, tegelikult on ju intosid olnud üsna madalat juba juba ammu. Ja, ja, ja noh, täiesti selgelt see sõnum on selline investeerita, kui rohkem sõnum ei üllata mitte kuidagiviisi investeeritakse võib olla ebapiisavalt ja eriti eriti arendusse. Miks, miks investeeritakse võib-olla vähem kui, kui peaks, noh, eks see, eks see põhjus on ikka tegelikult sellises pikaajalises ebakindluses. Ma arvan, et siin ühtegi teist niisugust olulist põhjust ei ole. Kui, kui me vaatame, konjunktuuriinstituut teeb ju regulaarselt ka majandususaldusindeksi uuringuid ja, ja maikuus langes juba alla pikaajalise keskmise. Noh, see see indeks on selline üks number, mis iseenesest ei ütle, ütle väga palju, aga ta mõõdab seda, kui kindlalt tunnevad ennast ettevõtjad ja tarbijad ja, ja selle selle põhjal võib pisut prognoosida, kui palju nad siis edaspidi kulutavad ja investeerivad ja omakorda siis kulutused ja investeeringud, investeeringud on need, mis seda majanduskasvumeeleks edasi viivad. Ja kui Eesti inimesed on ja ettevõtjad on olnud viimastel viimasel paaril aastal pisut optimistlikumad, kui Euroopa Liidu oma tervikuna neid uuringutulemusi võrreldakse üle Euroopa Liidu siis nüüd on, on see pigem langenud allapoole nii nii Euroopa Liidu kui ka meie enda pikaajalise keskmise. Et see kindlustunne ei ole siin hea, eks kindlasti mõjutas seda ka. Ja uudis, esimese kvartal, Ta oli siis majanduslangusest siin paar päeva tagasi, Ardo Hansson viitas, et teine kvartal nende andmetel võiks tulla esimesest parem, et ehk ehk plussi jõuda. Noh, eks me ootame ja loodame, aga aga noh, ma arvan, et üsna selge on see, et niisugune Niisugune jõuline, kindel ja pikaajaline majanduskasv, mida me oleme kunagi näinud, et sellist noh, me ei näe tegelikult noh, niipea mitte kuskilt tulemused, see ebakindlus, ebakindlus jääb ja mis tuleb, see tuleb raskelt. No siin on paralleelselt tuli välja ka Eesti panga uuring selle kohta või siin regulaarne raport, mis, mis näitasid, et Eesti majapidamiste hoiuste tase, mis on seal nüüd ületanud üheksa miljardit eurot, see jätkas ka suhteliselt kiiret kasvu ja, ja selles mõttes ma olen väga nõus sinuga, et need intressid on ju olnud seal noh, nad ei ole tõesti olnud kuskil negatiivseid ja ilmselt negatiivseks, nad ei saa puht majanduslikel põhjustel ka päris muutuda, aga aga nad on olnud seal nulli nulli juures ja, ja, ja vaevalt et see Euroopa keskpanga otsus otseselt nüüd paneb suurema innuga 100 üheksat miljardit, et siin selline kulutama, et see põhjus, miks miks neid investeeringuid tagasi hoitakse ja miks eelistatakse hoida raha pangas, et need põhjused on ilmselt selle, selle pikaajalise kindlustunde puudumisele. Ma arvan, et et siin ilmselt võib-olla osa osa rolli on nüüd viimastel kuudel mänginud ka. Aga võib-olla nüüd selline Euroopa üldine julgeolekusituatsioon, kus ikkagi inimesed noh, isegi kui nad ei suuda seda ratsionaalne ratsionaalselt mingitesse argumentides panna, aga siis see, see, mis on Ukrainas toimunud ja see, mida Venemaa Venemaa oma nii-öelda kehakeelega ja, ja välja öeldud argumentidega on öelnud, see, see tekitab inimestes ebakindlust võib-olla ja, ja tahab, inimesed tahavad intuitiivselt, et neil oleks pigem pigem veidi veidi kuskil varus ja, ja kui vaadata, kui palju sellest viimaste aegade majanduskasvust olnud sisetarbimise põhine, eks ole, et, et siis see, see kindlasti on andnud ka selle, selle tugeva tugeva signaali nii-öelda meie kohalikku kohalikku majandusse. Et mis, mis on positiivne, minu meelest on see, et see keskpanga otsus näitab, et et Euroopa majandustsükkel ja see eesti tsükkel tunduvad. Tundub, et nad käivad vahe vahelduseks jällegi ühte jalga, et iseenesest need signaalid, mida Euroopa keskpank tahab anda pankadele mida nad tahavad anda ettevõtetele tarbijatele, et need on needsamad signaalid, mida inimesed vajaksid hädasti ka Eestis. Kas see, kas see signaal paneb inimesi liigutama see signaale et sisuliselt raha tuleb turule juurde läbi läbi keskpangapoolsete meetmete, et kas nüüd julgustab inimesi investeerima, see on jah nagu iseküsimus, aga sellise signaalina ikkagi ikkagi positiivne positiivne signaal õiges suunas minust. Ja asendit ka vaadata, mida, mida euroop ka ettevõtjad selles selles kontekstis arvavad, et siin just mõni nädal tagasi käisin Euroopa Tööandjate keskorganisatsioonide juhtide poole aastakoosolekul ja, ja seal oodatakse selle aasta kasuks niisugune ühe ja pooleteist protsendi vahel ja noh, mis ühest küljest on positiivne, aga täitsa selgelt on tunda ikkagi seda, et need pinged on päris suured. Mööndakse päris selgelt, et see vene ukraina pinget, et mõju, seda tegelikult mitte keegi ei suuda mitte kuidagiviisi adekvaatselt prognoosida. Ja, ja võib-olla see positiivsus, mis seal, mis seal läbi on, kajanud on, on pigem ma ütleks, et ei käi päris sama sammu võib-olla Eesti ettevõtjatega. Et mul on niisugune tunne, et Euroopas on, on praegu see hetk, kus kus on, on tõstmas, pead selline noh, selline kergendusohe võib olla. Et, et me vist nüüd hakkame siit august välja tulema kõigega probleemid ei ole ära lahendatud, aga, aga niisugune tunne, et nüüd hakkab kergemaks minema ja võib reformidega ka võib-olla isegi pooleli jätta, mis kajastub tegelikult ka Euroopa Komisjoni viimase viimase siis majandusraporti tegelikult soovitustes ja murekohtades, see on üle kogu Euroopa, mida nad välja toovad. Et peamine Euroopa Liidu tegelikult, et võtmeküsimus on, on, on jätkata reformidega ja mitte mitte jääda poole tee peale pidama. Ja võib-olla teine huvitav asi, mis, mis sealt ka välja tuleb, on see, et et jätkata paindlikumat töösuhet ja, ja just selliste ka töösuhete alase maksustamise reformidega, et Euroopa liidus on ikkagi tööjõukulud, on, on väga-väga kallid ja see on üks üks peamisi konkurentsi võib-olla takistavates teguritest, mitte konkurentsikaid vait. Kasvu takistades teguritest nii, et et need on, need on jälle asjad, mis võib-olla käivad natuke sama sammu siin Eestis on, on sama mure meel, et maksud on liiga kõrged, sellest on räägitud viimased paar aastat juba väga pikalt. See mure muidugi käib erinevat sammu öelda Indrek Neivelti ideega võib-olla ka selles osas oli ka Euroopa Euroopa keskpanga soovitused leedulasel sel nädalal, et kui nad nii-öelda tahavad euroga liituda, et siis palkade kiire kasv on leeduseks võimalik murekoht, nii et see kindlasti võib-olla leedu seda Keskmiste töötajad ei rõõmusta, seda. See, see, see väljavaade. Nojah, aga olukorras, kus ikkagi tegelikult, et tööjõu pakkumine spetsiifilistele, eriti noh, väljaõpet nõudvate töökohtadel, kus see tööjõu pakkumine on väikese, tähendab inimesi pole piisavalt võtta siis, siis teatud valdkondades juhtub see, et palgad kasvavad igal juhul, ükskõik kas sa tahad või ei taha, et noh, kiiremini kui see võib olla majandusele terve, oleks. Olukorrast riigis. Aga nüüd räägime vahelduseks hoopis teisest ooperist, räägime, räägime valimisõigusest. Sel nädalal oli põhiseaduskomisjoni istung, kus arutati sellist küsimust, et kas anda kuueteistaastastele Eestis valimisõigus. See on teema, mis on läbi aastate ikka aeg-ajalt siin ta tuleb ringiga jälle tagasi tagasi. Aga tundub, et, et seekord koalitsioon tegeleb selle mõttega täitsa tõsiselt ja jutt käib siis ideest, et järgmistel või õigemini siis pigem ülejärgmistel kohalikel valimistel võiks võiks kuueteistaastased inimesed saada ka valimistel osaleda. Ja Toomas, mis mõtted sinus, see, see, see tekitab, kas kuueteistaastased on selleks selleks valmis? Minu esimene mõte on see, et et lastekaitseseadus ütleb täiesti selgelt, et alla 18 aasta on lapsed ja, ja minu meelest kogu meie Eesti Eesti ühiskondlik niisugune regulatsioon ja mõttemaailm ikkagi sellest saab üsna ühtemoodi aru. Mis tähendab seda, et et kuueteistaastane päris vabalt ise otsustada, kas tema tahab abielluda tai või päris vabalt otsustada, kas tema tahab tööle minna, selleks on tal vaja tegelikult ikkagi lapsevanema nõusolekut. Ta tohib autot juhtida piirangutega. Nii et neid, neid kohti on päris palju, kus, kus ühiskond on väga selgelt läbi seaduste väljendanud oma arusaama sellest, et inimene saab täiskasvanuks kaheksateistaastaselt. Siin oli huvitav, et et Tallinna Ülikooli teadlased olid teinud siis ka selle selle mõtte kohta väikse analüüsi paberi, mis üldiselt ma saan aru, oli, oli positiivne või toetas seda mõtet, et kuueteistaastased võiksid, võiksid valida ja üks nende argument oligi see, et kui need ülejäänud piirangud, mis, mis alla 18 aastastele on kehtestatud, mis seonduvad selle nii-öelda aga ei või sõita ja, ja nii edasi, et, et need ülejäänud piirangud kaitsevad siis ühiskonna teisi liikmeid, kelle eest siis need kuueteistaastased ei ole valmis nagu vastutama, et võivad, eks ole, sõita kellelegi otsa teha, teha, teha füüsilist teatrit ja liiga. Et siis, et siis valimistel seda ohtu ei ole, kuna, kuna nende hääled on seal nagu üksikud sadade tuhandete valijate häälte seas ja ja, ja et sellel nagu ei ole siis mõju ülejäänud ühiskonnale, mis on ausalt öeldes üsna kummaline kummaline lähenemine, et ta eriti just, et ma saan aru, et tegemist on politoloogide ja kes selle kes või avaliku halduse inimestega, kes, kes seda analüüsi teostasid ja, ja nii-öelda mõte sellest, et et valimistulemused ja üks seal ei, ei oma mõju valimistulemustele valimistulemust ei ole mõju ülejäänud ühiskonna liikmetele. See tundub mulle üsna-üsna ebaloogiline, et et ma arvan, et, et see põhi, põhiprobleem selle küsimuse lahendamisel ongi see, see vastuolu, et, et kuidas me anname nüüd nagu 16, ZAZ ühed õigused, anname aga, aga teisi õigusi enda elu üle otsustamiseks ja, ja enda nii-öelda valikute tegemisel teisi õigusi ei anna, et see, see minu meelest see päris nii lihtne ei ole, et see üks hääl, et see ei mõjuta midagi ja, ja, ja autoga sõitmine mõjutab oluliselt rohkem Minu meelest on see lihtsalt erakordselt küüniline et, et olukorras, kus me ikkagi oleme mures sellepärast, et valimisaktiivsus võiks olla oluliselt kõrgem siis sõnum, mida sa just praegu ütlesid, tähendab seda, et ah, vahet pole. Just jaa, jaa. Valimas käimine, oma hääle andmine on see viis, kuidas iga Eesti kodanik tegelikult teostab oma põhiseadusega võimu ehk noh, seal kõige tähtsamaid otsus on selle inimese riigi juhtimisotsus ja kui siis öelda, et ah, vahet ei ole, et see lahustub seal niikuinii ära, siis ma tegelikult ei saa sellest üldse aru. Et, et mina selle, sellise muudatuse küll ei vajalikkusest. Ei, ei, ei moraalist aru ei saa, sest noh, kui sa võtad iga iga ettevõtte juht teab seda, noh, kes vähegi on, juht teab seda, et et et, et ma ei tohi anda Allarile noh, peatoimetaja vastutust, kui ta tegelikult ei ole valmis seda kandma. Et kui ta tuleb minu poolest koolist ja on töötanud Mingi Lausal ametil on see siis kassapidaja, on see insener või midagi muud, siis siis sa ei tohi talle tegelikult sellist vastutust anda, sest ta ei suuda seda kanda. Ja, ja kui me oleme tegelikult kõigi nende aastate jooksul jõudnud ühiskonnas selgelt saamisele, mida, millist vastutust tegelikult 16 seitsmeteistaastane suudab kanda ja siis ütleme, et, et sa pead võtma, et sa saad selle vabaduse andmata aru, et tegelikult sellega käib kaasas vastutus, siis see on minu meelest lihtsalt ebamoraalne. No minu minu mõte, ausalt öeldes selles küsimuses liigub nagu teist rada pidi, et et ma arvan, et, et kuueteistaastased üldiselt, et tundub, et, et inimesed küpsevad järjest. Laste lapsepõlv on jäänud lühikese maks ja, ja inimesed saavad, saavad vara varem täiskasvanuks, kui nad on võib-olla varem varem seda teinud. Et see, seda fenomeni ma, ma põhimõtteliselt usund jagan ja ja ma arvan, et, et et see, see mõte, et neil neil võiks olla valimisõigus, ma seda, seda toetan, lihtsalt paneme paralleelsed, tulebki ära lahendada see küsimus, et et äkki me peaksime siis mõtlema korraga läbi ka selle, et anda neile need, need muud õigused ka, mille osas me justkui täna neid piisavalt ei usalda ja, ja ei anna neile võimalust vastutada, et et mina, ma ise, eks ole, sain oma autojuhiload 16 aastaselt, kuna sel ajal ja sinna Ameerika Ühendriikides midagi hullu ei juhtunud. Ma võin julgustuseks öelda, et et kindlasti. Ja olukord Eesti liikluses vaadates see mõte tundub üsna selline. Jumalavallatu, aga, aga ma arvan, et, et pigem pigem see seesama, see, see, et me üldse arutame tõsimeeli selle üle, et anda kuueteistaastastele valimisõigus. Ma arvan, et see peegeldab seda üldist liikumist selles suunas, et kuueteistaastased on juba päris päris arenenud, päris nutikad tüübid ja, ja me võiksime nende õigused siis nagu täiskomplektina läbi mõelda, mitte lihtsalt öelda, et valimised, et see on üks ebaoluline asi, et las nad seda teevad. Nojah, ma ütleks küll, et auto juhtimine nõuab küllalt lihtsate tehniliste oskuste omandamist ja ma ei kahtle seda, et sa oled ka nutikas ja selle omandasid kiiresti. Aga ma arvan, et üks võimalus tegelikult muidugi oleks oleks uurida, kui hästi 16, kuni kaheksateistaastased üldse tegelikult arusaamad sellest, mis ühiskonnas toimub. Et see annaks meile võib-olla mingisuguse vastuse, et noh, et siin medal praegu arutame, eks ole, et mis me usume, mis meie usu Aga kui, kui rääkida veel lõpetuseks selle selle ettepaneku küünilisuse, sest eks ole. Peame täna vaatame otsa ka selle valitsuskoalitsiooni koosseisule. Keskerakonna esindaja Mailis Reps on juba teinud avalduse, kus ta on öelnud, et Keskerakond põhimõtteliselt seda seda mõtet ei toeta. Noh, selgelt on näha, on ka erinevatest arvamusküsitlustes, et et sellel on praktilised põhjused. Või nii-öelda nooremad valijad kindlasti on pigem eelkõige Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide valijad ja mitte nii väga Keskerakonna valijad ja võib-olla ka ja ilmselt ka mitte väga IRL-i valijad. Et kuna meil täna on koalitsioonis Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kes, kes näevad selles kindlasti võimalust oma šansse parandada järgmistel Tallinna volikogu valimistel, siis siin on ka selge omakasu kindlasti mängus ja, ja, ja see on ka põhjus, ma arvan miks, miks seda ettepanekuga just nüüd tõsisematele tegeletakse? No sul võib õigus olla, et ütleme, see, see arvamus sellest, et see, see mõtteviis on mõnevõrra küüniline, eks ole, see tuleneb nagu sellest, et me me oleme harjunud ootama poliitikutelt sellistes küsimustes pigem selliseid küünilisi ettepanekuid ja, ja kuna me ei ole näinud reaalselt, et arutatakse õlle selle üle, et missugune on meie noort võimekus ühte või teist asja teha, täna siis seepärast Lähme sealt läbi seda, et noh, tõenäoliselt on see selline poliittehniline poliittehniline otsus, mida teha tahetakse, et kasvatada oma võimalikku häältesaaki. Ega sama, samamoodi tundub, et noh, et mul puudub usk, et, et Keskerakond seisab sellele vastu, sellepärast et ta usub, et Eesti noored ei ole valmis veel sellist vastutus selles vanuses võtma vaid ma arvan, et nende põhjus vastuseisuks on hoopis teistsugune. Nii aga räägime Swedpangast, Swedbank tegi sel nädalal sellise nii-öelda tagasikäigu oma oma varasemas otsuses, kus neil oli kavas kümnekonnas väiksemas paigas üle Eesti sulgeda, sulgeda oma kontorid. See otsus ei seda ühise tagasi käiki ei puudutanud aru praeguse seisuga Haapsalut, kus on võib-olla see kõige-kõige valjuhäälsemalt vastasseis olnud Haapsalus siis ei olnud plaanis kontorid sulgeda, aga oli plaanis teha kontor sularahavabaks selles mõttes, et sinna küll jääb sularahaautomaat ja nii väljavõtu automaat kui sissemaks automaat. Aga siis nendesse nendes ülejäänud kümnekonnas paigas. Kose saue Orissaare, Tapa, Türi, Väike-Maarja, Abja-Paluoja, Räpina, Tõrva, nendes kohtades on siis kavas leida kohaliku omavalitsusega mingisugune ruum, kus kahel päeval nädalas anda pakkuda panga pangateenuseid kohalikele inimestele. Et saime, saime ka teada sellise huvitava fakti, et näiteks Haapsalus Swedbanga esi esimehe Priit Berensi juhatuse esimehe Priit Berensi sõnul Haapsalus neid iga igakuiseid sularahateenuste kasutajaid nendes kontoris on täpselt 36 tükki, kes käivad seal oma ilmselt pensioni välja võtmas ja neid sularahatehinguid tegemas. Ma arvan, et kui neid Haapsalus on kuus, 36 et siis me võime elavalt ette kujutada seda, seda teenuste mahtu nendes väiksemates kohtades. Jah, noh, eks ju, et kõigepealt esiteks kumab läbi, et see et see turuliidriroll üks õnnelik ja õnnetu roll korraga, et kõik, kõik, mis toimub sellel turul, seal nuheldakse eelkõige turuliidri kätte ja ta peab selle teadmisega lihtsalt elama ja hakkama saama. Teiseks on üsna selge ju ka see, et pank on ikkagi selline äri, mida inimesed tajuvad natuke teistmoodi kui teisi ärisid. Ehk panga käest oodatakse rohkem ja oodatakse rohkemast kui sotsiaalset vastutust. Ma julgen küll arvata, et et ega meie meie pangad nüüd nii väga vastutustundetud ei ole ja minu arvates on Swedbank püüdnud käituda küllaltki küllaltki mõistlikult. Et see on võib-olla sissejuhatus, et neil on ikkagi on, on mindud natuke ka liiga tegema, sest Swedbank peegeldab tegelikult seda, mis on ühiskonna laiemad trendid. Kui Eesti Post tuli välja teatega, et, et neil nüüd vahetavad nime ja et see, see, see peegeldab nende nende ärimudeli muutus, siis me saime ka teada ju, et mitmetes Eesti Posti kontoritesse see tavapärase postiteenusega käive on seal nii-öelda paari paari euro ringis. Ja see, need, neid kontoreid, see Eesti Post on siiamaani pidanud või olnud sunnitud üleval pidama, kuna eesti postienevad Swedbangas ta on, on, eks ole, riigiettevõtte ja, ja peab, ei saa päris võib-olla nii vabalt tegutseda kui, kui Swedbankale. Aga seda teevad ju ka teised ettevõtted, et Eesti energia on ju pandud palju kontoreid kinni ja jätnud, jätnud ain maakonnakeskustesse ja minu teada sealgi jagavad nad seda peamiselt jälle eesti postiga kus on nende käsist mingisugused lauakesed, ainult et see on täiesti normaalne asi, millega äriettevõtted tegelevad, nad vaatavad, kui palju seal seda äri on ja siis, kui vaja, siis vähendavad ja, ja tõepoolest otsivad ka võib-olla niisugusi efektiivsemaid lahendusi. Vähemalt see info, mis mul on praegu Swedbanga käest, ütleb küll seda ju, või mida nad avalikult kommunikeerinud, et ega nad mina ei kao inimeste juurest, nad püüavad ikkagi inimesed ära teenindada, tegelikult. Et see on, see on päris mõistlik, aga kui numbrite juurde minna et natuke aru saada, et millest me siis räägime, et, et sageli sageli on see kõma on nagu selline hästi suur ja, ja noh, tundub, et Swedbanga puhul olnud siin sattunud ka ütleme mitte kellelegi päris probleemi lahendamise isu, vaid, vaid võib-olla poliitiliste ambitsioonide otsa. Aga no ma võtsin Orissaare näiteks, kuna see, see koht on mulle natuke südamelähedasem. Keskeltläbi 80 klienti nädalas. Ja, ja, ja võib-olla on huvitav seesama sula sularahatehingute teema selleks, et lihas on sularahatehinguid, käib kontoris kaheksa eraklienti ja kuus siis äriklienti kuus iga kuu jooksul. Et täiesti selge on see, et noh, et selle, selle teenuse järgi on vajadus väga väike nüüd arvata seda, et noh, mida on ka välja toodud, et sellega tehakse väga liiga võib-olla pensionäre uurisin ka natukene seda, et noh, et kui palju siis ikkagi tegelikult pensionärid võtavad välja oma pensionipankadest. Eestis on umbes 400000 vanaduspensionäri ja Ehk umbes üks protsent nendest väidetavalt käib käib välja võtmas oma raha siis pangakontoris. Et noh, see probleem täiesti selgelt üles üles võimendatud lihtsalt ja, ja noh, minu arvates siin selles mõttes palk käitub, käitub täiesti mõistlikult. Absoluutselt ma arvan, pigem pigem see, see probleem või mis oli tõesti ootamatu, oli see, et pank selle avaliku surve tulemusena selle otsuse natukene nagu ringi vaatad ja selles mõttes ma olen, teeb oma oma elu järgmisteks aastateks keerulisemaks, et annab jällegi signaali, et tema et need otsused on vaieldavad ja, ja need kui piisavalt kõva häält teha, aga siis poliitikute poolt või, või kelle iganes poolt, et siis neid otsuseid ollakse valmis valmis muutma, et, et ma arvan, et põhimõtteliselt on see ikkagi ju ja selles mõttes pöördumatu protsess, et kui mõnes kohas Eestis jääb inimesi vähemaks, siis seal pannakse kinni, samal ajal kindlasti on, on kohti, kuhu ka ka väljaspool linnasid, eks ole, kus kuhu inimesed linnaäärsetes asulates kolivad elama, kus on vaja neid, kas kontoreid avada, kuna enamik nendest teenustest ikkagi toimub tänapäeval interneti teel, aga kuhu, kuhu on võimalik vajutada, eks ole, vastavaid automaate ja, ja et, et see, see, see loogika, Priit Perens ütles, et pank liigub klientide järel, et mitte klientide ees, eks ole, et, et ta ei ole selles mõttes nagu avalik teenused. Et paneme, paneme siia põllule ühe ka nii-öelda pangakontori püsti ja, ja loodame, et see põld siis siin aja aja jooksul täitub kenade kenade elamutega, et, et seda see sellist teenust nii-öelda ettevõtted päris päris oodata ei saa ja, ja eriti just ka eraettevõtted, kelle puhul võib ju võib ju vabalt küsida, et noh, et miks, miks meil ei ole mingit suurt vaidlust või üleskutset, et, et miks miks LHV seal Orissaares kontorit ei ole või teistel väiksematel tegijatel lehtriturule. No nii, on jah, ja lõpuks minu arvates on üks asi, millest, millest ei olegi ju räägitud, aga ega see vajadus selle pangakontor järel on ikkagi eelkõige suhtlemisvajadus. Ehk see teenus, mida seal osutatakse. Noh, on paljuski suhtlemisteenus ja, ja mis siin salata, eks palun kanna modellerit kenasti välja õpetanud nad on väga kenad inimesed, nendega saab infot jagada, infot vahetada. Seda, seda teenust tahetakse säilitada. Olukorrast riigis. Nägime lõpetuseks laulupeost laulupeo sihtasutus taotles sellisele väiksele üritusele nagu laulu- ja tantsupidude taotles avaliku ürituse luba Tallinna linnavalitsuselt, kes peab oma territooriumil toimuvatele üritustele antavad lood kooskõlastama ja siis leidus üks tubli ametnikes kes vaatas selle taotluse läbi ja esitas küsimuse, et kas taotluses ikkagi vastab põhiseadusele, et kas selle loa peaks andma. Kuna laulupeo laulupeo siis eeskirjades on keelatud professionaalsete videokaamerate ja kaamerate kasutamine selle ürituse külaliste poolt ja see tundus avaliku ürituse puhul selline veidi veidi kummaline isikuvabadusi ahistav piirang olevat. Minu meelest on see küsimus on laiem kui isikuvabadused. Saan aru, et see probleemist küllap seal ära lahendati. Küll nad sellega hakkama said. Aga eestlastel oma laulupeo üle uhked, see on üks meie kõige vägevamaid asju ja me tahame selle üle rõõmu tunda. Me tahame seda jagada. Ja, ja see, et ei ole üldse selline säte, sai kuidagi arutelu objektiks, näitab, et noh, me kardame seda jagamist, et kui sellel suvel on Lätti panustanud umbes paar miljonit eurot selleks, et tuua Lätisse maailma kõige suurem koorifestival samal ajal toimub seal siis kallataste laulupidu ja sina tuleb kokku umbes paarkümmend 1000 lauljat, need on kõik need inimesed, kelle kaudu see info sellest, missugune laulu maa läti levib vähemalt mõne miljoni inimeseni maailmas. Ehk Läti on, ma arvan, teinud nagu päris hea investeeringu ja, ja noh, selles mõttes jälle kord Eestit jälle sammukese võrra edestamas. Me peaks mõtlema selle peale, kuidas kuidas oma infomaailmasse laiali saada, mitte selle selle peale, et kuidas seda info levikut tõkestada. Ja minu arvates see, see viitab tegelikult päris päris mitmele asjale, mis seal laulu ümber toimub. Ehk inimestel on see rõõm, rõõm kipub natuke ära kaduma seal tegijate hulgas, mulle tundub, et näha on, et selle asemele astuvad pinged, selline raamistamine, püüd kõike kontrollida, kontrolli all hoida ja mida tähendab tegelikult see rõõm laulupeoks, et see puudutab ju tegelikult meie meie laulupeo repertuaari, mille üle on ka kõvasti olnud vaidlusi. Eks rõõm on ju lapse kleidi triikimine ja, ja rongkäigus lehvitamine ja, ja ka siis, kui sa viisi ei pea, siis seal muru peal mõne tuttava laulu kaasa joristamine ja nende nende tuttavate laulude otsimine. Et see pole võistluskooride vahel, vaid seal pidu. Ja seda see, kuidas seda korraldatakse, see hakkab järjest rohkem välja nägema nagu sellise ärilise muusika festivali korraldust, mitte mitte laupäeva festivali korraldust. Aga minu arust on hästi oluline see, et ikkagi endale aru antakse, et noh, et kes on, selle peab biofookuses ja, ja noh, tundub, et need on justkui nagu see korraldustiim, noh tegelikult on ju laulja lauljal number üks ja number kaks, muusikaõpetaja, kes on aastaid õpetanud lapsi ilma sellest väga palju vastu saamata. Nii aga sellega tõmbaks tänase saate kokku. Järgmisel järgmisel pühapäeval on meiega taas kord Kalle Muuli. Ja kohtume siis pühapäeval kell 12, Toomas. Ja aitäh kuulamast ja kaasa mõtlemast ja ma lõpetan ühe väikese uudisega eile alustatud tee vahtlasti külas asuvas Muhu veinitalus viinamarjataimede istutamisega. Maha tahetakse pol 1700 taime ja eesmärk on teha Muhumaast Eesti teenima. Vaatas tulevikku, siis peki Elo randa väga optimistlikult, vaatame meiegi optimistlikult.