Tšernobõli materjalide avalikustamisega on asi üleliidulises ulatuses vastuoluline. On artikleid, kus tahetakse jätta mulje, et kõik on korras. Nagu nädal tagasi Pravdas, kirjeldatakse õnnelikke inimesi, kes lähevad tagasi oma kodupaikadesse. Autor Kiievi kirjanik. Ja on väga murelikke artikleid ajakirjas sõnani Siila on Ukraina Teaduste Akadeemia biofüüsika ja radioloogiainstituudi osakonna juhataja. Dmitri Kronzinski artikkel. Tema küll ütleme nii, et ei tule varjata ühtki ohtu, vaid tuleb tegutseda inimeste säästes. Ja ohtusid on veel palju. Teie Jüri pihlakas olete nüüd ise sealkandis olnud, mis te ütlete selle elukohta, mida te nägite? Tuleb öelda, et kogu see kirjamaterjal tuleb väga tuttav ette. See kõik on jah, nii nagu kirjeldades on esitatud muidugi kirjad autoreid elasid seal nagu oma spetsiifilistes tingimustes, eks ole see tarvitusi nüüd kõiges kokku minna selles osas, kus meie elasime Kui kaua tee nüüd juba jälle kodus olete olnud? Mina viibisin Tšernobõli piirkonnas suurtel taastamistöödel 87. aasta juunikuust kuni 87. aasta detsembrikuuni välja. Nii et see asi on üpris värske. Minu jaoks pole veel nagu aastatki möödunud. Mis teie jaoks kõige raskem oli see ette teada, et nüüd on minek. Olid igasugused niisugused kartused ja ja ei tahtnud ikka kuidagi minna ja mind mobiliseeriti läbi sõjaväekomissariaadi kuueks kuuks nii-öelda kordusõppustele, muuseas kuus kuud maksimaalne kordusõppuste aegumis üldse antakse. Mina läksin küll, noh, nii-öelda poliittöötajana roodu komandöri asetäitja poliitalal, nagu sain koha peal, läbisime ka selle meditsiinilise komisjoni, kontrolliti sind risti-põiki igatpidi ja muidugi ka vereanalüüse tehti, sest noh, seal piirkonnas tekib kindlasti ka nagu vere vere ohustamise probleem ja kuivõrd, mis seisus oled, juhtus nii, et läbisin kõik need kontrollid ja osutusin kõlbulikuks ja tuli minna muidugi, ega niisugust, noh nagu erilist kartust ka ei olnud, sest nii palju me saime nagu teada, et meil tuleb töötada mitte päris seal 30 kilomeetritsoonis, nagu kõik kuulajad on kursis süsteem 30 kilomeetrit Tšernobõli ümber tõmmatakse kõige saastatum piirkond ja töötavad väljapoole meie ehitamise objektiks sai siis kuulus Lavotitši linn. Praegu on nüüd peaaegu nagu valmis saanud kuulu järgi, kuhu, nagu rahvas ei taha eriti elama minna. Muidugi ei vedanud, vist selles mõttes, et no me elasime, ööbisime, toitusime kohe 30 kilomeetri piiril praktiliselt seal kuskil 32. või kolmandal kilomeetril. Et seal suurt praktilist vahet muidugi nagu ei saanudki olla. Kas sa oled nüüd seal tsoonis, ütleme seal tsooni seal keskosas või siis ütleme seal piiri peal, nii, sõjaväevärk on ikka sõjaväevärk, seal niukene, range kohustuslik siin ei peeta vajalikuks siin midagi psühholoogiliselt ette valmistada või midagi leitakse, nii et kui sa oled sõjaväekohuslane ja jumala sind mobiliseeritakse, no siis sa pead olema kõigeks valmis. Mehed on mehed ja ja nad tõesti teevad nii. Käsk nõuab väga, sellepärast võib-olla naised võtsidki selle teema nüüd täna üles, naised, meeste kirjad siia stuudiosse ja naised püüavad nende inimeste eest võidelda, kes kes võib-olla jälle peavad sinna minema ja nagunii peab minema sinna. Selge on see, et kõik see niisugune jutt selle piirkonna kohta sa täitsa norm alla ja ja ei ole seal mingeid probleeme, see on, see on täitsa vale jutt, et see on täitsa vale jutt, sõjaväeliinis minek, mobilisatsioon ja, ja niisugune kohustuslikus muidugi ei anna sulle võimalust niimoodi nagu siin ära ennast organiseerida, sellest ja, ja mitte minna, no lähed ja kohustuslik värki, aga sellest muidugi olukord seal paremaks ei muutu. Isegi seal 32. 33. kilomeetril, nii palju kui meil õnnestus teada saada oli keskeltläbi kolm, neli korda kõrgem radiatsioon kui looduslik foon. Kui sa oled seal mõni nädal, siis ta nagu ei jõua veel eriti midagi mõjuma hakata, aga kui tuleb istuda kuude kaupa juba pool aastat, siis ta kahtlemata mõjub mõjuski. Tähendab, pilt oli siis ikkagi niisugune, see kõik käib ka nüüd selle kirja materjali kokku. Et kui algul meie nii-öelda sõjaväestatud, et tööpataljoni mehed käisid küllaltki erksalt ja niisuguste heade nägudega ja, ja rõõmsalt ringi, siis üsna varsti tõesti ilmusid, vot needsamad siin räägitud peavalud ja näod hakkasid halliks tõmbuma ja niisugune mingisugune metsik köha ilmus järsku pataljoni. Noh, ja siis, kui ikka noh, me olime ohvitserid valve kordades ka öösiti ka läbi mis kuulanud, et siin peaaegu pataljon köhib, eks ole, no see ikka õige asi ei ole. No aga kujutlegem, et kõik on tõesti normi piirides ja Räpiliselt on elu väljaspool hädaohtu, aga sellest hoolimata psüühiline pinge ikka jääb, kui me täpselt ei tea, kas teil olite Igalühel oma, tõsi, metroo ja vot see asi Kummitas meid kogu aeg, pataljoni juhtkonnal olid mingisugused väga jämedad tosi meetrid mis töötasid röntgenit, ess, seal kuni viis röntgenit kuskil niimoodi ja nad nagu kogujad, et kogusid teatud aja jooksul, et palju siis kogunenud on. Aga need ei näidanud mitte mingisugust operatiivset niisugust igapäevast noh, ütleme igal ajahetkel ütlemise radiatsioonitaset, eks ole, nii et seda ei olnud võimalik üldse kindlaks teha, siis mitte mingisugust inimeste radiatsioonialaste mõõtmist ei toimunud mitte mingisugust niisugust noh, meditsiinilist nagu ennetavat teenindamist. Ma mõtlen, preparaadid nagu sa ei saa, mitte midagi ei toimunud toitlustamise osas. Nii minu teada ka mitte midagi seal nagu spetsiaalselt ei toitlustamisega ei püütud nagu noh, ütleme pehmendada seda radiatsiooni ütleme seda nagu siin rahas võib-olla ette kujutab, et on kogu aeg seal ta välja iga päev näidatakse radiatsiooni, ütleme, niisugust taset ja kõrvalekaldeid ja ütleme, oleks niisugune seal hoiatused ja siis ütleme, medikamentide reguleeritakse tsoonist väljapool, mitte midagi, seda näha ei olnud see niisugune massiline radiatsiooni mõõtmine. Ja siis medikamentide tarvitamine siin ühest küljest võib-olla see käib üle jõu, selle tsooni ültse regiooni teenindajatele. Ja teisest küljest muidugi võib aru saada selles mõttes, et kui siiski hakkavad need arvulised andmed tulema välja niisugused negatiivsed arvulised andmed, noh, et see võib põhjustada ka mingisuguse suurema paanika ja nugis siis seal tööle. Nii, aga ükskõik kui suur kõht ei ole, peaks olema võimalus inimest sellest hoida ära. Aga nüüd, kui meie siin Eestimaal oma kodudes istume, teame, et seal on mehi, kas oleks mõeldav see, et siit kohapealt Meilt käivad mingid komisjonid, kes tutvuvad selle eluga ja saaksime omalt poolt aidata, igasugu fonde on asutatud ja, ja iga puu või põõsa eest on, on keegi valmis seisma inimese eest. Ometigi. Õige, ma kujutan asja ette niimoodi, et nende inimeste perekonnad ilusaid ja organisatsioonid ütlema, kes on saatnud oma inimesed sinna. Ja see peaks olema, siis ma ei tea, koha terve üle liidu peaks olema niisugune ühine aktsioon on tingimata peaks saavutama niisuguse teatud regulaarsusega radiatsiooni mõõtmise regioonis. Teiseks tingimata peaks teatud regulaarsusega jagama siiski neid medikamente, no oma peaga võitsime seda Undevit kaasa. Vitamiin eksaladena kõvendaks organismi aga mingit ametlikku, noh, niisugust võimude tasemel ja kõrgemal tasemel suule nagu soovitust midagi kaasa ju ei antakse, kõik oma pead niisugune omapead tegutsema kahtlemata seda peaks taotlema, seda enam, et, et see regioon on niivõrd saastatud, et see töö seal. Ma ei tea, millal see ära lõppeb, sel ajal, kui mina seal olin, sealt juba läbi käinud, kuskil vähemalt 150000 inimest üle kogu Nõukogude liidu, mehed kuni 45 eluaastat, perekonnainimesed, väga paljud noored. Nii, nüüd kui hakata mõtlema lähema paari-kolme aasta jooksul, võib-olla läheb veel vaja 150000, eks ole, nii et selles mõttes see probleem, et selles piirkonnas siiski inimese tervisesse ja tema niisugusse psüühilise olukorda tuleb meie võimudel hakata paremini suhtuma, tuleb võtta meetmed selle olukorra parandamiseks. Nüüd ma olen mikrofoniga vabariikliku sanitaarepidemioloogiajaama juhataja asetäitja Paul krooni juures. Mis teie siis omalt poolt teete või teha saate selleks, et informeerida elanikkonda Tšernobõli katastroofi tagajärgede kohta? Asi on selles, et meil puuduvad konkreetsed andmed Tšernobõlis toimunud sündmustest ja, ja mis seal on tehtud ja toimunud sellepärast meie nii-öelda hariduslik töö, sanitaarhariduslik töö ei saa olla nii väga konkreetne, sellepärast me ei saa ka avalikkuses nendest Nende küsimustega esineda. Iseasi on see, et, et noh, et kui keegi pöördub meie poole ja konsultatsiooni osas, et noh, siis me mingil määral püüame nendele kaasa aidata, aga see on ka rohkem teoreetilist laadi. Abi võib olla, sest et konkreetset ülevaadet seal toimunust ja, ja mis ja olukorrast ei ole Aga ei olegi nagu tekkinud kellelgi mõtet, saataks grupp nagu järelevalvetrupp vaatama, mis tingimustes mehed seal tööd teevad. Ja kuidas iga liiki ohutustehnikat seal siis rakendatakse. Jah ei, sellist selliseid korraldusi ei ole saadud ja kui seal keegi on viibinud, tähendab meditsiinitöötajatest siis orase need saadetud komissariaadi korraldusel nagu kordusõppuste raames Tosümmeetrilise mõõtmisi tegema. Nii kas teil on siin siin asutuses, esin ruumides mõni tasimetel? On küll ja see on siin on jah, aga mitte nii palju, et me saaksime need rahvale välja jagada. Aga mis te sellest arvate, kas oleks vajadus? No ma arvan, et oleks küll, ega see, kui oleks meil võimalik välja anda igale inimesele, kes seda soovib. Tosümmeetri, ma leian, et see oleks väga õige ja hea. Teine asi on siis see noh, nagu psühholoogiline ette valmistamatus. Vaat nendes kirjades, mis need need naised tõid, toimetusse kirjeldatakse juhtumeid, et on nii tugevat stressid ja ja psüühilised häired. Nojah, see võib olla küll, et ega see välistatud ilmselt ei ole, nüüd tähendab nendel inimestel, kellel on tekkinud kahtlusi oma tervise suhtes nemad peaksid pöörduma siis meie polikliinikutesse, kes kellele on tehtud selline korraldused, neid inimesi siis vastavalt uurida. Aga mida öelda nüüd nende jaoks kes võib-olla jälle peavad minema, sest nüüd üks, üks hulk mehi tuleb just oktoobri lõpus tagasi, tööjõud on seal kogu aeg vaja. Minu arvates siin peaks sõjakomissariaat rohkem selle küsimusega võib-olla siis tegelema ja, ja rahvast enne valgustama enne sinna saatmist. Kuidas, millised, millistes oludes seal tuleb töötada ja kuidas siis on ta kindlustatud, see inimeste tervise kaitse seal kohapeal ja ja üldse, kuidas tuleb käituda. Antud situatsioonis. Meie siin üks abikaasadest rääkis nii, et kutse tuli laupäeva hommikul, jääminek oli pühapäeva õhtul, need seal ei olnudki erilist võimalust konsultatsiooniks. Aga mida te arvate sellest? On öeldud ka, et kõikide asjade avalikuks rääkimine võib tekitada paanikat. Mis on hullem? Avalikustamine on, on halb sellisel juhul, kui see informatsioon on puudulik või valesti antud. Aga kui ta on ikkagi õigesti valgustatud, siis ei ole sellest minu meelest midagi halba. Vastupidi. Veel oli saate toimetajal telefoniühendus vabariikliku sanitaarharidusmaja peaarsti Mano Kivilooga. Temagi ütles, see ei ole meie rida. Kahju küll, et põhimõtteliselt ikka tsiviilisikute saatusest peab minema rääkima sõjakomissariaati. Teatava kõhedusega avasin vabariikliku sõjakomissariaadi ukse. Kas võetakse siingi kaitsehoiak oma ametkonna kaitseks. Kui Eesti NSV sõjakomissar Rein Põder alustas siis nii alguses tunduski. Aga muidugi, ma saan aru sellest küsimusest. Aga siiski küsimus on esitatud võib-olla isegi mingil määral valel aadressil ehkki rahva silmis võib-olla õieti, et sõjakomissariaadist kutsuvad mehi serdaboli tööle, aga mehed töötavad seal partei keskkomitee ja Nõukogude Liidu valitsuse otsuse alusel. Ja et lühendada meeste sealoleku aega peab läbi meie vabariigi valitsuse välja minema Moskva valitsuse juurde ja paluda või nõuda, et seda aega lühendaks. Ja teie laual on singa brošüür üldisest sõjaväekohustusest Nõukogude liidus 1984 välja antud ja te ütlete, et seal seda 180 päeva nõuet ei olegi? No siin on natukene vastuolus selle seadusega ja meeste tööajaga Tšernobõlis. Kui võtta seaduse järgi siin peaksid muidugi prokuratuuri mehed tööd tegema. Ei tohi nii kaua aega hoida. Sõjaväes võib hoida ainult kõige rohkem kolm kuud ja kui on eriolukord, siis Nõukogude Liidu kaitseminister saab veel seda aega pikendada üheks kuuks. See tähendab kokku neli kuud, aga mitte rohkem. Et praegune kuuekuine seal viibimine on seadusevastane See on praeguse kehtiva, vaat nõukogus on siiski vabariikide liidu seaduses üldiselt seal koos ja see on selle läheb vastuollu. Tähendab, et neid seadusi peab ju ikka panema ühe pulga peale, et nad rääkisid, mitte tennise vastu, aga rääkisid ühes joones. Ja praegu väga palju seadused on selliseid, mis praegu räägivad teni, servastu. Muidugi saab olukorra kuulutada eriolukorraks, anda lisakäskkirja ja, ja siis nagu seaduserikkumist ei olekski. Konstitutsioon inimõigused niimoodi, et Voltheristlike seadusi, mis on vastu võetud juba viimaste 70.-te aastate jooksul väga palju peab vist ikka rohkem demokraatia poole üle minema. Aga selle jaoks on ikka vaja nõude esialgu meie valitsuse käest, et nad Moskva kaudu need seadused kõik töötaksid ikka ühel alusel, aga mitte erinevatel tasanditel. Nii nüüd on teine küsimus, ma käisin vabariiklikus sanitaarepidemioloogiajaamas, et küsida, kuidas see asutus valmistab, et noh, elanikkonda kas või selles, et, et kui on vaja minna katastroofipiirkonda et mida peab teadma, seal öeldi, ei ole mingit informatsiooni, see pole nagu meie rida. Ahjaa, küllap sõjakomissariaat teab. No muidugi, kõige parem on kõik aeg ajada teise kaela. Vaat seda mõtlen mina ka, sest et kui ta on sõjaväekohuslane ja kordusõppija, ta on eelkõige meie kaaslane, meie kodanik, kellelegi mees, poeg, isa. Nii et mina näen seda, et ei saa öelda, et tsiviilteenistuseks see pole meie asi. Poisid õpivad koolis, siis peavad läbi tegema arstliku komisjoni sõjaväkke pärast veel sõjaväearvel kah on sellised väeliiki, kus reservis olevat sõjaväelased peavad läbi tegema arstlikud komisjonid. See on kõik selle jaoks, et rahvas oleks terve. Aga tihti on niimoodi ka, et meie vabariigi arstid väga vaenulikult vaatavad ka sõjakomissariaadi poole ja mõtlevad, et seda komisjoni läbi viia. Seda on vaja ainult sõjaga, mis raadile. Aga seda on vaja, ikka peab laiemalt vaatama, on vaja rahvale need poisid, kes lähevad sõjaväkke. Nad ju kahe aasta pärast, kes kolme aasta pärast tulevad tagasi, nad saavad siin oma hariduse lõpuni õpetada. Need, tulevased ministrid, meie tulevased arstid. Nii peab ikka seda asja vaatama tervikuna. Ei tohi välja tõmmata üht ja probleemid tihti probleemide hulgast. Aga kuidas te arvate, kas oleks võimalik, et kui teie saadate või teie kaudu, ütleme siis niimoodi läheb teatav kontingent mehi sinna Tšernobõli rajooni et kas oleks võimalik saata nagu mingid kontrollkomisjonid tutvuma olukorraga seal, et et no meestel oleks teadmined, kodus hoolitakse neist kodus, mõeldakse nende peale ja, ja turvatunne, mis psüühiliselt väga tähtis oleks. Meie mehed käisid veebruarikuu sees seal kontrollimas siis enam-vähem kõik oli korras. Aga suvisel ajal meeste saatmisega Kasahstani teraviljakoristamise jaoks seal oli väga palju nurinat ja meie omad mehed, saatsime sinna uurima, kuidas olukord on. Aga seal olukord, et Eesti oli halb, hektarisaak oli kuskil kuus, seitse tsentnerit, kas nad said oma seemnevilja tagasi või saanud, siis on küll kahtlane ja tööd peaaegu ei olnudki. Muidugi see viljakoristamise kampaania, see on ka selline stagnaatiline ja praeguse ajaga, et üle minnes isemajandamise peale ikka iga vabariik peab põlistama vilja oma kartuli ära. Ja las need Kasahstani rahvas ka siis kolistab hoovile ise ära. Ja et meie sõjakomissariaatidel ohvitseride koosseis on väga väike, melistati jõudnud praegust Tšernobõli suvisel ajal jõuda. Lähimal ajal seal käivad mehed ära, uuris asja välja ja siis me esitame lõplikku kokkuvõte. Kuidas on Eesti töö, töötingimused, olukord, milliseid puudused? Keskkomiteele ja vabariigi valitsusele et siis pärast jälle esile see kõik Moskvasse, et üldse ära jätta sellised tööd. Tšernobõli kohta on veel sellised küsimused esitatud, et miks ainult Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene. No ma seda asja uurisin järgi ja väga kompetentsete organite poolt, et seal töötavad peale nende vabariikide veel Ukrainat Vene Föderatsiooni, Taga-Kaukaasia vabariigid ja osa ka Kesk-Aasia vabariike. Näiteks kui on meil on niimoodi, et kui on kolm last, siis ei saadeta Tšernobõli on selline otsus on vastu võetud. Aga nendes Aserbaidžaanis on, kui on neli last, siis ei saadeta ja need aserbaidžaani rahvast testid üles sellise väga kurja lisa, et miks on siin see niimoodi, et Balti vabariigid on niimoodi. Aga meil on niimoodi. Seal juba lasterohke pere on meil kolme lapsega sülge võiks Turkmeenia pere kõrvale panna, siis, siis muidugi on. Kuule ta siis saab, siis, siis saab meie terve väikese väikese kõla kokku. Ja no vot nii, aga muidugi tekkis naistel ka see küsimus, et miks üldse peab niisuguseid asju noh, nii nagu te räägite uudismaa ja mingi suur õnnetus mille likvideerimine võtab aastaid, miks peab seda nimetama sõjaväe kordusõppusteks, kordusõppused peaks olema tutvumine uue tehnikaga täiendamine, see on ju lihtsalt töö tegemine. See on vahend lihtsalt need kokku saada. Sest see muidugi see ei peaks olema üldse teie mure. Muide, muide, te räägite väga õieti sellepärast, et Nõukogude armeel on ainult üks funktsioon, see on välisagressorite vastu võitlemine kui juhuslikult, et kui tuleb muidugi annaks jumal, et seda ei tuleks. Aga hakkame vaatama. Täis funkt, hoiaid kõrval funktsioonid, mis nagu kuidagi väga imelikult siia juurde juurdunud näiteks pommi ehitasid sõjaväelased, siis viimasel aastal see esialgu oli uudismaal viljakoristamine ja nüüd on see viljakoristamine Kesk-Aasia ja Siberi vabariikides. Siis Tšernobõli mure oli esialgu sõjaväeosad, seal töötasid keemia keemiaväeosad. Loomulik otseni ja aga et nüüd see tagajärgede likvideerimine ja kutsuda, et see oleks nagu kordusõppused ei ole, siia on külge pandud selline termin nagu spetsiaalne spoore. Ahah, no vene keeles see kõlab paremini, aga eesti keeles. No see ei, see on, need on erilised kogunemisi, erilise kogunemised, selliseid erisid kogunemisi, vot sellises seaduses üldine seal kooslusest sees ei ole. Mis just juhtus tänu nendele ehitajatele, kes tahtsid seda projekti teha, odavamaks ja hästi ruttu ette kanda, et seal sadele rida ordenid ja medalid. Vaat need mehed kokku korjama ja ratastel tõid niisama tagajärjed ära. Likvideeritud. Ja, või vähemalt see ei tohiks olla kohustuslik, siin peaks olema mingi vabatahtlikkuse moment juures, et küllap leidub mehi ja, ja töö on vaja ära teha, aga mitte niimoodi, et kistakse perekondade juurest ja ja noh, jäetakse nagu sinna omapead seda kohust täitma. Kepp või jõu kehastus, mis allub poliitilisele valitsusele. See on kõige kergem aga nüüd viia tööd läbi selleks, et propagandat ja selgitustööd, et mehed, kes tahavad seal hästi stimuleerida tööd, et palun tulge sinna, ma arvan, et leidub, selliseid mehikesi läheksid. No see oli väga suur organisatsioon, mugavam teha, istuda mugavas kabinetis. Jaan ta telefonidel käsk edasi. Muide mina, minul ei ole tugitooli. Kui teil on täiesti rõdul Seda peab veel mitte kiirendama, aga peab seda asja tegelema rohkem niimoodi talumehelikud tõsisusega arvukusega mitte võtta üle ääre. Ja muidugi ei tohi igat tempot praegust avaldada. Ja muide, praegustel edasi juba saab aasta täis, kui ma olin siin selle komisjoni toolis. Ja kui eelmisel aastal käisin koolides ja võrreldes nüüd selle õppeaasta koolis käimise, mis ma olen käinud koolis. Väga tore on see, et meie lapsed on hakanud rääkima. Kui tulevasi Nõukogude armee sõdureid, võib-olla isegi ohvitseri poisid räägivad, poisid annavad arukaid küsimusi, tähendab, need poisid loevad ajalehti. Nii et poisid on kursis kõikide sündmustega, mis praegu toimub Eestis. Lapsed hakkasid rääkima. Vanemad on niimoodi, et pead nukralt maas ja kuulavad selle jutu ära, mis talle räägid. Jäänu. Aga nüüd on niivõrd palju, et et kuskil üks viisteistmoodi mina rääkisin ja pärast üks tund aega oli küsimusi. Lapsed küsivad seni väga tore, see tähendab, meie aktiivsus kasvab, huvi meie tuleviku vastu kasvab. See oli väga tore. Nii rääkis siis Eesti NSV sõjakomissar Rein Põder. Ajame asja edasi. Meie eesmärk on humaanne.