Kõik ei ole kõrb, meespaane Burgu kuivama. Neetud külmus veele ei pruugi olla Antarktika. Kõik, mida vaatle vea hiilga, ei ole ju veel kul. Kõige. Südamete haava. Kui oleks terminaatori hing ja ihu Jaagup Kreem aastal 1995 pannud äsja kõlanud loole juulikuu lume asemel nimeks hoopis juunikuu lumi siis osutunuks ta tänavu suvel tõeliseks prohvetiks, sest et see oli veel vaid mõned nädalad tagasi juuni teises pooles, kui Eestimaa nii mõneski paigas lund 100.. Aga Jaagup Kreem ongi mul need siin raadio kahes stuudios külas. Tere Jaago. Tere, Piret ja tere kõik raadio kahe kuulajad. Hea meel sind siin näha, mis tundega sa kuulad? 19 aastat hiljem aastal 95 kirjutatud loomingut? Et tegelikult oli see lugu varem kirjutatud juba, aga seal oli selline asi, et et kuna tol ajal ei olnud meie bändis veel Elmar Liitmaad ja, ja mängis Sullivan ja olid seal teised tüübid siis juhtus selline asi, et kui mina läksin, tulin oma juuliga lumega välja, et näete, selline lugu mul siis nad ütlesid, et no ei kuule, et, et ikkagi tervikas on ikkagi rokibänd ja hea küll, et selle tormi me tegime, aga kunagi, aga, aga teised, aga seda juuli kulunud Küllide ei hakka mängima ja siis, kui 95. aastal Elmar Liitmaa liitus meiega ja vahetas kohad ära teiste kitarristide ega siis siis ta ütles, et Jaagup, et nüüd oleks vaja hakata uut plaati tegema, noh ja mis sul nagu riiulis on, et on sul mõni lugu ka. Ja siis mul oli kaks, kaks lugu, üks nendest oli juulikuu lumi ja teine oli, ütle miks, mis olid nagu sellised mis ei olnud läinud meile, kuna meil ei olnud ka akustilisi kitarre bändis ju olemas enne seda. Ja siis Elmar ütles, et oot-oot, et miks need on. Ja siis ta mõtles sellise geniaalse kitarrikäigu sinna taara Olav Ehala ja, ja sealt läks. Nonii siin mainisite praegu Elmarit sooja sõnaga meenutasid teda, et kuidas teil tänasel päeval läbisaamine on? Te ei ole mõelnud taasjõudusid ühendada. Tead, me mängisime. Me käisime nüüd juuni alguses, käisime kultuurse motobande ega ehk siis seal on igasuguseid toredaid tegelinskid. Tõnu kargist ja, ja Tiit Sukka seda alates ja lõpetades igasuguste muusikutega. Danel Pandre, see oli veel selline bänd, et et Danel Pandre mängis bassi. Tanel Talve mängis trummi ja Alilist talvele. Ei vabandust, Roland Puusepp mängis trummi loomulikult meie meie rolle. Enda mees Tanel mängis ka seal mingist mingites lugudes ja, ja Elmar mängis kitarri, et siis me tegime paar lugu. Ja oli, oli tore küll, aga aga noh, need ajad on praegu ikkagi möödas. Helmarile on teised väljakutsed, teised huvid. Et ütleme niiviisi, et selleks peab ikka kõva nagu kivi olema, et, et sellist asja teha aastast aastasse. Selle kohta ma tahakski järgmiseks kohe küsida. Sa oled 27 aastat teinud terminaatorit seitsmenda klassi poiss, kui sa selle bändi kokku kutsusid. Kas, kas tõepoolest terve selle aja jooksul tekkinud mõtet, et aitab, ma ei viitsi rohkem. Mul on juba igav sedasama asja teha. No siis, kui igav hakkab, siis tuleb teha mingisuguseid muid asju vahepeal ja, ja on ikka olnud muidugi, ja ma mäletan, kui kui Elmar esimest korda meie bändist ära läks, kuna mina otsustasin hakata rohkem suurema huviga tegelema mootorratastega ja, ja hängima kuskidel kuskil mingites imelikest kohtadesse mida ma isegi meenutada praegu ei taha. Meenuta ikka. Olid teised ajad ja teised inimesed, et, et siis Elmar läks ära vaatasite, ega minust vist enam asja ei saa, et mees on läinud. Ja, ja siis kui helmele täna läksin, ma mõtlesin küll, et vot nüüd nüüd nüüd küll aitab, et nüüd on, nüüd ei ole enam ilma Elmarit ta, me ei oska teha seda bändi, siis tuli Sullivan tagasi ja siis pärast seda, kui Sullivan ära läks, siis tuli jälle tagasi ja nii me oleme käinud siin neid radu ja ka ka nii Sully vaniga kui Elmariga kui Eimeliga, kui kui Sven nõuga või kõikide kõikide nende superinimestega tegelikult, kellega me koos oleme teinud, et kes teab, millal meid jälle teid kokku viivad. No kui sa peaksid hindama seda elevuse levelit, millega see, sa teete täna terminaatorit ja millega sa tegid terminaatorit algusaastatel et siis kuidas nagu tunne sinu sees ja vaimustus ja in teha bändi. Tead süües kasvab isu ausalt ja, ja päris tõsiselt, loomulikult see oleks ebanormaalne, ma valetaks praegu, kui ma ütleks, et et kõik need nii-öelda rea klubimängud, mis öösel pool kaks hakkavad on sellised etu hauguvad, tahaks juba lavale, tegelikult oled pool 12, oled kodus teleka ees mõnusasti juba õli hakkab silma tulema ja siis pead tegema selle hopp ja ja käivitama ennast uuesti. See on aeg-ajalt raske ja teinekord ei ole ka, et see oleneb sellest, kui palju klubis avastan. Kui on täismaja, siis on alati elevus suur ja, ja loomulikult, rääkimata siis suurtest kontsertidest, noh, alati on. Alati on meil õllesummerile olnud suurem mäng, see aastaga, floora Kloogaranna festival ja homme mängime me Võrtsjärve ääres, mida ma väga ootan ja, ja üldiselt meil on, meil on päris päris palju mänge, see suvi taas kord nagu iga suvi, et millid suvel ongi vist üks vaba päev veel jäänud. Et meile öeldi lihtsalt üks kontsertid, öeldi, öeldi ära ja me mõtlesime, et ah tühja et me ei pea siin hakkama sebima uut uut mängu, et parem Ingi, siis saab ühe laupäeva nagu vabalt ka tundena. Aga ma tahtsin ikkagi natuke veel siin surkida sinu nii-öelda minevikus ja muusikukarjääri alguses, et noh, noore poisina noore alustava muusikuna kõik ju unistavad meeletust rokkstaariga vääris neil on kindlasti selline, ütleme, roosiline visioon, mis kõik juhtuma hakkab, milliseks elu muutub, kui palju nad naisi saavad, kui palju nad ringi saavad reisida, et nüüd tagasi vaadata, jättes oma nendele toonastele unistustele kas on see nii-öelda sinu unistus täide läinud või kui palju see on nagu erinenud sellest, mida sa ootasid rokkstaari karjäärilt? On läinud täide küll peaaegu et täies mahus, ainukene, mis ei ole läinud täide. Sa ütlesid, et noore mehe, nagu ma alustasin, ma alustasin ikka lapsena, lepime kokku, seitsmes klass või kolmeteistaastane, siis sa oled ikka tatikas, naasen. Et, aga see, see ongi see, et me esimesi ma praegu vaatan, kuidas mu poeg 11 aastane õpib neid esimesi kitarri akorde sel ajal, kui mina 11 olin, siis mul ei olnud veel õrna aimugi, et üldse niiviisi võiks, võiks, polnud siukest huvi üldse ja, ja olla minut täide küll. Õnneks sellised asjad, et on ka, on ka, on ka antud 30000-le publikule kontserte, need katusekontserdid ja, ja selliseid mingisuguseid ka väga suured, 90.-te keskel väga suured tuurid koos Kuldse Trio kaja kosmilersiga ja, ja seal oli ikka retsilt palju rahvast, et tänapäeval nii palju enam ei käi, aga, aga ongi, ajad on muutunud? Jah, on läinud küll, ma ei ole kunagi nagu arvanud, et, et Eestis peaks olema. Esiteks alustame sellest, et, et tegelikult ma ei ole kunagi nagu väga arvanud, et mingi staar olen, selles mõttes, et et Eestist niisugust asja nagu on väga raske ette kujutada üldse. Et see oleks, see oleks meil meil olid Meil olid lausa lausa superstaarid, meil oli Jaak Joala ja meil oli noh, on siiamaani Anne Veski ja Tõnis Mägi ja Gunnar Graps ja nad need olid sellised sellised äristaarid. Aga terve suur Nõukogude liit oli ka seal taga, et kui altid ka kolm kolm kontserti päevas staadionitel, et see ongi nagu teistmoodi, et Eestis ei olegi üldse loogiline võimalik. Aga ainukene asi, mis on, mis on jäänud tegemata ja see jääbki tegemata. See kihk, et saada nagu ülemaailmselt tunnustatud Millal sa aru said, et see unistus ilmselt ei, ei täitu ja ja kas sa oled sellega leppinud? Ja ma olen sellega leppinud, mul on, tegelikult öeldakse. Öeldakse küll, et. Ah millal näiteks tean, ma sain. Ma sain seda, ütles mulle üks väga tark mees. Ja tema nimi oli Mihkel raud, kes Meister Lorenzi kenad käsi dist USAs ja, ja siis, kui ta ütles, et jah, et mul olid, vaata et mul oli enne unistus ka, et saada nagu ülemaailmselt tuntuks, aga et siis kui ma Los Angeles'es ära käisin ja kuulsin kõiki neid bännereid sadu ja sadu bändem, kes iganes garaažis mängisid ja mängisid väga-väga hästi, siis, siis noh, et temal illusioonid purunesid ja pärast seda ma mõtlesin ka, et, et võib-olla pole see ei olegi nagu. Ma arvan, et Eestis olla selline 10 10 parima artisti asemel on palju parem kui maailmas olla 6747.. Et kes teab, et ma olen näinud, mul on siin sõpru küll, kes on, kes on ka kes on ka piiri taga käinud ja, ja loodetavasti ma väga väga usun ja loodan, et jätkub jõudu ja indu ja jaksu ikkagi teha oma asja ja sellega läbi lüüa, noh, me teame Two Dragons jumala eest, sa isegi oled käinud palju, palju suurematel lavadel ja palju palju palju-palju rohkem maailma näinud, selles mõttes nagu bändiga käies, et ja metsadel praegu. Super. Mul on väga hea meel, et, et sellised, sellised artistid on Eestist tulnud ja nad on tähelepanu saanud ja. Aga mul on jah, see nagu see isu on nagu üle läinud. Oled sa veendunud selles, ütled sa seda nagu täiesti rahuliku südamega praegu, mul on sisu üle läinud. Ei, ütle, ei ütle, rahuliku südamega ja tegelikult praegu natukene natukene õige, pisut. Aga, aga ma tean, ma tean, et noh, see on tänapäeval, kui sa oled. Noh, teadagi kui sa, kui sa ei ole 20.-ks eluaastaks mitte midagi veel saavutanud, siis sa oled vana inimene, noh siis enam enam nagu on ikka on ikka väga raske kuskilt läbi lüüa, kui, kui sa oled 20 üle. Kui sa oled 40, siis see on seal ikka noh siis katastroofi. Aga ei tea, ei tea. Lähme parem positiivsete teemade peale. Järsult ära väga positiivne. Muidugi. Aga lähme veel positiivsemaks, ma tahaks rääkida, no tegelikult on ikkagi su karjäär täis selliseid noh, väga väga eredaid momente, räägime natukene sinu enda lemmiklugudest, mis sa ise oled oma karjääri jooksul kirjutanud. Sa palusid või ma ise palusin, sul tähendab öelda mulle oma kõige lemmikum lugu terminaatori repertuaarist. Jah, tegelikult vaata, see, see sõltub ka natukene ikkagi, mis siis, kui sa küsisid mu käest, siis mul oli just sel hetkel oli selline tunne, et just see lugu, mida kohe kuulama hakkame. Aga pärast hiljem, siis mul tuli riburadapidi meelde, et oi kuidas see on ka ju? Oi, aga see oli. Et, et. Aga miks see ingli puudutus, miks sa seal eile välja valisid? Tegelikult on asi asi väga lihtne, et see on tegelikult üks suhteliselt raske lugu ja, ja see lugu räägib. Kaotusest ja, ja sellest, et kui, kui mingi asi on jäädavalt läbi siis siis see on selline asi, mida, mida ainult unenägudes saab, saab veel uuesti uuesti läbi elada, et et Jasson ühe väga kalli inimese kaotusest kirjutatud ja, ja sellest emotsioonist ajendatud ja ja iga kord, kui ma seda lugu kuulen, kas raadiost või, või kuskilt siis või, või seda mängides, siis ma ikka jälle mõtlen kõige selle peale, mis on olnud. Ilus suveraadiole on täna külas terminaatori vedur esimees boss Jaagup Kreem kuulamegi nüüd sedasama lugu, millest ta just rääkis, on ingli puudutus. See, mis siin all mängib, on terminaatori 97. aasta lugu, ingli puudutus, suve raadios on külas. Jaagup Kreem. Jaagup miks seesama puudutuse lugu, see on kaheksa minutit 22 sekundit pikk, ennem mängisime juulikuu lund, mis oli umbes viis minutit pikk. See on, ütleme nagu väga kuidagi ebatraditsiooniline ühe popbändi puhul, no poprokkbändi puhul, et lood niivõrd pikad on ikka kolm 30 on niisugune klassik. Kolm 20 on see kohustuslik? Tead, pole kunagi elus? T kolme mintsa mees olnud, et, et et ma olen. Jah, tõenäoliselt ma olen, ma olen kirjutanud küll mingisuguseid selliseid kolm 20 lugusid ka aga pärast hiljem kuulata, siis ma ütlen, et midagi on nagu puudu. Et mina tahan minna sinna loosse täiesti üleni ülepeakaela sisse ja ja siis mulle need sekundid nagu ausalt öelda ei. Täitsa ükskõik, et, et ma neid sekundeid ja minuteid, kui ma lugu kirjutan, ei loe, et et meil on, meil on siin olnud ka. Kunagi ma mäletan, kui kaitseta tuli välja, mis oli ka ju suur selline suuritan ja ja kaitsjatega oli täpselt sama asi, et ta oli mingisugune viie mintsa lugu. Ja siis hakkas Dorale plaadifirma nagu ütles, et kuule, et aga võtaks selle esimese käigu ära ja võtaks ühe salmi ära ja et noh, see pole ju tähtis. On küll. Minu jaoks on loos igav, oluline või kui ütleb kidramees, et vot nüüd mul on tunne, et nüüd ma tahaks siia kohta soolot mängida, siis jumala eest, siis on see tunne õige, järelikult ta peab sinna mängima, mõnes loos on niiviisi, et aga mul ei ole seal kitarriga midagi öelda, et ma ei mängigi soolot ja siis ei ole vaja, on ju, et et see muusika tegemine on minu jaoks nagu midagi palju enamat kui, kui see, et kas sellest saab raadioformaat või ei saa, et ma väga loodan, et inimesed ostavad plaati ja, või, või ma ei tea. Tänapäeval ka noh, ostavad siis internetist nendest igasugustest kanalitest, kus saab, saab lugusid tõmmata, osta ja teha. Et ma ei arva, et see peaks olema niiviisi, et, et nüüd kuna raadios on välja töötatud kolm minutit 20 sekundit formaat, et siis, siis nüüd ma hakkan kolme mintsa said lugusid tegema, et see on niisugune, las see, las see asi jääb Eurovisiooni pärusmaaks. No kuidas on, kuidas on lood sinu või terminaatori äsja ilmunud järjekorras teie karjääri 13. plaadi vaikus ja meri Meri vaikuse meri hea, kuskile interneti peale oli siis täiesti valeinfo. Vaikuse meri, et kuidas selle plaadi peal siis asjalood on, et kui pikad lood sa sinna kirjutasid? Ahaa, ma isegi ei ole vaadanud seda, mis meil on. Siin neli, null kaheksa, neli, 19, neli, 16, neli, 11, o, kolm, null kolm lähed siis kaks, kaks, 37 punk. Kolmäki eesti lauljale tahtsite saata või? Selle loo nimi on sitapead, ma ei tea, kas. Ilmselt mitte, ja et et me ma ausalt öelda ei ole vaadanud, nii et selle selle on mõõtnud ära see inimene, kes selle plaadi kokkupanijad et need loo pikkused Diana. Kellele mõeldes on kirjutatud pala pealkirjaga? Sitta päeva. Tead, sellega oli üks huvitav asi, läksin oma kodupoodi ja, ja meil on seal selline väikemarket seal Viimsis ja, ja seal on. Seal on selle poe ees on kaks invaliidi kohta sinisinised, särgid, värgid seal üleval. Ja mina nagu ikka, parkisin sinna teisele poole parklat ja lonkisin sealt üle parkla ja vaatan, et et siis tuli suhteliselt luksuslik auto. Ja oli täitsa ilus ilm, ei olnud niiviisi vihma 100-ks või lund või rahet või täiesti tavaline, normaalne ilm. Jaa jaa. Parkis Parkis, tüüp-ide ühe invaliidi koha peal vaid pargi üle risti üle kahe invaliidi koha tuli väga ilus kasukaga, proua tuli välja sealt ja läks topp poodi ja vend jäi sinna nüüd. Ja siis ma läksin mööda ja niiviisi lihtsalt imestusest jäin vaatama, et huvitav, mis inimene ja siis ta tegi vale žesti, mis sa passid siin, et mida sa vahid, et digiei või, või pole ju invaliide ümberringi, et mis ma ei või siia parkida. Ja siis ma siis ma mõtlesin, et sellised inimesed ja niuke sitapead küll ja siis ma siis. Ma lisasin sinna veel, see on päris iseenesest päris selline. Selline rõõmus. Seen viitab, justkui oleks tegemist punklo. Väga ta suunda ei, ta on, meil on siin, meil on siin plaadi peal tervenisti kaks punk lugu, üks on sitta ja teine oli enne oli nii et uue plaadi peal on me oleme teinud ju tegelikult aastast. Mis ta on siis 95 seal, kus oli juulikuu lumi, seal selle plaadi peal oli viimane lugu, oli minu väike paradiis plaadi nimilugu, mis oli ka mingisugune kaks, 12 pik äkki või media, kahe mintsa lugu ja see oli totaalne punk rääkis hullumajast. Ja kuidas üldse ei taha hullumajast välja minna või et see ongi tema väike paradiis? Kuule, aga kuidas, kuidas on nüüd sa 2014. aasta terminaator teistsugune kui kõikide eelnevate aastate terminaator ehk et millega sa üllatad inimesi 27 aastat olles tegutsenud 27 aastat, et mis on see värskuse moment sinu loomingus täna? Ma arvan, et kõige suurem üllatus on see, et et me oleme praktiliselt tagasi oma juurte juures, et et see on selline aus Sirgjooneline enamasti tekstide peale suunatud kvaliteetne eestikeelne rokk, et, et ma arvan, et see oleks väga kentsakas, kui noh, et Two Dragons-il tuli välja plaat, midagi lahedat uut me hakkame tegema, üritame ka teha, midagi taolist. Saad veel, müüb hästi. Äkki peaks ka mõned momendid rahvapillid juurde ja kasvatava endale Mohni habemed ja hakkama andma kuuma? Ma arvan, et iga bänd Teeb just täpselt seda, mida ta tahab ja mida ta oskab, mina tahan teha sellist muusikat, ma olen teinud ju elus igasugust muusikat. Minu suur oli nii suur au see aasta, et et vilu ja Tiit Kikase kirjutatud lugu Lilled juustes, mis sai kunagi siis muusikalile libahunt kirjutatud, et see oli see aasta tantsupeo. Ja käisime vaatamas, kuidas tuhanded tantsijad tantsisid. See oli midagi täiesti müstilist, minu jaoks täiesti uus uus kogemus, et enda kirjutatud lugu ja siis ma mõtlesin, et kas tõesti, kas tõesti, et see, see oli, ma olin, ma olin täitsa täitsa avatud ja ma arvan, et et bändid, miks peakski iga moevooluga ei saa, ei saa ju kaasa joosta ja ma arvan, et see ongi suurem üllatus, et me ei ole seda teinud. Kasvõi kaua sa niimoodi sellel sedasama rada tallates vastu kavatsed pidada selles mõttes, et ähvardab ju ägedaid rokkstaare üks hetk. Paratamatult see, et vanus tuleb peale, ähvardab rokisauruse staatusesse sattumine. Kas sina kardad seda? Jah noh, kas mõtlen selles mõttes, et näe, ma ei ole praegu nagu väga jaksanud jaksan mõelda selles mõttes, et mul on, mul on minu minu suur eeskuju ja mees, kes õpetas mulle esimesed kitarriakordid selgeks kunagi ammu-ammu-ammu-ammu-ammu aastaid tagasi ta selliseks väga heaks majakaks. Ehk Hendrik Saller, ükskõik kui vanaks mina saan, on tema minust ikka veel kuus-seitse aastat vanem, et ja kui tema jaksa väe jõuab ja ta teeb super hästi, noh, ma olen käinud Smiljusid vaatamas väga mitmeid kordi kontserdil, jaa. Jaa, rääkimata teisest, suurest väga suured iidolid eesti muusikas. Ivo Linna, kes, kes linna eest mängis meil pulmas ka kunagi 10 aastat tagasi, nüüd juba, aga näed, käisin teda vaatamas paar aastat tagasi Kuressaares lavale, teeb alla kõik on kõik, on väga hästi. Et ma nagu ütleb elav klassik, Getter Jaani. Me kõik jääme ju vanaks teatavasti. Ja mis seal ikka, eks ole, ja ega üllatused nendele, kes kesi. Võin võin saladuskatte all öelda neile, kes käivad, virisevad, kirjutavad interneti igasuguseid sapised, kommentaarid, mida sa, vanamees, enam-vähem siin üldse enam teed siis keegi mitte keegi siiamaani teadaolevalt küll ei ole nagu paremaks läinud, et pigem mäe eakaks ja ma arvan, et termikuse nagu niisugune kvaliteetne vein, et ta läheb aastatega aina paremaks ja paremaks.