Te kuulate Raadio kahte näitleja Liam ava. Gordon, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Päeva kõigile alustame saadet olukorrast riigis, stuudios on Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler ja õpetajate lehe peatoimetaja Kalle Muuli. Tere päevast ka minu poolt ja tänases saates räägime niisugustest teemadest, nagu, mis võib ees oodata Andrus Ansipit ehk siis millist kohta on loota Eestil Euroopa komisjonis Euroopa Instituut joonides räägime natukene tagasi tagasi kajast ja peegeldusest laulupeole mis on sel nädalal kõneainet pakkunud. Jätkuvalt räägime ideest, kuidas säilitada maapiirkondades pangakontoreid, räägime karistuste karmusest ja nende karistuste vastavusest Eesti rahva õiglustundele. Loodetavasti jääb aega rääkida ka natukene gaasivõrgust ja sellest, kuidas Eesti riik proovib gaasiturgu korraldada Eestis ja veel ühest mõttest, kuidas saada kätte siis rongaisadelt elatisraha. Aga kõigepealt meie traditsiooniline nädala uudiste edetabel. Esikohale paigutasime uudised. Eesti endine peaminister Andrus Ansip on siis nüüdsest ametlikult Eesti kandidaat Euroopa Komisjoni voliniku koha peale juba käivad ka spekulatsioonid, et mis temast siis saab ja milline koht ja ja pakutakse koguni. Teisel kohal, sel nädalal saime teada, et Eesti ja Soome riigi vahel ning Euroopa Komisjoni osalusel ja Soome gaasifirma kaasum ja Eesti gaasile kuuluva ettevõtte vahendusel on allkirjastatud siis lõpuks ometi Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru Balticconnectori rajamise ajagraafik, mis võiks siis valmida 2020 orienteeruvalt. Kolmandaks, India kohus lükkas tagasi 14 Eesti peremehe vastu esitatud süüdistused, neid on seal kinni hoitud juba vist eelmisest sügisest saadik, kui ma õigesti mäletan. Vangis ja hiljem siis kohustusega mitte riigist lahkuda. Otsus ei ole veel lõplik, seda võib edasi kaevata, nii et lõpliku lahenduseni läheb natukene aega. Neljandale kohale paigutasime sel nädalal palju meediakajastust pälvinud uudise Eestist pärit modelli Regina Soosalu traagiline surm Malaisias, mille osas on palju palju segadust ja, ja ka vastukäivat infot, aga näha on, et me elame selle noore inimese saatusele kaasa ja on aktiivne huvi selles suhteliselt, mis, mis siis temaga juhtus ja ja, ja kas ja kuidas riik peaks ka osalema selles, et sellesse selgus, saabuks. Ja viiendaks laulu lauluväljak polnud veel laulupeost õieti toimunudki, kui kohe hakkas seal teine suur rahvaüritus. Mitu päeva kestnud või kestev Õllesummer nonii, pildi kui, kui sõna järgi otsustades siiski laulupidu tegi õllesummerile ära vähemalt külastajate arvu poolest. Õllejoomise poolest ilmselt mitte. Nii aga siis sel nädalal valitsus otsustas ametlikult Ansipi esitada Euroopa Komisjoni volinikukandidaadiks. See nüüd väga suur üllatus ei ole. Ta on siin ligemale pool aastat vähemalt see teada olnud, et Eesti kandidaadiks Andrus Ansip saab. Aga sel nädalal oli ka. Võib-olla jõudsid suurema avalikkuse tähelepanu alla siis spekulatsioonist sellest, et millise, millise koha Ansip võiks komisjonis saada. Mäletatavasti Siim Kallas, kohad on olnud üsna sellised kõrge lennulised asepresidendina Pantherkomisjonis tegutsenud ja sel nädalal siis ajakiri Economist esitas ka spekulatsiooni teised meediaväljaanded ka. Et Ansip võiks olla ka üks kandidaat, Euroopa ülemkogu juhi van Rompuy kohale. Konovisti spekulatsioon selles mõttes oli muidugi huvitav, et, et seal Peeti Ansipi üheks peamiseks tugevuseks sellele kohale saamine, selleks, et asjaolu, et Ansip kuulub siis konservatiivide hulka, mis viimaste andmete järgi Ansip peale nii-öelda parteid vahetanud ja liberaalidest lahkunud, aga aga sellest hoolimata tunduvate loevad päris head shansid sellist kõrgele kohta pälvida. No kaks küsimust, üks on see, et kas seal üldse mingit tähtsust Eesti jaoks on, mis koha Andrus Ansip saab, tavaliselt räägitakse Euroopa asjadest sellises üle euroopalikus toonis, et Euroopa komisjonis ja, ja ametnike kohtadel istuvad reaalselt sõltumatud ametnikud, kes ajavad Euroopa asja ja ja ega nad ei saa oma rahvusriigi asja. Kuidagi edendada seal või, või see ei oleks nagu sobilik või viisakas, aga, aga kui vaadata kas või lasegi tegevust, siis millegipärast Rail Balticu ümber käib suur tants ja trall ja tuleb ilmselt ka raha. Ja millegipärast on just transpordivolinik Siim Kallas Eestist, et selles mõttes kindlasti vaevalt et saab üksühest seost tõmmata, et kui meie mees on kuskilt pukis, siis rahakangid ka kohe tõmmatakse meie poole lahti, aga või et siis sellest sünnib ilmtingimata igas küsimuses meile mingit tohutut kasu, aga aga samas nagu päris eitada seda seost, et, et oma kodumaad saab mingil viisil toetada ka olla tähtis Euroopa ametnik kindlasti ei saa, nii et selles mõttes amet on, on, on tähtis. Teisalt jälle kui vaadata, milles tegelikult veeriumite alusel seda, seda neid ametikohti jagatakse, see siis see tundub selline päris Kavkalik või või üsna absurdne teema olevat, et et kõige parem oleks, kui Eesti saadaks enda esindajaks ühe jalaga mingisuguse neegrinaise, kes oleks veel omasooihar ka, et siis kuuluks mingisse täiesti müstilise väikesesse parteisse, siis ilmselt oleksime kõigele kõige tõenäolisemalt kandidaadid Euroopa presidendi või kõige tähtsamale kohale. Rein ja, ja ironiseerida, aga aga noh, järelmid on sellised väga kummaliselt, et ühest parteist peale Paulm üksteisest parteist teine ja suurused ja väiksed ja, ja riigid ja maad, põhjad ja Lõuna-Ida-Lääne ja ja see leerimine, ma ei usu, et väga Euroopa juhtimisele kasuks tuleb, kindlasti on see väga võrdõiguslik ja demokraatlik ja ma ei tea mis iganes veel, kui sellist süsteemi üldse demokraatlikuks saab nimetada, kuidas Euroopat juhitakse? Demokraatlikkuse tagab see sellel asjaolu, et komisjoni peabki ametisse kinnitama lõpuks Euroopa parlament, kes on demokraatlikult valitud kõigi kõigi Euroopa rahvaste, sealhulgas meie enda poolt, eks ole, et, et selles mõttes tema legitiimsusest nii-öelda ei saa see, et seda, seda valitsust on kokku panna tükk maad keerulisem kui kahe partneriga koalitsioonivalitsust Eestis. See on ka võib-olla selles mõttes paratamatu, et ikkagi suured liikmesriigid tahavad saada oma. Teinekord jällegi suurtel liikmesriikidel on oluline see, et teine suur liikmesriik ei saaks olulist portfelli endale, et kui nad ise ei saa, et siis oleks lisaks ka teine ja seal võib tekkida hea võimalus just väikeste liikmesriikide kandidaatidele, kelle puhul keegi ei ei kahtlusta mingisugust suurt oma oma asjaajamist ja nähaksegi. Ta suudab ajada ilmselt kogu kogu Euroopa asja. Nende kriteeriumites nimelt on tõesti väga palju, et kriteeriumite hulgas on ka see, et eks ole, et kas sama või sarnast portfelli hoidis keegi inimene sarnasest regioonist, eks ole, ja ja ja nii edasi ja nii edasi, et aga mis on huvitav selle van Rompuy koha spekulatsiooni osas on, on muidugi see, et, et kui, kui tõesti Ansipist peaks saama ülemkogu juht, siis minu arusaamise järgi Eesti riigil tuleks nimetada või tekib, meeldib majandusnimetada uus kandidaat Euroopa Komisjoni ehk siis see koht ei ole Euroopa Komisjoni liige ja, ja, ja Eesti riik saaks endale uue uue voliniku nimetada ja noh, ma arvan, et see on küll siin meeldiv pähkel, mille peale noh, ei imestaks. Koalitsioon. Lõhki läheks? Aga jätkame Eesti lähedasema teemaga jõulupeoga, millele on nüüd siis nädala jooksul päris palju järelkajasid ilmunud valdavalt positiivsed ja tohutu hulka numbreid, ära trükiti, trükitud, et mis kõike, milliseid rekordeid purustati, aga üks võib-olla, et noh, kas nüüd õigemini üteldes kriitilisemaid, aga, aga selliseid artikleid, kus leiti, et saaks hulga hulga paremini ja mis ikkagi oma sisult oli kriitiline, oli siis reklaamiagentuuri tank juhi Joel Volkovi artikkel Postimehes pealkirjaga laulupidu kaks punkt null ehk teine volüümi, kus ta siis kirjeldas oma uhket nägemust sellest, kuidas laulupeo laulupidu oleks nii igasuguste digividinate kui ka kui ka muude ütleme selliste suhtekorralduslike vahendite ja, ja disainivahenditega tehtud selliseks, et see oleks ülemaailmne sündmus, mis reklaamiks Eestit. Enne kui selle Joel Volkovi nii-öelda kriitika, mis on täielikult esitatud kriitikana, eks ole, see oli lihtsalt nii-öelda konstruktiivne nägemus sellest, kuidas saaks paremini, eks ole, ja, ja kuidas võiks teha järgmist laulupidu ja ta esitas küsimuse, et kas ei oleks võinud juba praegu seda teha selliselt, et lennukeid, pilved lauluväljaku kohalt laiali pihustaks ja et udu uduvihma 100-ks, kui liiga palavaks läheb ja nii edasi, nii edasi, aga et nagu mitte Joel Volkovi kriitika, aga, aga minu enda tähelepanek, mis, mis tuli pärast meie möödunud saadet ja, ja mida väga eredalt võttis kokku üks, üks pilt, mille tähelepanek festivali külastajad vaadates Eesti Ekspressi toimetusse, mis viimases Ekspressis ka klassirubriigis ära tükkisime selle pildi peal on siis näha, kuidas selle õlled ja ääres on üks perekond pannud maha ühe väikse piknikuteki piknikutekk ulatub sellest tarast niimoodi natukene natukene välja ja siis seal nii-öelda lapsevanemad istuvad seal tara sees oma õllekannudega ja, ja siis selle tekiserva peal seal tara ääres istub istub siis nende, nende laps on ju, keda ei tohtinud õla alla alale sisse viia. Ja ausalt öeldes, kui minule see kogu see õlleala tekitamine ja kõik see noh sõltumata sellest, et see on, et see oli minu meelest võib-olla nagu ülepingutatud ja vale aga noh, kui juba on selline ala tekitatud ja kui on tekitatud reegel, et laulupeo lauluväljaku territooriumil õlut üldiselt ei tarvita ja et sinna sinna õllealale sisse alaealisi ei viida siis no kui, kui ei suuda oma perega õllesummerile minna või vabast õllesummer just just mitte õllesummerile minnes ei suuda hoiduda õlle tarbimist, et, et tekitada selline olukord, kus sa pead oma pere eraldama taraga. Noh, ma arvan, et siis siis see on märk, et sul võib-olla on mingi probleem olnud Alkoholiga, et seda ma püüdsingi ütelda, et see ära võiks olla tõesti nende jaoks, kes arstitõendiga tulevad ja, ja kellel arst on siis kirjutanud, et üle kahe tunni ta ei saa alkoholita olla, et ta peab manustama, muidu inimesel juhtub tervisega midagi. Aga, aga noh, mulle tundub ja et sellest juttudest ja kõigest ja meie endi jutust ka, et õlu on vist liiga ülepingutatud selle suure või liiga palju tähelepanu saanud selle suure peo juures, et peaaegu et seda ära ongi nagu kõige suurem küsimus. Tegelikult laulupidu oli ikkagi ju muu sündmus, et kui ma nüüd seda Joel Volkovi artiklit loen, mis on tegelikult väga hästi kirjutatud ja ja sellega võib-olla, et ka noh, ütleme. Võib-olla juhib mõnelt asjalt tähelepanu kõrvale, mida, mida lugeja ehk esimese hooga ei pane tähele, et aga mina lugesin selle artikli päris põhjalikult läbi ja ta lõpuni läbi ja mul tekkis tegelikult okka nägemuse juures, mille, mille, millega tahaks kaasa minna tohutu vaimustusega tekkis kaks sellist väga, väga sellist, skeptiliselt mõtet, et kõigepealt mulle meenus selle sajandi algus, kus üks ühe ajalehe reklaamijuhina töötanud noor daam ja ei tööta või vahetas töökohta, nii et tal ei olnud parajasti midagi teha ja siis ta läks sõbraliku valitsuse juurde ja ütles, et andke mulle palju raha, ma hakkan tegema eesti märki promoma Eestit ja Eesti saab maailmariigiks. Me näitame kõigile, kui vinged. Me oleme, eraldati vist peast ei mäleta, suurusjärgus 10 kuni 15 miljonit krooni pani selle ürituse jaoks ja vastame saime siis särgid kirjaga welcome to Estonia. Väga huvitavas kujunduses ja, ja muid sellist kribu-krabu ja, ja, ja, ja pudi-padi. Ja ja sellega suuresti promomine lõppes, et korra ma mõtlesin, et et see Joel Volkov kirjutis sobiks hästi ka selliseks riigilt raha küsimiseks järgmiseks korraks, et teha teha laulupeole promo ja teine asi, mis mulle hakkas tunduma, kui ma päris päris lõpuni selle artikli lugenud hakkasin mõtlema, et äkki Volkov kirjutas selle artikli enne, kui ta enne, kui laulupidu toimunud, et või, või ta ei ole käinud seal või ta ei ole midagi sellest teadnud. Ta on mitu korda lõpus, rõhutab et justkui oleks laulupidu mõelnud mõeldud ainult lauljatele. Lause on umbes selline. Ma sain esimest korda aru, et laulupidu ei ole pelgalt nostalgia Belgiaga anguline lauljatele mõeldud üritus ja teises kohas umbes samuti, et senine koonerda vanaaegne vaatajat ja maailma ignoreerib laulupeo formaat ja nii edasi, nii edasi. Et no kuidas saab ütelda, et see on mõeldud ainult lauljatele, kui tegelikult see laulupidu püstitas aegade vaatajarekord ja ei ole sugugi välja suremas, vaid vastupidi, on aasta-aastalt läinud võimsamaks ja suuremaks mitte lauljate hulgalt ainult, vaid ka pealtvaatajate hulgad. Et laulupeo ühele päevale esimesele päevale müüdi umbes 60000 piletit teisele päevale umbes 70000 piletit. Et see on kõige suuremate Eestis peetud rokk-kontserdite pealtvaatajate arv. Maiken Jackson, midagi sellist Metallica Need olid umbes samas suurusjärgus, hüva piletihinnad olid ka natuke teised, aga, aga ikkagi. Et, et no rohkem publikut pole ühelegi üritusele tegelikult kokku toodud ja nüüd ütelda, et see oli lauljatele mõeldud üritus või et see on mingi väljasurev üritus. No see ei saa olla ju selle laulupeo kohta kirjutatud. Sellega seoses meenub sel nädalal me saime teada, et sel nädalavahetusel kohati laulupeo korraldustiim kaalus ka siis laulu, lauluväljaku väravate sulgemist, kuna hakkas tekkima hirm, et äkki äkki koguneb sinna kitsale maalapile liiga palju inimesi, et lihtsalt füüsiliselt sinna hakkas tulema piir ette. Mis remargi korras oleks tõesti olnud, ma arvan, väga-väga halb idee, et, et kui, kui kui tekkis vabaõhukontserdil oht, et, et tekib liiga palju inimesi, siis lahendus sellele ei oleks olnud mitte see, et väravad kinni panna, vaid lahendus oleks olnud see, et vot tarad maha võtta, et et vält seda vältida ohtu, et keegi kuskil siis nii-öelda liiga liiga kitsasse kohta kinni jääb, eks ole, et aga, aga õnneks selleni ei läinud, aga väga nõus selle, selle mõttega, et või tähendab noh, mina, ma tooksin esile selles sellest sellest ideest, et laulupidu, kaks null et sind, selle põhiaur läheb ikkagi sellele, et kuidas laulupeo kaudu ehitada Eesti kuvandit maailmas. Et kui seal oleks olnud mõnes mõningad nõnda hästi viimistletud telefoni äpid ja, ja, ja parem parem parkimiskorraldus ja, ja nii edasi ja nii edasi, parem Piaar paremad, paremini kujundatud bukletid sellele sellele üritusele. Et siis oleks see rahvusvaheline tähelepanu, mis üritus saab kell veel erakordsem ja suurejooneline olnud, et et mina olen ka mõned mõned aastad Bjaariga tegelenud, eks ole, et et mulle tundub, et noh, et, et ühel hetkel tekib, tekib see piir, eks ole, et kust kust edasi minnes kaob vara selline rahvaalgatuslikku, kus või, või selline omaalgatuslik element sellest üritusest ja seal see, see emotsioon, et inimesed lihtsalt tulevad kokku ja, ja, ja teevad, eks ole. Et kui see, kui see, kui see üritus muutub väga tuunituks tõesti mingisuguste äppide, tehnoloogiliste lahenduste ja, ja, ja kõige muuga, siis, siis siis see ühel hetkel see ongi professionaalne festival, mida võib korraldada suure raha eest, ükskõik mis riik, ükskõik mis kohas, eks ole. Et, et selles mõttes see, see selline ehe inimesed nii-öelda on valda kokku aetud, eks ole, see emotsioon ühel hetkel läheb sealt kaduma ja seal ja seda ma arvan, et ajakirjanikud täna tunnetavad, kui nad käivad välisajakirjanikud ka, kui nad käivad laulupeol Nad seda ehedat omaalgatuslikku emotsiooni tooni tunnetavad, et inimesed on valmis istuma muru peal ja, ja kitsastes oludes ja lihtsalt jorisema oma seda laulu kaasa. Ja ma olen 100 protsenti sellega nõus, et igasuguseid tehnoloogilisi vidinaid saaks sinna kindlasti juurde leiutada ja, ja seda paremaks teha ja mis iganes. Aga see on ikkagi nipet-näpet ja kindlasti saaks parkimist paremini korraldada ja mis iganes. Ja küllap teda aasta-aastalt tehakse paremaks. Aga, aga minu meelest kui, kui arvata seda, et laulupidu annab tele kaudu või mingisuguse pildi kaudu väga hästi müüa maailmas siis mu meelest on see, see, see vale eeldus, et teinud laulupeo ja vaadanud sedasama asja televiisorist ja saab aru, et laulupidu ongi lauluväljakul ja, ja televiisorist ka eestlased eesti keeles vaadates, no kui sul ei ole paremat võtta, loomulikult võid vaadata, aga see on midagi hoopis muud, kui, kui see, mis toimub lauluväljakul. Et ka ka oma olemuselt ikkagi laulupidu ei ole väga telepildiline asi, hoog seisab, ei löö tantsu, ei, ei viska saltot, ta ei ole dünaamiline ühest küljest teise ja, ja, ja, ja teisest küljest, mis oluline, kui kui mingeid laulu asju tehakse, puudub võistlus. Et telepildis on kahte asja vaja, et asi liiguks ja, ja osalejad omavahel võistlevad, ma ei tea, mis milles iganes ja, ja, ja selles mõttes ta ei ole kindlasti asi, mis oleks teles kõige paremini kajastada. Ja kui, kui vaadata laulupidu telest või laulu ja tantsupidu telest ja vaadata seda välismaalase pilguga, eks ole, et siis mida, mida selliseks ära korraldatumaksjalavastutumaks see asi muutub, seda Põhja-Koreas rahulikuma kuvandi tegelikult me oma riigist loome. Et selles mõttes mul oli, noh, mul on, mul on väga hea meel, oli näha, et lauluväljaku all laulvat koorid, et nad on ikkagi, et need rahvariided ja need kooli, need koorivormid, et need on piisavalt erinevad, et saada, et seal ei ole nii-öelda inimestele surutud selga üks, üks vorm ja et nad ei pea seal moodustama mingisuguseid kujundeid ja ja, ja, ja see mõte, mis ka selles artiklis oli, et oleks väga tore olnud, kui ühel hetkel keset laulupidu või me kõik tõstaksime oma telefoniekraanil taeva poole ja siis nendest ekraanidest moodustuks mingisugune ühtne pilt. Et noh, see, see selline noh, see ühel hetkel ei anna edasi enam sellist väga suurt nii-öelda mitmekesisust ja, ja seda, et rahvas on tulnud kohale nautima, vaid siis see tundubki, et on vaetud väevõimuga kohale mingisugust rahvuslikku, ühtset identiteeti looma inimesed, kes peavad, kellel ongi inimesel on seal oma koht on ju ära märgitud, kus see, kus sa pead seisma, mis sa pead tegema, mis sul peab seljas olema kuhu poole telefoni, mis hetkel suunama ja, ja, ja, ja mis, mis sõnadega, mis laule kaasa laulma. Et laulu laulupidu on ikkagi see, mis toimub lauluväljakul ja, ja seda ma arvan, ei anna väga hästi kajastada seda, seda meeleolu ja seda tunnet ja asja, mis seal kohapeal tekib ja, ja veel veel vähem annab seda kindlasti kajastada võõrkeelsele rahvale. Loomulikult ajalehe lehtedest saab artikleid kirjutada, et selline asi toimus ja see võib Timesis ilmuda või kus iganes, et selline eksootika tutvustamine, miks mitte. Aga ma arvan, et, et, et see ehtne pidu toimub ikkagi seal, kus ta toimub ja, ja, ja selle publiku jaoks, kes mõlemad ja väga kaugelt seda ei saa sellisel määral nautida ja ta ei paku kellelegi kaugelt sellist tunnet. Ja ma arvan, et sellises formaadis nagu ta ongi, et ega seal palju väga kuhugi minna ei ole, lihtsalt lauluväljakule rohkem rahvast seda tunnet tundma ei mahu. Veel topiks ära veel mõnikümmend 1000, aga, aga seal oleks ka kuskil piir ja jääda nagu põhjust, et miks peaks nagu rohkem pungestama, see, see on, see oli väga hea pidu. Ta, ma arvan, et enamik, välja arvatud võib-olla paar perekonda, kes ei saanud koos oma imikuga koos õlut juua jäid rahule ja, ja, ja ainult aplodeerida sellise asjaga. Absoluutselt ja mina, mina keeraks ausalt öeldes seda sega seda reguleeritust seal pigem nagu kriipsu võrra tagasi, et, et isegi isegi parkimise osas tegelikult kuigi mitte mingisugust parkimiskorraldust ei olnud ja inimesed parkisid, noh, parkisid inimesed, leidsid, lahendused on tegelikult nii-öelda laias laastus need, kes olid otsustanud tulla autodega, Nad olid võtnud teadlikult selle riski, nad said kuskil pargitud on ju, ja, ja said ka sealt lõpuks minema. Et ja seal, seal üritusel kohapeal ma arvan, et need kõige ehedamal või, või kõige rohkem südamesse minevad hetked või ikkagi kui, kui nii-öelda lauluväljakul koorid hakkasid spontaanselt, ise nii-öelda mõnda laulu laulma, kordama või, või, või ka pärast ametlikku programmi lõppu asustasid uuesti laulma. Et, et neid hetki ja selleks selleks anda aega sellesse laulupeo programmi, et rahvas laulge seda, mida rahvas tahab. Seda võiks tegelikult nagu isegi rohkem anda ja, ja, ja, ja selles mõttes, et ma saan aru, et, et ta on küll väga tore, et on programmid, toimkond, kes näeb, ka hoolitseb ka selle eest, et selline uued laulud satuksid repertuaari ja, ja nii-öelda, et me õpiksime uusi uusi laule. Aga tegelikult see, see võiks ikkagi olla niivõrd nagu rahvaalgatuslik, et inimesed tulevad kokku ja laulavad seda, mis, mis südamed on. Olukorrast riigis. Tegin siin eile produtsendile nimekirja teemadest, mis me oleme alates maikuust. Raadios rääkinud ja, ja lõin kaht kätt kokku ja, ja tänasin parteide valitsust ja ohkasin, et mis me teeksime ilma majandusminister Urve palata, et peaaegu igas saates olime seekordsest algatusest midagi rääkinud? Valdavalt küll vist negatiivselt, aga no vahet pole. Nüüd on siis teemaks, selles nädalas on majandusministri rubriigist teemaks pangakontoreid ehk siis majandusministri mõte, et erinevate pankade esindused või kontoreid. Et nad võiksid siis väiksemates maakohtades asunud asuda ühtedes ja samades ruumides eesmärgiks siis kulude kokkuhoid, et sel viisil osutada pangateenust sealt, kust tegelikult kommertspangad oma ärilistel põhjudeks põhjustel tahavad ära kolida, ehk siis et ei ole inimesi ja ei ole raha. Ja see, see mõte sellest, et teri erinevad pangad võiksid teha öise öise kontori, on muidugi selline, mis, mis viib, viib kohe nagu mõte sellele, et et võikski tegelikult et miks, miks ka Tallinnas tegelikult neid pankasid nii palju on ja et äkki et äkki võiks või noh, alustame siis jah, maakohtades ta ka, et et liidame seal siis kokku ja et igal pool oleks üks, üks pood ja ja, ja üks üks apteek ja ja, ja üks üks pank ja, ja selles mõttes, et selline. Ma saan aru, et kohtades, kus, kus täna, Ühtegi on see selles mõttes suur edasiminek, aga, aga siin see see roll, mida tahetakse anda ka eesti postile. Et Eesti Posti kontor oleks võib-olla see kontor, kust neid erinevaid teenuseid pakutakse. Et ega see väga erinev nüüd ei ole sellest, et sellisest sotsialistlikust või noh, ütleme siis nii, et riigikapitalismi mudelist, kus kus riik otsustabki, et me teeme, et me teemegi nii-öelda punkti. Me teeme mingi kontori, kus me asume pakkuma erinevaid teenuseid inimestele. Et lõppkokkuvõttes maksab selle kinni, antud juhul siis Eesti Post selle kulu, mida individuaalsed pangad või, või kes muud teenusepakkujad ei taha ei näe majanduslikult tasuvana oma esindust konkreetses omavalitsuses hoida. Selle maksab kinni Eesti-Posten. Eesti Post on riik tänase seisuga ikkagi, et, et selle, selle, selle maksab kinni riik, lõppkokkuvõttes maksab kinni maksumaksja see see suund, et riik hakkab traditsioonilisi erasektori teenuseid osutama erinevates kohtades. See ikkagi lõpuks on nagu konkurentsi konkurentsi seisukohalt väga-väga murettekitav. All, aga seal ei ole ju mingit konkurentsi, seal ei taha üldse keegi mingit teenust osutada. Kõik püüavad põgeneda sealt. Et tegelikult inimesed püüavad põgeneda ja küsimus on selles, et tähendab, kui, kui, Täna on, küsimus on selles, et kõik ei suuda, et mõned inimesed, need, kes on need, kes suudavad põgeneda, need on juba ära põgenenud, et enamasti jäänud inimesed, kes enam ei suudab põgeneda, ehk siis inimesed, kes valdavalt sõltuvadki riigist, kes saavad kas riigilt pensionit või elatuvad sellest, et saavad riigilt pensionit, saavad riigilt töövõimetuspensionid, vanaduspensionid või saavad vanemapalka ka on üksikemad lapsega kodus. Et on suures osas see seltskond, kellest räägime ja kellele neid pangateenuseid ei taheta osutada, aga aga kui keegi mõtleb, et tegemist on mingisuguste tõesti metsaküladega, siis antud teema tegelikult sai alguse sellest, et Swedbank teatas mingil hetkel, et sulgeb esimesest juulist nüüd selle aasta esimesest juulist oma kontoreid sellistes kohtades nagu Tapa, Kose, saue, Orissaare, Türi, Väike-Maarja, Abja-Paluoja, Räpina ja tõrva, et enamik neist on linnad kui mitte kõik. Et, et ei ole mingisugune päris nurgatagune koht, et, et, et jutt käib ikkagi noh, vähemalt sellest asulast, mis on nagu eesti riigis tunnistatud linnaks. Ja, ja nüüd kujutada, et seal isegi ei jätku inimesi, kelle kellele pangateenuseid osutada. Et selles mõttes on olukord nukker, et mina nagu konkurentsi seisukohast küll seda asja ja vaadata, kas seal ei olegi mingeid. Ei, ma olen väga nõus, seal ei ole seal, ei ole mingit konkurentsi, lihtsalt hakkab pärssima, aga ka konkurentsi ja teistes kohtades, et et on ju ka hulk inimesi. Okei, tähendab, on olemas loomulikult inimesed, kes on elanud oma elu kuskil seal nendest sinu poolt nimetatud kohtades nad, nad, see on nende kodu, nad seal elavad, nad sealt ei liigu, nad ei, nad ei, võib-olla ei suudagi enam liikuda ja see ja nende nendele lähenemist. Me peame käsitlema selgelt nagu sellise sotsiaalse Labi sotsiaalabiprojektina. Teisest küljest meil on ikkagi meil on mingi hulk inimesi, kes, kes täna täis täisjõus eesti pered, kes vabatahtlikult lähevad ja otsivad kohta endale, kus elada maal, eks ole ju nii-öelda lähevadki vabatahtlikult asustusest eemale ta tiheasustusest eemale. Nüüd nende jaoks on ka küsimus selles, et noh, et nemad on teinud vabatahtlikud selle otsuse minna nendesse nendesse kohtadesse, kus võib-olla üha enam oma majja pangakontoreid. Et kas, kas me nendele ütleme ärge muretsege, et me toome teile nii-öelda riikliku munitsipaalpoe või, või mingisuguse pangakontori teile sinna juurde teile sinna järele või no ütleme, et noh, et, et kui teil on vajadus käia nendes kohtades, eks ole, et siis olemas päris hästi-hästi finantseeritud teedeehitusprogrammid, maanteed toimivad, eks ole, et sõitke neid toiminguid tegema linna ja, ja see, mille eest nad on sinna ärapagenud, Nad ongi tahtnud olla metsa vahel, eks ole. Et nende, nende inimeste seisukohalt minu meelest selliste ikkagi turgu moonutavate Asjade tekitamine nendesse kohtadesse on on kummaline, veider ja, ja selles mõttes Eesti Post. No kui Eesti postile oleks seaduslikku kohustust seda võrku üleval pidada, siis pakiksid nemad ka need kohad Ju kokku, eks ma nende inimeste pärast ei muretse, kes vabatahtlikult endale mingi veidra eluviisi valivad, et on, on olnud ju küll ja küll juhtumeid, kus mingid usulahud on elanud koobastes ja, ja vaevalt et riigil oleks vajadus kuskile sinna koopasse ka elekter vedada ja et nad saaksid külmkappi või pangaautomaati kasutada, jätaks need kõrvale, jätaks või räägiks ikkagi põhiliselt nendest inimestest, kes, kes on jäänud oma pensioniga sinna maale, kus nad on ja kes ei saa, isegi kui nad tahaksid ja, ja tõesti hinges oleksid valmis Tallinnasse või Helsingisse kolida, sellepärast et nende pension lihtsalt ei kannata seda välja selleks nende suurkulude tõus, kuna elukallidus on suurem suures linnas püüavad siis seal vaikselt läbi ajada sellega, mis neil on. Neil on antud nende ainus vara võib-olla, et kui seal on mingi maja või korter, asub ka seal müüa, seda ei õnnestu mingi mõistliku raha eest ja nii saab põhimõtteliselt peadki istuma, isegi kui sa oleksid vaimselt valmis sealt ära tulema, et et mis me nendega teeme, et jätame nad ilma apteekita ilma arstiabita ilma pangakontorit. No eesti post funktsioneerib veel, ehkki küsimus milleks posti üldse vaja on, mis sinna siis nagu postiga peaks käima tänapäeval, kus kõiksuguseid teateid saab, saab, saab edasi saata arvuti kaudu, aga, aga no taevale tänu, et see Eesti Post on olemas, miks mitte kaaluda tõesti sel juhul tehagi mingi selline riiklik panga teenus Eesti Posti kaudu, kui Tartus pangad kommertsalustel ütlevad, et see ei tasu ära et see on siis meie maksumaksja kulu, ma saan aru ja ma olen valmis seda kinni maksma, sellepärast et on läinud meil see regionaalpoliitika selliseks, nagu ta on läinud. Väga suur hulk nendest inimestest muidugi elas nendes kohtades ka siis, kui seal tõenäoliselt ei olnud pangakontorit ja, ja sa ikka siis kenasti oma eluga hakkama maakonnakeskuses, bussiga pangatoiminguid tegemas, kui on ka internetipank ka nendele, kes kes on. Aga me räägime internetiga räägimegi peaaegu maakonnakeskusest Haapsalust juba juba rääkisime ka siin mõni saade tagasi, et ega see ring on üsna lähedal sinna maakonnakeskusesse ja needki on ju linnad ikkagi. Et väikelinnad küll. No hästi tähendab, et nendes ka ka Haapsalus, eks ole, nii-öelda kontor, kontor säilib, seal oli küsimus, eks ole ju sellest, et kas, kas kontoris peaks olema võimalik sularaha kätte saada või mitte, et kui on olemas pangaautomaat raha sisse sissemaksmiseks raha kättesaamiseks, kui on olemas kontor, kus saaks teha ka nii-öelda mitte mitterahalisi teenuseid, siis siis minu meelest ei ole ka ka Haapsalu puhul tõsist probleemi, millest, millest rääkida. No selle see ilmselt teebki asja nagu kalliks, et pank nõuab teatud spetsiifilist ruumi, spetsiifilisi tingimusi, kui, kui seal hakata raha hoidma ja rahaga tegelema, et et Swedbank on nüüd küll teatanud, et esimesest juulist ei sulge või sulgenud et aasta veel püüab hoida, aga mitte nendes ruumides ja mitte nendes tingimustes, et kui kohalik võim annab mingi tasuta toakese kuskil valla vallavanema naaberkabinetis, et siis võime ju sinna inimese panna ja talle palka maksta. Aga ega ta seal suurt midagi teha ei saa peale, seletab, annab pangandusalast nõu ehk ütleb, millal pangabuss tuleb krossipoe juurde. Et et sularaha ja, ja, ja see kõik, mis on seotud pangaväärtustega, see teeb asja kalliks ja mõtelda, et, et me lihtsalt kuskil toakeses mängime panka. Et see ei tule välja, et vallavalitsus lihtsalt kohalikul võimul ei ole selliseid ruume ja kui olekski, siis nende pidamine käiks tal võib-olla üle jõu või oleks jälle selline täiendav koormus, mida mida ei suudeta pidada, et kui, kui tegu on koolide ülalpidamisega ja muude selliste asjadega, siis hakata veel selliseid asju. Väikeste kohalike omavalitsuste ja, ja 200, neid on õlule panema, et see ei tule midagi välja, et ma arvan, et see, et majandusminister sellega tegeleb, on väga hea ja, ja, ja sellele leemile tuleb otsida riiklikku lahendust, et ta läheb aasta-aastalt üha suuremaks ja tugevamaks. No mina, mina alustaks selle probleemile lahenduse leidmisega ikkagi sellega, et tuvastatakse, et millistes, millised teenused ja, ja kontoreid ja ettevõtted, kui kaua nendes nendes punktides on toiminud. Ehk siis ma mäletan mingit lugu sellest, et kui, kui kunagi hoiupankurid sülehoiukassade võrgu, eks ole, siis neil oli ka kuskil paberi peale oli neil kirjas, et neil on üle Eesti ma ei tea, mitusada kontorit ja siis seal juhid hakkasid tegema tuuri mööda Eestimaad ja et tuvastada, et kas, kas meil tõesti on nendes nendes väikestes küllakestes kontorid olemas, sõitsid külla sisse, neil oli paberi peal kirjas, et meil on siin töötab mingi kontor, onju ja siis küsisid, et kus see, kus see, kus see kontor meil siin on, keegi ütles, et ei tea, ei mäleta, ei siin vist kunagi selles majas kunagi midagi oli, on ja noh, ühesõnaga mina alustaks sellest, et, et vaataks, et kui, kui mis hetkel nendesse kohtadesse üldse pangakontor tekkis, kuidas see elu seal toimis ka enne on ju ja ja toimib, kui pärast. Et elu elu, elu maal on, on olnud eripära, Need on olnud teistsugune elu linnas ja, ja ta ongi oma natuurilt oma olemuselt teistsugune. Ja nüüd see, et vahepealsed vahepeal mõni pank suures nii-öelda võrgu oma pangakontoreid võrgu loomise tuhinas ehitas endale mingisuguse tohutu võrgustiku ja tahtis olla nähtav ka väikestes kohtades, võita endale kliente. See oli nende äri huvijaid, see nähtav nähtavus, tekitada neid kliente endale, võita see, et nad olid nüüd nägid, et see seal enam ei ole piisavalt teenuseid, mida pakkuda ja tulid sealt ära. Minu arust see on normaalne asi, millest nagu elu maal seisma jää. Jah, aga sel ajal, kui see pangakontorite paisutamise tuhin oli, on eluga palju muutunud ja riik on teinud sellest pangakontorite võrgust lähtudes ka otsuseid. Vanasti viis, vot sel ajal, kui sa räägid, et võib-olla siis ei olnudki kontoreid seal viis postiljon pensionärile raha koju võttis allkirja ja andis raha üle. Aga kuna riik nägi, et igal pool on tohutu hunnik pangakontoreid, jube mugav, saadame pensionipangakontorisse, peab pensionär sellele järele minema, sealt kuidagi kätte saama, aga kui pangakontorit ei ole, kust ta selle pensioni kätte saab, et et elu on muudetud ka selle järgi, mis on olemas olnud ja kui nüüd struktuur kinni panna, siis peaks riik ka kuidagi teistmoodi, siis peaks jälle postiljon hakkama käima ja asjana pensionärid koju viima. Et päris päris nii ei saa nagu lähtuda, et siin 15 aastat tagasi ei olnud siin midagi, nüüd võib ka mitte midagi alla, et, et elu on teistsuguseks läinud. Nii aga räägime nüüd karistustest, karistuste osas oli, sel nädalal saime teada kaks, kaks huvitavat asja, et üks oli üks tähelepanu väärne kohtuasi 30 miljoni eurose käibemaksupettuse osas mis mis sai lahendi. Harju maakohus mõistis süüdi kuritegeliku ühenduse kelle tegevuse tõttu jäi riigil saamata 30 miljonit eurot käibemaksu ja riik sai sellest tagasi koos kõigi karistustega umbes umbes veerandi. Selline selline konkreetne juhtum, kus siis Oleg Belov, kõõlov oli selle rühmituse Sis vaimne isa ja, ja juht ilmselt ehkki need ei karistatud sellise kuritegeliku ühenduse moodustamise eest, vaid vaid lihtsalt maksupettuste eest mis ulatusid siis 30 miljoni Orbáni ikka pööraselt suur summa ja karistuseks siis sisuliselt oli. Kohtus oli muidugi kirjas midagi muud, formaalne karistus oli vist viis aastat neli kuud, mida ei pöörata täitmisele, aga sisuliselt ta istus sellest viiest aastast neljast kuust ära vist 107 päeva. Kui ma numbreid peast täpselt mäletan, oligi siis vanglakaristus ja lisaks siis pidi ta maksma tagasi umbes paar miljonit eurot umbes miljoni väärtuses konfiskeeriti varaja umbes miljoni väärtuses, siis ta siis ta maksis juurde ja kokku siis kambad tõesti kogu sellelt 10 või üheksaliikmelisest kambast nõuti tagasi välja petetud rahast umbes neljandik sellest 30-st miljonist. Sisuliselt võis siis kuritegelik ühendus kolm neljandikku välja petetud rahast endas endale endale saada ja ei olnud ka nagu mingit muud karistust peale selle, mis nad olid eeluurimise ajal vanglas istunud. Noh, nüüd on veel siis hirm selles, et kui viie aasta jooksul veel kord vahele jääda, et siis siis võib-olla pööratakse täitmisele, aga võib-olla ei pöörata täitmisele, sellepärast et see on kohtu enda enda otsused, et niisugused need karistused on ja ühe aru saamata pahaks nad mulle jäävad. Ma tahaks selle peale tsiteerida siseminister Andres Anvelti, kes neljapäevases Maalehes ütleb, et vähe teatakse tingimisi karistust tingimisi vangistus ei pruugi olla inimesele sugugi leebe, vaid tähendab piiranguid ja kohustusi, näiteks osalemis programmilise regulaarselt kohtumist kriminaalhooldajaga, märkis Anvelt. Ehk siis ei, ja see kommentaare ei antud siis üldisemale poole sellest, kuidas justiitsministeeriumi tellitud uuringu andmetel On Eesti elanike hinnangud keskmistele karistustele üsna kriitilised, ehk siis ütleme niimoodi, et elanike ootused sellel selles osas, et kui, kui rangelt ja milliste karistustega peaks karistama kurjategijaid on oluliselt teistsugused kui need, mida, milliseid karistusi eelistavad määrata ja nõuda siis prokurörid ja kohtunikud, tundub, et kallal sa kuulud ka sellesse sellesse rühma. Ma ma olengi elanik ja et selle selles mõttes kindlasti ma kuulun sellesse rühma. Aga et noh, võiks ju meetiliselt targutada siin pikalt, et kas, kas kas see, mida, mida rahvas tajub, peaks olema ka see, milliseid otsuseid kohus langetab? No vaevalt et saab päris nii üks-ühest võrdust tõmmata ja, ja oma sellise sellise käsitlusega aga kindlasti nõus ei ole. Sellepärast juba ainuüksi, et rahva informeeritus, koht ühest või teisest kohtuasjast on kindlasti märksa pealiskaudsem kui kohtunikul ja juristidel, kes sellega tegelevad. Aga, aga seda peab küll ütlema, et mina praeguse karistus karistuspoliitikaga nõus ei ole ja, ja, ja pean Eesti õigussüsteemi küll erapooletuks ja, ja kui kõik astmed on läbi käidud ja otsus on jõustunud, siis ma olen enamasti seda meelt, et tegemist on erapooletu ja ausa otsusega, aga ma ei usu, et see otsus ka õiglane on oma karistuse mõttes. Kui me võtame kas või selle pilockrolovi näite, siis ma ei saa kuidagi leppida sellega, et pätilt ja kurjategijalt nõutakse sisse ainult neljandik sellest varast, mis tahan oma kuriteoga ära vihastanud. Et kui mina seaduskuuleka kodanikuna kogemata täidan tuludeklaratsiooni valesti, jätan sinna mingisuguse tulu kirja vanematele on mõni päev hiljem meili maksuametilt, et maksa ära, siis keegi ei ütle mulle, et maksan neljandik sellest ära, ainult ma ei ole mingit kuritegu toime pandud, ma olen lihtsalt unustanud, aga minu käest nõutakse oma täis täisrauaga sisse, et järelikult, et kui ma panen kuriteo toime, siis ma saan nagu ikkagi kolm neljandikku endale jätta sellest et see, see, see on, see on absurdne. No siin on kaks asja, et, et konkreetselt prokurör lovi kohtuasjas minu arusaam on käibemaksu üritustest on ikkagi niisugune, eks ole, et kui sa kui sa omandad portsu kütust, eks ole, ja siis sa erinevate skeemide abil püüad käibemaksu maksmata sellest seda seda realiseerida, eks ole, siis tuli sisuliselt tekib võimalus. 20 protsenti sul on 20 protsenti odavam käibemaksu võrra odavam toode käes, eks ole. Ja sul on paremad võimalused müüa see maha mingisugusele tanklale soodsa hinnaga, eks ole, tankla vaatab, et näed siin mulle selle hinnaga euro, eks ole, ja siin Neste, Neste hulgimüük mulle üks, üks üks 20-ga, eks ole. Et aga, aga ehk siis see vahe selles, kui palju sa jätad riigil käibemaks maksmata ja kui palju sa selle võrra odavamalt suudad selle kütuse maha müüa, siis ma ei tea, lõpptarbijatele tanklatele teistele skeemi, osales, see, see vahe ei ole päris täpselt seesama 20 protsenti riik saab 30, miljoneid kahju, aga see, see, kelle vahel see 30 miljonit ära jaguneb, see ring inimesi on ilmselt väga-väga suur ja lai, ma saan aru, et antud ikkagi kõõluvaid võeti ära kõik, mis ta ütles, et Eestis võtta. Mis seal alles oli, aga mitte valge Bentley, millega ta kohtusse saamises See see alles aga tagasi tulles selle nende karistuste nagu adekvaatsuse karmuse juurde ikkagi ette. Et seesama, see, see uuring, justiitsminister, vabandust ma enne, ega Andres Anvelti tituleeris valesti, et tegemist on siiski jätkuvalt justiitsministriga. Et justiitsministeeriumi uuring karistuste osas, mis, mis, mis näitab, et inimesed üldiselt ei, ei hinda väga kõrgelt tingimisi karistusi ja see ja mida peegeldab ka kallale sinu kommentaarid, et et, et selles osas on huvitav. Huvitav mõtteharjutus on lihtsalt see, et, et juhtumisi täpselt ka sel nädalal. Meil Ekspressis ilmus lugu Assar Paulusest ja Assar Paulus, kes on täna nii-öelda minemas kohtu alla erinevate süüdistustega, mis hõlmavad kuritegeliku grupeeringu loomist ja Assar Paulus aru, mitmed asjatundjad peavad sellise Eesti allilma liidriks. Eks siis kohus selgitab, kas see nii on. Assar Paulust ei ole siis Eesti vabariigi ajal kunagi kohtunikult karistatud. Ta ei ole nii-öelda, ta justkui ei ole kurjategija, eks ole, täna tal ei ole süüdimõistvat kohtuotsust. Küll, aga siis me leidsime üles kohtuasja, kus ta on siis enne nõukogude ajal süüdi mõistetud ja lühidalt oli see lugu vist umbes selline, et kui ta oli kuueteistaastasena kuueteistaastane, siis tema ja veel üks punt Tartu kooliõpilasi grupiviisiliselt vägistasid hulganisti vägistasid mitmeid-mitmeid, tütarlapsi, 16 17 aastaseid või ka 14 aastaseid tütarlapsi Tartus. Ja need inimesed saadi kätte, nad, nad saadeti vangi. Ma ma kuidagi ei taha kahtluse alla seada seda, et, et sellise teo eest ei peaks inimest vangi saatma. Ma lihtsalt arvan, et, et kui me vaatame nagu laiemalt, et kuidas, kuidas kuritegudele reageerida ja, ja, ja kuidas aidata kaasa sellele, et kui inimene pärast ma ei tea mitmeaastast vangistust vangist välja tulles oleks parem inimene, siis, siis siis võib-olla see tingimisi vangistus, mõndade kuritegude puhul ei ole nii halb variant, et ma arvan, et see, et, et me, et täna Assar Paulusest räägitakse kui allilma allilma liidrist selle üsna oluliseks mõjutajaks oli, oligi see, et ta nagu väga noores tundlikus eas veetis, veetis mitmed aastat mitu aastat vangis, kus tal ilmselt et need sidemed tekkisid ja loomulikult ma ei tea. Võib-olla võib-olla on ja võib-olla ta on võib-olla loomult selline, et oleks selliseks igal juhul muutunud, aga ma lihtsalt ütlen, et erinevate erinevad karistusliigid, see, et on erinevaid karistusliik, kes on väga positiivne ja, ja, ja neid tingimisi vangistus ei, ei tohiks pidada ka halvem või nii-öelda nõrgemaks karistusmeetmeks, kui on vangis istuma. Sel hetkel, kui ta grupiviisiliselt vägistas või enne seda vangis olnud, et vangla kindlasti ei pannud teda vägistama, aga, aga see selleks, et tegelikult siin jäetakse kogu aeg nendega karistuste puhul ära. Üks asi, nimelt see, et vanglakaristus on enamasti ka kaitseühiskonnale selle eest, et vähemalt sel ajal, kui see kurjategija vanglas istub, ta ei pane uusi kuritegusid toime. Pedofiil, nii kaua, kui ta on trellide taga, ei tee ühelegi lapsele liiga, sest vanglas lapsi ei ole. Aga, aga küll ta kipub seda tegema kohe, nagu ta sealt vanglast välja saab. Et selles mõttes võiks, võiks teatud kuritegude puhul ma ütlen, et kõigi puhul vaadata seda, et võib-olla mõni inimene peaks elu aeg olema järelvalve all, ma ei väida, et just trellide taga, aga, aga mingis sellises reziimis küll, et ta oleks kogu aeg kellelegi pilgu all või kasvõi elektrooniliselt. Ma arvan, et pedofiilid, run majandusega absoluutselt nõus. Ja, ja sellesama vägistamine ka, ma arvan, nii selline näide, et, et kui on, kui on tõesti oht, et, et see inimene välja tulles hakkab neid samu tegusid uuesti toime paneme, siis on tõesti väga tore, et ta, ta oli ühiskonnast, seda ma räägingi sellest, et mis, et kuidas nüüd teha nii, et see aeg, kui ta oma karistust kannab, et see aitaks kaasa sellele, et, et ta pärast nii-öelda karistuse lõppu nüüd tegeleks mingisuguse tsiviliseeritud tegevusega. Mina arvan, et karistuseesmärk ei pea olema tingimata kellelgi ümberkasvatamine, ümberkasvatamiseks võiks mingit muud muud vahendid olla pärast seda või sel ajal, kui karistust kantakse. Aga, aga karistuse üks oluline eesmärk on kaitsta siiski ka ühiskonda, isegi isegi selline pisikene tegu, nagu vargad on, on teada, et kui sa teda ära ei korista, siis ta läheb uuesti ja varastab ja, ja, ja poemüüjad on, on, tunnevad nägupidi ja on hädas ja mitte midagi teha ei ole. Et selliseks lõpuks tuleb see inimene ära eraldada sellest poest füüsiliselt, et, et ei, ei ole võimalik. No võib ju kasutada selliseid vahendeid nagu vanasti kasvatati käsi otsast ära raiuda, et kui ka muud moodi aru ei saa, aga, aga see aspekt peab ju ka karistusel olemata, kaitseb ikkagi võimalik tulevasi ohvreid selle, selle kurjategijatest mitte mitte ei jäta teda sellisesse olukorda, kus ta kohe uuesti hakkab kuritegusid toime panema. Tagasi tulles selle justiitsministeerium uuringu juurde, siis on kummaline ongi see, et inimeste hinnangut sellele, et millised on need kuriteod ja kurjategijad, keda me peame nagu kõige enam eraldama ühiskonnast ja kellel kõige rangemalt lajatame Need on näiteks perevägivallakuritegude puhul noh, üle kahe korra leebemad kui siis selliste moosivaraste puhul pere. Vägivallakuritegu saab lihtsalt pere ära lahutada ja sellega nagu üldiselt või sageli perevägivald ka lõpeb, et ega ja sa ei ole ju üldjuhul kohustatud ega sunnitud kellegi teise inimesega koos elama, et kui, kui ikka vähegi võimalik, võid ju kuskile teise kohta kolida, ennast ära lahutama, tekivad uued pered, uued ohvrid. Tekivad uued perede uued ohvrid. Jah, see see on kindlasti, aga jah, vanglas seda peret vist eriti ei teki. Olukorrast riigis. Räägime lõpetuseks sellisest põnevast temast, nagu kaassel nädalal sai. Saime teada, et, et nii-öelda gaasitoru ehitamine Eesti-Soome vahel läheb kenasti, aga nüüd sellel kuumal suvisel Ajal, kui eriti midagi ei toimu, et siis gaasiturul tegelikult on toimumas päris palju. Üks kõige akuutsemaid küsimus, ilmselt, mille osas lähiajal peab valitsus tegema suuri otsuseid, on on küsimus sellest, et kas Eesti riik peaks omandama gaasivõrgu Eestis, mis täna kuulub siis Fortumi ja Gazpromi kontrolli all oleva kontrolli all olevale ettevõttele, kes on omakorda sunnitud esimeseks jaanuariks sellest sellest võrgust vabanema. Et valitsus on põhimõtteliselt andnud toetava seisukoha sellele, et Elering võiks proovida seda võrku omandada, on räägitud mingisugustest indikatiivsetest summadest, mis seal vist kõiguvad seal kuskil seal 70 80 miljoni euro kandis. Need, see, see, kas see investeering on mõistlik investeering, vajalik ost Eesti riigile, see on nüüd asi, mille osas ilmselt lähinädalatel me peame valitsusest kuulma. Kuulmeotsuseid. Noh, üks võimalus võib olla ka nii, et riik ostab ja müüb edasi kellelegi, kellele ta siis tahab seda müüjat, teisest küljest, miks riik peaks üldse selliseid asju ostma, no infrastruktuuri on peetud üldiselt vajalikuks või riigi riigi oma riigi omanduses huvitavaks asjaks ära. Antud juhul ta praegu ju ei ole Eesti riigi omanduses, et riik tegelikult nats sotsialiseerib osa Eesti gaasist võiks ütelda. Ja see on muidugi nagu Euroopa Liidu nõue, et see peab minema Eesti gaasist eraldi, see on ilmselt mõistlik nõue, aga kuna see infrastruktuur siiamaani on, on toiminud, kuna on reeglid paigas, et see, et see ülekandevõrk peab olema avatud ka teistele gaasipakkujatele peale Eesti gaasi, siis ootame põnevusega valitsuse seisukohti, et miks tingimata just riik sellele kõige parem omanikuna. Aga meie saade tänaseks lõppenud järgmisel pühapäeval jälle.