Vikerraadio. Palav folgi tervitus kõikidele vikerraadiokuulajatele. Minu nimi on Tarmo Tiisler. Arp Müller on tänane teine saatejuht ja teine saatejuht annab nüüd ülevaate ilmaoludest. Ilm väidab, et Viljandis on 29 kraadi sooja, ma ei tea, kas uskuda või mitte. Minul igatahes higi voolab, ju siis ongi see number tõene. Aga folgimelu see ei takista. Esimesed kontserdid algavad juba vähem kui tunni aja pärast, aga meie plaanid on sellised, et selles tunnis tutvustama. Attack siis tulevad meile siia mikrofoni etega kõrbemehed ansamblist Tetra on kena tava ja me ei räägi ainult muusikast. Me räägime sõudmisest ka, Viljandi on ju ka Evelin sõudmise linn, kahjuks ma ise ei ole järve jõudnud, ma ei tea, kui soe seal praegu on või kui palav seal on. Aga Kaspar Taimsooga räägime Viljandi järvest, jahja saladuskatte all võin öelda, et sporditeema oli Arpi idee, mitte minu oma. Aga nüüd siis tutvustame ansamblit Trad Attack, kus musitseerivad Sandra sillamaa, Jalmar, Vabarna ning Tõnu tubli. Täna kell 16 esitleb ansambel pärimusmuusika aidas oma esimest plaati. See on nende lugu. Kooreke. Kooriv Männake ebatilk vabariik kokku, kedagi mädalinnata tunduv taevast sisse mingu kümner Männa virtsa Matson leiva peale lihtsa Tartsada. Meil on järgmised külalised mikrofonide ees, Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabarna. Tere tulemast tere. Lisaks paljudele muudele kollektiividele mängite koosluses Trad Attack, mille lugu eetris kõlas. Ja täna kell 16 esitleb Trad Attack oma esimest plaati siinsamas pärimusmuusika aidas, ehk siis 15 meetrit meie intervjuu toimumiskohast kõrval, umbes kuidas sündis Trad Pakk kes oli algataja, kas Jalmar või Sandra. See oli tegelikult isegi koos, et me olime juba mingi aeg rääkinud, et võiks teha siukseid folgibändi ja siis me jälle rääkisime eelmise suve lõpus ja siis davai, teeme, rääkisime Tõnuga ära, siis ikka läks kaks kuud selleni, et me võtaks pillide, saaks reaalselt kokku ja üks tõuge oli kindlasti Tallinn Music Week, et kuna seal oli tähtaeg, et sinna kandideerida, ütlesime davai, nüüd teeme ära ja, ja sellesse sündis. Mina ei ole kuulnud rohkem lugusid kui, kui see, mis äsja kõlas kõikides lugudes, te kasutate selliseid vanu rahvamuusika sämpleid, see, mis praegu kõlas, oli siis rahvalaulik Liisa 10-l jah. Jah no ütleme, et üle poolte lugudes tõesti, me kasutame vanu laule, sest see idee tuli sellest, et noh, kõik räägivad, et me teeme vanu lugusid, aga kuidas need siis päriselt kõlavad, et seal kindlasti neil on endal mingisugune energia ja neil on suhe selle loo hoopis teine, kui see, et mina õpiks selle ära ja laulaks, et siis me oleme toonud koos meiega lavale. Et kas see on noortele suunatud projekt? Jah, kui olete kontserti andnud, kas lava ees on vanusegrupp 15 kuni 25 või 40 kuni 60? Me oleme nii vähe kontserte andnud, et ei olegi kella? Ei no miks ei ole? Käisime positiivsel mängisime ja vähemalt 1000 inimest oli lava ees, et et selles mõttes meil ikka publikut nagu jätkub ja hetkel on teema on nii-öelda kuum. Aga jah, ei oska praegu publikumi vanust küll hinnata veel, et läheb natuke aega. Teie looming põhineb pärimusmuusikal eesti pärimusmuusikal ja teil on välismaakeelne nimi ansamblil. Miks ta ei ole mingi pärimusrünnak või midagi? Kindlasti ei oskagi hääldada. Jahitud see on ka öeldud tõesti rünnakubänd, et traad on tegelikult võib ju öelda ka eesti keeles lühend traditsionaalne või Sistrational, mida väga palju kasutatakse selles meie pärimusmuusikamaailmas, kui räägitakse nendest vanadest lugudest ja see kuidagi sündis niimoodi, et ei tahtnud panna bänd. Trio oleks ka kõlanud kuidagi mitte päris selle bändi kohaselt ja, ja siis tuli atakk võib ka kirjutada eestipäraselt. See on rohkem selline nagu mõttemaailmateema, et attack atakk traditsioonidele, et, et see on selline visioon, see ei olegi, see ei ole justkui nagu bändi nagu nimi, see ongi sellise ütleme siis, meie suunanäitaja. Kas sellise muusikani jõutakse niimoodi, et traditsiooniline või noh, jälle traditsiooniline selline hakkab bella muusika, et ta mingil hetkel hakkab ammendama ennast, et tahaks, tahaks midagi juurde, mingit lisaväärtust? Hakkab Bella, sa mõtled pillideta muusikat? Aitäh ja vabandust, mitte pillide taga. Siis on plaat, plaat mu. Seda ma arvasingi, seda mõtled. No me oleme ka sedasamust peaaegu et Ann plaktist teinud. Ma ei tea, meie Sandraga ja üldsegi vist selles bändis ei olegi nii-öelda väga Anblact inimesed olnud. Mõneti ikka, eks ole, kooli ajal niimoodi, aga aga ma ei usu, et, et see bänd ei sündinud nii-öelda publikule selles mõttes, et publik on harjunud juba siis kaasaegse folkmuusikaga ja, ja võib-olla tuntaksegi juba rohkem sellist folkmuusikat ikkagi läbi läbi selle võimendatud läbitraal rändide jah, läbi traadi, et. Me mõtlesime, et keerame seda vinti nii-öelda veel kord peale ja veel viimse viimseni. Nende diskokeradega on, ma kuulsin, et seadsite pool ööd aidas. Ütle, palju on, ära veel ütle, kas inimesed tulevad üllatuvad. No igatahes ma kuulsin, et riputasite pool ööd aidasaali üles diskokerasid, tegite pärimusmuusika aidasaalist, diskoteegid. Ja see on tõesti, kui me tegime esimese bändi pildi minu juures kodus, siis me olime üleni mustas, mõtlesime, mingi asi võiks olla juures ja mul on juhuslikult kodus üks diskokera, mille mu hea sõbranna kinkis mulle. Ja sealt see kuidagi tuli, et niisugune sümbolina või Lugone või kuidas siis seda nimetada, jäi meile kaasa ja Tallinn Music Weekil tuli siis tõesti ideed, paneme hästi paljud Esko kerasid. Et siin on natuke inspiratsiooni saadud ka siuksest maailmas taolist nagu Bruno Mars kes on kavamalaividel seda kasutanud ja see näeb väga äge välja. Ja siis mõtlesime, et noh, inimesed on küsinud, et kuidas nüüd seostub pärimusmuusikaga, et Meie jaoks on, need on lihtsalt väga ägedad, ongi kõik see tekitab väga heatujuline disco äratada. On järelikult tobedaid küsimusi on see, et kuidas sünnivad teie laulud või et kuidas te selle raamatu kirjutasite või kuidas ta selle luuletuse kirjutasite ikkagi noh, ma ju spordiajakirjanik, ma võin küsida. Et, et teil on mingi mingi põhi olemas mingi salvestis ja sinna peale hakkate teie ehitama või te teete midagi valmis otsite siis midagi sobivat juurde? Ei, pigem on see, et mina olen päris palju kuulanud neid arhiivisalvestisi ja leian jälle mingi ägeda loo ja siis toon proovi kaasa ja siis me hakkame sinna ümber ehitama, et poisid teevad ära, siis poisid teevad ära, et kuule, teeks, mis selle loo siis sõnum on, et see noh, mitte päris suvaliselt, et lihtsalt paneme neid vägivaldsed kokku, et, et anda seda siis meie muusikaga sellele sõnumile juurde. Milliseid instrumente selles koosseisus mängite? Väga hea küsimus. Mina saan siinkohal hiilata, et teised kasutavad. Tõnu kasutab traditsioonilist, üsna traditsioonilist trummikomplekti Sandra üsna traditsioonilisi parmuville ja torupille ja saksofoni. Jaa, mõndasid pedaale, aga mina vat mina kasutan selles bändis väga erilist instrumenti, milleks on kitarr. Ära sa ütle, aga sellel kitarril on 12 keelt ja see häälestus on õite eriline sedama. Tudeerisin Rootsis aasta aega selle, see on selline open häälestus, kus kõige madalam keeranaa, ehk siis meil ei ole passimehi bändi vaja. Kuna mingit Starr teeb selle töö kõik ära. No vot, ja seal on säästuprojekt, ei ole absoluutselt säästuprojekt, see on ikkagi pigem selline, et kui sa leiad Eestimaa pinnalt veel ühe sellise kidramehe, kes sellise häälestusega mängib peale minu, siis ma panen ameti maha. Ei siukseid väikseid? Ei no ta ei leia. Meie tänast purgi saatekülaliste puhul on kõigiga nii, et inimesed mängivad mitmes koosseisus ja astuvad folgil üles. Peaaegu igal päeval eri koosseisudes. Jalmar, tee oma bändidest. Ülevaade Zetod Curly, Strings. Ja eile mängisin klapiga, täna mängime Trad Attackiga, homme mängime Zetodega. Ja, ja homme, laupäeval on ka vaba lava printsiga ja. Ja kus see lagi on, kas järgmisel folgil juba kaheksa bändi? Ei, ega see noh, mis, meil on siin nüüd neli kollektiivi see, see folk, selles mõttes folgi kontserdite arvult ei ole veel midagi, et mõned aastad tagasi Oma omal ajal kõva mees omal ajal sai ikka neid rekordeid. Püstitatud küll, et kui folgi ajal sai 11 kontserti andnud aga, aga noh, see selles mõttes, et see aasta on minu jaoks väga keeruline, sellepärast et me oleme praegu parajasti tuuril ka Marko Matvere ja VLÜ-ga. Et ma sõidan iga õhtu Viljandi folgil korraks ära ja tulen õhtusteks pidustusteks tagasi. Vaid rahast ei ole sobilik rääkida, aga, aga kas sinusugune mees Jalmar elab Eestis folkmuusika ära ja väga hea, hea on kuulda, et, et üks on neid ettevõtteid on mõni inimene, kes ei pea elav, elab ära. Ma arvan neid inimesi, folkareid on siin veel, kes elavad ära lihtsalt küsimus on selles, kuidas, Et ei pea vahepeal Soomes ehitajaks käima? Ja kindlasti, mis igav Sandra vastu panna. Sellel folgil on tõesti veel täna õhtul, Me mängime paabliga kirsimäel kell 10 ja homme on rodoro koos siis torupilli, jussi, Trio käsel, veel tuleb külalise juurde, nii et. Ja kas sina elad pärimusmuusikuna Eestis ära ja ei pea käima Soomest? Ma ei tea, kelle. Kas need bändid kuidagi mingil hetkel segama hakkavad 11, et tal on ju kõik mingil määral oma stiilis ja siis võib-olla tahaks ühte rohkem pühenduda ja uus ja huvitav asi ka, aga siis tuleb paablit teha edasi. Tuleb ja edasi, ei, need on ikkagi, on, võib-olla väljapoolt vaatajale tundub jah, kõik see folkmuusika, onju, aga meie jaoks on ikka väga-väga erinevad seda mõtlengi, et tahaks nagu, rohkem keskenduda. Ei vaata, Eesti on nii väike, et sa ei saa niimoodi, et ei ole, et mul on viis kontserdit nädalas iga nädal kaabliga on ju, või et see folgis gene üldse Eesti muusikamaailm, et sa ei saa nagu igapäevane kontsert, ei ole lihtsalt võimalik publikut jätku. Et selles mõttes jõuab kõike teha ja see hoiabki tegelikult värskena. Ja. Sandra, kas sinu suhe torupilli aastatega ja erinevate koosseisudega on ka muutunud? On vahepeal ma natuke nagu väsisin, aga see jaanuar, ma armusin uuesti ära torupilli, kuidas tead, ma lugesin mingeid artikleid, et kui, kui võimas ta ikka vanasti oli, et noh ikka nii, et kui torupillimängija ei saanud pulma tulles lükati pulmad edasi. Et ja siis kuidagi tundus, et et mitte ainult et oh, ma mängin mingit pilli, vaid, et kannad ka kuidagi seda traditsiooni edasi või et suudad seda elus hoida, mis, mis kunagi oli. Ja seda sinutorupillipowerit saab kuulata siis komme, kaevumäel Torupilli Jussi pärandi kontserdil taas. Millised, millised teil muidu mõlemal Jalmar ja Sandra folgi esimese päeva elamused on, kas teisi artiste jõudsite kuulata üldse? Jah, mina küll tulles Rakverest jõudes südaööks. Tagasi ma Matvere kontserdid. Jõudsin siia Sinteri sassi siis süntry sassi laulude kontserdile veel, mis oli selline tore ja soe, nii nagu sünteri Saskia omal ajal silmad kinni panid, siis nägidki sassi lavale muidugi ei ole midagi, pole salata siin, et ei ole nii võimas. Ei ole see Oort enam nii võimas, kui ta oli siis kui olis asja. Ja aga, aga noh, tore oli, tore oli sellegipoolest ja kõik inimesed, kes seal olid, ma arvan, et olid võimelised ka annetama sassi pere jaoks ja seda saab jätkuvalt teha ka külastades folgi kodulehte ja sealt leiab kõik vajaliku infoga, on veel suurem elamus, tabas mind natuke, teadsin seda ette ka, et ööklubis mängis ansambel Angus Viljandi rege punt, kes võttis selle Expolgiks teha folgi kavereid. Neid kuulasime eelmises tunnis juba jõudsite ja no siis on, ju, siis on, siis ei olegi midagi rohkem rääkida. Mina olin väga vaimustuses eile itaallastest Nii, aga kui sai mainitud juba sünteri sassi siis meie intervjuu järele kuulamegi ühe vana Orti loo ajast, kui sünteris ass See oli veel nii, ma võin ühe küsimuse küsida veel välja, et siin aida ümbruses, folgi ajal ja siin folgipiirkonnas on palju selliseid noor muusikuid, kui selline sõna on olemas, ehk siis 13 14 15 aastat vanad mängivad aida ühe otsa juurest teise otsa juures ja nad mängivad nii vahvalt. Kas teie olete mõlemad ka selle läbi elanud, et olete nagu noortena tulnud siia ja siis ka nagu vaadanud alt üles natukene suuremate poolaga saanud samas ka juba vähekene tõmmata? Ja muidugi mõist meenutasime eile, et minu folk sai sellega kunagi algused. Ma kleepisin alles aa-kassettide neid ümbriseid. Ja siis paar aastat pärast seda olin platsi koristaja, koristasin siin õlletops, eksju, ja siis vaatasin alt üles suured iidolid, untsakad ja Ando, ja siis kõik välismaa staarid on ju, et siis juba hiljem hakkas vaikselt oli see roheline lava sai mängida, et seda võib-olla oli vähem mänginud. D päris nagu tänava peal, et seda ma näen, et iga aasta tuleb nagu juurde ja ja tore on see, et noored tõesti võtavad kätte mõnuga, nagu mängivad siin nüüd mina. Mina tulin Zetodega folgile ja Siin olid kohe, et mul on, mul oli kohe trump oli taskus ja. Ei no eks see on, eks on mängitud ikka. Tarmo oli tõesti hea küsimus, oli väga õigustatud küsimus. Aitäh, Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabarna tulemast mikrofoni ette, aga meenutame meiegi siis tsentri sassi, kuulame Orti aastast 2001, loo nimi on aetimu mõtsa. Mar. No ma ei oleks mul mul allo-le ei. Ela. Nii kõlas Ort Heliconservilt aastast 2001 aga nüüd on meil järgmine külaline siin mikrofoni ees. Ma arvan, et kõige eksootilisem Ast ansamblist varast pärit ansamblist Ethan finatava meil mikrofoni ees on külas Al Husseini Mohammed Ani valla lõualuu. Kaasas on ka saatja ja tõlk Mihkel Salm, kelle läbi tahame natukene sellest kõrbeansamblist kuulda, kuidas ansambel sündis, kuidas ansambel kokku tuli? Krõbison kõik nomaadid, kes on siis elavad üldiselt kõrbes ja kui vanaabid on, on rohk, neil on rohkem lehmi ja selliseid loomi, siis too reegidel on rohkem kaableid. Ja ühel aastal, kui oli väga suur põud Et kui oli see suur põuda ja kuskil 77 10 kolmandail aastatel, siis väga palju too reegid ja vale abida liikusid linnade poole ja eriti alguses siis lambid võtsid kaasa oma siis luulet, luuletraditsiooni ja siis muusikatraditsiooni hakkasid siis selliseid väikseid gruppe ja, ja edasi seda traditsiooni nagu viima. Ja sellega tulid ka, nagu siis reeglid kaasa, millele integreerus siis kitarr, kitarri nagu siis instrumendid, millega siis, mis segunesid siis lõppkokkuvõttes nende enda traditsiooniliste pillidega? Millest teie lood juhtusid? Lood räägivad rahust ja armastusest ja kõikidest nendest muudatustest, mis elustab läbi läbi minema. Kas te ise elate ka praegu kõrbes või te elate linnas? Kirjeldage, kust kust te pärit olete? Et ta, ta võib öelda, et mõlemas, et elab nii linnas kui ka kõrbes et tema hing on alati kõrbes. Aga praeguste ja füüsiliselt on, ta on Tallinnas rohkem. Ma lugesin kavast, et teie esimene ülesastumine oli kõrbefestivalil maalis Timbuktu lähedal, 2004. aastal, aga maalis käib sõda, praegu seal võitlevad keskvõim ja islamiäärmuslased ja, ja toariigid. Mida teie arvate, kuidas maalis ja üldse seal regioonis saavutada rahu, kuidas, kuidas jõuda rahuni seal? Et nemad Tema arvab, et, et rahu säilitamiseks peaks peaks vaatama ümber, et mida ja kuidas nagu nagu ostetakse ja, ja, ja kuidas üldse asja nagu tehtakse, et nemad just nimelt laulavad. Unistusest unistusest ahust ja, ja, ja sellest, et kuidas, kuidas saaks paremini jaotada kõiki neid rikkusi, kas on raha või siis loomad või, või mingid mingid muud asjad mitte siis relvade ja, ja, ja sõjatehnika peale, vaid, vaid pigem nende probleemide peale, mis mis on nagu päris ja ja mis paneks tegelikult rohkem inimesi rohkem koos elama kui, kui, kui sõdima. Lõpetuseks, kuidas te ennast siin Eestis tunnete, milline oli emotsioon eilselt kontserdilt lava pealt? Ma tundsin, kuulates soojust ja nägin naeratust, aga aga mis tõlge ütleb. Tõlge ütleb seda, et, et see, mida ta tundis pärast kontserdit, oli see, et, et Eesti, eestlased end või Eestis on rahvas, kes on väga ligidal ja aga ja üks teistega ja, ja väga nagu naudivad ja, ja on väga sõbralikud. Talle jäi väga-väga selle seik avamisest meelde, kui ta nägi, et et Eesti president tuli ja siis tuli, tuli ilma protokollita ilma ilma sõjaväeta, ilma politseid, ütleme mis on, mis on Aafrikas päris paljudes riikides, et tema jaoks on, see on see nagu väga-väga hea ja, ja väga positiivne näide ja ta tahab sellega nagu koju minna, et väga suur vahe on, ongi see, et kui kui Aafrikas on tema võrdselt võimule pandud president, kes tuleb siis sõjaväega kohale, aga kalašnikovidega, siis, siis on nagu selline kuidagi väga imelik tunne. Aga siin on tõesti näha seda, et, et tuleb rahva sekka rahva poolt valitud ja on see rahulik ja loomulik. Et see on nagu väga, mis on tema jaoks väga positiivne, näitab tervet sellist nagu hõngu, mis siin on väga positiivset. Mikrofoni ees oli Al Husseini Mohammed Anywolla Sancyu very much. Ja tänan ka tõlkijat mihkel salmi ja kuulame, et Ethan finatavat keda saab festivalilavalt ka veel nautida homme kell 16 kaevumäelt. Niisiis laulab kõrb, rahvas, õigemini lausa kaks kõrberahvast, kes on ühes ansamblis kokku saanud, et ran finatava. Aga kindlasti on raadiotes kuulajaid, kes tahaksid folkile tulla, aga kellel ei ole mingil põhjusel pääset, olgu see põhjus selles, et raha vähe või, või lihtsalt ei ole jõudnud. Pääsmete müügipunktivõidu ootab, Läätse kätte, tuuakse Me saame pääsme kätte tuua ühele inimesele kaks Viljandi folgil päevapassi pühapäevaks ja need saab endale inimene, loosime välja need inimeste vahel, kes vastavad õigesti meie järgnevale heliküsimusele. Niisiis, kes tahate pühapäeval folgile tulla, kaks Viljandi folgipäeva passi saadaval ja küsimus kõlab, millisest piirkonnast pärineb see muusikapala, mis hakkab nüüd mängima? Tegemist on suure riigiga, niisiis riigi nimest ainult ei piisa. Nimetage ka siis see ilmakaar või siis regiooni nimi ilmakaarest ja aitab õigeid vastuseid, ootame meiliaadressil viker ät r punkt. Ee ja paneme ansambli käima. Arvake ära, mis regiooni, mis riigimuusikas on, kes ära arvab, kirjutage viker ät r. Niisiis, see oli meie päevaküsimus, mis maa, mis regiooni muusika kõlab, samas kui tahate saada endale kahte Viljandi folgipäeva passi püha päevaks, siis saatke õige vastus aadressile vikerRÜE Vike, et ERR punkt ee, aga läheme teemadega edasi ka Viljandi ei tähenda ju ainult folki. Viljandi Viljandis on ka järv. Viljandis on ka palju inimesi, kes võib-olla üldse folgil ei käi, aga kohe saame teada, kas meie järgmine välistuudiokülaline käib. Jah, meil on siin nüüd Viljandi paadimees stuudios võtnud istet, tere, Kaspar Taimsoo, tere päevast. Sa oled Viljandi poiss. Kui sa olid selline, noh, mitte nüüd põlve pikku poisikene, aga natukene pikem, siis folk oli juba täies jõus. Sina siis sellele kaasa elasid. Kuna ma elasin siitsamast, ütleme 150 meetrit seal eemal seal pikal tänaval sinna siis tegelikult folk ja kõik lossimägedes toimuvad üritused on olnud väga suur osa minu minu lapsepõlvest ja alati tegime toas need lahti. Folk tuli tuppa kätte ja käisime, käisime ka siin kontsertidele ja alati oleme, oleme folgist osa võtnud, jah, aga oli selline puberteedi eas tunne ka, et tahaks ikka hästi kaua ja viimane, kes siis tuled kustutab ja uksed sulgeb. Ei, tegelikult oli ikkagi pigem just see kajastus võib-olla selles, et väga tahtsime kontserdile minna, aga sõpradega ikkagi nagu üritasime, siis leida mooduseid, kuidas siia sisse hiilida, pigem et jänest käia nagu. Nojah, ikka sihuke väike missioonitunne ja lossimägede olid veel niimoodi nagu peopesa peal tuttav tuttav koht, et oli, oli väga põnev, et tavaliselt ikkagi saadi nagu jälile, aga sellegipoolest oli. Väga äge. Sinu täna siia kutsumise ajend tuli tegelikult või ma leidsin selle ajendi Viljandi ajalehes Sakala ja Sakala kirjutas äsja, et endiselt diskuteeritakse selle üle, kas rajada nüüd Viljandi sõudestaadion ja tugev konkurent on Ida-Virumaal. Endine Aidu karjäär ja küsimuse all on siis saada Viljandisse selline esimene rahvusvahelise sõudeföderatsiooni tingimustele vastav A-kategooria sõudestaadion. Kui tõsine teema see siin Viljandis on või, või tegelikult ikkagi niikuinii? Sõne paidesse teema on väga tõsine selles osas, et sa nüüd ta küll oli vahepeal natukene vaibunud aga sellegipoolest on väga hea meel tõdeda, et kuna ka võim on vahetunud Viljandi linnas, et ka nemad näevad Viljandi potentsiaali olla maailmatasemel sõudekeskus. Et kõik see, mis siin on ja mis siin ümber on, et seda meile võimaldab ja ja Viljandi linn kahtlemata on minule kinnitanud, et Omalt poolt nad teevad kõik, et see niimoodi ka läheks. Oleks see selline, siis tõesti 2000 meetrit distantsi pikkusega järve ühest otsast teise või oleks ta ikkagi pigem treeningkeskus. Kahtlemata ikkagi, kui siukse esiehitamiseks läheb, siis on plaan ikkagi pidada siin siin palju suuremaid võistlusi kui lihtsalt, et ma ei tea, kas Eesti meistrivõistlused või, või oleks see lihtsalt niisama treeningkeskus, et et loomulikult tehakse asjad. Kui tehakse, siis selle eesmärgiga, et siin ikkagi pidada mitte ainult noorte juunioride MM-i, vaid ka ikkagi täiskasvanute maailmameistrivõistlused. Aga mis praegu siis takistab? Ma lugesin Sakkolastet kitsas kael, mis see kitsas kaelal Ja kui, kui Viljandi järve kaldal, et ei vaadata, siis tegelikult siin täpselt meist vasakut kätt asub. See on selline pöörde Kohtla-Järvele ja seal on nagu vaikselt on aga asi nagu täis kasvama, et kuna sõudestaadion on küllaltki lai, et 13 pool meetrit minu meelest on raja laius, on neil peab olema umbes kaheksa et siis selle nagu täpselt ta sinna nagu läbi ei mahu, et peab nagu natukene seda siis ütleme, sügavamaks kaevama, sest noh, ta vaikselt on kasvanud kitsamaks ja et see selles ongi nagu põhi põhiteema, praegu aga majutuskohad ja, ja kõik muu, mis peaks olema. Kui me rääkisime sellest eelmine suvi, siis siis oli, et ütleme, kui on umbes 1000 inimest on linnas sees ainult sõudmisega seotud, siis Viljandisse mahub nendest julge enamus ära. Umbes sellises suurusjärk, umbes 850 mahub Viljandi linna ja tegelikult peavad olema 30 kilomeetri raadiuses peavad olema need inimesed, kes sõudmise võistlusest osa võtavad, peavad olema majutatud. Nii et sellega Viljandi maakond kindlasti hätta ei jää. Aga millised need hetketingimused on Viljandis sõudespordiga tegelemiseks? Tegelikult on väga head, ütleme seda näitab ka see, et juba veterani staatuses olev Jüri Jaanson ja tema, tema kolleeg Tõnu Endrekson olid juba siin omal ajal laagris enne enne Pekingi olümpiat ja oleme ka meie käinud iga aasta siin enne MMi laagris, just sellepärast, et siin ongi väga mõnusa pikkusega järv, neli pool kilomeetrit on, see on see pikkus, sest see on niisugune mõnus distants, mida järjest sõita, enne kui ringi pöörad või teed väikse joogipausi. Ja, ja vesi kindlasti järves on ka ju seisev, mis, mida ta Pärnus kindlasti ei ole, et kahjuks on Pärnus vahepeal küllaltki kiirevooluline selline jõgi, mis on ka väga paljude käänakutega heageeristega ja ja palju kaatorid on seal ka, et Viljandis on, oleme linnavõimudega saanud koostöös sellise sellise reegli siin ja et kui sa uijatele trend me saame nagu kas siis järve nagu sulgeda vee peal liikluseks muudele või, või siis saame nagu õnneks kõik on olnud väga vastutulelikud ja kokku leplikud, et et saame nagu järve nii-öelda ära jagada. Nii et sinu eelistus oleks, kui on valida Aidu, Pärnu ja Viljandi vahel, et ikkagi selline suur keskus, kuhu ka kõik rahad suunata võiks. Tulla Viljandisse ja kahtlemata muidugi. Kaspar, sina oled tippsportlane, mis tähendab, et särad ikkagi üsna karmis esines. Ja inimesed suvel ju tahavad natukene olla, nõrgad ka olla veidi kauem üleval, vahel isegi hommikuni süüa, võib-olla kell 11 saslõkki võtta, võib-olla veidi, mitte sportlike jook, kui aga aga sina seda endale lubada ei saa. Kas see distsipliini hoidmine tippsportlase jaoks, kui ahvatlusi on igal sammul, on ta tegelikult keeruline ka? No osati vahepeal ikka on, aga noh, tegelikult see oli keeruline, ma ütleks, et võib olla kuus-seitse aastat tagasi võib-olla kõige rohkem, et praeguseks on see juba niimoodi elustiili sisse kasvanud, et seal nagu tuleb loomulikult pigem et sellist, sellist nagu väga-väga ränk ka värke ei ole ja kui ütleme, kui sportlane tahab pidutseda, siis ta teeb seda õigel ajal õiges kohas. Ja noh, et sinu pooled argumendid eelmisest väitest nii-öelda kaudselt ümber lükata, siis siis mina tegelikult alkoholi üldse jooni, et selles osas on minul kahtlemata palju lihtsam nii-öelda pidu panna. Nii, aga sinu tänavune side Holgiga just jõudsin Viljandisse melu tundub, et on väga hea, juba, rahvas koguneb rõõmsalt, kõik on väga õnnelikult, tundub. Rääkisin ka festivali peakorraldaja Ando Kiviberg iga eelmine nädal. Ja tema ütles, et tema on väga-väga uhke sel aastal programmi üle, nii et ma üritan ka siit midagi välja noppida enda jaoks, mida, mida kindlasti kuulama minna. Kas sa rääkisid peakorraldaja abilinnapeaga? Ma no ütleme, meie kohtumine algas linnapeaga, aga siis siis lõpetuseks kahtlemata folk on ka ju ütleme Viljandist aga väga suur osa Viljandist, et et käisime ka kergelt folgi asjad üle ja, ja ta tundus väga, väga positiivne, nii et ootan huviga. Meie intervjuu lõppu kuulame untsakaid, kes astuvad folgil üles. Laupäeval muidugi kuulame lugu nimega Viljandi paadimees, aga enne Kaspar, sina oled ka Viljandi paadimees olnud, kui palju sa oled tütarlapsele paadis sõidutanud, selle järved? Peale siin no ikka on ette tulnud, ütleme Viljandi järve peal ikkagi paadipaadiga sõita on, ma arvan, et kõigil mõnus ja kahtlemata soovitan soovitan järve äärde minna ja sealt kuskilt paati endale sebida, et et on ka ette tulnud, minul neid paadimehe seikluseid küll, jah. Mikrofoni ees Kaspar Taimsoo, Viljandi sõudeklubi president oli õigus, jah, ja mitmekordne Euroopa meister sõudmises. Kuulame untsakaid. Me. Ja.