Tere rokibeerida sarja teine külalisbeer on tublisti üle 40 aasta muusikaareenil toimetanud Andres valdkonnana. Mina olen saatejuht Tiit Karuks. Andres, mul on hea meel, et sa olid nõus stuudiosse tulema rokibeeride saatesse, tere tulemast. Tänan kutsumast. Sa oled Pärnu poiss. Tegelikult ei ole. Tegelikult olen ikkagi Tallinna poiss Tallinnas sündinud ja 11 aastat annusele andnud. Ahhaa aga ütleme, selline teadlikum periood algas ikkagi Pärnus. Jah, seda küll, jah. Ütle, kas muusika leidis sinu või sina, leidsid muusika ja millistel asjaoludel see kõik toimus, kas oli vanema venna eeskuju või, või oli midagi muud? Sellele küsimusele saab vastata nii ja naapidi, et Pärnus lapsevanemad panid oma mõlemad pojad laste muusikakooli õppima mille siis mõlemad katkestasid soovimatuses muusikat õppida. Ja siis juhtus see, et et maailmavallutus, rock n roll ja minu vend läks siis sellega nii palju kaasa, et hakkas lõppude lõpuks ise bändi tegema, käis teiste vanemate poistega koos enne mängimas ja siis lõpuks otsustas, et teeb ise oma bändi. Ja see ongi niimoodi. Sinu küsimusele saab kaheti vastata. Aga ütle, miks te ei soovinud muusikat õppida laste muusikakoolis? Ma arvan, et see on niisugune rohkem nõudvat informatsiooni vajav vastus sellele, et tegelikult mina leian niimoodi, et väga palju oleneb pedagoogilisest. Sest et täpselt nii nagu mina jätsin omal ajal muusikakoolilaste muusikakooli pooleli, jättis minu poeglaste muusikakooli pooleli, jõudis ikkagi lõpuks täiskasvanuna muusika tegemise juurde. Nii et ma arvan küll, et, et väga palju sõltub sellest olustikust ja nii palju, kui ma tean oma venna juttudes, siis kui klaveriõpetaja ja tahab sulle joonlauaga vastu õlga ja ütleb, et sa ei pea rütmi. No siis sa väga kaua vist ei viitsi ka seda klaverit seal klaveritunnis seal käia. Sina õppisid klaverit, mina õppisin ka klaverit, jah, aga minul läks nagu klaveriõpetajat oluliselt paremini. Joonlauaga löödud joonlauaga löödud Aino Merila on väga tuntud pedagoog ja peale selle hiljem oli minu klaveriõpetajaks hoopiski Artur rüütam. Sa jõudsid juba ennist jutuga bändi juurde, mida su vanem vend hakkas tegema, see on omamoodi legendaarne kooslus. Viiking, räägi natukene selle tekkest ja räägi, kuidas sina siis otsapidi ka sellesse bändi sattusid. No minu vend võttis nii-öelda lähedalt Ta vaid tähendab, me olime niisugune omaette kamp, kes käisid, nagu poistekambad ikka on, eks ole, kannad pea siis pahandusi tegema. Aga lihtsalt me suhtlesime, osa olid minu klassivennad osalit Jüri klassivennad ja paralleelklassis. Ja mu vend panigi bändi niimoodi kokku, et oma pinginaabri võttis trummi mängima. Helme oli paralleelklassis, tema pidi bassi mängima hakkama. Peeter väljak oli minu klassivend, tema pidi laulma hakkama ja kidrat mängima, aga ja, ja oligi ju kvartett koos. Minu jaoks mu vend kohta selles ansamblis ei näinud, aga kuna siis proove tehti valdavalt meie juures kodus ja mina olin tahes-tahtmata kõike seda kõrvaltnägev kõrvalt tundev, teadsin lugusid ja katsusin ise ka Pille ja. Ühel hetkel oligi niimoodi, et siis kui nendel poistel oli esimene etteaste Pärnu teise keskkooli laval, siis Tra mees nagu lei natukene araks julgenud lavale minna. Ja siis põhilõikasid, mina olin lava taga seal eesriide varjus ja ütlesite Andres, tule peale ära. No siis ma käisin ja tegin ära, aga noh, seal ei ole midagi keerulist, kui trummikomplekti ei olnud, oli ainult üks soolakas ja rohkete võtmetega kaetud taldrik. Aga siis, mis selle bändi juurde võib veel seda öelda, et tegelikult Jüri õpetas kõik poisid kitarri mängima. Jürit õpetas kitarri mängima ema ja meil oli vanaisa seitsmekeelne vene häälestusega kitarri. Ja, ja see hilisem hispaania häälestus sai juba nagu iseseisvalt räppida. Fikseerime ka ansambli viiking tekki aasta oli siis 1965 65 ja sina olid 14 siis täpselt. Ja kui vana sa siis olid, kui see esimene kontsert trummimees vedelaks lüüa, kus sina püünele astusid, hoidki neli. 60 65. aastal. Muusikat viiking tegi, sest ma olen Pekingist hästi-hästi palju kuulnud. Mul on paljud tuttavad pinud Pärnus ja elanud Pärnus ja sest sellest kingist on ikka räägitud igasuguseid legende. Noh, jah, ma usun, et legend on palju ja oli, oli hästi tore aeg ka kindlasti aga repertuaar oli põhimõtteliselt traditsiooniline algperioodil tiitlite lugusid Rollingute lugusid ja seal tõusis, tuli muidugi instrumentaalpalasid, aga kuidagi väga ruttu hakkasid poisid ise muusikat kirjutama. Ja esimene oli minu vend, kes niimoodi täiesti loomulikult võttis kätte ja lihtsalt ütles, et nüüd nägin, et ma tegin neile ühe loovatet sõnad tegin ja, ja et nüüd õpime seda. Ja neil oli vist kusagil 67. aastal juba niimoodi, et umbes pooled lood ansambli repertuaarist olid oma omad lood. Peeter väljak kirjutas laule ja Mart Helme Sistreis Peetri lauludele tekste. Kas sellest midagi säilinud ka on, kasvõi selliste noh, ütleme algeliste magnetofonilintide pealt. Koidula kool oli selles mõttes maru kõva kool, et seal oli ju niisugused Raudio saurused tulnud nagu Hannes Valdma ja Mihkel pikkur ja Jüri kaubis ja kes seal kõik olid. Ja Eesti raadioga olid väga head suhted, nii et ma usun, et meie kool oli ainukene kooliraadio, kus kooliraadio stuudios oli kaks Nessi mis tähendab siis suurt stuudio maki ja kuidagi sealtkaudu vist ilmselt tuli ka niisugust. Just nimelt nende stuudiolintide peal oli nii-öelda rock n rolli ja tolleaegset 60.-te aastate ja 50.-te lõpumuusikat, nii et, et ma usun, et see materjal tuli kasti raadiost ja nendest samadest stuudio makiga, seal oli niisugune väike Foonika ka, mis oli summutatud ja ja me mängisime seal tõesti mingil aastal, ma ei julge öelda, mis aasta see oli, aga mängisime, salvestasime mingi viis, kuus lugu. Me oleme tagantjärele lint otsinud ja me ei ole neid leidnud. Kahju on siis tuli keskkooli lõpetamine ja edasi siirdumine Tallinnasse. Jah, ja see tõi kaasa sellise elumuutuse, et tekkis kooslus nimega keldriline heli. Sellest on väga-väga palju räägitud, aga räägi sina, et kuidas siis see algidee oli selle koosluse loomiseks? Tähendab alguse sai see sellest, et mina olin siis pärast esimese kursuse lõpetamist olin oma koolivenna jonni kutsel tema ehitusmalevarühmas võistel ja mingil hetkel tuli temale külla sõber Andres Talvik. Mõlemad olid tipi poisid. Ja John ütles, et ma teen sind tuttavaks mehega, kellel ka praegu bändi ei ole. Sest et ma varjanudki oma ambitsioon, et, et ma tahan siin Tallinnas ka bändi teha. Ja siis me kuulasime tol ajal mul oli kaasas värskelt salvestatud Led Zeppelini teine plaat ja siis kuulasime seda metsikult palju. Arutasime ja, ja võtsime otsuse vastu, et kui nüüd september saabub, siis saame raudselt kokku ja paneme bändi kokku, sest et mul oli nagu mõningad tuttavad inimesed, kes nagu võiksid sobida sellesse bändi ja Andres Talvikule, olid ka vanad bändikaaslased amigo. Ja milline see koosseis siis oli? Meenutame, seda tasub meenutamist. Kui ma sind oma märkmeid vanu loen, siis, siis selle esimese proovi kohta võib öelda, et inimesi oli rohkem nii-öelda kandidaate, kui lõpuks järele jäi. Aga lõpuks oli koosseis niimoodi, et lauljatest Lagle Alpius, Andres Talvik kitarril, Viljar rähn, teisel kitarril, armuhärm bassil Ants Rand ja trummidel tiitlaks. Ja sina oled siis klapillid, mina viiksin klahve ja vahel näppisin kitarriga. Sul on unikaalselt märkmed sellest perioodist kui tegutses kooslus nimega keldriline heli. Ma ei oska öelda, kas oskasid juba siis mõelda, kui väärtuslikud sellised märkmed on tulevikus või lihtsalt spontaanselt panid kirja, mida ta tegi. Aitäh selle koha pealt, nii nagu venna eeskuju tiris mind nii-öelda bändi tegemisse nii täpselt samamoodi see ülesmärkimine oli tingitud sellest, et minu vend kogu Vikingi ajaloo kirjutas üles, aga erinevalt minust oli tema oluliselt põhjalikum inimene. Kui mul on siin mõni rida kirjutatud, siis tema kirjutas iga esinemise kohta nii-öelda väga põhjaliku ülevaate umbes selleni välja, mida mängiti ja mis juhtus ja mis enne juhtus ja mispärast tuultes ja üldse, mis sellel päeval juhtus, nii et, et see, see on hirmus paks. Glade keldrilise heli, muusika oli epohhiloov, muusika, revolutsiooniline muusika Eestis selles mõttes, et see oli mingisugune, miks psühhedeeliast ja progest, nii saan mina sellest aru. Tagantjärele vaadates jah, aga, aga tol ajal minu käest on ennegi küsitud, et kas ma tegin seda kõike meelega? Ei, ei teinud meelega ja sest et mulle tundus, et, et see ongi see, mis mulle meeldib ja ma ei osanud seda nagu mingisse lahtrisse paigutada, et kas ta peaks olema proge võib psühhedeelia ütleme niimoodi, et ega tol ajal niiskust liigitamist veel ei olnud, eks ole, oli üks nimetati seda biit või rokkmuusikaks pigem biitmuusikaks ja oligi nagu nii-öelda kitarristide ansamblite muusikat. See tuli lihtsalt sinust. See tuli spontaanselt. Jah, tähendab tagantjärele on hea vaadata ja tunnistada, et jah, et et ma ei teinud midagi selleks, et minu looming, taks millegi poolest nüüd erinema või ja ma võtsin ka rahulikult seda, kui paljud inimesed pärast kontserti isegi head tuttavad pillimehed ütles, et noh, et ei ole viga vähe, imelik muusika on, aga. Bändi nimi, keldriline heli ei kõla just väga nõukogulikult ja, ja ma usun, et see oli ka üks põhjus pluss kontserdid pluss muusika, mida te tegite. Et see nimi tuli ära muuta ja see on sul fikseeritud ka pärast millist kontserti see nimi tuli ära muuta. No see nimi tuli ära muutav pärast 26. märtsi 1171. aasta kontserti siis kui olid, olid saalis õhupallid ilmas onud. Laava peal põlesid küünlad ja ma ei tea, kui mitu 1000 paberlennukit lendas. Lendas saalis. Ja kindlasti oli saalis ka julgeid mehi. Oli. Julgeid mehi ka jah, olin, olid nii julged, mehed lükkasid raudlati sinna elektrikapi katkestasid niimoodi lõplikult kontserti, nii et seda elektrikatkestuse varianti prooviti enne ka kaks korda. Kapleti üles, rubiini klikata jälle tagasi ja mingit edasi. Kes uue nime välja mõtles, väntorel? Ma tegelikult tahaks minna korraks selle vana nime juurde veel ole hea. Et mõlemad nimed mõtlesin mina välja ja miks ma pakkusin seda keldrilisteli, et sellel vähemalt kaks põhjust, üks põhjus on see, et et kusagil 60.-te aastate lõpus sattus meile näppu niisugune Brain Epsteini raamat nagu selle Fornays sellest, tema kirjeldab seda, kuidas temast kui ühes plaadipoe müüjast sai biitlite mänedžer. Ja mulle juba tookord ei osanud seda tõlkida täpselt. Aga siis juhtus niimoodi, et meie prooviruum asus keldris. Koristaja, ruum, selli, tripi, söökla vastas olev niukene, pisike ruum, mis pidi olema tegelikult evakueerimist saht või mis seal oli seal kodanik, karistaja hoidis oma, luudasid ämbreid ja lappe ja mida iganes, niuke kitsas koridor ja meil antise ruum proovi tegemiseks. Ja siis ma panin need kaks asja kokku selle põrenemisteni, raamatu pealkiri ja selle keldriruumi. Ja mispärast väntoreli võtsime, see oli sellepärast, et et me olime siis tollel kevadel niimoodi raskelt ära keelatud ansambel, aga me tahtsime loomulikult edasi tegutseda. Leidsime, et kõige õigem on edasi tegutseda uue nime all ja kuna meie üks tuntumaid lugusid, mille järgi meid tunti, oli Ma olen nahktiibadega väntorel, siis arvasime, et võib-olla see väntorel on, on see võtmisena, mis juhib nagu inimesed sellesama ansambli juurde, kelle laulu nad on seda kuulnud? Mul on tiivad, tiivad, tiivad, kuid ma lennata ei saa, milleks antud mulle tiivad, kui ma lennata ei saa, sellised read. Laos küsiti pärast seda mitu korda punasel vaibal, et mida ma ikka sellega öelda tahan. Täna me seda lugu ei mängi ja on kaks lugu, mille sa välja valisid väntoreli repertuaarist. Kõigepealt lugu nimega loodus. Nonii räägi selle loo juurde, väike stoori, ka. See lugu on tegelikult sündinud. Tükk aega enne keldralisteli sündis ilmselt ajavahemikul siis kui ütleme Tallinnasse. Ja õppima tulin ja põhimõtteliselt sai ta niimoodi formeerusu valmis Loonamil Jüriga kahekesi mängides. Nii et siis, kui väntorelit tegema hakkasime, siis oli mul see lugu täiesti nii öelda olemas ainult jahtisid tekst ei olnud, ütleme niimoodi, et et siis Andres Talvik kirjutas sellele teksti. No ma usun, et ka väntorelilooming pidi tõmbama julgete meeste tähelepanu, noh kasvõi need read, mida ma tsiteerisin nahktiibadega, vähemalt torelist ja siis oli lugu nimega inimesed vaatavad merele oodates paremaid aegu. Noh, see oli ju ka väga kahtlane, et mida nad ootavad, kas valget laeva? Ja täpselt seda, seda küsiti minu käest, seda küsiti korduvalt Andres Talviku käest. Samas kontekstis. Mängime nüüd väntoreliperioodist veel ühe loo, sa tulid tuppa ja siis võtame selle perioodi kokku. Sageli tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis. Naeratus oli kui päike. Kui päike kiire, siis. Need olid sa tuppa ja valgust ja selgust. Sa tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis. Sönber hõljus kui muusika. Kaome äikest. Nii tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tubade. Need olid setud. Ja valgust ja selgust sai tubane. Su naeratus oli päike. Kogu ilm sai valgust. Sa tulid tuppa ja su naerates oli tuli päike. Ja kogu ilm täis valgust täis valgust ja selgust, täis valgust ja säil täis. Väike kommentaar loo sa tulid tuppa kohta. See on niisugune huvitava kogemuse tulemus. Ma avastasin ühe ansambli mingil ma ei tea, mis, mis aastal see võis olla arvatavasti siis ikkagi kusagil 67 või? Et me Pärnus kuulasime öösel raadio Luksemburgi ja meil on niisugune pisikene selga raadi oli, noh, kuidas nüüd niimoodi tänapäeva inimestele öelda, et mis, mis ta mõõtmed võisid olla mingi? 15 korda 10 ja viis sentimeetrit paks, tegi jubedat, lekkis seal. Ja siis ühel öösel järsku ma kuulen, ma teadsin seda lugu seal, Beethoven ise. Ja vot siis läbi selle jubeda Grabbi, ma tundsin, et mul külmajudinad jooksevad üle selja. Et minu meelest see oli nii metsikult võimas etteaste. Ja siis siis ma natuke hakkasin rohkem huvi tundma vanilla Fedži vastu ja loomulikult selles laulus tulid tuppa on ilmselt ilmsed jäljed ja minul oli see lugu esialgu instrumentaalne lugu. Ja siis me arutasime omavahel, et mis me siis teeme, et noh, seal on nihukene vokaali partii on ka, aga see on a cappella. Mitte hakkab kellaga ilma sõnadeta on, eks ole, ka Liis. Ja siis Andres Talvik tuli järsku ideega välja, aga tead ma loen sinna peale luuletust. Ja ta nii paganama õige luuletuse võttis, et noh, see on, see on uskumatult hea tulemus. Keldriline heliväntorel olid erakordselt Navaatarlikud kooslused. Te tõite ju ka eesti rokkmuusikasse sisse ja selle niinimetatud fos kitarri. See omal ajal kõlas ikka väga võimsalt. Jah, ütleme niimoodi, et meil oli ikka väga andekas tehnikamees Härmo Härmi näol, sest et kogu see tehnika läbi, mille me mängisime, võimendajad, värgid, need olid kõik Härmo ehitatud ja, ja see vau, plokka kaasa arvatud, et see kindlasti pani meid väga eristuma teistest tolle ajabändidest. Ja nii palju, kui ma tean, Andres talik ütles, et see vau black seesama originaalne ese. Et see jõudis isegi põlvkond nooremate pillimeeste kätte, et Andres Talviku poeg bändi tehes kasutas täpselt sedasama riistapuud. Kui palju tuli viikingiaegseid lugusid üle keldrilise heli ja väntorelirepertuaari? No nüüd väga täpselt ei julge öelda, aga mingi neli-viis lugu. Aga oli päris selge, et selline kooslus nagu vänt torelgi ei saanud ju nõukogude aega silmas pidades kaua kesta. Ei, jah, neid probleeme oli nii metsikult palju, et noh, keegi ei julgenud meid prooviruumidesse lasta. Me käisime otsimas, et kus me saaksime proovi teha midagi sarnast. Et noh, igal pool oli keeldumine. Kui tihti te KGB-s vaibal käisite? Ei käinud üldse, tähendab, mina vähemalt käisite punasel vaibal, siis mina? Linna kultuuriosakonnas kaugemale ei jõudnud, aga käisin kõik tipi, komsomolikomiteede ametiühingukomiteed ja lõpuks käisin seal võidu väljakul ka ikka ära. Aga küsimus olemasolevatega lahendatud natukene kõrgemates instantsides ka, et tema oli ikkagi seal Lenini puiesteel ka ära käinud. Seda tunnistas mulle mingil väga hilisel eluetapil minu ema. Aga ütle mulle seda, millal siis öeldi, et ei selline bänd ei esinejana. Nuia. Kui ma nüüd tagantjärele niimoodi mõtlen, me olime kirjade järgi nagu TPI ansambel ja TPI tunnistas meid nagu oma oma ansamblis ja kõik käsulauad tulid tegelikult tema kaudu. Muidugi olid ka linna kultuuriosakonna esindajad, aga tegelikult me käisime mängimas kogu aeg siis ka, kui keelt oli, aga me ei saanud proovi teha mitte kusagil, sest et keegi ei võtnud meid oma hõlma alla. Isetegevuslik vokaal-instrumentaalansambel väntorel võib nii öelda niisuguses staatuses olite. Tegelikult huvitav selle asja juures on see, et et need deklareerima ja kogu aeg niimoodi, kui meile öeldi, et te peate nüüd minema, eks ole, Tarifitseerima, siis te võite seda teist ja kolmandat, me ei taha tarifitseeritud, ei taha olla tantsuansambel, et me tahame olla kontsertansambel. Ei, kontsertansambel ei ole võimalik, see ei ole võimalik ja kui siit esimest lehekülge lugeda, siis siin on kirjutatud täpselt selle seitsmekümnendatel aastatel, et suund võeti kontsert ansambli staatuse poole. Aga et nõukogude riigis ei olnud võimalik, niisugune kontsertansambel oli võimalik ainult läbi filharmoonia. Minge filharmooniasse. Aga niisama ei tohi esineda. Aga filharmoonia teid jälle ei tahtnud. Me ei tahtnud ka filharmoonia no võib arvata. Nii et see oli vastastikune. Jah, sest et me tegelikult õppisime kõik ju tippis või olime seotud polütehnilise instituudiga Ja millal siis punkti panite kontroll, et sa võid öelda nüüd pikkade aastate tagant nüüd väntorelit enam ei eksisteerinud. Ei asi tegelikult ei lõppenud pauguga, see ei lõppenud auguga, meie viimane esinemine oli jah, 22. novembril Estonia kontserdisaalis Eesti NSV Heliloojate kergemuusika, lennuvälja ja aasta oli siis 71 71 ja me olime ainukene isetegevuslik kollektiiv seal lava peal ja, ja ma usun, et me saime kõige suurema aplausi osaliseks. Ja pidime järgima väga kindlaid reegleid. Meile anti õigus tulla lavale siit uksest ja väljuda sealt uksest lubati kummardusi teha ja mitte ühtegi lisalugu ei tohtinud mängida. Ja see oli meie viimane esinemine. Mitu lugude seal mängisite mul on kahjuks üles kirjutamata ja tol ajal, sest et selle viimase märkmed ma tegin siis, kui mina enam väntoreliga ei olnud seotud. Aga ma arvan, et mingi neli-viis lugu. Sa oled lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi nüüdse tehnikaülikoolitööstuse planeerimise erialal aga sinu nimi on Eestis kõlanud alati seoses muusikaga. Väntoreliga oli kõik, aga siis tuli veel üks huvitav projekt vendade kõrvitsatel, räägi paari sõnaga sellest ka, sest sellest on ausalt öeldes kullake. Pannud no võib-olla sellest ongi vähe juttu olnud selle tõttu, et me ei suutnud välja mõelda bändi nime sest bändi nimi on tihti see, mis jääb ikkagi elama. Sa oled, et kui on pärast tituleeritud Andres Valkani ansambel, see tegelikult ei tähenda mitte midagi. Aga bändi nimi tähendab tegelikult väga palju, aga me ei suutnud välja mõelda bändi nime. Aga me salvestasime siin Eesti raadios mingi, ma ei tea, kas ma nüüd valetan, aga mingi viis, kuus lugu ja see oli mitte väga palju pärast siis väntoreli lõppemist, et me saime kokku nagu Tiit Kõrvits, Harri Kõrvits, minu vend, noh siis, ja laulja oli Tõnis Mägi ja meil oli ikkagi väga loominguline, väga loominguline niisugune seltskond, et kõik nagu tahtsid hirmsasti teha ja need asjad, mis me tegime, tulid maru huvitavalt välja. Aga jällegi jällegi seesama probleem, eks ole, pillide probleem, võimendatud probleem ja mis kõige suurem probleem, eks ole, et kusagil ei ole proovi teha. Tagatipuks siis see bänd lõpetas oma tegevuse selle tõttu, et mina läksin vene kroonud teenima. Aga meenutame siiski seda nimetatud bändi looga. See lugu on selline džungel. Mürgiste rohtu kasvada. Aga kuid on kiireorg. Räägi paari sõnaga sellest last ka. Vot see lugu sündis tegelikult ka niimoodi, et vahel kodus vennaga ikka niimoodi mängisime, pilli niisama jämmisime ja siis Jüri nagu ütles, et tal on nüüd niukene, esimene ots on olemas ja. Oskad sa sinna midagi otsa teha ja, ja niimoodi läkski niimoodi, et lugu sai valmis niimoodi kahe peale nokitsetud. Ja siis üks huvitav fakt on. Selle juures veel, et leelo tungal kirjutas teksti, aga see dzungli tekst oli tegelikult tal kirjutatud ühe minu teise laulu jaoks millel ei olnud tekst nagu valmis saanud. Ja siis juhtuski niimoodi, et me juba jõudsime selle sellise džungli salvestamiseni ja siis me pidime väga vähe seal seda teksti ümber tõstma. Et kuidagi need fraasipikkused olid ka enam-vähem samasugused, et ma ei mäletagi, mis teist loost said. Teine lugu läkski vist minu meelest hoopiski prügikasti teksti tegemata ja selle džungli teksti sai hoopis teine laul. Nii et elus juhtub väga imelikke asju. Elus juhtub tõesti väga imelikke asju ja inimeste elu ja elusaatust teevad väga kummalisi pöördeid. Ma usun, et me selles saates natukene peame rääkima ka sinu pikaajalisest tööst Tallinnfilmis, sa olid seal muusikatoimetaja ja ja ma lugesin ühest artiklist, et sa oled öelnud, et tegelikult sa tahtnuks siitki sealt pensionile minna, aga paraku elu võtab hoopis teistsuguseid pöördeid. Ja noh, Tallinn film läks omadega täiesti täiesti ära. Jah, vastab täiesti tõele, et mul oli lausa väljamõeldud programm, et mida ma nii-öelda järgnevate aastate jooksul seal Tallinnfilmis teen. Mul on kogu aeg film ja muusika on nii-öelda lapsepõlvest peale meeldinud ja, ja eriti hakkas mul Tallinnfilmis meeldima just see kooslus filmimuusika. Ja kuna see Tallinn film oli selles mõttes niukene avarate võimalustega tähendab need avarad võimalused tulid minu juurde muidugi tänu sellele, et ma olin muusikatoimetaja, muusikatoimetaja tähendab aga seda, et sa mitte ainult ei aita režissööri heliloojat valida ja, ja muusikat hinnata, kas see kõlbab või ei kõlba tegeleda muusikaliste kujundamisega, vaid ka seda, kui juhtub mingi jama. Helilooja jääb haigeks või satub kuhugi, jumal teab kuhu, mis iganes võib juhtuda, eks ole, või on lihtsalt purjus ja ei tule kohale. Et siis pean mina olema see, kes sodile viskub ja minuga juhtus ka niimoodi, et ma tahtsin nagu näha, ma olin enne ka muusikat kirjutanud filmidele, aga ma tahtsin enne näha, mismoodi asi toimib üldse. Aga see aeg, kus ma pidin tõesti hakkama nii-öelda ise muusikat kirjutama, see aeg jõudis väga kiiresti. Siin selgituseks muidugi võib öelda niimoodi, et paljud tänapäeval võib-olla ei tea, aga vanasti oli koskino poolt väga kindlad reegleid, eks ole, et, et see film pidi valmis saama selleks päevaks. Sest et siis sellel nii-öelda viimasel kuupäeval lihtsalt rahakraanid keerati pangas kinni, see konto ei olnud selle filmi jaoks enam kasutatav ja sellepärast oli tihtipeale niukene tõeline paanikaga filmide lõpetamisel. Et raha juurde ei saanud, raha oli konstantne suurus ja sellel kukkusid trellid ette ja kogu mu isa. Kaua sa Tallinnfilmis olid? Ma olin väga pikka aega, ma olin peaaegu 20 aastat, aga miks sa sealt ära tulid? Lahti lasti, tähendab, kõik Tallinnfilmitöötajad lasti lahti ja minu meelest jäi nii-öelda virtuaalselt ametisse direktor ja pearaamatupidaja niukene, kohustuslik kooslus. Aga ma võin seda öelda, et mina olin vähemalt viimase viie seas, kes lahti lasti. Muusikavarud Tallinnfilmis olid tegelikult väga suured ja mis neist saanud on? Õnneks on kõik hästi läinud. Kümmekond aastat tagasi oli mul küll kuri kahtlus, et kõik see töö, mida ma olen teinud kõik need lindi, Kleppimised, taastamised, restaureerimisel, see kõik on nagu tühja läinud. Siis möödunud aastal käies Eesti filmiarhiivis, pidin tunnistama, Nad on väga hästi hoitud ja nendega tegeldakse. Neid salvestatakse ümber oluliselt parematele helikandjatele. Nii et selles mõttes on süda rahul. Kas su kodustes varudes ka on seda muusikat, et oled enda jaoks noh, erinevatel aastatel ümber võtnud? Kodus on tegelikult väga vähe, sest need, mis mul kodus on, need on nii-öelda stuudiolintide peal kõik. Aga, ja kogu see aeg oli see suur lindi põud ja mul ei, ei olnud nagu võimalus seda laias stuudio linti professionaalset linti hankida. Ja ma ikkagi arvasin tookord naiivselt, aga ilmselt nüüd enam mitte naiivselt, et, et ma saan selle muusika iga kelgutada ja tänasel päeval võin ma öelda ka, et kui ma tahan mingi oma filmimuusikat kätte saada ja endale koju viia, siis on filmiarhiiv see koht, kus ma selle kõik kätte saada. Ma arvan, et me ühest kooslusest peaksime selles saates veel rääkimas, on päris tuntud nimi nimelt bänd nimega uda või Uudeeaa, ma ei tea, kuidas seda öelda, tuleb. Need punktid läksid seal vahel olema, et muidu on universaalne dressintegraatoractivaatarheostjast. Vot see oli jah, niisugune seltskond, kes oli valmis võtma igasuguseid huvitavaid riske ja, ja mingil hetkel sattus kaks meie bändi poissi sinna tööle ja nemad olid valmis neile hankima kõikvõimalikku tehnikat ja pakkuma kõikvõimalikke lahendusi. Ja kõik tundus väga hästi minevat, aga siis meie tegevusperiood seal ka tegelikult läks sellesse aega, kus siis võimuorganid tõmbasid ka siis desintegraatorid silmuse kaela. Aga see oli, see oli niisugune bänd, mis tegelikult koosnes valdavalt sellest Pärnu viikingiseltskonnast. Selles mängisid neli meest omaaegsest Vikingi koosseisust, eks ole, Peeter väljak, Nino Wendre, Laidoner ja mina, ja bassi mängis Jüri Elken, kes oli ka Pärnu poiss, tema mängis ansamblis Nemo ja tihtipeale käis siis nii-öelda ansamblis Viking keha tegemas. Kui kaua see kooslus kestis? Ai, seda ma ei oskagi. Nüüd orienteeruvalt Ki mingi paar-kolm aastat, aga siis lindistasime ka niiskust, valdavalt minu loomingut. Palju sellest säilinud? Eesti Raadio fonoteegis peaksin ka olema siin lendav mänd ja laul vana isaja. Aga mis põhjusel ta siis selle bändi ära lõpetasite, kas. No me olime juba siis tegelikult suhteliselt eakad inimesed, kõik perekonnainimesed, see oli ikkagi sügavad kaheksakümnendad juba ja kui kõigil on kodus naised, lapsed ja kõik teevad seda bändi nii-öelda oma vabast ajast, vabast ajast, siis ega nii väga ei jaksa. Sa oled tegelikult teinud väga eripalgelist muusikat tänasesse saatesse. Sa ei tahtnud tegelikult selliseid lugusid, mis saab väga tuntud. Näiteks monitaja, leib, jahtub. Nojah, seda ma arvan, et neid mängitakse nii-öelda mängitakse niikuiniikuinii, et selles saates ei ole vaja, et see on natukene teistmoodi. Et jääme nagu Rockilini peale rohkem. Jah. 2011 tuli välja sinu autoriplaat, teine valgus, räägi natuke sellest, see on väga huvitav plaat. Sa kinkisid mulle selle, ma kuulasin selle kodus läbi ja seal tõesti. Dublante vaat selle plaadiga on niimoodi, et naine küsis, et kas sa nüüd siis oma juubeli puhul mõne loo ka lindistatud, ma ütlen ausalt, ma pidasin mingi jah, peaaegu et 10 aastat Ausijat, et kui ma läksin, tegin kannapöörde ja sattusin hoopis absoluutselt teise töövaldkonda, siis võttis mul nii palju aega ära, et mul ei jäänud nagu võimalust muusikaga tegeleda, aga siis küsis, et nad võiksid ka mõne loo siis niimodi lindistada ka, et 10 aastat on vaikust olnud. Ja siis ma hakkasin mõtlema selle peale, et mis mul on ja mida ma tahaks ja ja see kera Ta paisus nagu järjest suuremaks, kuni ma vaatasin, et no et et null tuleb siin variantidest kokku panduna vähemalt üks, paarkümmend lugu välja, mida tahaks teha. Ja siis ma hakkasingi nende lugudega nagu otseselt tegelema, et võtsin vanemaid asju, kirjutasin täiesti uusi lugusid juurde, mis mul pooleli olid ja ja hakkasingi otsapidi kokkuleppima ansamblite sotsialistidega ja tahtsin jah, möödunud aasta suveks nii-öelda sünnipäevaks plaadi valmis saada. 60, kui said 60 on seda vähe või palju. Parasjagu siin on väga erinevad kooslused selle plaadi peal väga erinevad. See on tegelikult tingitud sellest, kui ma peaksin selle asja nüüd kõik uuesti ette võtma, siis ma teeksin väga palju asju teistmoodi. Aga ma hindasin mõningaid momente natukene valesti, võib-olla ma mõtlesin, et mul on niimoodi kergem, jaotan erinevate kollektiivide vahel lood laiali. Et see on lihtsam vastupanu tee, aga võib-olla ei ole, see ei olnud, et noh, tegelikult teeks palju asju nüüd, eks ole, võib-olla teistmoodi. Aga võib-olla asja võlu ongi selles, et asi on kukkunud välja nii, nagu on kukkunud. Plaadi esimene lugu on köielkõndija. Ütle paar sõna siia juurde. See lugu on pärit filmist. Minu naine sai vanaemaks, see oli minu esimene film, millele muusika kirjutasin. Olen vist üks erandeid heliloojatest, kes alustab filmimuusikat mängufilmimuusika kirjutamisega ja seal oli vaja neli laulu kirjutada ja üks on just sellest filmist. See luu on mulle alati olnud õudselt armas ja neil oli mingisugune vana A variant oli ka, mis on selle filmi jaoks sisse mängisime. Muuseas olgu öeldud, et filmi tiitrites esitab seda lugu ansambel propeller ja tähendab, see oli mu kinnisidee, enne kui üldse ühtegi plaadi peale pandavat lugu valmis ei olnud, oli mul kinnisidee, et, et see on selle plaadi avalugu ja rääkisin pojaga, arutasin tihti pojaga neid lugusid ja ütlesin, et mulle hirmsasti draama ja Mikk Tammepõld meeldib, et kui saaks neile selle köielkõndija pakkuda. Ja siis viie minuti pärast potsatas mulle postkasti Miku aadresse telefon. Ja kiirelt tuli vastus ka, et, et loomulikult nad teevad selle loo ära. Kuulame ära. Vaata seda kõrgemal. See saab maapealsest. Ja Veiderma. Laota seisid rahutu Nonii nüüd me oleme rääkinud rokipeer Andres Valkaneniga päris pikalt ja ütle, millised su plaanid veel muusika vallas on, ma tean, et, et ilmselt sa sellega, mida sa oled teinud, ei rahuldu, sa andsid ka oma juubeliaastal seitse autorikontserti, seda on päris palju. Nojah. Minu andmiseks seda nagu on võib-olla raske nimetada, mina olin rohkem nagu niisugune tasuta kaasaanne, aga ma olen muidugi väga uhke selle üle, et siin inimesed Kontsert organisatsioonidest korraldasid need kontserdid sest et noh, jah, üldjuhul ikkagi autorikontsert on nagu surnud autorikontsert. Aga elavana saada autorikontserte ja au, see on, see on ikka väga uhke. Sa oled vägagi elav Andres, ole tubli. Aitäh. Löövad seal. Trumme totaalakna all kre siire joovad. Vaiksed. Varjatud. Päeva ta taas algavad. Viidud on vilja. Veetud on heinud. Suvi. Päevad täisool õlavarreluu seal ta ju.