Ütleb maris Johannes, eelmisel nädalal rääkisime keele kõrva saates luulest ja keelest, siis võtame täna teise äärmuse, räägime slängis diakeelest. Kas võib öelda, et luule on nagu üks selle arenguots ja släng on justkui keelekasutuse nii-öelda teine vahejaam? Küsin seda slängi uurijalt ja keeleteadlaselt. Tõnu tenderilt sõltub alati kindlasti vaatlejast või sellest, kes, kes mingit teemat käsitlusest. Eks luule, igaüks ka silmas, mingeid kindlalt luuletajat või luuletust on kindlasti väga ilusaid, kauneid luuletusi, aga mõtleme kasvõi meie Marie Underi peale. Kui teda süüdistati, milles. Tema need sensuaalset luuletused pikki sukki, mis lõppeda ei taha sõltub kindlasti ajastust, vaatlejast, aga miks ka mitte, paneme nad seekord siis ütleme ühe skaala erinevatele boonustele. Seal on selline klassikaline, selline stereotüüpne lähenemine, miks mitte, teeme nimodi? Teeme niimoodi, nii toon teile nüüd ühe näite slängis, kus ma ise noh, mõnes mõttes ei suutnud kommunikeerida, mul tekkis selline väike tõrge või segadus, oli see, et üks noor inimene, moekunstnik rääkis pikalt ja laialt sellest, et vot selline asi on nagu sportlik luuk siis Mosofoo, et kus on lukutööstus, arenenud on sportlikud lugude, siis on laisad lugude võib-olla seksikad lukud, et mis see kõik on asi siin polegi see sportlik luuk tähendab lihtsalt nagu sportliku stiili või inglisekeelsest sõnast kui väljanägemine. Ja, ja see kuulus nagu iseenesestmõistetavalt selle erialakeelde nemad üksteisega rääkisidki, nii et noh, et see lukk on sportlik ja see on selline asjalik Lucia ja oligi kõik. Aga, aga vot see oli see, et kui see termin minu jaoks konkreetne asi, lukk sattus samasse valdkonda, millest oli jutt, siis tekkiski segadus just selle slängi desinformeeriv võimalus. Kas seda tuleb nagu tihti ette või, või see on ainult selline naljakas vahepala? Ma ei tahaks olla siin keelepolitseiniku rollis, kelle jaoks on ta nüüd täpne selge info, samade lugude mille, mille näiteid ja tõite nende jaoks kindel mõiste, mida nad selle terminal kasutavad ja inimese jaoks, kes ei kuulanud, ütleme sellesse tsunfti kelle jaoks see termin ei oma mingit tähendust. Võtame näiteks mingi näiteks mingi näite geneetikutel või füüsikutelt või arvuti friikidelt, näiteks kui me ei ole kokku puutunud, oleks arvutivaldkonnaga. Kui see oleks nii populaarne, mis oleks täiesti suletud ring. Me ei pääsegi sinna sisse ja meid ei saagi nendest terminitest aru, aga kuna kõik paljuski kasutanud arvuteid igapäevaelus ja nii edasi levivad ka väljendit kitsamas ringis laiemasse ringi. Seal mingi määral paratamatus, et üks inimene ei saa kogu keele skuv keelesüsteemi hõlmata, olgu ta suur keeleteadlane tegelikult päevast päeva hommikust õhtuni või ühest hommikuni, see on võimatu. Anname siis selles längilaga definitsiooni, mis on siis släng ja teisalt oleme me ju kõik kuulnud ka sõna-argoo žargoon. Laialt piiritleda võib öelda niimoodi, et iga uurija peaaegu on andnud oma tähenduse. Klassikud on rääkinud seda, sest me kõik teame, mis on släng Akatsusele defineerida või inglisekeelses kirjanduses on öelnud seda, et nujah släng on selline nähtus, mis hülgab pihku, käärib käised üles, hakkab tööle, nii et öelda, et, et oleks hea täpne slängitermin olemas. Seda ei ole. Kui me räägime sängist inglise keeles või Arco tähendust inglise keeles kontekstis, siis on see tähendus üks kumera kee prantsuskeelest, siis on Argo tähendus veidi teistsugune ja žargooni teistsugune siis natuke ajast ajastus, kus me, mida me vaatleme olnud, tegime siis kas keskajaga või hilisema ajaga nüüdisaega näiteks. Võtame 20. sajandi kaheksakümnendad üheksakümnendad aastad, inglise keeles tähendab žargoon siis esiteks erialakeelseid termineid näiteks autojuhtide moekunstnikke, oma erialased terminid või nii edasi žargoon tähendas ka veidigi kitsamas tähenduses siis ka pidžingeelt ütleme, segakeel, kui kuni sa nüüd veidi üldisem sele täpne sünonüüm, aga ütleme siis selline segakeel vene keeles tähendab žargoon sisuliselt sama asja, mille kasutab tamiseks prantsuse keeles, on olemas termin ARGO inglise keeles släng. See paras nüüd kokteile, mis on praegu esitatud eesti keelde, on need terminid tulnud kasutusele erinevatel aegadel nähtust, millest me kõneleme, ütleme tähistuse esmalt sõna Argo, see tuli Eestis nüüd keeleteadus kasutusele 20 sajandi kahekümnendatel aastatel, kui Tartu Ülikoolis, Andrus Saareste professor Andrus Saareste juhendamisel hakati uurima siis ka sellist kõnekeelset nähtust ja see oli seotud, eks ole, sellega, et Andrus Saareste isoli prantsuse orientatsiooniga, oi, tema tundis prantsuse keelt, kirjandust, oli sellega väga hästi kursis saksa keelt ja nii edasi prantsuskeele maine oli midagi muud. Kahekümnendatel aastatel Eestist tuli kasutusele siis selle keele nähtuse tähistamiseks mõiste Arco ja paralleelselt ka erikeel saksa keele vahendusel läks aega mööda ja pärast teist maailmasõda sattus ikkagi Eesti siis nüüd ka Vene mõjusfääri ja sarnase mõiste tähistamiseks räägiti šargoonist. See tuli siis viiekümnendatel aastatel kasutusele. Põgusalt. Olgu öeldud, et esimesel iseseisvusajal teati, et inglise keeles on sama mõiste tähistamiseks olemas inglise keele terminid, släng, aga see juurdunud ja sängist hakati kõnelema või see termin tuli kasutusele 20. sajandi kaheksakümnendatel aastatel. Suur mõju oli siin näiteks ka ma arvan, Soomel meil, kuna see Soomele ikkagi Eestile aken Euroopasse soome keeleteadlastel uurijatel kirjutasid, kõnelesid ikkagi slängis teha ja siis võtsid ka eesti keeleteadlased üle termini släng. Me oleme rääkinud nende sellest üldisest nimetajast, aga mis asi see on? Võiksime öelda seda, et punkt üks, terminite tähendused on aja jooksul muutunud ja see mõistan avardunud inglise keelses kirjanduses tähistab släng põhimõtteliselt sama keelenähtust, mis prantsuse keeles on Arco ja vene keeles žargoon eesti keelde, nagu märkisin, termin tarkov, žargoon, släng käibele tulnud erineval ajal erinevatest keeltest. Kuid ühe sama keelenähtuse tähistamiseks meil on, ta tähendab ühelt ametikeelseid väljendeid, nende öelda professionalismid Bidzingeelt või teist keelt matkivad segakeelt. Mina olen püüdnud kuidagi seda valdkonna enda jaoks piiritleda mingile sotsiaalse rühmale või grupile või, või ka sõpruskonnal eriala inimestele omane peamiselt kõnekeelne nähtus, sõnavaraline nähtus, kuigi mõned tahtsid rääkida ka süntaktilist lausetest tekstidest juba, aga peamiselt on sängi puhul tegemist ikkagi kõnekeelse sõnavaraga ja mida mitmed keeleteadlased on rõhutanud, see on elavates keeltes loomulik keelena. Et seda tuleb kindlasti rõhutada, et tegemist on elava keele tunnusega. Nii et mõnes mõttes ka keeleloome kindlasti keeleloome kuulub siia alla ja keele hääbumisele viitab kindlasti see, kui keeles puudub släng. Näiteks Siberi eestlaste puhul on Ta on juba siin, ütleme, 19.-st sajandist, kui seal näiteks nooremal põlvkonnal kaob keelekasutusest ära släng või näiteks sama on kõnelenud Rootsi eestlaste puhul näiteks Helga nõu. Sama asi näiteks kolmanda või neljanda põlvkonna Rootsi eestlased, kui see släng sisuliselt kaob, see on kindel viide sellele, et keel hakkab hääbuma. Noh, mõnes mõttes te olete pannud ka vastuse sellele, kuidas seda sängi siis hinnata, et kas nüüd vulgaarne või vähemalt selline lihtsustatud ettekujutus on olnud, see släng on midagi risustavad või need on vead ja nad on nii-öelda negatiivse märgiga. Tuleksime, võib-olla veidi tagasi tohib pikemat, ka ajaloo juurde. Esmalt tähistas släng keelähtus ikkagi varaste või kurjategijate hulkurite keelt ja see on üks põhjus, võiks ka veel varasemasse aega tagasi minna, mitmes klassikud, sümpaatrits ja nii edasi ja nii edasi on viidanud sellele, et släng kui keeleloome on sama vana kui seotud kõne ja mõned väidavad asjatundjad, et väidetavalt savitahvlitel olev eeposes Gilga mäss seal on juba slängi sugemeid või on viidatud, ütleme, antiikautoritele, Kreekast, Õiga, Roomast, isegi Petronius, ütleme maitsekunstnik tema väidetavalt olevat kasutanud slängisõnu, rääkimata plahutusest või teistest. Aga kui me jõuame ikkagi keskaega, siis 14 15 16 sajand juba mõeldakse sel ajal kurjategijat hulguste keelt ja see on üks kindel põhjus, miks on omistatud, ütleme, Slangile kasesaladuse funktsioon väidetavate salakeel või ka, et see on vulgaarne. Esmane põhjus on see aja jooksul, ütleme, on hakatud üldistama, et varaste erialakeel aga näiteks hoopis sõdurit, et teiste sotsiaalsete gruppide või ametirühmade erialakeele analoogia põhjal on hakatud eelistama. Kui me räägime nüüd suhtumisest slängi, siis toome näite, ütleme, et 20. sajandi kolmekümnendatel aastatel akadeemik Ligatšov rääkis vene šarcounist võrdlemisi vene slängis ja, ja tema oli kindlal arvamusel, et see On negatiivne, läbinisti, et see peab kaduma ja kindlasti kaob ka keelest. Või kui ma mõtlen ka eesti näidete peale veel 1900 kuuekümnendatel aastatel lugupeetud võivad Gerda Laugaste on arvanud ka, et see on ikkagi kõnekeelenähtus, mis risustab keelt, pärsib arengut, keele arengut. Muuseas, kõnekeele ja kirjakeeleregistris on muidugi erinevad ja keelekasutus on täiesti erinev ja sõnavara kasutus on erinev ja, ja kindlasti olla teatud üldistumine või univelleerumine võib-olla vaesem, kui me vaatame verbide kasutust ja nii edasi, et kõnekeelel pole vaesem. Aga siin on lihtsalt teised teised vahendid, eks siin on oma emotsioonide suhtumise näitamiseks mingit muud vahendit, kui see on, kui see on kirjakeeles võimalik, sa pead kirjakeeles kirjeldama kõik selle, mida me võib-olla siin lihtsalt pilgust saame aru, mis mõttes sina või mis ma ütlen mina. Et siis ühelt poolt tuleb välja see, et suhtumine sellesse nähtuses on seotud sellega, et ma nagu mõistan hukka ka selle rääkija või noh, loomulikult no kes see siis ütleb, et nüüd see kurjategija seal minu sõber on või et see ei kuulu nagu üldse arutamiselegi, et, et hinnang keelele läheb siis kokku hinnanguga sellele. Selle ja isikutele või grupile kindlasti kindlasti see on üks. Teine koht, kus igaüks ise ju seda slängi me oleme kõik kasutanud koolis. Põlvest põlve antakse sängi sõnu edasi, see kuulub nagu siin asub kultuuri täiesti muuseas, väga huvitav on see, et ka arhitektuuriklassik, meil üks Villem raam on oma üliõpilaspõlve ajal näiteks kogunud Tartu koolide õpilasslängid. Tema kogud on alles käsikirjalised, Nad jagas ankeedid välja ja köitis ära, vaadates seal ütleme kas õppeainete nimetusi ja nii edasi täpselt ikkagi sarnased, teatud lühenemised, sufiksilõpud, sõnalõpud või, ja nii edasi, see on väga sarnane. Jah, tõepoolest dub aine nimetus, tuleb mõelda, uus uus sõna, juuksed aga aganad malli Tähke väga sarnased on nad seal on tõesti ka tehtud lihale iseäralik tunnus. Ja sest lõpuks sa sellele võib-olla ehitad oma identiteedi üles seal see meie ring, kus me nii kõneleme, aga kuidas nüüd psühholoogiliselt seletada seda slängi vajadus, noh, ühelt poolt jah, et see ongi see minu minu ring, teisalt otsib släng siiski selliseid väga säravaid ja huvitavaid kujundeid ka noh, peale selle, et lihtsalt tõstab sõna inglise keelest eesti keelde ja hakkab seda nii nime Tähendab, kui alustada nende funktsioonidega, siis näiteks ja, ja fleksner Ameerikast kapitaalse slängi sõna autorid on toonud sellised näited, et või põhjuseks, miks rängi kasutatakse, on see, et släng saab olla lühike ja löö ta Sadal uudne ja mängida keelega. Üks võimalus on põgeneda nagu igapäevase elurutiinist. Järgne põhjus võiks olla see slängipruuki ja soovib endale tähelepanu tõmmata ja rõhutab ikkagi seda, millisesse gruppi, klassi seltskonda ta kuulub. Meil ütleme Eesti poliitikas ei ole see nüüd tavaline, aga Ameerikas näiteks poliitikud kasutavad slängi siis rahvalikkuse saavutamiseks neil nüüd ütleme, ega seda nüüd väga hästi sellesse ei suhtuta. Sõrmul valve näide tuleb meelde kunagi vist, kui Mart Laar oli esimest korda peaminister kõneldes ja pagulastest või põgenikest, need olid kurdid, kui saime käpa peale neile, seda pandi isegi pahaks. Ma mäletan hästi, pressist pandi pahaks sellist väljendit. Siin sõltub ikkagi jälle ühiskonnast. Siis üks Taani uurija heering väidab seda, et Slangiga saab kasutaja, selle kasutaja rõhutad oma subjektiivset hinnangut või suhtumist, olgu inimesesse või asja või nähtusesse ja stania uurise heeringu arvates ei pea slängiväljendid alati mingit sõnumit infot kandma. Nad võivad olla teest absurdsed, lihtsalt keelemäng. Kui selline see absurdsus juhibki, siis selle vastuvõtja, et siis mingile absurdsele rumalale ja näitab jälle omakorda suhtumist slängisõnade, et taotleda keelelist ökonoomsust. Dolla lühidalt lakoonilised ja samas võivad ka inforikkad. Aga samas ei pruugi släng olla jälle alati lühike, vaid kui me tahame rääkida hinnangust oma suhtumisest, võivad olla Tudengisõnade väljend hoopis päris pikalt tegelikult, et släng on mitmekihiline, polüfunktsionaalne nähtus ta viima taga laia tähendusvälja üldised võiks need funktsioonid kokku võtta, nii et ühelt poolt võiks olla keelelise ökonoomse või lühiduse saavutamine. Teisalt ikkagi see efektiivsus, oma suhtumise rõhutatud väljendamine. Kolmas mida tuleks kindlasti rõhutada, on see, et olla uudne või humooritseda, mängida keelega ja eristada ennast teistest oma olemuse rõhutamine. Need võiks olla need põhilised, valdavad funktsioonid kus tegemist langiga, kus kõnekeelega need piirid on hägused, kui alustasime sellest lukust või Lukist esmalt võib-olla slängi sõna, mingi eriala tsunfti terminit mitmed kihid juba seda kasutavad ja mis need rühmad võib ta levida, ütleme need kõnekeelde ja raamatute kaudu. Mõni üksik sõna on jõudnud ka, ütleme kirjakeelde tervitustest, kui me räägime, et need on no mitte päris lännaga juba kõnekeel näiteks Tallinnas kaheksakümnendatel, 90. aastal möödunud sajandil tervitusi kui paljude Mui, tšau ja nii edasi, need laen oli paarikümnest keelest, ütleme õlalepatsutus ja nii edasi. Kui teil näiteks Eesti Raadio mingi post tuleb, vastus sõltub teie suhetes, kuidas te tervitate, et mina vist ikka oma professorile ülikoolis ei tahaks ka niimoodi õlale patsutama, aga siin ütleme kuidagi kolleegiga võib noortega suheldes, ütleme see näitab suhtumist, et me oleme tsunfti liikmed. Aga võidab näiteks keelega mängida ja väljend pikalt näiteks selline viide kraatsele suudlen kätt ja muid rippuvaid kehausi, et kui me seda ka need sängiks loeme, jälle pikk väljend, ütleme, et on nii vana, et kui pähe koputada, vaat siis Altmulla kukub, ütleme, et erinevad võimalused funktsioonidest olla ökonoomne või väljendas väga pikalt. Kui võtta nüüd kokku need üldised mallid, kuidas tekivad slängisõnad või millised on eesti slängi sõnavaraallikat, siis võib öelda, et släng tekib ikkagi nii, nagu keelelised seaduspärasused ette näevad. Normaalsed keeleloomeprotsessid. Et üks asi on see, et tähenduse muutmine või markeerimine. Mitmed uurijad näiteks on defineerinudki, et kogu släng ongi tegelikult metafoor nende jaoks, nagu see just see tähenduse muutmine, markeerimine ongi slängisõnade kõige vaimukamad väljend võivad tekkida ka siit iseenesest eks, kui kõneleme kapist, noh, on mõeldud siin, ütleme näiteks antud kontekstis tugevat isikut, ütleme veel, selline lühikene neljakandiline soeng ka ja muuseas torkavad silma, siis on tähistatud selliste inimestega kapina või, või näiteks ka krokodill, ütleme ebameeldiva inimese või naisterahva puhul metonüümiline üle kanda näiteks pats oleks siis näiteks tüdruk või näiteks kasvõi nägu nägin seda nägu, et suvaline inimene on jälle nagu selline ülekandeline tähendus või nimede üldistamine slängis üsna tavaline täitsa kõnekeelne nähtus, ütleme soomlaste kohta pekad või hullad või nii nagu teise maailmasõja ajal olid sakslased suitsu ja nii edasi, see on täiesti tüüpiline. Kindlasti ei saa sandi puhul mööda võõrkeeltest seonuds rängile loomulik ka laenamine teistest keeltest ja sina eri perioodidel on need laene tulnud erinevad keeltest ja siin sõltub ka kindlasti ka laenamise osakaal sellest seltskonnast, kes mingit slängi kasutab. Tänaseks vähemalt kindlasti on oluline rõhutada inglise keele osa aga, aga on ka laenanud saksa keelest vene keelest ja nii edasi. Näiteks muusikutest bäkki laulma neid taustalauljad, jah, play tulevalt võetud videovõtted seal nüüd erialakeeled. Või no kõigepealt oli arvutikeeles näiteks screen ekraani ees, kui ta on juba sealt laiemasse seltskonda levinud, näiteks öeldakse, autos istutakse, lükkas kriin puhtaks, et sa ei näe muidu välja vaadata, siin on ühed esiklaas, näiteks juba viitasin praegu Allan Roosilehele Aimar laulikule, kui nad olid kunagise peda üliõpilased, siis uurisid, kui palju on Tallinna keskkooli külastel laenamis kehtest laenatakse, kui palju neid on siis nad said väga väikse osaline, tähendab, umbes kolm protsenti võiks laena olla tänapäeva olukord on hoopis teistsugune. Aga kui näiteks Mai Loog, kes kirjutas ka doktoriväitekirja ja on läinud ka slängi sõna ära sale jah, justkui tema vaatas neid 80.-te lõpul, siis tema andmetel oli 15 protsenti laensõnu. Roosilehelaulikud olid tehtud 79. aastal, nii et laenude osakaal on kindlasti muutlik. Kui me räägime, läheme juba kriminaalse subkultuuri, siis Rait Maruste 80.-te lõpul brošüür oli kus oli ka sõnavara sees ja seal oli 531 sõna ja väljendit ja nendest pooled olid sisulised laenad võõrkeeltes põhiselt just vene keeles, nii et siin on näha, et see osakaal on täiesti erinev. Mingil eluetapil oli Põhja-Eestis väga tugev, selline soome keele mõju või, või, või see släng tuligi nagu sealt Soomest, sest see oli meil mingil määral niisugune eeskuju, ma, kuhu me tahtsime nagu püüelda, nüüdse soome keel on nagu taandunud, et need on see inglise keel tulnud, et kui palju see näiteks, kui me laename slängi just sõnu. See keele prestiiž määrab selle laenamise maa või laenukeele. Ma olen täiesti kindel, et see roll on väga oluline või prestiižse mängib osa, tõepoolest Soome oli riik, kuhu me vaatasime ja mõelgem, kui kaheksakümnete aastate lõpule, kui paljud õppisid ikkagi soome keelt, milline buum või huvi oli soome keele õppimise vastu, siis aga nüüd nii kummaline kui ei ole suhteliselt soomlaste inglise keeles, et pead, seda ma tahtsingi öelda, just nii, et kuidagi üsna kurb tendents, kui rääkida ehk inglise keeles, kui me räägime õpilaste puhul, siis mõjukat kenasti keskkond temaga, ma räägin ka filmidest, telesaadetes, sest arvuti kasutamisest loomulikult inglise keel tuleb sealt varasematel aastatel, ütleme vaadata rohkem Soome televisiooni ja nii edasi, siis mõjutasid soome keel või kui vaadati saksa taevakanalilt puhul saksa keetrilt, siis nüüd on see massimeedia ikkagi inglisekeelne, see mõjutab kindlasti väga palju. Aga vene keel siiski on. Määranud kas ei ole niimoodi, et noh, näiteks, et vene keel on seal valdkonnas, mis on nagu kuidagi seotud selle, selle veneri, ütleme, sõjaväekeel või vangide keel või et kus see subkultuuri enda sees on, seda keelt kõnelevat rahvast? Kindlasti kui mõne aasta eest una ilmaga tegustasime ühe raamatu, siis sealt tuli ikkagi välja, kurjategijatel on subkultuuri mõjutused ikkagi väga venepärased kui ka see sõnavara on tõesti väga venepärane. Kui me räägime nüüd sõjaväes, siis ma ise olen ka 80.-te aastate keskel olnud kaks aastat Vene armees, see mõjutus ei ole kindlasti seal, et vene armeest, aga nüüd on vaadeldud ka bakalaureusetööd, logistilised on vaadelnud ka nüüdset sõjaväeslängi, ütleme siis siin ikkagi on tendents ikkagi, et inglise keele mõjud on päris suured noorte mõjutused, et jumal kui muusikast, filmidest nii edasi, nii et siin on juba nihkeid nihkeid toimunud. No kui nii-öelda kunsti valdkonda veel korraks põigata, siis tihtilugu on film mängitud teatud subkultuurile ja vastavalt sellele on ka selle filmikeel. Ta, ja kes ei võta vastu sedasama nähtust pildiliselt, esteetiliselt kanaliseerib kogu sellise pahameele just keelele ja tõlkele. Ta süüdistab tõlkijat selles, et ta on üks igavene roppi vastiku suuga vanamees, kes on tema selle filmi nagu ära rikkunud või. Kahtlemata, et eks kunsti tajumisel on nii, et mis ühele meeldib, see teisele vastuvõetamatu ja nii edasi, et. Mulle meelega ei saa parandada seda, mida tegelikult esitab kogu see esteetiline bukett. Eks ühelt poolt on küsimus muidugi ka selles, et tõlkimine on üks väga-väga peenike töö, suur kunst, kuidas kanda, ütleme üht kultuuri tuur ühest keelest teise, noh, see on, see on tõesti niivõrd keeruline asi, et ei oska mina täpset retsepti siin anda. Kui keegi on püüdnud ikkagi olgu siin näiteks kas või Peeter Sauter need kõik tema tõlkeid lugenemine edasi tõlkida siis tema, tema tööd ma küll tunnustaksin päris kõrgelt ikkagi. Aga see on maitse küsimus ja maitse üle vaieldakse väga kõvasti. Minul oli ka just näide sellest Artur Milleri näidendist mis omal ajal oli, eksole proovireisija surm. Me tõlgiti ta müügimehe surmana ja see näidend keel hakkas, hakkas laval teistmoodi elama või noh, ta andis, see keel nagu toetas kogu seda kontseptsiooni ja see lavastus raputas maha kogu oma 50 aasta vanused taga, eks ole, ja noh, ta tuli nagu tänasesse päeva meie päeva, mis siis, et Miller oli ta kirjutanud aastal 49. Et nii, et noh, see on ka üks märk sellest, kuidas sa nii-öelda keetja sängi õigesti kasutades saad sellise noh, täiesti adekvaatse kontakti selle maailmaga. Kui ikkagi mingi asi on mõeldud, näiteks luud on mõeldud tõesti tänava pühkimiseks või trepid puhastamiseks ja, ja see ei ole mitte mõelda näiteks ka hammaste pesemiseks, et õige asi õiges kohas annab ikkagi tulemuse ja kui me räägimegi subkultuurist või, või ma ei kujuta ette, kuidas saaks kurjategijad või tõesti, ütleme, sellised elupõlised retsid, panna siis kõnelema mingit poeetilist keelt tsiteerima siis näiteks Shakespeari või nii edasi. See viimane küsimus selles, et kuidas toimida avalikus ruumis, no siin, kus me praegu oleme näiteks, et kui palju taunida selliseid stiilimänge või vägas längilist olekut eetris. Eks siin sõltub kõik inimesest endast, tema haridusest, haridusest meeldib stiili rohkus isenesest ja kui nüüd tulla jälle selle alguse juurde või ka riietuse juurde, et meeldiksid siin olekski erinevused, ütleme oleksitegi õhtuülikond, mis on teatud kontekstis kasutada õhtul teatrisse minnes või pidulikumas seltskonnas viibides. Spordidress kuulub, ütleme vaba naise juurde spordi juurde ja nii on ka keelekasutusega sõltuvalt tema vanusest, ütleme siis, ma ei tauni sugugi slängi või selle kasutamisest teatud kindlal eesmärgil, olgugi noortesaates või noortega suheldes kindlas kontekstis, aga seda nüüd propageerida, et noh, tõesti nagu eelpool nimetatud, et luuaga hambaid pesta ikkagi ei ole otstarbekas iga asi omal kohal, inimestel peaks olema hea stiilitunnetus, kellega, millal, kuidas kõneldakse, kuuluks nagu hariduse juurde. Selle mõttega täna lõpetame, stuudios oli slängiuurija keeleteadlane Tõnu Tender ja kuulas, küsis toimetaja maris Johannes kuulmiseni.