Tere päevast, head raadiokuulajad, vikerraadio eetris on rahvateenrite saade saatejuhina Heidit Kaio ajakirjast pere ja kodu. Ja mul on siin vestluskaaslasteks Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Mikk Salu ka Eesti ekspressist. Rõõm näha teid siin suvisel ajal samamoodi sind raadiokuulajatele. Nonii, te olete nagu ma loen ajalehest ehk Eesti ekspressist väga töised, praegusel ajal. Ja ega siis suvi ei ole selline aasta haiget, seal peab puhkama, puhata saab ka teistel aastaaegadel taha. Ekspress ilmub ikka kogu aeg. Ekspress siin on kogu aeg tõepoolest, aga kuumus on küll selline, et, et ütleme, et väga keeruline on ennast mingisugusele mõttetegevusele keskenduda. Ma arvan, et vastupidi just enamus eestlasi unistabki sellisest ilmast kuumalainete Leole kuumalaine on, nagu me sellel nädalal teada saime siis selline nähtus, kus viis päeva järjest vähemalt on temperatuur üle 30 kraadi, sellist asja veel ei ole. Kogu aeg inimesed ütlevad, et me elame kuskil sellise põhja põhjalast, siis purises, pimedasse ühiskonnas, praegu on valge pragmas soe, see on just sinikliima, mida inimese tunnistajad. Et noh, see ongi see, kus Estland tahab käia sealses kliimas, kus tahab tööl käia. Kuhu kliimasse tahab kolida, eks ole? Jajah, seda küll, ma pean tunnistama ka, et pärast seda juunikuist kehva suusailm on, kõik taluvad seda praegust kuumust erakordse kannatlikkusega ja nurinat ikka väga ei tule. Tegelikult eestlased lähevad just sellisesse kliimasse välismaale jäänud, lähevad sinna tööle, ehk see ongi see unistuste maa, mis see on, õnn on tulnud meie õuele. Just häält, kusjuures mõned ka õnn on tulnud igasuguste suveürituste õuele, et tänu ilusale ilmale naudivad need paljud paljud üritused. Hetkel kab käimasolev augustibluus Haapsalus, kus kahjuks diivan sigale ei esinenud. Mul on sellest tõeliselt kahju, kusjuures ma arvan, et see oleks väga vürtsikas pärl olnud siin praeguses suves. Ja ilmselt oleks tõmmanud sellele üritusele kindlasti rohkem rohkem vaatajaid. Oled sa tema esinemist näinud? Ei ole, aga ma arvan, et just paljud oleksid ainult vaatama seda, et mis see on. Youtube'ist tuleb ikka leida, et ega ta mingi eriline hõbekõri ei ole, et vaevalt. No aga pluusis ongi emotsioon tähtis. Olen suht diivan siiani lahti, ainult üks emotsioon. Kangelase emotsioon just täpselt nii, ta on teinud ühe hea filme, selles mõttes hea film, et sobis filmi esimeses kolmandikus surma, et selles mõttes see neelatav pill. Tivoogaks. Kusjuures muusika teemadel jätkata jätkates siis olete te pannud tähele seda, et raadio kaks korraldas küsitluse, otsides parimat popalbumit, mis siiani ilmunud on. Me oleme seda selles mõttes tähelepanu, sellega paaris käis ka Eesti Ekspressis ilmunud üks edetabel, kus erinevalt rahvast, kes said, siis ei kuulajatest, kas raadio kahte helistasid, ilmus meil tabel, kus muusika triitikut ainult samamoodi parimad plaadid ritta. Aga kuidas see teid puudutas, tabeleid ka mõtlesite kaasa? Kuidas see tundus, oleks ise samasuguse tabeli teinud. Muide, muuseas, mina vaatasin seda, et, et see Eesti Ekspressimuusiku, kriitikute tabel ja rahvatabel Nad ei olnudki nii erinevad ja teste, et. Jah, ka mina olen selles mõttes natukene hämmastanud, et kindlasti kui vikerraadio ehk see kanal, kus meie praegu esinema algse oma kuulajate seast küsitle, siis eelistused oleksid ilmselt teistsugused olnud. Me ei leidnud selt esimese, 20 sest paljusid populaarseid artiste, aga see on ka selgitada sellega, et R2 noorteraadio kuigi jällegi noh, ütleme, et nüüd MK aed võis sealt leida selliseid Metro kohal lausa. Kuule seal päris vana plaadid olid, selles mõttes kuulad tabelid, aga. Kusjuures minu meelest oli huvitav see, et kriitikute tabelis olid üsna üsnagi palju selliseid vanu plaate, mis võib-olla näitas kriitikute vanus, vanust. Et kriitikutel siis esikoha sai JMKE. Ja seal ju ka kolmandal kohal oli Gunnar Graps ja hästi palju oli tegelikult tabelis selliseid 90.-te aastate staare nagu Metro Luminal Sõpruse Puiestee vennaskond ja nii edasi, et võimalik, et see nagu annab pilti rohkem sellest kriitikute vanuseliselt. Me ei leidnud sealt, aga keda kuulata, sest ma arvasin, et kerge rohkem esile. Võib-olla Anne Veski, Marju Länik, sellisena nivool liinid ja linna eksinud. Kui mõtleme nüüd, kui palju inimesi või kui palju arvustusi oli, eks ja näiteks pätist missikontserdile ja samal ajal kui palju rohkem inimesi käis. Ivo Linnakontserdil toimus samal ajal siis Ivo Linna kontserdile, praktiliselt nagu ei olnud arvustusi. Kuigi rahvas armastas seda rohkem. Ja minu meelest siin ka hea näide, on see Ivo Linna puhul tõesti see, et et Eesti Päevalehe laupäevalehes LP ilmus Ivo Linna intervjuu, mis tegi aasta lugejarekordi, mis näitab just nimelt ka nii-öelda lugeja huvi, kusjuures siis raadiokuulajad endi hinnang ja parim plaat oli hoopiski Ewert and The Two Dragons on viimasel ajal ilmunud ilmunud album ja ma ei julgeks selle väita, et näitab seda kuulajate vanuselist koosseisu, ehk siis kuulajad on pigem ja hääletajad on pigem nooremad ja ka ja ka tegelikult nende noh, nagu mälu võib-olla on natuke lühem, et selle võrra on sellised viimasel ajal ilmunud plaadid nagu eelisseisus. Nendest, kes Ekspressi veergudel oli ainult üks, pani sinna näiteks Eino Baskini esinemise. Mäletate seda algest kiiresti sisenemisest, et nad selliseid asju naga praegusel põlvkonnal raske oodata, nad ei tea neid nalja, 40 naljatan isegi võõrad. Nad ei saa aru, nad ei ole defitsiidimajanduse tingimustes elanud. Ja jah, ma olen täitsa nõus sellega, et neid vanu ma oleks oodanud, seal, ma ei tea, eespool Ruiasid ja, ja Ultima Thule, tõsi küll, leiutis tabelisse, aga mitte nüüd väga esiotsa, et, et tõesti selliseid vanu, vanu asju on seal suhteliselt vähe. Noh, aga jällegi, ega see, mis on parim ja see, mis on populaarseim, need ei pruugi alati kokku langeda. Ei tõesti jah, no aga nii palju muusikajuttu, et me siin ei ole ju raadio kaks ega ka mitte muusikanõukogu vaid ikkagi käsitleme päevakajalisi sündmusi, mille, mille suhtes mulle nädala alguses tundus, et kui Delfi esiuudis oli linnupoegade päästmine korrusma räästa alt, et siis siis kas me ikkagi leiame piisavalt jututeemasid, aga nädal on päris kenasti hoogu läinud ja ja võimalik, et mõningaid jahedamad ilmad pea selgemaks löönud ja, ja siiski teemasid on esile kerkinud. Ma alustaksin tegelikult ühest, ühest teemast ühest üsna vastuolulisest teemast, mis siiski mulle näib, et inimesi puudutab rohkem, kui võib-olla seda kirjutavast pressist välja paistab. Ja see on nimelt see, et et läinud nädalal ilmus sotsiaalmeedia meediasse üks videolõik, mis, mis käsitles siis intsidenti ühel kultuurifestivalil politsei ja ühe pealtvaataja vahel või siis kahe pealtvaataja vahel. Ja, ja enne, kui me seda nagu lahkama, aga hakkame siis, siis ma püüan paari sõnaga kirjeldada, mis seal siis mis seal siis toimus, sest ma ei imestaks, kui sellisel suvisel ajal paljud kuulajad seda lõiku ei olegi, ei ole näinud, võib-olla isegi pidanud vajalikuks vaadata osa valitsusest, mis seal videos tuli. Just nimelt ma püüan, ma püüan võimalikult era erapooletult anda edasi seda, mis nagu praegusel hetkel avalikkusele on teada, sest tõesti tegelikult ega ju väga palju teada ei ole. Ja nimelt siis 13. juulil, see on praegusest 20 päeva tagasi toimus Tallinnas patarei vangla, kuidas siis nimetada varemetes hiphopi kontsert mille käigus tekkis sõnavahetus ühe ühe esialgu ühe ja seejärel veel ühe kontserdikülastaja vahel turvameestega, kes, kes olid siis tusmanud, security mulle senitundmatu turvafirma, mis nüüd on siis avalikkuse tähelepanu, et jõudnud ja, ja me teame ka seda, et mingitel asjaoludel otsustas, siis otsustasid turvamehed politsei kutsuda ja, ja siis me näeme, oleme näinud nagu siis videolõikudes seda, kuidas politsei nii-öelda üritab kahjutuks teha v relvituks teha või ma isegi ei oska öelda, mis, mida ta seal üritab teha ja peksab ühte ühte nendest inimestest, keda kinni kinni püüda või keegi ta siis, kes siis politseile turvameestele vastuhaku osutas ja, ja muuhulgas siis ka annab politsei selle inimese korrale pureda, et see on siis nagu need asjaolud, mis meile praegu. On teada. Ja mulle tundub, et siin on üks parasjagu küsimusi, mis millele pole nagu vastust saadud. Aga missugune on teie hinnang selle suhtes, et tegemist on tegelikult praegu ühe poole versiooniga suurelt jaolt, mis ajakirjanduses rännelnud ja politsei ju enda seisukohta ütlen, enda seisuga väga ei ole laiutanud või isegi mitte nagu väga palju lisades. Kas seal on see põhjus, et politsei algatas sisejuurdluse ja just sellepärast nad ongi suhteliselt napilt, eks ole siiamaani kommenteerinud, et tõepoolest, et mina seal kohal ei olnud, mina ei ole seda kõike näinud, et. Sama on ka minul, ma ei tea, kui kaua see konflikt kestis. Kui me vaatame, mida midagi selles kuulsas videos räägitakse, mis on kokku pandud siis sellise osaühingu nagu piraados tellimusel siis sealt selgub, et konflikt oli tunduvalt pikem. Ja mis viga saanud inimene. Ta sai viga eelkõige sellest, et turvamees lasi talle gaasi näkku, et see ei olnud üldse politsei vägivald vaid see oli turvatöötaja vägivald. Miks, miks talle gaasi näkku lasti? See on omaette küsimus. Turvamehed lasid vilka teistele gaasi, näiteks ühel juhtumil üks külastajatest lihtsalt tõukas Survalast. Minu meelest ei ole eriti arukas mõtteviis minna turvamehega jagelema pärast öelda, et hirmus vägivald toimus, kus ise talle kallale. Jah, seal videos oli näha, et üks lükkas turvameest ja turvamees lasi selle peale selle lükkel ja kaaslane. Siis viga sai ka inimene sellest, et kui ta oli gaasi saanud, siis tal tema silm hakati puhastava veega. Ja see veel tekitas talle valu aina juurde. Meesleksassidel hirmus valus, samal ajal saabus politsei ja kuna tal oli nii valus, siis ta ei suutnud reageerida politsei ütlustele, vaid tal oli lihtsalt valus. Vähemalt mina sain niimoodi sellest aru. Mis jällegi omakorda tekkis politseis politseinikeks küsimus, et miks ta ei allu meile. Ilmselt nad ei teadnud, mis toimunud on. Mulle jäi seda kõike vaadates selline mulje, et külm. See on üks küsimus, mis mul tekib sama moodi, et kas, kas politsei viis ennast toimunuga kurssi enne, kui ta seal asus nii-öelda korda looma? Noh, eks ta mingit pidi ikka nüüd, kui me vaatame, kes see seltskond seal oli siis selles videos annab tunnistusi kõige rohkem üks mees, keda tuntakse nime all beebilõust. Iga inimene võib, võib Youtube'i sisse toksida beebilõust teha, tema laulu nina mendita, räppar Roland vist nagu kogu seda teksti ei tasu siin ette kanda. Aga põhimõtteliselt selle, selle lausselle lauluna. No tüüpiline näide, laulustan, mingu perse need momendid. Ainukesed kliendid, kes mulle meeldivad, on surnud momendid. Et siis tegemist on mehega, kes on ka vanglas istunud, sellepärast et on politseinikke rünnanud. Sellise seltskond, kelle selle mehe, tema sõprade-tuttavate seas politseinikud tegutsesid, küll vaatame seda videot, siis see sarnaneb peaaegu üks-ühele selle videoga, mis nüüd on kokku lõigatud seal Patarei vanglas. Sealsamas näete, selge on see, et tegemist ei olnud leebe luulefestivaliga, kus pikkades seelikutes neiud hõljusid ringi, et tegemist oli hiphopi peoga, kas, kus on tõesti need inimesed, kes seal kohal olid, on ka videost näha? Ei ole noh, ütleme, et on selgelt agressiivse oleku ka noh, nagu oma tätoveeringutelt riietus on ja kas see, kas see õigustab seda, et politsei hakkab tümitama kedagi. Ja see ei õigusta, see ei õigusta seda, aga, aga need ongi selles mõttes väga keerulised olukorrad. On täiesti selge, et me ei taha ju seda, et politseinikud täiesti asjatult inimesi taoksid või ülbaksid või niimoodi laiaksid. Aga me ei taha ka tegelikult seda, et kusagil mingisuguseid massikaklused algavad või, või mingisugused. Kuidas on tegelikult Eestis juhtunud selliseid asju, kus mingites suurtes seltskondades võetakse, eks ole palju nagu viina ja ja alguses on mingi väike tüli, eks ole, keegi ruseleb, keegi nagu tõukab ja siis järsku kõik kaklevad omavahel. Aga antud juhul see, mis toimus Aga lihtsalt need asjad nagu pliiats kuleeruda, niimoodi. Ja ma olen kindlasti õigustasin politsei vägivald, et mul on meeles need lood, kuidas politseinikud peksid surnuks punkari seal väga vastik näide. Halvemate näidete raske raske tuua. Samas teine õigustada seda, miks politsei pole endapoolset versiooni andnud sellega, et tegelikult käimas on sisejuurdluse, aga mis tungib, sest et tegelikult on ju politseil olnud aega 20 päeva seda juurdlust läbi viia ja, ja tegelikult on need ainukesed vastused, mis sealt tulnud üsnagi õlgu kehitama panevad. Enne aga me ei ole selle uurimise tulemusi näinud, mina kirjutasin ühe loo kaks nädalat tagasi seda Ekspressis ka väga vastuolulise loo, mis rääkis ühest ettevõttest, kes. Jäi napsutades vahele purjuspäi sõitmisega vahele ja ta ise väitis, et ei, et ma ei sõitnud purjuspäi. Ma istusin tee äärde pargitud autos, mingid kaks tüüpi tulid minu juurde. Tahtsin autot ära röövida. Et kaks tüüpi olid noormehed, kes teatasid, et nemad peaksid kinni masinad, mis vänderdes mööda teed ja nad lihtsalt peatasid ta kinni, võtsid võtmed ära, et mis edasi saaks sõita. Ja see kohtuprotsess käis kaks astet. Alles siis tuli selgus, et mis juhtus. No samas jälle politsei on demokraatliku riigi ja üldse igasuguse riigi alustala, aga demokraatlikus riigis eriti on, on politsei olukorras, kus tal on rahva poolt antud väga suur võim ja, ja see tähendab, see tähendab sellist olukorda, kus ka politsei peab enda käitumist ekstra tähelepanelikult jälgima ja samas ka olema valmis andma põhjend põhjendusi ja selgitusi ühele või teisele olukorrale. Tegelikult praegu politsei siiski ei ole teinud, et see on nagu hea ettekääne öelda, et meil on käimas sisejuurdlus, aga suhelda tuleb ikkagi. See ei ole nagu õigustus, mitte mitte seletada, mitte midagi. Aga noh, ma ei tea, ma tahan, et kui nad midagi ütlesid, sa ütleksid seda nagu täpselt ja õigesti ja korrektselt, et kui hakkas nagu kohe lahmima, lihtsalt suvaliselt ma seda ka ei taha. Mina küll nagu sellist, tühja nagu meedia pläma nagu ei taha millestki, mille täpselt aru, et mis siis, mis siis nagu juhtuse. Aga kujutame ette, et see politseinik, kes kelle käes oli koer või kedagi lõi tema hakkab kindlasti ennast õigustama. Nüüd, kui tema ülemus, kes kohapeal ei ole olnud ja ta ei tea uurimistulemusi hakkab teda kaitsma, siis võib-olla see on vale. Aga võib-olla hakkab kiitma ja võib olla ka, see on vale. Aga mis on mõistlik aeg üldse sisejuurdlaseks? 20 päeva on sellest sündmusest möödas. See, et see video lekkis või tulin praegu sotsiaalmeediasse, see on tõesti praegune sündmus, sündmus toimub. Tegelikult me oleme, ma ei tea, millal siis sisejuurdlus algatati, sõltub sellest. Kui ma ütlen, et nüansina vahel, et selle ametlik nimetus on teenistuslik järelevalve Noh, see hakkab jällegi, et seal kohapeal oli mitu politseinikku, mitu hobipolitseiniku, mitu turvameest, ikka mitu-mitu tunnistajat. Mõistlik oleks need kõik üle kuulata. Ja kuna suvi naerge, inimesed sõidavad ringi, mõned on puhkusel, siis nad võetakse riburadapidi ette, käivet ega sellest enam mitte midagi muutu. Vaevalt, et nüüd keegi läheb veel purema seda õnnetut mässida Kulkima. Et sellest ei muutu mitte midagi, ainult mis on muutunud, on see, kas tuleb välja või ei tule. Mida kauem sündmustesse aega mööda läheb, seda vähem inimestel on meeleparanduse inimesed kipuvad asju ära unustama. Ja no ütleme, politsei praegu ei ole väga soodsas olukorras ja nendel on ka kindlasti väga-väga sobiksid igasugused kuumalained, mille käigus inimeste mõtted lähevad muudele radadele eemale sellest, sellest samast intsidendist. Selleks samas on jälle ka seal sellesama juhtumi puhul väga tõsine küsimus minu meelest koera kasutada, mine inimese nii-öelda rahustamiseks, seal on selgelt näha, et, et rahustatakse ühte inimest, kes tegelikult on juba üsna kära rahustada või ütleme, kes on tea, kas on kohustatud, ütleme, don Tambsyphoosis näiteks, aga samas on psühhoosis inimesi rahustatakse ühel või teisel moel, iga jumala päev, tal istuvad seljas. Me näeme videost kolm politseinikku ja siis teeb üks koerakandja otsuse, et, et ka veel koeral on vaja seda inimest, kes seal maas vänskleb ja selgelt ei ole nagu täie mõistuse juures olid. Et ka koeral on vaja seda hammustada minu jaoks nagu üks kõige suuremaid küsimusi on just nimelt selle koera kasutamine inimese maharahustamiseks. Koer pidi olema inimese suurim sõber, ütleme siin iroonilisel kombel. Ma käisin kõvermuusikafestivalil täpselt samal ajal, tõsi küll, teises riigis ja seal näiteks oli hästi palju koeri väljas. Aga ütleme, et ma arvan, et need on narkokoerad või. Mingid narkokoerad, seevastupidi seal selline Kahekordse aiaga piiratud ala, kus siis kahe aia vahel oli päris palju koeri ja koerajuhte selleks, et inimesed ei tuleks sinna ilma piletita vaatama, et koerad olid väga Bastikat, rotveileri saksa lambakoerad, mingid jubedad igastahes, kui ma käisin Smitmest möödas. Alguses käisin lihtsalt festivali aia ümber niisama jalutama. Lambakoerad vastikud ei ole rotveileri olla. Aga inimesi on igasuguseid, Igastahes, nende välimus oli selline, et iga vähegi mõistust omav inimene sai aru, et üle selle aia ta küll ronima ei hakka, et see lõpeb väga-väga halvasti. Selles mõttes on nagu koera kasutamine kellelegi maharahustamiseks üldiselt väga ammu. Jusnip. Just aga piisab tavaliselt koeral näitamisest, mis ka selles videos selgub, on näha või kuulda, kuidas maha surutud inimene Habiseb, et, et ma olen nõus kaasa tulema, et ärge ainult koera. Mina ei tea, kuidas, Kokku lõigatud. Ma näen selles videos korduvalt samu kaadreid, tik video 12 minutit pea Krist kümmekond vähemalt ja seal kor korduvad mingid lõigud, mõni laik oli enne või minilõik oli hiljem hiljem, kas nende järjekord on sündmuste järjekord on tõstetud, seda ma ei tea. Minu jaoks on see selle loo moraal on suhteliselt lihtne. Jah, tegelikult on täiesti võimalik, et äkki politsei kasutas liigset vägivalda, hindas olukorda valesti, mis iganes põhjustel. Aga, aga mina ei tea seda. Ma tegelikult ma ei tahagi anda nagu ei sellele teisele poolele mingit lõplikku hinnangut, sest ma lihtsalt ei tea, kuhu seda olukorda. Kindlasti peab politsei oma töös arvestama sellega, et tänapäeval on peaaegu igal inimesel taskus telefon, millega ta saab filmida, toimunud et kui politseinikke kõigepealt kõikidel asja sellistele hoiatame. Me nüüd hakkame filmima, inimesi hoiatanud. Me võtame oma tegevuse ülesse, siis ta oli nii lihtsalt võtta välja oma telefoni seda filmida. Et siin on hetkel nähase Just nimelt Mullele jääb mulje, et testime tegelikult. Me me kogu aeg räägime nagu põhiliselt tuginema ühele videolõigule ja tegelikult on ajakirjandus äärmised tagasihoidliku hoiaku võtnud selle nende sündmuste kajastamisel sedavõrd tagasihoidliku, et Postimehes pole siiani mitte ühtegi artiklit ilmunud, isegi mitte veebiväljaandes. Eesti Päevaleht on seda kajastanud, aga ka väga tagasihoidlikult ja väga mitte kommentaare lisavad, pigem see möll käib sotsiaalmeedias Facebookis ja ka Delfi on, on siis seda uudist päris jõuliselt ja asutanud ja ja käivitanud astuda. Me nägime vastupidiseid uudiseid, kus politseinikele anti pärnu peksa või siis räägiti, miks politseinikud on nii nõrgad, miks nad ei käitu jõulisemalt. Pealtnägija lugu Viljandimaalt. Politseilinti lõigata Viljandi jaoks ei olnud nagu ainuke juhtum, kus politsei süüdistatud passiivsuse seal sedasi Vihula. Ja nüüd käitus politsei korra jõuliselt, võib-olla liiga jõuliselt. Kuna politseil on midagi viga, eks sõna, et Eesti ühiskond on selline hästi kummaline. Politseinik, noh, me ei tea, mis seal politseinik peaks olema, eks. Muidugi on alati raske hinnata olukorda. Eriti sellistes kohtades, kus palju Rauskavaid inimesi. Ega see ülejäänud seltskond, kes seal ümberringi oli, sõimasid, reguvad politsei. Samas on seal näha ju ka seda, et politsei kasutas ebaproportsionaalselt suurt jõudu selles mõttes, et tegemist oli ühe inimese rahustamisega või, või ma ei tea, ma tõesti, ma ei oska leida sõnu, mida see politsei täpselt selle inimesega seal tegi, sest et tal on, ma sain aru, et ta eksis. Peksis ühte politseinikku, lõi ta jalahoopide pikali ja politsei väidab, et järelikult ühest inimesest sünnib tema rahustamiseks piisavalt. Mul käis üks tuttav, elab Iirimaal ja tema rääkis, vaat Iirimaal on tore politseinik, et kui on katus, siis politsei tuleb kohale, vaatab kaklust pealt ja siis, kui kõik on nagu ära väsinud, kakluses on lõppenud, siis võtab nagu inimesed kinni või või et kui keegi kutsub nagu politseiniku, et, et mul on majja tuleb keegi sisse, siis politseinik ei tule kohale ja Iirimaal oli hiljuti lehtedes lugu, et inimene oli tund aega kutsunud politseiniku lõpuks siis viimases kõnes ütles, et et ah, et teil ei ole vaja enam tulla, et ma lasin maha selle. Siis oli kohal 10 nagu 10 autot. Et seal on hästi palju, tehakse kriitikat selles osas, et see kohalik politseinik on sihuke jõuetu ja pressiivne, mitte midagi ei tee. Ütleme, et selles selle juhtumi puhul näib, et jällegi politsei nagu reageeris ja oli valmis mingisugusteks suuremateks justkui rahutusteks, mida seal tegelikult ei toimunud. Ja aga kui on selline agressiivne seltskond, tegemist on purjus inimestega, tegemist on ühe peoga. Selle aja peale on inimesed tõesti napsu sead, kuna üritus toimus öösel Mine tea, tulla, tegemist on sellises, panustas noorte meestega, kes mis iganes selliseid agresside asju juhtuma juhtub, et et need on just need noored mehed, kes on kõige ohtlikumad, et noh, ma ei tea, mida nad võisid mõelda, et politseinikud võib-olla tõesti kartsid äkki nüüd, et kui me seda kohe nagu seda asja maha ei suru, et siis ma ei tea, läheb suuremaks. Omaette küsimus on, mida sa turvas, turvafirma tegi, eks? Kuidas suravimaalseda politseid üldse väljakutses, mis infot andis politseile, kas seal on tegemist suurema madinaga või on siin üks selline vennike, kes õnnetu vennike, kes on sassi läinud, me ei tea täpselt. No sama firmulasti salvestused olemas, et, et me ootaks kindlasti, et need mingeid jõuaksid avalikuks. Kui sa oled turvafirma roll, on tegelikult väga suur. Absoluutselt jah, et siin ei saa rääkida ainult politsei poolsest vägivallast, minu meelest on seal turvatöötajate poolne vägivald on kõige jubedam sellesse asi pihta hakkaski. Just ja kusjuures ka näib, et turvafirma ka turvafirma hindas olukorda üle p reageeris üle, vähemalt praeguste materjalide põhjal näeb, näib see nii ja ma ikkagi kahetsen seda, et politsei ei, ei võta sõna, et me siin, et meie ja muu ajakirjandus räägivad tegelikult ühe poole materjalide põhjal, et ma ei saa aru, miks, miks politsei laseb seal seal Ma tahan küll küll see teine pool ka välja tuleb ja ja kuna tegemist on seltskonnaga, kes on noh, internetis aktiivne sotsiaalmeedias on aktiivne, siis nad ei jäta seda asja niisama, et ma vähemalt loodan küll väga loodan, see intsident leiab ühel hetkel lõpu, see lõpp tuleb avalikuks. No siis teie, Eesti Ekspressis peaksite selle eest hoolt kandma, et see avalikuks tuleb ja, ja lugejatega jõuab. Aga liikudes nüüd Eestist idapiiri taha ja ida pool Ukrainasse, siis Ukraina kriis ei paista kuidagi kuidagi vaibuvad, vaid vastupidi, võtab uusi tuure juurde ning järjest rohkem mõjutab ka siin meie meie kodumaa pinnal toimuvat. Kas või seegi, et, et piirilepe Eesti ja Venemaa vahel on siiani sõlmimata ja. Mulle näib, et see on järjest ebakindlam, kas see, kas see piirilepe saabki sõlmitud või mitte? Kuidas teie, kuidas teie hindate? Aitäh. Noh, olukorras, kus Euroopa Liidu ja Venemaa suhted lähevad üha teravamaks, siis, See oleks kindlasti üks hea tahteakte, millega saaks hakata pingeid maha võtma, aga hetkel pingel liigub teises suunas, et nad kindlasti ei ole vaja särgi Vene poolel, mine mingit kiirustamist, põhjasse, stabiliseerunud, ainult teravnemine kogu aeg. Absoluutselt, see oleks umbes sama hea, kui, kui seal eelmises lõigus eelmises teemas keset katust oleks keegi ulatanud politseinike kommi. Jah, meil on rahu, rahu, okei, nüüd hakkame otsast peale. Meie ei köeta seda reaalses elus, et pigem pigem on asi nagu niipidi, et sead lähevad teravamaks. Euroopa Liit kehtestas uusi sanktsioone. USA on kehtestanud sanktsioone Jaapan Kanada. Et. Käesolev nädal tõigi selle selle uudise, et alates külma sõja lõppemisest on kõige karmimad majandussanktsioonid Euroopa poolt ja USA poolt Venemaale Venemaale nii-öelda kaela sadanud ehk siis me võime rääkida täiesti ajaloomuutusest või, või sellest, et midagi väga, väga olulist ja põhimõtteliselt on, on nüüd muutunud ja, ja mingisugune etapp läbi saanud. Siin on nüüd see olukord, et Eesti on esimest korda teise poole peal. See on oluline, et eelmine kord olime meie nende sanktsioonide sanktsioonide sisse jäi või nende alla karistus ikka meid. Praegu me oleme siis nende kehtestad seas. Okei, kindlasti Venemaa kehtestab ka mingeid vastu sanktsioone. Venemaa muidugi sõdib hoopis teistmoodi, ka meie räägime tihti majandusse pihta. Et võib-olla see sanktsioonide otsene mõju ei pruugigi olla kõige suurem. Ei ole siin Eestis mingit erilist relvatööstust vene relvadesse asju ajaks aga need sanktsioonid on teistsugused, need on lihtsalt venelased siin vähendanud transiiti. Transiidisektor on Eestis, sa ei saa öelda, et väljasurnud, aga see seis on ikka väga-väga nadi. Midagi sarnast oli pronksöö järel. Et põhisesin on muidugi väga erinevaid. Üks on see, et et Venemaa on ise rajanud endale sadamaid, siis ta suunab kaubavood oma sadamatesse. Ja nüüd, kui on poliitilised poliitiline olukord on läinud kehvemaks, siis Kremli pea sealsetele ärimeestele ütlema, et kuulge, ärge vedage, palun siin Eesti kaudu. Need on umbes sellised asjad, et sul kuidagi silmist loetakse need soovid välja. On alati võimalik ka teha niimoodi, et näiteks raudteel ei ole ei ole vaguneid lihtsalt, millega vedada kaupa Eestisse. Võib-olla Läti näiteks on. See on hästi tüüpiline võtta vene raudtee, kuidagi ei suuda Eesti suunas neid sõiduplaane, nagu kinnitada, et kogu aeg on vaja midagi remontida või mingisugune mingisuguse jaamas on mingil iiper lahti tulnud ja siis seda Poolast parandatakse, tähendab et nad ei kehtestadagi kuskil paberil mingisuguseid sanktsioone. Eks ole. Aga noh, nüüd on jällegi see asi, et Läti on sellega vastaste poolele leeduvad kindlasti siin on üks küsimus on, kas Venemaa suudab Venemaa enda sadamat, suudavad kogu seda kaubavahetust Venemaa vajab ära siis opereerivad, siis jääb üle ka Baltimaadesse ka Dawadiks välja kujunenud, et mõned firmad on harjunud oma logistika niimoodi üles ehitanud, et see käib Baltimaade kaudu. Teisalt jällegi see mingil hetkel võib see kaubavahetus hakata Euroopa Liidu ja Venemaa vahel vähenema, siis siis on ka see üks põhjusi, miks siia kaupa nii palju ei tule. Jällegi logistikaga muutub, et nad vanasti tuli väga palju naftaronge vähemalt Muuga sadamasse, nafta pumbati ümbertankerites, tankerid läksid siis meilt meist läände, tänapäeval näiteks tuuakse päris märkimisväärne kogus naftatooteid Venemaalt laevadega siia. Ja siis läheb, pumbatakse siin ümber terminalidesse, sealt omakorda suurematest standarditest, sealt läheb land. Et skeem justkui nagu ei ole muutunud, aga raudtee saab selle võrra vähem tööd rongidele nii palju, mida vedada kukla kohale, laevaga, sellised asjad mõjutavad neid. Samas nendest sanktsioonidest räägime, minu arvates ei peaks keskenduma sellele, et, et kui palju nagu Euroopa ise kannatab, et et võrreldes selle ajaga, kui palju potentsiaalselt Venemaa kannab, tähendab, et siis vaevalt siin Euroopa mingi majandusele tervikuna mingit erilist tagasilööki tuleb. Üksikud ettevõtted, üksikud sektorid võivad haiget saada, aga aga majandus tervikuna, olgu siis Euroopas või Eestis poevalt. No Eestis on, minu meelest oli väga eaga näie näide eesti keeles ilmunud intervjuu Oliver Kruudaga kes ei julgenud eadega ööd ood öelda Venemaa suunas või Ukraina konflikti suhtes, et et no mis ilmselgelt oli just kartuses, et, et sellest võiks kahjustada saada tema, tema äri ja ettevõtlusvenelased. No aga tema, tema äri ongi Venemaa suunal sinna palju tooteid. Mõistlik, et ettevõtja kaitseb oma oma ettevõtlust, see on tema sisse tulla. Mina nagu päris, nagu sellest intervjuust ei lugenud seda välja, mõtleb eelkõige oma ärile, ma arvan, et seal oli ikkagi tema selline. Laiem ühiskondlik suhtumine ka, et mis me, mis me sõdime tulema parem sõbranna või noh, see, et me saame nagu, ütleme siis normaalselt läbi seda joont on võib-olla sõbrad ei pea olema kollane, normaalselt siis läbinaat. Seda on, seda ei olnud, on tõesti ettevõtjad pikka aega üritanud ajada, aga, aga need päevad on läbi, kus võiks normaalselt läbi saada. Aga mingil hetkel see siiski need päevatajad tulema loodad sa? Mina ei taha elada kogu aeg. Sõdi. Sõjaolukorras sõdiva Vene riigi kõrval ja ma tahaksin, aga noh, seal reaalsest praegu on reaalsus tegelikult juba väga kaua aega, Vene riik on kogu aeg sõdinud küll Tsetseenias, küll Gruusias, praegu Ukrainas, noh. Eriti nagu meist ei ole soolenenud. Kahjuks küll jah. Ja sanktsioonide juurde tagasi tulles, siis on ju on laua peal veelgi põnevaid põnevaid mõtteid sanktsioonide karmistamise suhtes. Sa mõtled sellist krimmi Krimmi sõjamaksu või? Jahistapsel Krimmi okupeerimise maks oli seal, see on selline idee muidugi. Mis on väga, kõlab väga põnevalt. Siis kehtestada Venemaalt Euroopa liitu toodavat kütusele maks, mis aasta-aastalt kasvaks mis tähendab seda, et Vene kütus läheks üha kallimaks. Ja et venelased saaksid selleks, et Venemaa saaks sama hulga kütust edaspidigi Euroopa liitu, meie peab ta hindu alla laskma mis jällegi omakorda Euroopa liidule tähendab seda, et kui seal antaks selge suund ära tarbija, vene kütust, paremoja Energiat kokku sõidab ka sellise energiaga Kui plaan, sest et nagu siia ja pluss sellest maksust, eks ole, saadav tulu, mis oli, seal ikka, arvestati kümnetes miljardites. Et see jagatakse siis ära nende Euroopa riikidele, kes nagu kõige enam kannatas, pluss sealt saaks Ukraina nagu kogu aeg iga aasta sellest Krimmi okupeerimise maksust. Kusjuures just selle on huvitav point on just see Edward Lucas väga kiitis seda ideed, tema arvates on, see oli seal isegi geniaalne. Märgates kellelgi No samas on just see huvitabki see, et see tähendaks just nimelt, et säästetakse kas energiat või siis suunatakse rohkem ressursse nii-öelda maheenergia tootmisse või taastuvenergia tootmisse, et vaadatakse üle ka need praegused noh, nagu energia kasutamise allikad Nojah nii ta on, kas sellest omandi midagi välja tuleb küll omad seadused et Euroopa liit ikkagi jagunes laias laastus kaheksad ühe ühendriigid olid sanktsioonide poolt, teised ei olnud ühe õnnetu lennuki allakukkumine või allalaskmine, ütleme siis ikkagi see muutis seda olukorda, et Euroopa Liit on hetkel ühtsem, kui kui varem selles Ukraina küsimuses meestele lennuki tõttu võib isegi öelda. Ja kuigi noh, jällegi see lennuki allalaskmine on siin piirkonnas ja kindlasti ka Hollandis, Saksamaa, Inglismaal, seal ta on nagu rohkem kõneaineks, kui võib-olla mõnes teises riigis tundub Et seda kaalukaussi lõpuks kallutas see, et Saksamaa ja Berkem nagu liikusid selliselt neutraalselt positsioonilt sanktsioone toetavale positsioonile ja Alahinnata ei Inglismaal kogu aeg-ajalt sanktsioonide poolt, et meil ei ole kuhugi liikuda, aga lihtsalt Saksamaa, Saksamaa nagu balansseerida kahe vahel, aga siis nemad olid see, kes kes lõpuks otsustasid, oli see otsustav nagu hääl. Itaalia oli pigem vastu Soome, Küpros. No Inglismaal ei maksa unustada, et British Petroleum on on suurim investor Venemaal kirjasse, kellele kuulub 20 protsenti Rosneft. Seda küll, aga lihtsalt britid, Cameron peaminister on nagu kogu aeg on sanktsioonide karmistamise poolt seal nagu sellist suurt poliitilist võitlust ei olnud, et. Samamoodi saab öelda, et seal London City Saab ikka väga kõvasti pihta, sest et sanktsioonid lähevad ju just nimelt Vene panka. Kandes ja venelastel on Londonis elada meeldinud. Küprose majandus on väga palju sõltuv Vene investeeringutest. Soome teeb väga suurt äri. Venemaaga ka samamoodi, Saksamaa ikkagi on, Saksa ettevõtted on Venemaal päris aktiivsed, kuigi kokkuvõttes vist ainult ühe protsendi SKP-s. SKP-s moodust. Ma lihtsalt ma tahangi, et nagu, et ei maksa nagu unustatud proportsioone, et Euroopa Liidu majandus on 17 triljonit dollarit. Euroopa Liit ekspordib Šveitsi rohkem kude, eksport Venemaale. Väikeses Šveitsi ekspordib Euroopa Liidu kõik riigid kokku ekspordivad rohkem, kui nad ekspordivad Venemaale. Saksamaa jaoks on Belgia ja Poola on tähtsamad kaubanduspartnerid kui Venemaa numbrites. Samas ei ole ka huvitav, saab olema see, kuidas Aasia reageerib, sest tegemist oli ju tegelikult tavalise lennukiga, mis alla kukkus. Kas sealtpoolt on mingisuguseid sanktsioone tulemas, see on veel siiani ju küsimärk Malaisia kehtestada sanktsioone. Mina olen, mina, võiks küll olla. Hiina ei astu sellesse paati mitte kunagi. Kusjuures sa mainisid seda kui Sulev, kui, et et venelastel on meeldinud Londonis elada, aga nüüd me näeme, peaaegu iga nädal tuleb uudiseid, kuidas, kuidas mõjukaid tuntud nimesid nimeta tuntud nimedega venelasi kolib Eestisse. Ja, ja üks neist näiteks Artjom Troitski on suisa Eesti Päevalehes, ma ei tea, kas siis oma kolumni saanud või et igal juhul ta kirjutab seal viimati sellest, kuidas ta lastega Pariisis käis ja elab siin siinsamas Tallinnas. Eile aktuaalses kaameras oli juttu sellest, kuidas siin Eestis turismiviisaga viibivad ukrainlased sest enam küsivate asüülivõimalus siis seda viisat pikendada ehk siis siiapoole on, ütleme suurenemas päris märkimisväärselt. Ma ei tea, kas põgenikevoog, aga, aga küll ka sisserändajate voog Nojah, aga kõige rohkem neid inimesi lihtsalt Ukrainas küll põgeneb Venemaale, Rostovi oblastisse hoopis ukrainlased või nad on pigem ikkagi sealsed venelased, et seda tekitab põgenikke. Samamoodi on ju ka eestlaste seas olnud ärevus, sõda puhkes, siis paljud inimesed küsisid, et noh, ütleme Ukraina sõda, et kas ka Eestis on turvaline, äkki peaks läände kolima? Praegu on kuidagi see küsimus päevakorrast maha läinud vaikselt, et ajaliselt me oleme pool pool aastat läinud, et naaberriik peab noh, toetab siis seda, ei saa öelda, et peab sõdada, ta toetab siis. No Eestis on üsnagi märkimisväärne ukrainlaste kogukond olnud läbi aegade või noh, ütleme nüüd juba aastakümneid, mis oleks ka loogiline, et nende sugulasi siiapoole ennast elama sätiks. Et kuidas teie suhtute, kas Eesti võiks Ukraina põgenikke nii-öelda massiivselt vastu võtta? Mina ei teadnud, võiks, võiks kümneid põgenike vastavat hetkel siiski neid põgenikke, noh ma ei tea, me räägime üksikutest juhtumitest, kusagilt mingeid mass ei paistnud. Ja asja ei paista, need on läinud Venemaale massid, massid on läinud. Või ütleme niimoodi, et õieski piirkonnas tegelikult on, ütleme tavaliselt isegi kõige rohkem pole mitte läinud Venemaale, vaid ukraina siseneb sisemine näiteks Donetsist, Kiievisse või propetrovskisse või Harkovis, sellised suuremad linnad seal lähedal on. Et Valgevenesse neil on raske põgeneda ilmselt. Ja siis Euroopa liitu üles Slovakkia piiri, seal on ka raske Moldaavias vaevalt et ronivad, aga seal on minister. Ministri vabariik vastas. Et kas neist keegi kunagi mingil hetkel Eestisse jõuab kindlasti nad on meile harjumuspärasemad kui mõned teised sõjapõgenikud, näiteks kuskil Kesk-Aafrika Vabariigist. Nende kultuur on meile mõistetav, neid on siin väga palju nende suguvendi, et kui Ukraina põgenik meile vastu jalutaks, siis me ei peaks seda midagi väga eriliseks tunneksid ära. Ma kujutan ette, et samasse see voog võib natuke suureneda, sest tõepoolest on ju lihtsam lihtsam oma uut kodu luua kohta, kus sul on ees rahvuskaaslasi, aga tegelikult sugulasi, kes aitavad sulle nii-öelda jalule saada ja. Olen suurused on kõige enam on ikkagi nagu Ukrainas endas sees, et seal üks inimene elab kusagil Donetskis, tema nagu õde rappa Harkovis. Tädipoeg elab Kiievis, et noh, et sellepärast ongi see, et inimesed liiguvad. Mina küll loodan, et Vastupidise põgenike hulk väheneb ja lõpuks saavad oma selle donetski kandja Luganski ära vallutatud, tagasi vallutatud sõda lõpeb seal selles mõttes ära. Seda ma loodaksin. Samas ta jääb ilmselt nii-öelda rahutuks piirkonnaks mõnda aega, kui meiegi siin soiume oma Ida-Virumaa üle, siis siis vaevalt et sealgi päris suurt rahu saabub. Nojah, meelsus on kindlasti Ida-Virumaal, aga võib-olla Tallinnas, Lasnamäel või õismäel tegelikult on natuke teistsugune kui kesklinnas siin Tallinnas. Et. Aga aga see ei tähenda, et Ida-Virumaal oleks kuidagi rahutu. Ei, aga ta kindlasti on probleemne, võiks öelda. Me peame, me võib-olla sukeldus praegu Ida-Virumaa teemadesse, aga, aga no ütleme, et Ida-Virumaa integreerimisega meil on ikkagi siiamaani mõnevõrra mõnevõrra probleeme. No ma iga virue käinud ilus rahulik koht, kus ma ka ei tunne seal nagu mingit hirmu või mässurõngaga. Kindlasti jah, seal rahvuslik koosseis on teistsugune kui, kui mujal Eestis. Ja noh, ega ei ole ka mingi saladus, et tõenäoliselt enamus ütleme Ida-Viru linnade, siis Ida-Viru linnade elanikest ilmselt vaatab selle Ukraina Vene konfliktile teistmoodi, kui näiteks enam enamik eestlasi. Et nad on nagu teise Poola pea. Jah, sellepärast, et agressori Poolaga seal, nende nende kaasmaalased on nii-öelda tule all praegu. Sees. Jah, aga teemat vahetades siis on ja ka jah teemat vahetades siis praegu on vahetumas või siis ka mitte vahetuma eestiks tuntuime tuntuima firma juht, et ilmselt on vähe vähe selliseid firmajuhte, keda nii hästi teatakse, ehk siis Eesti energia otsib endale uut juhatuse esimehe esimeest Sandor Liive on olnud aastas on olnud ametis 13 aastat ja nüüd on küsimus, kas, kas ta jätkab või või mitte. Sandor Liive on öelnud, et tema jätkab, tema enda soov. Jätkab, kui talle see võimalus antakse. Ta kavatseb 11. augustil. Küll on tähtaeg paberit sisse anda. Ja siis sõltub juba nõukogusse, et et kas ta valitakse või mitte. Ilmselt on siin küsimus, kas Eesti energia vajab uuendust või muutmist või kursi muutmist? Ei, mitte jah, erafirmas oleks asi ilmselt nagu teistmoodi läinud, et erafirma sees kõigepealt, et omanikud või siis ka neid esindav nõukogu teinud arutelu, et kas me vajame teistsugust juhtimist, siis kuulutanud välja konkursi. Et kui, kui, kui leiavad, et vajame uut juhti. Ja tihti ei olekski seda konkurssi kuulutatud, oleks lihtsalt otse pakkumas. Aga need riigifirma, seal teist moodustasid selle biti juba koalitsioonikõnelustel kokku, et teeme konkursi. Konkurss tuleb. Mis see kaastub, ei tea, sinna võib tulla igasuguseid huvilisi, muidugi seal on ka sellised nõuded, et noh, et see peab olema pikaajaline kogemus. Tippjuhina töötamise, sellestki. Igavesti võiks pisut teada energeetika valdkonda. Ja sa soovitada kõrghariduskeelteoskus, et iga suvaline traktorist sinna lihtsalt ei sobi, praagitakse välja. Kooliõpilastel ka ei tasu sinna sinna pürgida. Kohta muidugi väärikas. Vastutusrikas. Sinna võib tulla päris huvitavaid kandidaate. Sandor Liive ei ole lolleda. Ta on kindlasti kokku lugenud, kui paljudel toetajaid on, et ega ta ei lähe sinna selles mõttes. Ta ei lähe niimoodi, et nad ehku peale ta midagi veendunud, et tal on võimalus võita. Minu meelest on Sandor Liive isik iseenesest põnev, ta kõhklematult on tugev juht ja kompetentne juht, selles ei ole küsimust, aga harva kohtab riigiettevõtte ükskõik missuguse ettevõte juhina sellist noh, ütleks rokkstaari omadustega inimest, kes, kes on avalikkuses kindlasti silmapaistev sõnakas ja ka täiesti arukas mõttes silmapaistev, et, et et see on nagu omaette väärtus, võiks öelda. Ja ja ta on päris tubli juht, ei olnud. Jaa. Ütled sa tagasihoidlikult päris tubli juhte. No see on jah selline Mati Alaveri stiilis kurat, pole paha, ütleks siis laseb. Aga ega temalgi on olnud seal aeg-ajalt katseid siin paar aastat tagasi püüdis üks nõukogu liige teda ärgitada, et võtame ikka sil live maha panema, kellegi teise asemele. Ei tulnud sellest suurt midagi välja. Poliitiliselt aeg-ajalt on tekkinud küsimus hennat, äkki võiks asendada teda ja Eesti energiat on tahetud lammutada. Liive all. Eesti energias jagatakse tükkideks, et tootmine oleks ühe firma käes ja kaevanduses teiste käes ja ja siis see elektri jaotusvõrk oleks kolmas firma ja milleks meile ühte sellist suurt ettevõttet, suurte tugevate sellised suured asjad häirivad paljusid. Et noh, vaatame panganduses, paljud pisikesed pangad on justkui väga head. Aga üks suur Swedbank on hästi halb. Ja siis SEB on, on ka halb, ütleme natuke vähem, aga natuke vähem halb sellepärast et ta ei ole nii suur näitaja, natuke väiksem, eks ja ja siis köie öeldakse, näed. Swedbank on pahases, paneb kontoreid kinni ja siis mõtlen mingi LHV-s veel häiris sellepärast minna, et seal ei olegi kontorites keegitletil have paha, seda ei ole avanud kontorid. Väike väike on hea. See on selline, noh, see on üle maailma, selline suhtumine, suured, suure rünnatakse, väiksed on head, neid hoitakse. Käesolev nädal tõi ka ühe uudise ühe väga põhimõttelise uudise, mis mis Eesti elu võiks täiesti muuta, nimelt valimisea langetamine ja meil poleks sellest muidugi muidu mõtet rääkida, kui, kui tegelikult. On mõned ametkonnad ka teatanud, et nad toetavad seda, nende seas ka siis just justiitsministeerium ja siis jutt on sellest, et langetada valimisiga 16 aasta peale, et kuueteistkümneaastased, inimesed, lapsed, noored, saaksite valida. Kuidas te, kuidas teie hindate, kuidas see muudaks meie vali valimismaastiku kas see muudaks näiteks ma ei tea parteide toetajaskonnas ja ka valimistulemustes midagi kellelegi kasulik. Ta muudaks muidugi väga vähe, sest eks ole neid inimesi 16 18. aasta vahel ei ole väga palju, ütleme, et need on 24000, jah, aga kui vaadatakse tervelt kõiki nagu valimisealisi inimesi, siis noh Ja siis nende eelnõu koostajad on teinud rehkendused. Umbes 60 protsenti võiks valimas käia. See tähendab, et 14 kuni 15. Teine, mis ma ise arvan, et see on natukene üle pakutud. Aga okei. Võiks käia, ütleme, et seal selline tingimuslik, pealegi jutt käib ainult kohalikest valimistest, mitte riigikogu valimistest. Kohalikud valimised on teistsugused, kui, kui riigikogu valimised. Ma küsisin kodus oma 14 aastaselt seda, et kuule, mis sa arvad sellest, kui sa kahe aasta pärast peaksid valima minema, mille peale tema ütles, issand, ma ei tea sellest mitte midagi. Et. Vanuses kasvatatakse väga kiiresti 14 16, seal on väga suur vahe. Kusjuures mina näiteks tunnistan, ma võtaksin seda kui huvitavat projekti, kuidas enda last nagu harida, et võimalikult erapooletult, soovitavalt, et missugused valikud on, mis, mida üks või teine valik kaasa tooks, aga minu jutus juba peitub see, ka see see alge, et tegelikult oleks ta väga sõltuv nii minu hoiak kutest ehk oma vanemate hoiakutest kui ka tegelikult ma pakun ka õpetajate hoiakust. Sest ma olen näinud oma silmaga selle eest hästi neutraalsed nord hoiakut, kas võtab programmi rändam? Ja siis valib seal kandidaatide arvu maa, et siis programm otsustab juhuslikult ühe nende seast täiesti neutraalne suhtumine on ka selliseid inimesi olemas? On. Aga kuidas te muuta võib, et nad kõikidel parteidel on oma noorteorganisatsioonid? Poliitiliselt aktiivsed inimesed on, noored on olemas. Need on olnud ammusest ajast, eks seal kommunistlikud noored hitlerjuugend oli ka olemas omal ajal. Et nad praegu on, kõikidel parteidel on noorteorganisatsioonid, need, kes on tahtnud politseisse tulla. Aktiivsed, nad saavad ühe õiguse juurde lõpuks õigusega valida. Nad ei saa kandideerida, siis see ei tähenda seda, et nemad saaksid kuueteistaastast, oli ta ei, see on kaheksateistaastane, peab olema. Mina ütlen lihtsalt, et oleks selge, et mina ei ole vastu sellele minu arvates võiks vabalt nagu kuueteistaastased seitsmeteistaastased valimas käia. Mina olen väga kõhklev, sest et nii nagu on näiteks sõjaväes inimesed võib-olla rohkem mõjutatavad käsuliinist on tegelikult ka koolis sellisele selline mõjutamise võimalus olemas. Ei pea 16 kaheksateistaastased võivad just vastupidi, võtta alateadlikult nagu nii-öelda ennast usaldada. Kui sa käid teismelise teismelisel lapsevanemad teavad, et kui väga paljudele ühte asja selgitada, siis ta hakkab nimelt vasta. Ehk seal on just see oht, et kui näiteks direktor või mõni õpetaja on mõne partei liige, püüab propagandat teha siis kui sa lähed liiale, sellega sa ühtegi häält. No samas jälle ei ole ju koolidirektoritel ega õpetajatel keelatud üheski parteis olla ja mõned neist on ka laste seas väga populaarsed. Et mida sa ei mõtle, et ma mõtlen õpetajad partiisid. Ma mõtlen õpetajaid, õpetajaid, kes on parteide liikmed ja samas ka laste seas populaarsed ja, ja kindlasti ka autoriteedid. Ehk siis ütleme tänu sellele populaarsusele on neil võimalus ka neid noori mõjutada. Seda küll, aga ega nad ei tee siis nii palju poliitilist propaganda, nad on populaarsed sellepärast, et nad õpetavad hästi, neil on head mõtted, neil on kihvtid, ideed, need on head koolijuhid, nad edendavad, elu andnud ei käi rääkimas, et kuulge, et Keskerakond on maailma parimaid. Pealegi minu arvates ei maksa neid 16 kuni 18 aastased alahinnata, et me juba eeldame, et nad teevad tegelikult väga suuri otsuseid omaenda tuleviku kohta selles vanuses, eks ole, et osad mõtlevad võib-olla ülikooli pere erialade peale, osad võib-olla ongi kuskil kutsekoolis, eks ole. Ja need on asjad, mis mõjutavad nende elu järgmised 30 40 50 aastat palju rohkem kui see, kui, kui nad kuskil kohalikel valimistel valivad kedagi kandidaate, aabi kandidaati, bee mis, mis on palju tähtsamad otsused tegelikult palju nagu mõjukamad otseselt. Ja pealegi, see on tegemist kohaliku tasandiga, et see ei ole nagu riigikogu tasand, kus ütleme siis riigikogu kehtestab uusi makse näiteks kohalikust tasandist. Jutt käib sellest, kes lubab ehitada sotsiaalmaju või kes lubab mõne tee ära parandada. Et seal on valiku küsimus on teistsugused, kes lubab ehitada lasteaedu või teha paremat kooli. Aga saime eile ta ka, et mõned erakonnad on näiteks noorte seas populaarsemad kui mõned kui mõned teised jätame nüüd kõrvale selle, et need valikud võivad olla tehtud vanemate hinnangul, vaid et kuna see on tõesti need enda peale, see viib. Jällegi kohalike valimiste puhul lubatud on ka valimisliidud. Kohalikel valimistel ei pruugi üldse olla parteipõhine. No samas jälle arvestades seda, et praegu valitsuses on, on Reformierakond ja Isamaaliit, siis sotsid, vabandust, sotsid just nimelt siis siis just need kaks erakonda on sellised, kellest ma nagu isegi arvaks, et nad võiksid olla noorte seas populaarsed erakonnad. Erinevalt Isamaaliidust, sest näiteks Ei tea, just täiesti öeldi, et Isamaaliit on sotsid ja reform on üsna sarnaselt noorte seas populaarsed, võib-olla Keskerakond natuke vähem, aga, aga, aga lõppkokkuvõttes ikkagi nii Jesaja 14 15000 häält, et see on lihtsalt nii marginaalne üle Eesti, et see ei ühegi erakonnana kui edu või ebaedu see nüüd küll. Igal juhul on selle otsusega veel aega, et peame ühe ühe riigikogu koosseisu veel ära ootama. Ka sellega on meie aeg lõpetada ja suur tänu kuulamast.