Meil on siin stuudios täna väga ilus ja ma arvan, et kuulaja mõistab seda kohe, kui tänase saatekülalised on ennast tutvustanud. Minu nimi on Helimets Estonia aastast 1988, minu nimi on Kati Karu ja mina olen Miss Estonia aastast 1980 lehel. Minu nimi on Liis tapan. Olen Miss Estonia 1990, kui istuvad kõrvuti kolm väga head ajakirjanikku, siis ma kujutan ette, et kõik kolm mõtlevad omaette, et ei tea, kas mina olen parem kui tema. Istutasin kõrvuti minu vastas, kas korda on ka käinud mõttest läbi, et kas ma olen ilusam? Mina isiklikult ei ole mõelnud, et kas ma olen ilusam, ma lihtsalt mõtlen, et kas me oleme isi välimusega ja aga et kes neist ilusam on, seda ma küll ei mõtle. Aga kas kliis oli teie jaoks Miss Estonia viimase valimise ajal? Minu jaoks seal? Liiski teab seda, ma ütlesin talle, oli küll. Kas niimoodi kolmekesi on olnud teil juhus kõrvuti istuda ja olla ja juttu ajada, aga varem küll ei ole? Liis valiti nii äsja, et pole kokku saanud kõik kolmekesi. Kädiga me oleme rääkinud, varem jäi metsaga minagi kahekesi niimoodi elama koos olnud, aga ega kolmekesi küll ei ole, aga kuidas nüüd tagantjärgi tundub, nüüd missiaasta on, selja taga hakkas, oleks võinud teie omavahel rohkem kontaktis olla, heli jagati. Me oleks võinud olla, aga minul on see baasi, et ma pean iga päev tööl käia. Ja Kati jälle oli seotud siis oma, mis seksis, olime missindusega mõlemil niuke kiire aega. Igalühel oma elu. Jah, ja nüüd tahakski sellest elust natukene keel. Kus siis olete töötanud ja kas missiks olemine on teie elus ka mingi uue töö või elumuutuse kaasa toonud? Mina sain endale töökoha tänu sellele, et ma sain missiks ja töötan siiamaani firmas Mainor ja töötan sekretärina. Ja see Heli Mets edasid Category. Mina töötan juba kolm aastat Tallinna moemajas mannekeenile. Nüüd küsimus oli, et kas kuidagi muutnud seda, et mis seal on, kumba ma rohkem esile peaks tõlkima, kas siis mannekeen ametit või Smissina olemist. Aga ma arvasin alati, et et kuna ma olen tööl, seal töö minu jaoks alati täht ja kiis tappa. Mina õpin Tallinna pedagoogilises Instituudis raamatukogunduse ja bibliograafiat, antud hetkel olen akadeemilisel puhkusel ja lepingu alusel olen ka praegu Tallinna moemajas. Nii ei tee Helija kati kahjuks peavad oma missiks olemisest rääkima juba minevikus, aga ma arvan, et liisile on teil väga palju tagantjärgi head nõu anda. Mina sooviks ainult võib-olla seda, et tal oleks rohkem tööd missina, kui seda oli meil Kadiga. Et meie rahvas leiaks talle rohkem seda missiväärilist missi missiooni täitmiseks tööd. Mul on neli metsaga täpselt ühel arvamusel, siis teiste õudselt tähtis. Mina ühinen täpselt selle arvamusega, sest kui helist veel räägiti võimalusi aastal jah, nii head kui halba siis kahjuks jah, kati. Mina pean ütlema, et teie see elu ilusaim aasta kuidagi väga suures vaikuses vist möödas oli, tünni eksjuht oli neuraades Olavi pihlamägi võttis intervjuude siis nagu näppude peal lugesin üles, lihtsalt, kus ma esinenud olen. Intervjuusid annavad. Teile on tõesti nii vähe olnud. Meie Heli metsaga tegime tema missiaasta lõppedes ühe keskse programmi ja siis heli ütles niimoodi, et ma oleksin ju võinud näiteks raadios omada viit minutit, kus ma läksin oma issi elust rääkinud ja ma oleks võinud ka Arnold Rüütli kõrval seista ja lilli anda ja vot siis mulle tundus, et ei tea, et see on ikka natukene naljakas. Kas presidendi kõrvale ja ikka sobiks ja huvitaval kombel nüüd ma enam küll nii ei mõtle ja ma arvan, et väga paljud inimesed nii ei mõtle enam ja võib-olla see aja muutus tuleb kasuks ka Liisile ja võib-olla liis. Kolmas, mis hakkab tundma ja nägema rohkem, kui teil see õnnestus. Et mis peaks võib-olla selleks aastaks tõesti, nagu öeldakse, olema oma maa esimene leidja, see oleks sugugi imelik kutsuda teda tõesti, ütleme ka igasugustele valitsus istungitele, kui tõesti on vaja midagi esindatuse mõttes kohvi, Lilian aga omad kindlad salaunistused on kindlasti ja juba sellest esimesest hetkest peale, sest et kes on naine, see mõistab, kui tähtis see kaheksanda märtsi õhtu ühele 10-st oli. Mul on kindlasti väga hea meile üks suur unistus on see, et saaks reisida maailma näha. Ja sellepärast, et meil on ju siiamaani sellest tõesti väga puudus olnud ja tavalised neiude tegelikult nad ei pääse eriti kuskile. Ja muidugi tõesti see kohtud väga paljude erinevate ja huvitavate inimestega ja. Varem ei kujutanud ette tegelikult, et et kas saanud hilinenud saeketi karjuja kirjutav selles mõttes on väga palju andnud. Aga kuidas meie muutuv Eesti peaks ära kasutama kui reisid, reisitud ja emiss oma kodus? Kodu on Raplast? Ma loodan, et meil oleks ka päris ära ei unustata. Tähendab selleks, et see vigane, kui siiamaani on olnud, et päris alguses on, kui on, siis on seda juttu päris palju, aga pärast enam kedagi eriti ei huvita, mis edasi saab. Ja see oleks väga kena, kui kasvõi testinud midagi, küsitakse hiljemalt, kuidas mõnel reisil on läinud või tähendab ma ei ütlegi, et ta peaks olema ilmtingimata keskpunktis, on lihtsalt selline tunne, et vahel ikka tuleb neid vähe on sellest, kui tänaval järele vaadatakse. Arvatavasti ka seda tuleb tihti, et kas ikka tuntakse. Ja mind on küll väga mitmel korral ära tuntud, lihtsalt juurde astutud ja küsitud, et teie olete Helimets ja ja et kas ikka tõesti seesama, kes esimesena missiks sai ja lihtsalt mulle kõike head soovitud see teeb ikka mitmeks päevaks väga heaks. Aga sinna kõrvale mahuvad ka muidugi kõik halvad jutud ja halvad kuulsused, mis rahval risti hambus on. Aga mis teha, see on paratamatult sellega peame me kõik kolmekesi leppima ja ma tahaks öelda, et tellin metsast, olen minagi kuuldi munutipaatiaga. Ma ei tea, kas seal mina seda kuulda, aga noh, endast jumal tänatud, pole nagu midagi, et nii-öelda see on tõesti väga kole, kui niimoodi räägitakse ja, ja keegi ei tea, kas ongi tõsi. Aga kuna ma niimoodi liigun, jala, arvas, ma ei oska selle kohta öelda, kas mulle järgi vaadatakse, sest mul on tunne küll, et ei tunta, ärastasin, pidin olema teistsugune. Ma ei oska öelda, võib-olla öeldaksegi. Mina olen kuulnud, on öeldud, selle silueti kohta ka raske ära tunda ja sa oled. Mina olen muidugi tundmine tundmiseks, aga me mõlemad ja muidugi nüüd siis ka. Ja me oleme iga minut valvel ja sellega arvestama, et inimesed võivad meid ära tunda ja seda kindlasti. Et meie käitumine oleks kogu, aga siiski vaata missile. Ja kui sa püüad seda vähegi teha ja selle järgi käituda ja olla. Ja siis, kui kuuled jälle mingeid halbu jutte siis tekib tahes-tahtmata mõte, et mille eest ma siis karistatud olen, immil, miks niimoodi räägitakse, mõni võib-olla arvab, see kadedaks sinu suhtes ei ole, võib-olla sellepärast, et ikkagi ta esimene tüdruk olid ja ma arvan selle rohkem kadedusest. Ja sellepärast, et palju mul tuttavaid juurde tulnud, kes praegugi ütlevad, et jaa, Eli missiks said, siis ma vaatasin küll, et me näeks selline hirmus, Krõõt sinna valiti. Nüüd kui ma sind tunnen ja tean, milline inimene sa oled. Nüüd minu arvamus on 100 protsenti muutujad. Mis teha, kui selline vastuvõtt esimesel oma selles Miss Estonia kavas ma kirjutasin, et kõigest sellest üle olla siis lihtsalt olla ikkagi mina ise ja jääda iseendaks ja mitte meelt heita. Aga et kaks esimest eesti missi on suhteliselt eemale jäänud ka ajakirjanduses ja ega me ei ole ju ka teie eraelu ja jäise looma vastu eriti huvi tundnud, siis ma teen praegu niisuguse ettepaneku, et Liisil on võimalik iseendast ja enda iseloomust öelda raadiokuulajale kõik. Ja see alga üheks garantiiks, et selliseid kuulujutte ei tekiks. Muidugi jah, see on äärmiselt raske ülesanne, sellepärast et iseenesest on alati natuke pahane, rääkida ja kas see on alati väga objektiivne, mis ma ise arvan. Aga kui hakkad üldse rääkima, siis sündinud olen ma tegelikult Tartus hoopis elanud üsna mitme koha peal. Meie perekond on selliste reisimiskalduvustega on nii, et me ei ole pikka aega ühe koha peal vastu pidanud. Olen elanud ka Türil Kairi Kruusemendi naabruses, kes tuli esimeseks printsessiks, kuigi me kumbki 11 ei mäleta, aga noh lapsepõlve mängukaaslased oleme olnud. Ja siis kooli läksin Raplasse, olen käinud Rapla keskkoolis. Ja siis tulin õppima Tallinna. Ja ma arvan ise, et siiamaani on küllaltki selline tagasihoidlik ja omaette rohkem olnut, tähendab ma ei ole kunagi väga suur selline suhtleja olnud ja väga seltskondades käia. Ja sellepärast võib-olla see oligi nagu minu jaoks küllaltki suur eneseületamine üldse sellisest asjast osa võtta ja üldse endale kasvõi mingeidki illusioone luua, et üldse midagi saavutada selle koha pealt. Aga võib-olla see on ka tänu mu iseloomule, ma lihtsalt kui mul mingi selline mõte tekib, et midagi teostada või kuskil, et siis lihtsalt vaatan, kas ma olen võimeline selle nägime veel võib-olla pisut ka kodust. Ema on mul saksa keele õpetaja ja on õpetanud samas keskkoolis, kus ma ise olen käinud, kuigi ma ise olen inglise keelt õppinud. Eriklassis. Isa on Rapla laste muusikakooli õpetaja, võtab puhkpille löökpilli. Ja ma olen isegi aasta muusikakoolis käinud, aga endiselt ei, ei jäänud nagu sinna. Pärast ise kahetsesin tegelikult, et oleks võinud ikkagi õppida, aga sellist selline vahepealne aeg, et ei osanud võib-olla sellest lihtsalt veel nii palju pidada ja siis on mul noorem vend, kes see aasta lõpetab keskkooli. Kas kodu toetas ka või oli see nende jaoks suur saladus, et Tallinna konkursile tulite? Tähendab, alguses oli kindlasti saladus üldse kõigi, tähendab sõbrannade ja tuttavate ja sugulaste, tähendab mitte keegi ei teadnud tegelikult. Aga emale ma ikkagi rääkisin ennem siis kas ma teadsin, et võiks, ei oleks hakkama saanud. Aga isegi isa ja vend ei teadnud, kui teada said, siis oli muidugi suur üllatus. Aga tähendab, ema tugi on mul olnud ikka õudselt palju terve selle aja läbi, hiljem muidugi üldse kodust isa vennaga, aga olgu siiski käima. Täna hommikul tööle tulles mõtlesin, et jah, Eesti on oma tütardele organiseerinud missivõistlused, aga meie pojad on endiselt suures hirmus ja hädas sõjaväe eest. Mis te selle koha pealt arvata? Eesti poisid kõik koju, ka muud, mida on tõesti 200 nõuda. Pärale kurnab poisse, nõud, nad lähevad nii paljust ilma, elu läheb ju edasi. Ma arvan, et ta ei kurnumite ainult poisse või tüdrukuid ka, kes teavad kaksi vanem roolis? Jäävalt. See on psüühiliselt kindlasti mõjub äärmiselt trovskelgi ühtedele teistele. Jah, aga on ka siin, saaks mis ju midagi ära teha. Emad ja hind, või liikumine on kõik, võiks kaasa aidata, kindlasti tähendab olla oleks mingisugust mõjudele suuremat, kõnnib kuule, viska seletada. Ja kui, mis käiks, koputaks ka ametimeeste uste peal. Pisut veel teie eraelust, kuna meie jutuajamine on eetris laupäeval, siis kuidas ühte kõige tavalisemat laupäeva meie eesti missid veedavad? Mina, kui ma juhtun kodus olema siis targa pühise meeldiva kohvilauaga, millele järgneb keskustelu Yared elunädala sündmustest ja kes seal kodus on ka lisaema ja õde noorem õde. Ja siis on vastavalt sellele kas tubade koristamine või ja, ja teed ja, ja õhtul. Me kütame sauna ja jälle lihtsalt rahulikult olla oma pere keskel. Nii mööduvad nii laupäev kui pühapäev. Kas ema isa ei ole öelnud, et oh sellel meie helila nina nii püsti? Ma arvan, kui nad seda ei ole öelnud, aga seda nad on küll öelnud, et ma olen viimasel ajal väga harva ja väga vähe kodus viibinud. Aga see kodu on siis ema, isa, kodu on mul nõmmel ja enda kodu mul Lasnamäel. Kas tuleb nendest täis bussides ka tihti sõita? Ei, kahjuks ei kahjuks või rõõmuks ei tule. Sellepärast, et mul on endal auto ja ma sõidan autoga. Nii kati tormas ka raadiomajja täna, kas ületasitega sõidukiirus, sest et olite Lõmmelt kiiremini kohal, kui me arvasime, ei ületanud, ma jõudsin ilusti autega ilusti kohale. Ega ta ei saagi öelda, et ülek. Ta kindlasti ei tahaks öelda, et ma ei ole nagu nihukest kodu minna, tema isa elavad maal. Minu jaoks on elus alati tähtis, on see, et seal on vanematekodu, kuhu minna. Aga noh, me käime seal maal tihti ja, ja nihukest on päris ära kaotanud, elava ema ja isa. Liis on kõige noorem nüüd? Ei teaks, on, mina olen 20 kahekümneaastane endale alles oli siin. Vahel aga läheme siis laupäeva juurde tagasi. Üldiselt Ta on minu laupäeval, siis ma arvan väga palju sarnast heli omadega. Suurpuhastused ja sauna kütmisel ja õhtuti, kui jääb aega, siis ma armastan omaette olla lugeda midagi sellist mõnusat. No ikka loodan, et sellel aastal nüüd jääb muidugi niisuguseid vaikseid olemisi vähemaks ja, ja meie Eesti kasutab oma missi-issi vääriliselt missi missiooni vääriliselt. Mina arvan, et see on veel täiesti välja kujunemata. Sellepärast et meil on praegu tähtsamaid asju vaja lahendada nii poliitilises kui ka üldises Eesti elu keerdkäikudes. Ja võib-olla see, et ongi, mis see peakski talle koha andma siin Eesti elus. Mida ma arvan, et kui keegi nii veel tulevikus missiks tuleb, et tema ülesanne ongi olla, mis esindada Eestit nii kodu- kui välismaal tema kõige paremas mõttes ja et ta ei peaks tööl käima, nii nagu seda pidin mina tegema, sest Liisil on ja ta on praegu akadeemilisel puhkusel. Ja Katil oli töö, mis võimaldas mudel olla. Aga no minul oli see raskem ja, ja võttis nagu palju jõudu ära, kuigi mulle tuldi väga hästi vastu ja seda võimaldati mulle. Aga peaks võib-olla selline seadus kohe olema, et neiu, kes missiks tuleb, hakkabki tööle eesti mesina lisaks kroonile ja kingitustele ja, ja sellele aastale, kas te tunnete just kati ja heli, et te olete saanud targemaks ja sügavamaks ja. Tunne täielikult ka praegu aga on väga palju juurde saanud. Mis minu jaoks võib-olla kõige tähtsam on see enesekindlust ja julgust, see võib-olla ei olegi tähtsust naise jaoks aga just sisemist kindlust, heli mina arvan seda, et kõige enam on lihtsalt muutunud. Ja olen õppinud inimesi rohkem tundma. Olen õppinud oma arvamust avaldama ja seda arvamust ka kujundama. Ja üldse kogu see, mis see aasta on mulle väga positiivselt mõjunud. Teda on öelnud mulle minu sõbrad ja minu vanemad, sest enne seda ma võib-olla linn lihtsalt ka nagu Liis räägib, et harg ja, ja ei julgenud võib-olla oma arvamust avaldada. See kartus on kadunud ja julgust. Nii seesmiselt kui ka välimiseks käitumiseks olen endale juurde saanud. Ega me mingid imeinimesed ei ole. Kindlasti võib-olla ma arvan, et oodatakse, et eestlased 1000 näed vaatajat eesti missid, mis ta nüüd siis on, et ta peab siis kindlasti erilist olema? Malli võtmine käib kindlasti maailmatasemel, et maailmamissid, kuidas teevad ja kuidas. Aga seal on ka misse rohkem valitud, neid on ainult kolm. Ma arvan, et meie maailmamissid siin Eestis on alles sirgumas. Mina istusin kuueaastase pihikese tüdruku kõrval, kes Liisi võitu pealt vaatas ja, ja tema ütles, et mina tahan ka saada missiks. Ja vaat nendest võib-olla kasvavadki need tõelised selles vaimus juba kasvatataks. Mina olen seda mõelnud, et meie ühiskond võib-olla praegu ei olegi valmis vastu võtma oma missiühiskond, ei suuda missile pakkuda Mesi missiooni, seda tõelist missiooni. Ja minu käest on küsitud, et mida sa arvad, kas missivalimist vaja on, kui mis siin midagi teha ei ole ja talle ei leia õigeid ülesandeid, mis missile väärilised. Kuid Ma olen mõelnud, et missivalimisi on vaja, sest nende väikeste tüdrukute jaoks, kes kodus on kasvamas, kes meid silmanurgast jälgivad ja püüavad tulevikus kasvada meiega vääriliseks. Ja nendel, võib-olla tõesti aitab see misside käitumine, selle pealt vaatamine aitab kujundada seda naiselikkust, mida mehed kurdavad, et meie naistelt puudu jääda ja nii see on, aga Liis, kas teil on ette teada mingi lähim sündmus, kuhu teid on kutsutud? Praegu ma tean ainult niipalju, et aprilli lõpus sõidame Hispaaniasse. Aga otseselt mingit sellist esinemisüritust praegu veel tähendab, mulle oma kodukohas on mõned sellised väikesed ettepanekud kuskile lihtsalt mingile väikesele inimeste rühmale niimoodi rääkima talle kooli on kutsutud. No ma olin koolis pool aastat inglise keele õpetaja, ajutiselt siis seal on ka lapsed on väga suures vaimustuses ja nendele lihtsalt rääkida sellest kõigest. Kuidas teie kujutate ette oma lähemalt tulevikku, sest näiteks ma rääkisin hiljaaegu teletähe Viktoria Jakovlev, aga tema ütles, et tema küll ei kavatse hakata tegema näiteks pesureklaami, tema läheb mehele ja vähemalt kolme aasta pärast on temal juba üks laps olemas. Mida teie arvate? Heli siis kõigepealt? Eli tulevikuplaanid on praegu küll niivõrd segi paisatud, sest plaane on palju ja ma olen natuke ebausklik, nendest rääkida ei julge, sest Miss Estonia võistlustel andsin aegseid välja, et astun Tartu riikliku ülikooli. Sinna osteni ma veel ei ole jõudnud. Kuigi ma plaani maha ei ole matnud, sest ma pean paar asja endale veel selgeks tegema ja ellu viima ja alles siis koputan Tartu ülikooli ukse peale. Ja mis meheleminekust puutub, siis seda ma ei tea lubada ka lähitulevikus küll seda ette näha ei ole. Siin on palju agasid või? Ma küsin ka korteriolude kohta, kas missi elamistingimused on ka missiväärilised? Minul on. Minul on kõik olemas. Mul on natukene teised tulevikuplaanid, Gueil. Olen ka mõelnud edasiõppimist. Aga ma ei suuda otsustada, mida ma olen niisuguse iseloomuga, et mulle ei meeldi midagi õppida. Pole nagu leidnud iseenda jaoks seda õiget, aga mulle meeldib olla mannekeen, ema. Siis ma loodan, et et vähemalt viis aastat veel kui mitte rohkem ma suudan selle ara talvel olla ja ma tahaks reisida, tahaks tööd teha ka välismaal. Ja ma usun, et seda saab olema veelemineku koha pealt. Ja öelda, et ma ei kiirusta sellega, miks? Ma ei tea, ma tunnen, et ma tahan veel maailma näha ja õppida veel. Aga seda hirmu ei ole, teate veel, vanatüdrukut? Ma arvan, et ma tahaksin ikka vist Tallinna pedagoogilises Instituudis edasi õppida seda eriala, mis ma valisin, kuigi mul oli vahepeal väga suuri kahtlusi selles suhtes. Sellepärast et mind on huvitanud täielikult kunstel ja maalimine, tähendab, ma olen ise tegelenud sellega kõigi teisel, ainult omaalgatuslikul viisil, ma ei ole kuskil midagi õppinud selles suhtes. Aga ma tunnen, et midagi nagu jääb kripeldama natukene selle koha pealt, et et tahaksin selles suunas kindlasti ennast edasi täiendada ja kuigi ERKIs proovimiseks on nagu siiski seda julgust puudu jäänud veel võib-olla just auahnust või sellepärast, et, Naise jaoks eriti veel väga palju pühendununa tööle, võib-olla jääb kodu ja perekonna jaoks natuke vähem aega. Aga mehele minemise suhtes ka ei oska midagi öelda, sellepärast et ühtegi kindlat pretendenti ei ole. Ootame-vaatame, mis elu toob. Kuidas elamistingimused? Tähendab Mul on, neil on, Raplas on oma maja, aga tegelikult ma siiski tahaksin Tallinnas elada. Tähendab, minul oli mingi selline isiklik mõte või selline soov, et miks ei võiks eraldada missile tähendab mingisuguses elamispinna. Ta oli mitte selles mõttes, et iseloomulikult nagu maksaks, aga sul vähemalt antakse võimalus. See ei oleks ju väga palju. Pean ütlema, et kuna meil on siin kesklinnas küll korter kahe toaline ema isa jäävad õnneks maal aga õde elab oma mehe lapsega seal, nii et tõlke läheb väga kitsaks ja nii et khati elamistingimused. No nagu ma ütlesin, näed tõesti väheks oleks õudselt tahaks omaette Niukest elamistaga ja näiteks kuna Liis ei elagi Tallinnas, vaid elab Raplas, siis on tihtilugu, kui oleks võib-olla vaja missi sees väga raske kätte saada ongi ja kui viska, tuleb siis näiteks Tallinnasse, et tal oleks ka koht, kus ta siin ma olen ja saaks viilida hakkaks, et ta ei peaks hotellide või otsima kohti tuttavatele. Ja kas nüüd heli ja kattide oskate veel paar väga head nõuannet Heliisile selleks aastaks kaasa anda lillepoole, tema peaks püüdlema või mida endas arendama eta ei kordaks näiteks teie vigu, mis on ainult teie teada, ma ei hakka neid praegu küsima. Ma ei oska öelda, ma arvan, et kõige tähtsam on ikkagi see, nagu LZ peab jääma iseendaks. See on kõige tähtsam. Aga kuna ma käisin seal Türgis, mis kroomivõistlustel ja kui tal tekib kindlasti mingeid võimalusi ka maailmas võtta osa missivalimistest seal õudselt tähtis, sa pead ise enda eest väljas seisma, komandöriks käisime, oli täiesti suur kogemus minu jaoks, et kui meie siin oleme narvalane niukseid, õrnad ja vaikseid häiriks malbelt, seal on täpselt vastupidi. Kui sa endast väljas ei seisa ja kui see näitaja, et sa oled, sa oled keegis lihtsalt iluga, ei võida seal midagi. Mina arvan ka, et liis lihtsalt peaks olema tema ise esindama Eestit nii kodu- kui välismaal tema kõige paremas mõttes. Ja kui sul on mingeid probleeme tuleb, siis me Katiga kindlasti oleme nõus sind aitama. Ja kui me aga midagi teha ei saa, siis ära kuulama ja lohutama. Ma ei oska muud öelda, kui suur aitäh niverete nõuannete eest.