Meie saate pealkiri on inimene, elu aednik ja teie fotograaf Kalju Suur olete kogu oma elutöö. Teinud koostöös inimesega olete pildistanud inimest, see on olnud teie lemmikobjekti vees. Ma ütleksin niimoodi, et kõigis kunstides on bioteema inimene, kuigi on kõrvalkaldumist sedasi teisiti. Ja inimene võib olla vastu taustaks või mitte, ei ole märgata tema olemasolu, kuid haritud põld või telefoniliinid ja need võivad anda märku inimesest. Kuid siiski minul on lihtsalt inimene objektiks, kuna pildistan põhiliselt kultuuri ja sellega seoses paratamatult seda kultuurilõiku viljelevat inimest, kes siis kas esineb estraadil lauljana või teatritükis, kirjanikud, kunstnikud, kõikvõimalikud kultuuriinimesed. Neid on ääretult palju ja peab ütlema seda, et kultuurilõik on meil väga viletsalt pildistatud. Mõnda sündmust pildistavad 10 photography. Teise tähtsa isiku neuroloogi juurde pole pilti võtta. See on otses. Meie pildistamata on ka kogu aeg meie, loomeliitude juhatused, presiidiumi esimees, ma olen selle kohta sõna võtnud, ajakirjanduses Neile kirju saatnud hüüdja hääleks kõrbes jäänud, sest kõigil on nii palju kõike tegemist, et ükski ei tule selle peale, et see pole mitte edevus vaid see on vajadus kultuuriloole jäädvustada kultuuriinimesi. See on väga suur vajadus, aga kuidas teil on laad aednikuks olemisena? Ma õppisin kunagi aiandust. Ja, ja mul praktiliselt oli niimoodi, et mind peksti füüsiliselt kohe päris sõna tõsises mõttes füüsiliselt peksti aiad koolist välja. Noh, see oli okupatsiooni ajal ja poisikesed oskasime sealt varastada. Sakslaste loost kuulide linte ja nii edasi, sn pikki omaette ooper. Ja selle ka seoses maa, võib-olla näeksin natukene poliitika pärile jälge raadios, televisioonis, ajakirjanduses, poliitikaelusündmusi ja ehmatusega kuulsin kesktelevisioonis ühes vestlusringis, kui ideoloogiasekretär. Medvedjev ütles, et inimese õigus on tähtsam kui rahvuse õigus. Kummaline, kas rahvusi, koosnegi inimestest, kas rahvus on ainult natsionalistid, ekstremistid, bandiidid, fašistid? Ei. Niimoodi ei tohi öelda ideoloogiasekretär. See on minu arvates karistamise. Vaat see on solvav. Teistpidi võiks hoopis niimoodi võtta, et siin elavad inimesed. Aga sisse tuleb rahvus, kes kannab Sovinismi mis on ka tõe lähedale. Teine moment, inimene ei püsi püsti ilma lootuseta. Inimene elab ainult looduse armust. Kui neid ei ole. Loodus elab paremini. Sõjaväeosal on olemas tema kõige suurem au Lippväeosa lippon, mida kaitstakse post number üks. Ööd-päevad läbi, et väeosa lippe läheks kaduma ja kui ta kaduma läheb või ära varastad, midagi juhtub, siis on väeosa laialisaatmine ja komandörid antakse kohtu alla. Aga mõelda vaid, väeosa lipul on ka materiaalne väärtus, ütleme transiidist tehtud raskest toorsiidist väljund prustega narmastega, nii edasi, maksab raamatupidamise järgi 500 rubla. Nii suur väärtus kui võtta nii, muideks selle eest seisavad inimesed kogu aeg postil ja peavad andma oma elu, et hoida lippu. Kuid samal ajal see väeosa lipu kaitseb, hävitab keskkonda, ei hoita maad õhku ega vett. Kaitseministeeriumile huvitav ministeerium, alluvad sõjaväeringkonnad, sõjaväeringkond mitte kaitseringkonnad, alluvad sõjaväeosad. Nii, ja need relvastatud inimesed, kes on kohustatud kaitsma kodumaad, rahvast, inimesi, rahvuseid, kultuuri, pättusi, need hävitavad elukeskkonda. Mina oleksin väga hea meelega nõus andma need väeosade komandörid, kes lubavad hukkuda elukeskkonda sõjakohtu alla. Sest üks ruutmeeter või paar ruutmeetrit ilmselt ka üks ruutpettur on palju suurem väärtus materiaalselt, kui on see väeosa lipp. Kadumamineku eest karistatakse karmilt. Aga nii hävitatud Petrooliga hävitatud pinnas ja need muud hävitamisvahendid on tõesti väga suur mõttetus. Rääkida inimsusest sama süsteemi juures. Sõjaväel on aega ja vahendeid, kui oleks vaid tahtmist ja kultuuri. Järelikult fotograaf ei vaata mitte sugugi alati läbi fotosilma, kui ta vaatab inimesi, ta vaatab maad, ta vaatab meie poliitikat. Muidugi tähendab, kõigiga peab kaasas käima, kui vähegi võimalik on. Ja fotosilm võib-olla on teravdanud tilku. Mulle tundub, et ma pean, olemegi tänulik aparaadile, Tommyt õpetanud rohkem nägema. Aga siiski, et see väike. Või või pildi lisa või, või mis teil oli avaldatud ühes reede lehes, kus oli kirjutatud seda, kuidas modi fotograaf ka võib isegi ajalugu ja poliitikat teha. Jah, see on, tähendab interite miiting, avaldati mitmes lehes kuidas nad olid seal võidu väljakul, sest nemad Vabaduse väljakut ei tunnusta ja nemad võidu väljakul olid nii, et kui pildi pealt vaatad, siis kasutan veel seda korraldada oma väljendust, et et tuli see plats täitsa ääreni täis, nii et õunali kohta kukkuda ainult pähe, õlale või koti. Asfaldil ei saa kukkuda, nii täis paistis inimesi olemas plats. Kuid mul oli alla tulla Toompealt ja ma kartsin mõisaki läbi sealt väljakult Sikkuse miitingulist ideaalne ilm ja teadsin, et käskkirjaga on aetud välja rahvas kolonnides nii edasi. Et äkki plats täitsa pungil ja läksin kööki, turnivaatsinstrakel plats on tühi, õlut linnavalitsuse hoone ees oliks kupja, sealt jälle sellest samast artiklist väljendused. Leid viitkümmet 1000 ei oleks ta siis mahtunud sinna, kuna tuleks kaks tükki üksteise otsas olnud kukil. Nii et väljak oli tühi ja siis ma pildistasin seda väljakut kunstihoone aknast. Sellest siis see pilt, mis näitas, et plats tühi, seal tagapool oli grupp. Muidugi mul on see need fotod, mis ma veel tegin seal mõned. Ja see filmitükk antud ajaloost käsutusse. Et ei oleks mingisugust ajaloo võltsimist nii koolis 40. aasta kuulus või kurikuulus miiting Vabaduse väljakul tol ajal mis oli nagu rahva tahte kõige suurem väljendajat tol ajal et seda näidata ära. Siiski see massid ei olnud võttepunkt. Ja optika võivad luua pette ja jälle selline mõte, et inetust ookeanist kild. Kuna saab Katreerid niimoodi hõredaks, jäävad servad kadrid ära ja nüüd mõtled, issake, siit läheb veel edasi. Ja sügavust on ka näha, kuni kohvik Moskva, nii siis jääbki mulje, et tõesti, et 100000 on seal ja mis siis vika Jarovoi viga kiidelda, et näed, kui palju minul. Laupäeva õhtul muidugi kuule, võib-olla praegu ohkab, et oh jumal küll, jälle poliitikast nad seal räägivad, aga midagi pole teha. Ka fotograaf elab ja käsi on sellel meie elurütmil kogu aeg. Aga võib-olla, kui nüüd natukene vaataks teie TÖÖD pisut meeldiva omast küljest ja, ja sellest, mis või kes on teie fotoaparaadi ette jäänud nii-öelda igapäevaelust. Tähendab mulle meeldivad pildid, millel on sisuks huumor. Ma näen neid naljakaid ja humoristliku momente, motiive tihti. Tean ka, et ei jõua aparaati välja võtta ja kunagi nooremana siis marka rabelesin, et ja mõnikordki õnnestus. Võib-olla seesama kaader tuli veel parem või tont teda teab vastupidi. Aga nii kui kultuuripildis täna mul väga palju meeldivaid kohtumisi olnud. Tänu fotoaparaadile eriti ilusad mälestused on Moro lahkunud Voldemar Pansost. Pikk seeria kohtumisi. Neist peaks vist iseenesest kunagi memuaarloo kirjutama kui surev niuke paus ja tahtmine vaim peale. Aga need on väga südamlikud kohtumised. Kuid ma räägin ühe niukseid lõbusama, loo mitte üldtun pudinimisega. Sõitsin number viis bussis. Seal taga on niisugune toru sooja kinni ja vaatasin, kõrval on üks heleroosa kübaraga noor daam. Ta oli üldse niimoodi nii, ütleme reklaamilikult riides. Ja tema omapära oli, see oli tedre tähmides suvine aeg. No ja siis mõtlesin niimoodi, et kui ta tuleb välja samas peatuses, kus mina Estonia juures küsin, kas ta lubab pildistada? Muidugi kahetsesin, et mul ei ole slaid film sees, vaid mustvalge. Temaga oli nõus. Ma võtsin mõned võtud natukene, kamandasin valguslaikude pealt, mis puulehtede vahelt tulid ja käskisin käte asendit ja pildi nimeks Mona. Tema muidugi andis mulle tähendab telefoninumbri, mida ma kirjutasin bussipiletile ja mille ma kaotasin ära. Ja mitu aastat hiljem. See pilt läks käiku selliselt, et ta oli soome-eesti fotovõistluse parim foto. Sain peapreemia ja vaba teema preemia selle foto eest. Ja peale selle see pilt oli mul personaalnäituse afisi fotoks. Mis toimus Moskvas? Muidugi kahetsen, et Seafisse väiksest Iraasis, mida vist olid 1000 või oli vähem veel. Mõned neli 500 vist oligi. Noh, seal muidugi Moskvas oli nii suur menu. Esiteks suurte tähtedega Kalju, suur see kõik ladinakeelne kiri on vene inimesele huvitaval kombel rohkem südamelähedane kui kirillitsas tehtud asjad, vaadake nende särke ja neid muid asju. Ja kui nad teie perekonnanime veel ära ka tõlkisid, mis on neil kombeks? Seda tõlkimist ei tehtud, aga see plakatiks kasutasin ära ja siis, kui oli, see ilmus foto ilmus õhtulehes seoses näitusega siis mulle helistas too tütarlaps. Ja palun väga vabandust, Hedda tülitab mind. Muidugi mina ütlesin, mina pean vabandama, numbri kaotasin ja, ja mul on hea meel, et ta kontakti otsis, andsin talle plakatid ja andsin talle fotod, suuremad ja väiksemad. Nii et molu rahaks kinkisin, muidugi tema oli vahepeal juba emaks saanud, siis ma pildistasin teda lapsega. Pean ütlema seda, et nüüd alles hiljuti sel aastal ilmus üks pilt temast oma lapsega meie ajakirjanduses siis sai moonast, sai madonna. Ja küll päris madonna pilti mul teha ei õnnestunud. Tähendab ideed tulla ja mul on olemas madonna pilt, meie küllaltki tuntud mannekeenid. Aga see nüüd kõrvale, see oli minu ühes raamatus trükitud. Aga siste nood, nood pildid olid niimoodi, et andsin talle valu. Rääkisin talle, kas pilti, ema, laps, see on sellepärast, et protsendid, Liivitus, protsendid, mis minu poolt olid muidugi käituda modelliga on vaja alati korrektselt. Ma olen nooremana tihedamini vahest harva pöördunud inimese poole, täitsa niimoodi, et oleksin nõus teid pildistama, kui te olete nõus. Mõnikord on ka nõus oldud ja ega alati tarvitses resultaat olla hea kui kõik fotod oleksid head. Isegi fotosid ei olegi. Sellesama nii kui öelda, et kui kõik naised oleksid ilusad, kõik ilusat naist ei olegi. Kuid mina ütlen seda teisiti. Kõik naised on ilusad kuid mõned neist on häbematult ilusad. Nad on üldiselt katlast rohkem näpanud, kui normid ette näevad. Seda me teame kõik, et pildistaja võib teha sinust inetuma pildi, kui sa ise arvad olevat. No ma arvan, et iga teine inimene, et oi kui kole ma selle pildi peal välja näeb. Kas on pildistel võimalik oma pildistatavat Yinetumaks muuta? Küllalt esiteks see, et koopia ei ole kunagi nii hea kui originaal. Ja originaali võlu ühele tasapinnale panna. See tuli välja. Muidugi on mõned, kes fotogeenilisemad, natukene, aga inetu maast ja on võimalik näiteks lainurkobjektiiviga pildistada ligidalt nina läheb pikemaks. Ma olen näinud kalasabaga pildistatud mehitlaste, kui esimest korda nägin kalasabaportreed. See on kalasaba, tähendab niisugune kalasilm, vabandust. Kalasilm on optika, mis on nii, et kui põleta rinna peal, siis tulevad oma kinganinad kaadrisse. Selle võtab niimoodi ümmarguselt ja kui sellega väga ligidalt pildistad, siis oi-oi, see on tõesti nagu kalase nina tuleb ette, kõrvad lähevad kuskile kaugele taha ja see oli noh, seltskond, kes nägi seda slaidi pahvatas kohe naerma, see oli niuke röögatus, naer lihtsalt. Nii et inetu maks võib teha. Kuid see ei tohi olla fotograafi eesmärk. Hea oleks, kui sa oskad tabada meeleolu ja võtta sellest, seal on muidugi valgusmängud ja nii edasi. Ja kõik need nõksud või mis aja jooksul on oma isiklike kogemuste või teiste teatiste tähendab pagaasist hangitud. Need võivad anda juurde. Kuid kahjuks neid häid pilte, millega tahaks niimoodi rõõmustada, teist inimest on ikkagi ääretult vähe. Kas ilusamaks saab mult? Mõnikord tuleb välja ja pealegi on see, et näiteks isik, kes saab pildid, ütleb, oh, ma olen siin inetu, aga tema sõbranna ütleb Eemsoleeritud, sa oled siin väga ilus. Nii et see võib ka olla, et isiklikult on oma näolappe armunud noor daam ja teab kõiki nüansse, aga seal on üks surnud moment. Seal oli kõiki neid nüansse peal, mis tal on tema elavas näos. Ja sõbratar vaatab. Ei, see oli ilus moment jäänud. Nii et see on no niisugune vasturääkivusi. Kuid ilusaks tegemine, ilusamaks tegemine, see on mõnel eriti fotokeelsel inimesel tuleb välja, siin aitab tihtipeale näonahk, kuidas oskad teda meeleolusse viia. Need on võimalused, kuid üks asi on, ei oska filmi kokku hoida, selleks teevad pilti, on raske. Ja meil muidugi tuleb hoida, sest meil on kõik need asjad liiga karmilt. Soliidsed ajakirjad maailma mastaabis saadavad komandeeringusse inimese teise maailma otsa. Ta pildistab võib-olla 100 filmi või mitusada filmi täis ja avaldab sellest matkast kolmneli pilti. Ja mõnikord suuremast reportaažist kümmekond. Kuid millise terjeri valiku hulgast? Nii et siin on juba teine näitaja? Meie ei oma põhiline osa fotograafi oma laborant, tähendab, läbitöötamine käib üle jõu. Sa pead juba sellepärast võtma ka vähem. Et pärast tuleks seda nii-öelda musta materjali aia taha läks vähem ja saaksid talle ikka valurahaks enam-vähem korralikud pildid kinkida. Ma püüan alati kuma kedagi sihilikult, fotografeerin talle valurahaks pildid linkida. See loen seda viisakussestiks. Ja veel üks asi pilti kinkides on mul see õigustus. Noh, kui meeldi, viska ära. Aga kui sa oled maksnud, sa pead saama kvaliteetse asja, võib-olla ta ei ole rahul, aga siis tühja temaga rahul ei meeldinud. Viskan ära teise inimese raha oma rahanilt esimesel ajal palati ära visata. Kas vastupidist on teie elus ka ette tulnud, teie olete senini rääkinud, et te olete palunud ja pakkunud, aga et teie poole on pöördutud, et kalja suurt, palun, palun, pildistage mind. Mõningad korrad muidugi, tähendab siin on nii, ütleme kunstnik oma tööde juures võimuid, niukseid, neidu, küllalt tuleb neid kohti või lapsega ema ja neid kutseid on ju küllalt. Ja kuna ma tean, et ma ei ole füüsiliselt võimeline kõike läbi töötama siis ma paratamatult pean loobuma nendest asjadest. Kuid mul on ka tehtud ettepanekuid ette pildistada. Natuuri tähendab akt fotoks on daamid ise teinud ettepanekuid kuid ma olen püüdnud seda ka vältida, sest kui ma ise ei ole veendunud, et see vigu mulle meeldib, muide, see akti teema on üks raske teema ja meil paljud, kes nüüd on, nagu sellest lõo otsast vabanenud, lähevad selle pildistamiseks, siis on mittepiltidel mitte katmata vaid alasti. Ja mul on kahju, sest tüdrukutega ilu on ära lörtsitud pildi peal. Kalender, kus plass, valgus, otseni, issakene kui vähe on nede fotokooli selleks, et pildistada inimihu ilu. Kas teil on oma kodus fotoalbum või fotoalbumid abiltidest ja missugused on lemmikpildid või üks kõige lemmikum pilt? Tähendab mul fotoalbumeid on perekonnaliikmetel, minul ei ole, pildid on lademetes, kuhjades elamispind on liiga väike, et luua seal kurda. Ja kahjuks noh, on olemas väiksed foto raamatukesed, mis on trükitud. Ja siis lisaks tähendab mida ma ütleksin, parimaks pildiks. Teda on paljud mulle nina peale visanud ja ma ei hakka eitama gaasionist akt fotoliivakell mis on mul, kas oli 13 korda trükitud, et ma ise ei, viimane oli isegi mana teoses tooni trükkis selle akti Fortu ära. Autor matus, ta on saanud rahvusvahelisi tunnustusi ja ega ma paremat ei ole teinud. Kahjuks ja ma tean seda, et mõni on püüdnud seda järgi teha fotolaagris üks mees ütles, et ma katsusin ka teha, aga ei tulnud välja. Nad modelli sain kätte kolmandal katsel. Kaks katsed läksid tühja. Objekt ei olnud väga sobiv. Ja nüüd on mul natukene oskusi rohkem sama teema uuesti pildistada. Maa ja tähtis on see nii sellise pildistamise juures jääd rüütliks. Sõna otseses mõttes. Ja kõigiti inimeseks. Ja jääd tööpartneriks. Temake peab ka tööd tegema, sealjuures, kui teda pildistatakse. Kui ta seisab rahulikult nagu labidas. Mitte midagi, püüad kogu aeg häbeneda ennast. Spiteedi. Kas te laupäeval täitega õhtuti tööd või puhkate siiski? Polegi kindlat tööaega tähendab peab ütlema, et valdav enamus ärkveloleku ajast on tööaeg. Muidugi otseselt laboritööd silmade koormuse pärast ma ei saa teha. Kahel korral on olnud äikest, silmapõletikud. Ja nüüd ma tunnen ka, et vahest silmad vestlevad kergesti tuulega nad hellad. Aga siis oleks vajadus negatiivid, arhiiv korda teha, kõikled. Oleks hädavajalik ja see võimaldaks teha tööd täitsa ilma kogu aeg sorimata selles korratuses mida peab tegema ajaraiskamiseks. Ja muidugi võib-olla päevaplaan. Kuid mingi telefonikõne ja mitte ainult selle päevaplaan, vaid nädala või mitme päeva vähemalt plaan läheb untsu, sest sinul on negatiivid ja teema. Ja tee sinna või teise või hakka pildistama, on see niisugune isik, kellele ära öelda võimatu? Fotograaf on tihtipeale nagu vana varnas. Viimasel minutil tuleb meelde. Issake, meil on kõik pidu püsti, melon, saunaõhtut, melu, kutsed, meil on rahvusvaheline olemine, kõikul aga ei ole fotograaf ja vot siis tuleb kellelegi meelde. Päevapiltnik, see helistab, sinna, saadetakse auto järgi, tule, viska oma töö ära. Aga tegelikult kokkuvõttes pean ma ütlema, et ma siiski olen tänulik, et ma olen hakanud fotograafiks. Fotoaparaat on mind viinud väga paljude ülimeeldivate inimestega kontakti. Ja võtab Tartu on kinkinud mulle palju rõõmu ka nende saavutuste näol, mis on olnud, need ei ole suured. Kuid ikkagi oma professiooni üle ma ei kahetse. Ja võib-olla, et alustaks teises elus uuesti fotograafina. Inimene ellu aednik.