Sarja külaline on Toomas Kõrvits. Tere tulemast Toomas saatesse. Tervist, tervist. Sa oled muusikavagu siin Eestis ajanud tegelikult juba 50 aastat. See on päris päris pikk aeg. Nii ta kipub olema jah. Et ega ise ei märka, kui kiiresti aeg lendab. Ja seda ta tõesti teeb. See 50 aastat muusikuna on see olnud sinu jaoks huvitav aeg. Kahtlemata on olnud põnev aeg ja mis kõige kummalisem, võib-olla on see, et näpuandmine sinna lass suhteliselt ladusasti ja ja kui sa seal sees oled, siis paned ikka täiega ja võtad kogu hingega seda asja. Kui suurt rolli sinu arvates mängis asjaolu, et sa tegelikult oled pärit muusikute perekonnast ja muusikuid on tõesti mitmes põlvkonnas. Kõrvitate seas on palju. No see on märkimisväärne selles mõttes, et noh, nagu meid kõiki on, kõiki vendasid, on siis pandud mängida mingit pilli noores põlves minule sattus klaver olevat, mis oli äärmiselt eba, meeldib film minu jaoks, ma ei saanud sellega hakkama. Maidunud nooti ma ei tule siiamaani nooti, aga mul oli hea mälu, et ma jätsin need lood meelde jääma, siis Klemberdasin klaveriõpetajale need lood maha. Aga nad läksid kuidagi minust läbi. Ma ei, ma ei saanud sellega, noh, ma teadsin, et ma ei saa sellega hakkama ja ja ja lõpuks oligi nii, et noh võeti rajalt maha, sest ei ole mõtet õpetada vägisi, mis aga selge, kuigi vägisi võib ka õpetada, nagu Mozartit õpetati ja keda iganes. Aga minu arust see klaver ei toiminud. Hakkas toimima kitarr. Nojah, need tulid hiljem, need tulid hiljem nüüd kõigepealt vahepeal oli see, et ma siin, noh, nagu muusikat kuulama ka võib-olla et selgines pilt rohkem, mis muusikamaailmas toimub. Sest klaveri peal pidi mängima ju neid igavaid sõnade ja heliredeleid, mis olid kõige hullemad. Et selline tuim töö, aga minu olemusega see ei läinud nagu hästi kokku. Sa elasid Tallinnas Luise tänaval. Kirjelda oma koolipoisi aastate luise tänavat ja seda kanti üldse. No see on kassisaba kant, nagu ta praegu on. Ja tavaliselt nii-öelda agulipuumajad kahekordsed, nagu nad olid ja seal toimus elu nagu, nagu igal poolses Puur rajoonides, et maja, lapsed, me oleme Eestis ju pisikesed, kui me sinna läksime. Ma olin vist ilmselt mingi 34-le. Ja maja lapsed mängisid omaette, see on, meil oli ilus juurviljaaed maja muide praegu alles, eks ju, pisut teises olekus, kui ta vanasti oli, sest et aiad on seal kadunud ja puha. Aga alatan kena sõita sealt tänavalt mööda ja vilksamisi jälle vaadata, seda maja. Poisid sünni vaja, ütleme nii. Aga kuidas sedasorti muusikaks läks? Mida sa oled nüüd 50 aastat teinud, jah, sa oled sisearhitekt, aga, aga muusika on olnud ikkagi sinu teine elu ja teinud ühe kindlasti. No muusika oli ka selles mõttes, et mul isa oli kogu aeg muusika sees nii-öelda ja kodus käis kogu aeg üks suur mängimine, käisid külalised ja ja ikka lauldi ja nagu see muusika tegemine perekondades ikka on. Ja mina käisin väga palju kaasas ka nendel žürii kontsertitel, kus esinesid siis rahvamuusikud ja isetegevuslased. Ja sellest võib-olla tuli esimene liin, mis oli see rahvamuusika, mis mul jäi kõrvu ja teine liin, teine liin oli siis see, et meil oli kõrvalmajas oli lastekodusea jalust jäänud üksikud lapsed võeti siis sinna luise tänava kahte majja, seal olid tüdrukud ja poisid olite eraldi majades, võeti kokku. Ja siis ühtäkki seal aia taga kostus huvitavat muusikat ja, ja seal oli suur tamm, mis on ka praegu alles selle tamme all, siis vend Tõnisega aia plangu peal, seal kõlusime ja kuulasime, mis huvitav muusika seal käib ja väga mõnusa rütmika siia kuidagi sealt tuli see esimene pisik, mis ütles, et on ka üks teine liin olemas, mis on siis rock n roll? Kes seda muusikat kuulasid, sa ühes intervjuus Postimehele antud usutluses ütlesid, et seal mängisid korvpalli mingid Tallinna langused. No need ei olnud päris kõik lõbusad, aga nad olid ikkagi mõjutatud, seal käis selline huvitav tüüp nagu virupill, kes oli ikkagi natuke stiilne lauguskavasema patadega, ruudulise pintsakuga ja ja siis noh, mõjutatud, et lasteaeda poisid ka, aga seal sõimake keegi muusikas oli kummaline. Siis grammofoni pealt tuli ka, olid sellised väiksed plaadid, mis olid kopsupiltide peale nõelaga kribitud siukest keelatud lood, rokkar, rollid ja ja muu selline kraam, et neil oli väga huvitav maitse, et sealt läksid läbi kõik see rock n rolli allus, alatasid seal luid Jordan käed, Galloway Elvis Presley vil, Heili, et kõik see materjal läks, kust nad selle said? Mul ei ole siiamaani aimu, aga see käis ikka õhtuti iga õhtu, ütleme inimene. Ja selleks hinge. Ta läks hinge, aga ta ikka kahe kõrva vahele. Et seal endal ka lahnice müstiline moment. Sa oled ühe nendest muusikutest valinud välja ka tänaseks saateks ja ütleme kohe, et sinu valik on selline. Me ei mängi ansambleid, juuniorid ja optimistid juunioride, st ei ole lihtsalt midagi säilinud, optimiste saab, ei tahtnud. Ja esimene lugu lohi Jordani esituses, mida Toomas soovis, loo nimi on I Want ju. Ja pärast, kui oleme selle ära kuulanud, siis Toomas selgitab, miks just see lugu esimesena. Nonii Toomas selline oli, siis, lõi Jordani lugu I want to ja miks sa soovisid seda lugudest esinejaks? Ma tahtsin selle looga nagu aga teada millest, milles rokkmuusika siis pisik mulle sisse tuli, oli seesama kontrabassikäik, mis seal tüntiin tüntündi intin. Et igal aastal on omad käigud, mis jäävad, sööbivad sulle mällu. Rollingute ajal oli ta ta tädi ideerideeri, eks ju. Igatahes nüüd on ka kindlasti siuksed, paroolid nimetati vanasti muusikud omavahel seda ja kui sa oskasid, et ühe käe sõrmedega selle käigu klaveri peal maha mängida, siis olid nii kõva mees, et kõik oigas su kõrval, eks ju. Ja selles loos oli praegu sellised ehtsat rock n rolli sugemeid juba olemas, millest siis edasi juba valget, kuna luid Jordan must mees ja siis valge võtsidki ju selle musta muusikarütmid ja, ja seal meeleolu ja need sellised põhielemendid võitsid üle. Et see oligi, et mille pärast mina jäin õnge täpselt sama. Sama muusikat ma kuulasin ka Luise tänaval seal aia otsas ja sellepärast ma seda praegu välja pakkuski, et võib-olla kellelgil noorel tekib ka huvi selle algallikate vastu, ütleme niimoodi. Aga millal sa juba noh, ise oma lindistatud asju, kasvõi sedasama Louis Jordanit ja teisi rock n roll'i mehi kuulata said, kaua sa selle aia peal pidid neid kuulama? Ei, no minu tee alles siis hakkas, sest et ma siis ei mänginud ühtegi pilli, aga kuna vend Tõnis mängis norm ansamblis Kustas Kikerbu juhatusel, siis minu tee noormehe tee, ütleme viis ka sinna kus ma kõigepealt trummide peal alustasin. Nende menüüs oli muidugi džässmuusika, põhimõtteliselt džässi ja ütleme eesti estraad ja mängisin seal trumme, kuni jäin kopsuhaigeks, siis läksin Saaremaale sanatooriumis ja seal juba hakkas siis minu teadlik rock n rolli harrastus ka. Kuna mul oli kitarr ja, ja sanatooriumis hakkasin kitarri mängima. Ja selle Sõmera sanatooriumi üks eripära oli see, et seal päeva läbi mängis raadio Nurd. Hommikust hommikust õhtuni ja see oli, meil oli seal suur kultuurimaja, kultuurimäel oli suur valju häälde pandud ja sealt tuli hommikust õhtuni ja noh, seal ütleme ma kündsiga, esimesed vaod. Sest seal tihti ma esinesin ka lava peal üksinda kitarriga laulsin kuuendasse Inscruus, maksin sõnaga lood, millel mul olid sõnad olemas ja ja noh, sealt hakkas siis tegelikult minu 1009 61 61. Kaua sa selles Norma bändis olid? No ma olin seal kaks korda tegelikult enne sanatooriumi ja pärasematooriumi, et enne mängisin ainult trumme pärast ma mängin ka kitarri ja üritasin vibrofoniga mängida, aga see oli liiga keeruline pill minu jaoks ja kuna kihkebo kirjutas iga loojaks noodid, ma pidin hakkama jälle uuesti seal noodiasjandusega vaeva nägema. Ja aga et need olid nii hääd seaded, et nad jäid mulle jälle meelde, et noh, millal kus midagi mängida. Ja, ja see oli tõeline niisugune elu koorset ütleme, kolmas linn, mis mulle meeldis, esimene siis folkmuusika, ütleme, rock n roll ja kolmas oli ikkagi ka džäss. Mis on need kolm liini mul siiamaani on, on noh, nagu põhi. Põhilised, mida ma meeleldi kuulan, meeleldi teen. Räägi natukene ka esimesest Eesti traadi bändist nimega juuniorid, Missis tekkis 1963. aastal, kuigi me juunioride muusikat ei mängi selle tõttu, et midagi ei ole lihtsalt säilinud. Aga räägi, kuidas bänd tekkis ja, ja kuidas sina sinna sattus. Jah ma käisin oma kooliteed kevade tänaval 20 teises keskkoolis ja Meil tekkis seal koolis ka üks väike bänd, bändi nimi oli, eks taas kaheksa, sest midagi kaheksa meest ja me oleme kõik ekstaasis. Muusikat tegime, tegite, oli seal teine orkester, veel oli siis suurem estraadiorkester, mida juhendas siis juhendaja. Aga meelse ekstaas oli selline punt poisse, kes tegid oma lugusid ja tähendab ka jällegi nii-öelda kobereid. Aga minu klassis oli üks Ameerikastunud Eesti poiss Hillar Veski ja kuna tema valdas puhtalt jällegi inglise keelt, siis oli meil varnast võtta ka solist, kes kes oskas lauda inglise keeles, sest meie inglise keel oli, mis ta oli ja, ja, ja siis me käisime ikka alt uuendada ka nii-öelda mitmel pool mängimas. Ja ilmselt seepeale, et ma mängisin kitarri, see kostus ka samas kassi saba rajoonis elava Georg pomerantsi kõrvu. Ja temal olid suhted jälle kopli poistega, kes oli siis Henri Kespuja Johan aliste. Ja siis nad tulidki minu ukse taha ühel päeval teatega, et poisid, teeme puntki, et tuled ka vähem. Ja noh, eks ma olin kohe nõus symbol kahtlust ja noh, nii punt sündiski, et hakkasime koos käima, adresseerime. Võimendaja pillidega oli kõige raskem muidugi, aga kuna mul oli elektrikitarr olemas, sain ka Norma pilli laenata ja ja mul vanema venna pill oli alles veel ja ja siis oli küsimus ainult võimendustest, aga siis aitas välja kino pimeduses sellised eraldi võimendus suurelambiga põlesid ja siiski napi kassid olid meil ja Volta klubi koridoris me siis tegime esimesed proovid seal ja noh, nii see läks lahti, siis oli küsimus ainult, et mida mängida? Repertuaari küsimus. Räägin siis natuke repertuaarist. Ei seadme jahmisime muidugi igalt poolt, mis me saime ja Georgil oli endale juba ka jorsid, nagu me teda kutsusime. Neil oli muide niimoodi ka, et neil oli George ja Henry tegelikult hüüdnimeks oli Ringo, eks ju. Noh, mina võtsin ta üteldakse, Donovan, aga see ei läinud erit läbi. Mulle Donovan hästi meeldis? Jaa jaa, mis kõige kummalisem oli see, et meil oli ka parajan, oli meil olemas ehk Brian Epstein, kes oli meie näitlejas tegelikult tema nimi oli Reinhard Christensen. Aga ta oli niisugune väga aktiivne poiss, kes leidis meil alati võimenduse variandid ja sõnaga organiseeris meile kogu selle transpordi ja kõige muu noh väga vajalik ja ta oli nagu viies liige selles seltskonnas. Aga siis mis puutub repertuaari, sest tõesti igasuguseid huvitavaid luus meil oli, isegi Soome valss oli mida me mängisime, sest et oli kindel repertuaar, mida me peame ju mängima. See oli soriaamen, seda pidi tegema, aga mida me sinna vahele tegime, see oli juba meie iseasi. Ja oli ka bittel sitter võetud lugusid siin rokrat stuudios vist kirjas ka, mis me mängisime. Rannaon, seal on see repertuaar üsna üsna pikalt erias aga ütleme piitusse lugusid millistelt bändidelt veel. No väga palju võitsime muidugi Soome instrumentaalmuusikat oli meil ka. Georg oli väga hea instrumentalist selles mõttes, et mägis mängisime väga ilusti ja noh, ma ei tea. Sellepärast ta tuli nagu tuli, üks kuulis hea luu ja tegime looja, tegime kohe ära, et nii see, nii see tuli. Kui tihti te mängida saite tantsuõhtutel pidudel nõnda edasi, nõnda edasi, kui, kui suur see juunioride aegne koormus oli, sest juunior idena te olite ikka veel, ma arvan, amatööri staatuses suures osas. Absoluutselt, ja tegelikult me vahepeal muutsime oma suunda, me olime isegi Kalinini rajooni kultuurimaja orkester tähendab, me oleme kultuurimajale, mis oli siis missioonini pargis pargis, praegu seal on mingi hotell või mis seal on? Selle juures olime ja teine koht, kus me saime mängida. Vahepeal me olime seal Sossi klubis, mängisime ka. Ja siis lõpuks maandusime Turu klubis, mis on seal siis suure toru juures väike keskturu juures, kes turu juures ja nii, et noh, meil olid kindlad kohad ja nädalalõpud olid alati mängudes, isegi tegelikult oli neljapäeviti oli tihtipeale mängud, nii et kuskil isegi kolm korda nädalas mängisime, ema olin siis veel keskulise. Et ma ei mäleta, et ma oleks mingit väsimust või midagi, ei tundnud, et ma mäletan muidugi, mis muidu ma koolis hakkama sain, aga. Aga noh, keskkoolis ära lõpetasid ja hiljem lõpetasid ka tollase kunsti Tuli et hommikuti on kindlasti raske, aga, aga ma arvan, et pole hullu midagi. Ütle, miks juuniorid olid sedavõrd lühiajaline, sest 1963 kui tulite, no 63 tulla Eestis ja mängida juba traadimuusikat, see oli minu meelest suur asi. Sest siis olid ka ju biitlid ja Rollingud, et mitte just väga ammu tulnud areenile ja et kõik see laine jõudis Eestisse. Sa rääkisid, et üks allikas oli kindlasti raadio noort. Ilmselt ka Soome raadio oli mingi hallikas, olles. No ma ei tea, mis põhjuseks oli, et me laiali läksime tavaliselt mingi lambist toredad seal oli ka siis, et meil läks juss, läks sõjaväkke võtsime teise nii-öelda asendusbassimängija ja, ja noh ilmselt see mõõt täis kuskilt otsast me Äram ei klappinud seal. Mul ei ole tõesti meeles, ma ei tea, ma võin praegu hakata valetama, aga aga noh, tollel ajal oligi nii, paar aastat oli seltskonna nagu noh, rohkem ei olnud. Ühesõnaga, kooslus vajus ära, sest rokk krapsoodias on ju ka kirjas, et kui te mängisite juba seal lauluväljaku juures kohvikus romantik, noh et siis tuli tihti kasutada kehasid, nagu muusikud ütlevad, et korda ei saanud üks juunioride põhimees tulla, kord ei tulnud teine põhimees, nii et see oli, see oli, kuidas tööle. See oli loomulik surm. Jah see ei olnud vägivald, surime tervelt, ütleme niimoodi, aga seal oli see jah, kui me lauluväljakul mängime, siis seal oli, mäletan, tele või raadioülekandebuss oli, ja seal ta ütles üks huvitav huvitav poiss nimega Heigo ja siis tihtipeale rääkisime seal juttu ja siis ta oli ka kohutav muusikahuviline ja mis kõige hullem, tal oli tohutu siis lintide, kogu muusika kogu, sest tema sai UKV Soome UKV peal sai puhtalt mahuta muusikat. Ja nii me siis Egmirkaga tutvus seal tekkis, mis oli juba eos oli valge uue pundi tegemiseks milleks tuli siis optimistid. Aga sellest räägime juba pärast järgmist laulu ja nagu saate alguses öeldud Lui Jordani loomingut kuuleme ainult tänases saates. Teine lugu on puugi, puugi, kantri, Köll ja ütle palun selle loo kohta paar saatesõna. No siin ongi ühendatud rock n roll ja kantri, ütleme niimoodi. Ja seal vale mõlemi hõngu on tunda nii kantrimuusika hõngu kui ka rock n rolli rõngaid Sansambel selline kombinatsioon ehk ülemineku lugu päris rock n rolli peale, et veel on kantri sugemeid selles loos järgi. Vahet kantri ja rokenrolli vahel praegu enam ei ole, praegu on ütleme, see elektrikantri on praktiliselt juba sama, mis on rock n roll noh, ära kadunud see olnud taim, kus üksikmängija või bluugras, eks ju. Et seda nagu ära ära me propageerita isegi, et et vahe vahe on läinud. Ära arvama. Nonii lugu kuulatud ja nüüd läheme siis teise suure peatüki juurde sinu elust, see on ansambel optimistid ja juba kippus ja sai ka professionaalide bändiks ja see ansambel kestis siis natuke kauem kui juuniorid, juuniorid olid 1963 kuni 65 ja see bänd oli siis 65 kuni 69, algul vist mindi laiali. Räägi natuke sellest optimistide tekkeloost ja kuidas tuli kokku just selline kooslus. Ja noh, see oli huvitav bänd ka sellepärast et trummide taga istus toona 12 aastane sinu noorem vend Harri Kõrvits. Jah, ma alustas umbes sama vanad kui mina trummimängimist. Et selles mõttes järjepidevus oli. Aga Me saime kokku kommunaaliklubis, kus ennem oli selline seltskond nagu Kings. Ja siis Vello Salumets teadupärast mängis seal ka koosneme linnasega, kes siis tulid ka nii-öelda optimistiks. Käivet oli meie nimi muidugi Reval. Räägi natukene Harry ka see on väga huvitav. Aga see eriti midagi rääkida, sest Reval nagu keelati ära ma tegin veel trummi peale selle. Väga populaarne oli seal trummipead ei anna pundi nimi ja siis tegi selle Revali märgi sinna peale kõik väga ilus, aga siis ühtäkki avastati kuskil mingis instantsis, et räbal nagu ei sobi hästi ja ei jäänudki muud üle, kui siis ma tema lehitsi seal sõnaraamatut, mis nime võiks panna ja siis kuskil o-tähe juures optimist. Äkki see optimist, et see kõlab uhkelt, et annab jõudu ja et see, see nagu sobib ja siis võtsimegi selle nime. Aga Revali nime all ta tegelikult esinesid ka Moskvas ja esinesid ühel moeshowl ja tegite seal instrumentaalmuusikat, Moskvas saite esineda, aga kohalikud ülemused siis märkasid, et olevat olnud selline SS-diviis teise maailmasõja nagu elasid. Ära aga räägi sellest Moskva käikast. Kommunaar ja moemaja, noh teadupärast käisid ka moemessidel ja siis Moskvas oligi moemess, kus siis moemaja tegi oma moedemonstratsiooni ja selleks oli vaja siis kõrvale muusikamehi. Aga kuna me olime siis moodsad moodust tol ajal selle aja kohta tegime moodsat muusikat, siis siis olime me paras seltskond ja meid riietati Baltika ülikonda, kõigepealt kommunaar tegi meile spetsiaalselt need samasugused kingad, nagu oli Piitersitel nähtud pildi peal sest pika ninaga ja kõrge kontsaga ja ja me olime soliidsed, neil olid lipsud ees ja valged särgid. Me nägime ilusad ilusad välja. Ja siis sõitsimegi Moskvasse. Ja Moskvas oli see suur spordiolnud minu mälestuste järgi ja panime pillid seal üles ja mina pidin, vot jama oli see ka mina pidin mängima optimistid alguses soolokitarri, aga kuna ma juunioride mängisin ka rütmikitarri, siis minu jaoks oli see absoluutne uus väljakutse soolot mängida. Ja mina Algul algul ei olnudki nõus soolokitarr. Ma vähemalt magma Rockrolfoodiast lugesin. Et ega ma jah ei tundnud eriti mugavasti seal ja ja eks lihtsalt lood, ma mängisin maha ja seal oligi, et meil oli vaja vist mängida kuskil seitse, kaheksa kuni 10 lugu vist? Jah. Aga noh, sellega ma sain hakkama, üldiselt. Seal on muidugi hea ja lõikalist käes on ka rokk rokkstuudios kirjas. Et tulid grusiinid ja tahtsid ka meid nagu kutsuda enda jaoks nagu muusikat tegema. Ja pakkusid meile igast asju arbuusi ja veini või ma ei tea, mis asju kõiki. Tulge, poisid, aga kuna me olime ikkagi esimesega seotud, siis jäi see leping tegemata nendega. Aga mis oli Moskvas veel huvitav oli see, et me läksime teatri Moskva teatripoodi ja seal olid müüdi parukaid igasuguseid. Kuna meil endal olid lühikesed juuksed, siis otsustasime osta sealt parukad. Ja siis oligi Igalühel oli parukaid pikkade juustega ilusti noh, vaatame komiteed päris naiselik välja näha, vaid mina veel panin endale patsi sinna taha tegin. Siis esinesime Tallinnas mitu, päris palju, ma arvan, kui neid juba ära koltosid, need parukad. Sest varrukatega oli natuke palav ka, praktiliselt ikka mütsi asju. Aga see oli väike efekti, efekti, võimaluse ärakasutamine. Räägi paari sõnaga sellest gruusia saagast ka, kus üks läti mees ilmselt teid parasjagu parasjagu petis kui, kui vahepeal olitanud gruusia filharmoonia all ja esinesid mingist seal batuumi vist, kui ma õigesti mäletan. No tegelikult me käisime veel seal musta mere ääres, linnades mitmel pool, aga stoori oli väga lihtne. Et kõigepealt oli see Riia kinostuudio, tahtis VTA filmi ja siis oligi, käisime juba Riias, tegime proovivõtted ära, seal mingi muusikaline film ühest pundist ja ja tagasi tulles Eestisse saabus äkki meile üks Läti noormees, kes hakkas meid moosima, et lähme Gruusias, et te tulete igaüks sealt tagasi suure rahaga. Ja noh, me kaua ei mõelnud, kas kuulsus kinolinal või raha taskus. Valisime selle viimase jaa jaa, lasime veel tähendab uue võimenduse koos kastiga, et oleks vägev vägev värk. Ja kui me batuumi sõitsime, siis esimene asi oli, et me läksime kohe filharmooniasse, panime nimed kirja seal ja tuleb välja, et Läti mänedžer siis Gruusia filharmoonia kaudu hakkas meie kontserti siis nagu välja pakkuma. Ja alguses oli päris päris lõbus aga kuidagi vähe raha sai seal ja iga kord ei tee, sest et elasime grusiinide perekonnas, kus olid väga mõnusad poisid ümberringi ja kogu see seltskond oli hämmastavat, sümpaatne ja sõbralik ja, ja noh, selles mõttes ei olnud meil üldse viga. Isegi noh, toitsid ka meid seal ja aga kuidagi raha jäi kogu aeg vähemaks, iga kordika see kuivas kokku, see asi ja, ja kuna sõitsime seal ringi ka, Me käisime seal kosmonautide mängimas, aga meie repertuaar oli tookord puhtalt ainult rock n roll. Ja mäletan, me olime kuskil, oli vist toosama kosmonautide mingi küla, kus me mängisime ja äkki tuleb, saadetakse sõdemile lava peale. Et pas avasta peeti puruski, meil ei olnud ühtegi luu ja siis me olimegi omadega jällegi sees. Sealt ruttu minema saime. Aga, aga mis kõige huvitavam oli minu jaoks sellise padumiseliks tsirkusehoone suurim ümmargune, selline kupliga ja meil siis üks kontsert oli seal, aga meil enne enne kõrbes sisse võimendas, kuna võimendas, tehti sellises punase sõitis testidel katsetus meetod. Ja tal oli niimoodi, et kaks ventilaatorit kuhugi töötasid tagasi, sest muidu ta kuumeneb üle ja sellesama eelmise kontsentraat, mis meil oli enne siis seda tsirkuseareenile minekut kärssas jälle siia võimendust sisse. Aga kus häda hull leiab alati mingi variandi seal batoomis elaseks eesti proua. Ja tema mees oli grusiin, aga oli elektrotehnik. Ja siis ta kolm korda parandasime seda võimendust ja tol tol korral me sellega oma võimetuse jälle tööle. Ja ma tean, Me laenasime veel grusiinide käest valged püksid, kuna meile meile endale teksapüksid, eks ju, valged püksid, valgesärgid Me olime tegelikult viiekesi, me olime seal päris atraktiivsed, ma kujutan ette. Ja kui me tulime ikka seal aplombiga sinna lavale, siis metsik metsik tralli trump hakkas pihta, kuna meil oli kaasas Welle tuntud lati rock n roller. Praegu ka edukalt muusikat tegev biit, Anderson, tema oli meil solistiks ja, ja siis me panime ikka täiega. Me panin täie käia. Me panime märgi maha ka, sest et noh, peale seda ikka hakkas tulema neid esinemise võimalusi, aga kuna läti mänedžer lasi jalga rahaga koos sellega jah, nõustamist ja meil olid kõik otsas ja meil ei olnud kedagi, kes oleks hakanud noh, seda asja veel lõpuagoonias seal korda ajama, otsustasime ikkagi, et me tuleme Tallinnasse tagasi. Ja ma tean, mina jõudsin Tallinnasse niimoodi, et mul oli. Ma pidin tööle minema, ma töötasin projektis tol ajal puhkuse ja mul oli viis kopikat, millega ma sain veel trollibussile ja koju. Nii lõppes Gruusia reis, meil poisid tulid rongiga, aga mina teen lennukiga, kuna oli kile. Loidioodan ja loo nimi on puugiinud Bernhard kaks sõna, ütle selle loo juurde. Ja see on täpselt sama, ütleme seal maakohas kuskil mingist laudas veel hakkas kuskil seal käib äkki pidu ja. Räägime nüüd Toomas ka sellest, kuidas optimistid kerkisid Eestis ikka omamoodi supergrupiks. Sest te olite ikka mingil perioodil olid meeletult-meeletult populaarsed. No see tuli ka sellest, et me mängisime väga populaarses kohas, mis oli Tombi kultuuripalee, ütleme ja meil oli niinimetatud vanad vana Toompea ja see oli üks keskseid kohti ka Tallinnas, kus ikkagi tohutult palju rahvast läbi. Ja ta oli ka selline. Seal tihtipeale mängis mitmes saalis oretseriger, mängi suures saalis, mängisime siis seal väiksemas saalis kuskil kas siis all keldris või siis olevisaalis seal. Ja ilmselt sellest tuli tuli ma kunagi vaatasin oma päevaraamatut ka, meil oli kolm, neli mänguli nädalas, tegelikult et see oli üsna tihe, tihe selline programm oli meil. Aga ühe ühe sellise momendimaadel paljastan, et kuna minagi kehvasti mängisin soolot, soolokitarri. Aga Uno Naissoo, tuntud helilooja ja muusik kirjutas spetsiaalselt kitarriansamblile mingi instrumentaalloo ja ühekorraga. Me lindistasime seal raadiomajas, siis tuli ta nootidega sinna ja palus, et äkki me mängimisel ära. Ja peab ütlema seda, et mina ei saanud sellega hakkama. Ma ei tea, mis unenägusid Uno Naissoo tol nägi. Algul püüdsime jupphaaval, et ma mängin jupphaaval, selle, teistel oli lihtsam partii, mul oli ka minu jaoks väga keeruline. Ja ja rütme läks luhta see asi, ma ei tea isegi, mis sellest loost sai või kuhu on jäänud need võib-olla mingid märgid kuskil olemas, aga minustki tegemata. Optimistide ajalukku kuulub ka see seik, et isa keelas Harryl kes oli sügavalt alaealine, pidudel mängimise optimistidega sellistel pidudel, kus tarvitati alkoholi. See oli küllaltki armsam. Jah, aga tol ajal see alkohol oli, suhteliselt vähe, kasutati kuidagi, ma arvan aga ta oli ikkagi olemas, ta eksisteeris ja, ja teine asi iga peod läksid teinekord üsna üle, 12 hommikul vaja kooli minna, no mul oli sama probleem juunioride ajal eksju. Ja siis oligi, et Harry jäi oma koolipinki edasi ja võtsime siis Henri Kirsipuu, kes oli juunioride tuli siis ka meile trummi mängima. Ja siis optimistidega oli ka veel see, et lõpupoole mina lihtsalt väsisin ära, mina ei suutnud häid soolosid nii puhtalt mängida, kui mängis Tiit, minu vend, noorem vend. Ja siis oligi see sujuv teatepulga üleandmine tegelikult hiljem. Et kuradit mängis tšellot väga hästi, siis tal näpujooks oli hea, tundis noodi ja kõik eeldused olemas saada heas kitarristiks ja peale selle ta kuulis juba Jimi Hendrixit, oskas mängida juba tema soolased ja kriimi. Jah, just nimelt. Et sealt sealt läks so teatepulga üleandmine ja, ja ma lihtsalt tõmbasin tagasi ka, kuna noh, mul hakkas ka siis juba mõõt täis saama, selles mõttes, et et sain aru, et ei saa hakkama ja, ja tegelikult mulle meeldis ka see, et ma olin nagu takistuseks, et ma andsin vabad käed. Et see oli siis minu lahkumine optimistidest, aga mis puutub nüüd sellesse, et noh, kuulsus või siis peab ütlema, et me ikkagi päris palju rändasime ringi ka eriti palju me olime Tartu kandis ka. Millegipärast on meeles, et Tartus piimakombinaat oli meil suur lemmikkoht, kus me olime ja ühesõnaga sihukest kindlat kammivabrik ja kindlad kohad, kus alati mängisime. Et päris huvitav Stam kontserdipaigad ja kui sa nüüd aastate kauguselt tagasi vaatad, siis millist rolli mängisid sinu arvates juunioride optimistid Eesti Eesti, ütleme biit ja rokkmuusika maastikul ja millist rolli nad on mänginud sinu elus, sest 40 aastat oled sa teinud muusikat Kukerpillidega. Nojah. Et ma hakkan teiselt poolt pihta, et tegelikult minule on nad väga palju anud juurde, sest et tänu nendele kahele seltskonnale kahele pundile ma olen saanud ennast väljendad, esiteks muusikas teiseks on väga head sõpruskonnad olnud ja ja ma olen ennast teostada ka tänu sellele, et ma ei tunne sügavuti muusikat või et noh, ma ei tunne nooti või, või ma ei tea nendest Akurdist tuhkagi midagi, aga, aga ma tean, et mul on teadmine, et ma oskan ennast väljendada siis sõnadega muul moel teha ennast arusaadavaks. Aga samas ütleme kui juunioride optimistid, kuivõrd olime ikkagi suht esirinnas seal esimesed siis me oleme võib-olla niuksed, kindlamad kindlates kohtades, et meil ei olnud kuskilt tapalt või maa maakohast, et me olime pealinnas mängisime ja, ja meil olid nagu selles mõttes suuremad võimalused ennast väljendada kas või kontserdite või tantsuvõtetena, kus me, kus me olime et kuidagi see, et me oleme siin raadio, raadiolindistuse võimalused ja, ja need olid nagu ka lähemal ja enda monstreerimine oli nagu nagu lihtsam Ega sa ei solvu oma, nimetan sind rokibeeriks, sest sa oled ju tegelikult teinud tiba teistsugust muusikat, ütleme folgilaadset ja rahvamuusikalaadset konkritega. Aga tegelikult ütleme terav kõrv kuuleb ka seal elemente, sellepärast et lastel et teadlikult, ma panen sinna kogu aeg midagi juurde. Alguses sellest, et me alguses mängisin köhima trummitaja ilma löökriistad, aga tasapisi tulid sinna juurde kõigepealt hätt. Siis tuli, mul oli meil selline tamburiiniga, torkasin giga vahele, seadis, andis juba mingisuguse rütmika juurde ja lõpuks ma tegin nii, et mul oli kingakontsa sees oli väike adapter, mis oli siis juhtmega ühendatud võimenduse, siis tagusin seda vastu maad, aga ma neid adaptereid väga palju katki. Et ma olen, kui ma peksan vahepeal rusikaga. Ma olen koldecki plaadikomplekte katki tagunud, et, et see on sihuke emotsionaalne, emotsionaalne värk, aga aga see annab väga palju juurde. Praegu mul on ka, ma mängin ka hätti samal ajal, kui ma mängin kitarri, laulan ja mul kontsa all on spetsiaalne, nüüd juba basstrumm. Nii et ma olen ikka Vannan bänd. Et aga, aga see tähendabki seda, et siiski kukerpillidel sees biit. Aga oled sa nõus, et täname Kukerpillidest? Ei räägi, tänases saates. Palun aitäh, et sa tulid Toomas ja luid. Jordan jääb lõpetama tänast saadet ja pakume lugudeks välja Silver ja šeik rätland roll ja ütle lõpusõnad nende lugude juurde. Need on juba puhtalt rock n rollid. Ja, ja see on siis seesama üleminek süngid pukivoogilt üle rock n rollile. Ja need lood on ka praegu rohvilolli klassikas olemas. Sa oled öelnud, et elu ongi rock n roll. Jääda selle arvamuse juurde absoluutselt.