Tere hommikust, head raadiokuulajad ja ilusat pühapäeva hommikut, jutusaade alustab ja meil on täna stuudios väga hea meel võõrustada Peeter Oja, tere tulemast Vikerhommikusse. Ja Peeter on täna hommikul seepärast siin, et juba loetud päevade pärast esietendub Peetril uus monotükk, mis kannab väga intrigeerivat pealkirja. Kui loll võib inimene olla, aga enne kui me tööst ja tegemistest rääkima hakkame? Ma tahan küsida, missuguseid sinu pühapäeva hommikud välja näevad, kell on praegu veidikene üle 10 saanud. Kas sa reeglina magad või oled juba ammu üleval? Eiei reeglina ei maga, ma jah, ma ei mäletagi, millal ma viimati magasin kella 10 ajal, siis pead sa tulema kuskil varahommikul koju kuskilt. Et siis, aga ma ei, mul ei ole meeles, tavaliselt olen sõltumata päevast, ma olen ikka kuskil kuue-seitsme vahel on täiesti täiesti selline reeglipärane minu jaoks. Magan täis, ma ei noh, võib-olla ka vanuseline kindlasti. Kindlasti on ka selles võib-olla, aga ma magan oma une täis. Sest mina olen magama kuskil poole 11 paiku. Pluss miinus vahest on varem kui ma väsinud, vahest võin ka porgateiste ajal minna, aga me oleme vaadanud, ma magan kuskil seitse tund, seid no sinna kaheksa alla, aga seitse olen küll, aga võimaluse korral magan päeval. Kui mul võimalus on, siin siis selline väike siesta on puhas, tervist, tunnikene ja peale sööki on väga mõnus. Sarnisse tunned ennast aega täiesti ka paari päeva pärast sinna uus vanade väljadena. Ei, ma tunnen ennast täitsa tavaliselt, et ma selle selles ei, mitte midagi erilist. Minu töö vorm on nii nagu on, kui loll inimene olla, tänas saadik teadnud, hea küll, haldjas isegi sellele saavad inimesed, vastus on kindlasti, ma arvan. Aga ega see vastuse andmine sellisele küsimusele on, on ka piisav? Noh, jah, ma arvan, et me, igaüks kohtame elus piisavalt selliseid selliseid rumalusi, mis takistavad edasiminekuid ja ma arvan, et sel teemal me maa räägiks. See eelmine monotükke, mis sul oli, mis kandis pealkirja nüüd tõesti aitab jamast oli erakordselt menukas, tegelikult 19 päevaga 22 kohta etendus andsite ja vaatajaid oli üle 10000. Nii väidavad, et kas see on põhjuseks ka selline edu, on põhjuseks, miks sa nüüd uue monotükiga välja tulid, vaid tõesti, sul on nagu midagi öelda ja sa kohe mõtlesid, et on aeg. Haa, ma olen ka, mul on kogu aeg, ma esitan endale küll sellist küsimust, et kui ma midagi ütlen, et et äkki oleks olnud vait olla, äkki üks peab ütlema ja tegelikult inimesed on ju ajaloo jooksul nii palju öelnud. Tekib küsimus, kas on ikka midagi öelda? Vaikus on kuldne, nagu laul, laulusalm ütleb. Aga põhjuse põhjus on pigem see, kuna mul on selline eriala nagu näitleja. Ja, ja see esimene jah, võib nimetada, see on, oli, läks korda. Siis mulle meeldib see vorm iseeneses, see üksinda laval selline standablik kohati improvisatsioon, kuv, vähemalt tal on võimalused publiku toel siis improviseerida, teemasid arendada, kuulata publikut, see on selline nagu noh, palju inimesi koos moodustavad ühe part Henry mulle, et see on põnev, see on põnev ja see mulle meeldib, ma tunnen ennast hästi, ma arvan, et laval. Kuigi paljud on öelnud, on öeldud niimoodi, et noh, et ei tohi ennast hästi tunda, et kogu aeg peab olema mingi segav element minu meelest. Et midagi teha üleüldse, mis valdkonnas inimene peab tundma ennast hästi. Inimene peab tegema seda mõnuga, tal peab see meeldima ja siis on ka tulemus vastav või vähemalt selle tulemuse hea tulemuse potentsiaal on suur. Aga kui sa tunned ennast ebakindlalt, seal on paha ja niimoodi ja siis on häirivaid elemente, siis ei tule sellest midagi. Aga mina tundsin ennast hästi selle selle, see tähendab, et on seal ja, ja siis tekkiski mõte, kuna meeskond töötas hästi. Tuur läks hästi. Miks mitte teha? See oli tore, mulle meeldib olla teatrilaval. Olla teatrilaval, aga kus ma, kus ma siis veel. Ma tahaksingi küsida su käest täitsa lõpetasid lavaka 86. aastal sind kasin samuti vanem sinna Estoniasse, aga sa läksid. Paneme siis mind suunad, tee enda tahtel, ma ise ajasin selle välja Tartusse Vanemuises. Sest siis oli veel see kunagi vis Panso ja Ird ei saanud omavahel läbi ja siis oli Tartu oli üldse selline. Ajasid oma rida seal Toominga ja Hermaküla stuudiod ja nii edasi edasi, aga siis kuidagi Irdolini vana asi oli kerge juba seal ja asjad hakkasid teistmoodi minema. Ja siis mulle, kuna ma Tartu on, on pikki aastaid meeldinud, mina pean küll seda oma teiseks kodulinnaks, mulle meeldib Tartu siiamaani piss, läksingi. Miks sa ei saanud klassikalist viidet? No vot mis sa kostad, nii läinud, lihtsalt, eks ma olen ise kaasa aidanud, Ma olen alla asjadel lasknud minna lihtsalt niimoodi. See on väga huvitav, sellepärast et kui teie kursus lõpetas seda, nimetati Peetrite kursuseks. Nimetati sind sinu ja Peeter Tamme. Ja teie kursus oli erakordselt väike, võrreldes kursustega, mis olid enne ja tulid pärast neid oli 12 reeglina oli seal kuskil 20 kanti või alla alla peale natukene. Ja teil oli väga keeruline kursus, nagu ma olen kuulnud. Et paljuski räägitakse sellest, et võib-olla on põhjus selles, mille pärast see kõik nagu väga väheseid ju tegelikult teie kursusest on jäänud näitamisega tegelema. Seda küll jah, aga ma ei tea, kas kiirul vaata, inimesed ikka vaatavad oma oma posti otsast, noh, teatriinimesed vaatavad, nii. Ma mäletan, et nüüd juba kahjuks meie meie keskelt lahkunud minu kursusevend Priit Künnapas hästi tore tore mees oli. Ja siis oli esimene mõte, lavakunstikateedrisse saab siis. See oli siis näitlejaks ja esimene tund oli Reet Neymari tund. Sissejuhatus erialasse oli see noh, kus võeti läbi siis kõik kursused, mis kujunes rohkem sellise paljuski tänapäeva kroonika tal tasemele, see plats oli vähe, nii et vähe ei olnud. Aga siis ta esimeses tunnis küsisid, kas keegi tahtis saada näitlejaks, miks te just valisite selle, miks te arvate, teis peab saama näitleja ja siis küünabrus. Priit ütles, et ega ma ei teagi, kas ma üldse tahan näitlejaks saada. Täiesti šokis tähendab üks käik pidada, aga seda, et noormees, kas te saate aru, sajad noored tahavad saada näitlejaks ja ei saa ja teie saate sisse esim, tegemata saavutamata, õppimata veel midagigi deklareeritud, teagi, kas tahad, see oli täiesti noh, selline sõrm. Igaüks vaatab seda asja kui keeruline kursus või mis sealt on tulnud, noh mis on ka arusaadav oma mätta otsast. Luiks teie õpetajaid või sinu õpetajaid oli ka Heino mandri kui ka Jüri Järvet. No need nemad olid põgusalt ja nad andsid mingi mingi periood Küla ja Lembit Peterson, eks ole. Aga ma olen kuulnud, et tunnid Jüri järveti ka olid, olid terve kursuse nii-öelda kõige legendaarsemaid tunnid. No ma ei, ma ei oska öelda, kas teil legendaarsemaid tunnid ta oli ise selline, palju ta nüüd oskas niimoodi õpetada kui tagantjärele. Aga ta oli ikkagi Eesti teatri suurkuju ja midagi ta tegi, eksterni vigurdab ka pall seal ja ma ei saanudki aru, palju ta nüüd mängis või palju ta, kas ta oli väga hajameelne oma olekult, selline. Aga kas kõik on oi kui noorte ja just ma tahtsin lihtsalt nalja, sai mingi monoloogi nali on olnud sinuga her värvidega. Aa, ja sa pead seda silmas, see oli vist jah, mõni tund, mai tea, kas oli esimene ütleme, esimene tund oli ja siis ta sai nimekirja seal kursus on, istusime praegult Kaarli puiestee sisse Suvorovi puiestee üleval, kus me väike lavaruum oli, istusime seal ja siis ta andis mingi ülesande, mingi tööd on vaja teha, noh see see ja teeb, kes tahab minna. Noh, ja siis kõik vait. Ja siis lõpuks mõtlesin, okei, et ma proovin. Siis ta võttis nime kiretaks proovima Ma proovin, priovin, mul ei ole sellist nime. Tsirkus ole ikka muna loogika oli ka mingi nali, mis sai, ma ei mäleta, jah, oli vist, kui ma ei mäleta selliseid asju, ma, ma tean, et Liina Tennosaar võib tammenädalaga ammutanud neid, Liinal on hästi ja selline hea mälu igast igasuguste asjade peale ja siis tal on ka piisavalt fantaasiat juurde lisada, aga aga mul ei ole jah, tihtilugu need asjad meeles. Aga seal ei olnud ka siis päris kerge sinu jaoks on. See on õigesti teise kursuse peal sa oleksid ka koolist ära. Ja, ja, ja, ja ei, see oli küll kuidagi asi ei liikunud ja, ja siis siis oligi see, et teise kursuse talvel vanni, nooh, ei tea, siin ei vot see on selline küsimärgi all, et kuidas seal mõned hakkama saavad. Ja teise kursuse lõpus oli siis selline esimene nii-öelda pereheitmine. Ja muidugi see oli paha minu jaoks, et noh, et selline seis, et ei ole kõige rõõmustav ja siis mul tuli meelde, et võiks teha, mida ma olin korra juba teinud enne lavakunstikateedrit oma tuttava kaudu, kes lõpetab tas peda siis näitejuhtimise, tema kursusevend lavastas Edward ool pihuloomaaialugu diplomitööks. Ja siis ma mängisin seal ja siis mul tuli meelde, et see oli täitsa okei ja see on huvitav materjal ja siis ma rääkisin teisi Peetri, Tammeru, Peetriga, siis me tegime selle teise kuus, nii et me tulime sügisel. Ei, tähendab kevadel tulime, ei, oletan. Seda me tegime ikkagi katkendeid, see oli, öeldi antida proov. Ja siis enne jõule 84. Ja siis me tulime sellega välja. Et see, see, see siis lahendas selle, selle küsimuse, et kas, kas ma üldse kõlbab sinna või mitte. Nii et juba kooliajal tegelikult hakkasite noorsooteatris etendusi andma, eks ju? Ja ja seda me tegimegi, kaminasaal oli, ma ei tea, mis seal praegu on, võib-olla seal tehakse vaevalt seal on hoopis teistmoodi vist seal kaminasaal ja sinna mahtus üks pakkumine alla 100 inimese vist. 50 60, inimesed sihuke hästi intiimne kammerlik koht, siis me mängisime seal seda. Peter, mis see on, mis sa kuulist kõige rohkem kaasa said, sa praegu mõtled, et et see tõesti on tänu sellele, et sa oled õppinud selliste inimeste käe all? Mida ma kindlasti esile toodud, mis ongi oluline, et see seda võib-olla hetkel ei osanud, nii? Ei, ma teen liiga endale oskasin ikka küll oskasin küll mõista seda, mis on üks oluline asi, mida ma olen pannud ka tähele edaspidi laval, ükskõik mis laval olnud. Lembit Peterson oli selline, kes oli vä, aga ta oli, noh, ta on siiamaani selline süvitsi minev ja ja väga vahest väga pikalt võib-olla mingite detailide kallal isegi töötav, aga see on väga oluline. Ja, ja, ja selline asi, et et oluline on see, mida mõtle, mida sa ütled. Ja, ja kuula teist mitte niimoodi, ära mängi kuulamist, vaid kuule ja, ja, ja, ja see on, see on muidugi selline asi, mida võib vabalt ka tavalisse ellu üle kalt. Sellised noh, iseenesest täiesti lihtsad asjad. Aga lihtsad asjad, kas muutuvad meil selliseks rutiiniks, et ei panegi neid enam tähele, muutume hajameelseks suuremat tähtsamad asjad. Aga laval, kui sul on lühike aeg, kaks-kolm tundi, on etendus ja koosseis on väike ja sa pead minema, tegime veel lühemat aega mingisuguse osa mängima, suruma part, Merit kuulamine kaasa mõtlemine. See on nagu selline üks kõige alus minu meelest üldse, et kui lavale lavale minna Et milleks sa sinna lähed ja ja, ja kuidas sa seal oled ja et see on nagu ma ei, see ei ole, see ei ole selles, ma ei taha. Ma ei taha siduda seda mingi eetika, moraal oli, või selliste minu meelest silt elementaarsed asjad, apse juhtub, jaamasid, juhtub kõik kõiki. Aga see, see olemuslikult lähenemine kuulata teist, mõelda kaasa lava on samamoodi. Kui sa lõpetasid laaga Petrogradis missugust tulevikus endale ette kujutasid? Millist tulevikku ma ma nüüd ei mäleta, selles mõttes nii väga täpselt, aga ma eeldan, et ma läksin lavakunstikateedris üldse see soov oli, oli ikkagi tegeleda teatri ja filmikunstiga selle kõige otsesemas mõttes mitt suurusledes vaid see, mis, mis noh, ütleme mis mulle väga meeldisid, tol ajal, kui ma kinos käisin, ütleme keskkooli ajal ja näiteks prantsuse filmid ja ja itaallased, loomulikult, kõik Wiscontid, jaa, jaa, Vitoorides ikka ja, ja kes parajasti olid ja aniisi Iraldu näiteks mängis suurepäraseid filme ja tähendab sellist selline, kus on nagu mingisugune noh, nii-öelda tänapäevased point on ka tee tööd, aga ütleme noh, et et mida ma käisin vaatamas vist kuus või seitse korda, oli, oli kui Lembit Peterson lavastas, see oli siis n seal veel keskkooli ajal. Becketikud, oodates läbi ajaloo üks võimsamaid näidend mis Eestis on lavastatud. Ma ei ole kõikenäinud, ma ei saa selliseid otsuseid teha, aga, aga ma eeldan ja teine, mis oli pidama korralist nägin, ma kahte korda vist ei näinud, kuna see oli Tartus oli Jaan Toominga põrgupõhja. Ja mitte see filmiosa film on ikka nagu vill, aga see olid absoluutne võimus, kus kuidas, kuidas pandi inimesed või noh, kuidas inimesi mängisid ja kogu see ei, need olid ja sellest ma joondusin, pigem see oli see, miks ma sinna üldse läksin, et see kõlab napakalt. Aga tegelikult vot sellepärast mulle ei meeldinud sellest rääkida, sõnad söövad ära tihtilugu need noh, mida inimene tahaks teha, mulle ei meeldi, see kõlab nagu suurustlemisena või selline ja see on mulle vastuvõetamatu. Aga pikapeale noh, see reaalsuse, see, kui ma läksin Tartusse, tuleb ikka ükskõik mis vallas tiin. Ja ei rahuldanud mind, mind ei rahuldanud ja kolm aastat ma seal olin, tegin ühte teist kolmandat. Ei olnud vaimupesa ütleme niimoodi, et et see, mis ma ikkagi veel kuskil salamisi peale küll väikest kogemust koolile peale kooli lõpetamist, väikest kogemust, mis ma teatrites olin, diplomeid olid teinud. Lootus oli veel, on, ei, ei olnud kohe mitte, pigem keerasse kohati vastu ja siis läkski, siis mõtlesin, ma hakkan vabakutseliseks. Segased ajad, 89. Ma ütlesin välismaale minna, võib-olla kuu õppima kuskil siis Peeter Jalakas siin käis Taanis ja kus ta oli, noh aga, aga no vot niimoodi läks ja siis tuli ootamatult täiesti. Niisiis kui ei olnud mitte midagi, Ma loobusin kõigist etendustest, mis mul ka ei olnud. Mul ei olnud sissetuleku mitte midagi. Ja siis hakkas vaikselt tulevad, mingisugust etendust tegime siin ja seal Tammeromeetriga tegime Viljandis ühe etenduse, siis tuli ajad Vanemuises muutusid, Linnar Priimägi tuli sinna. Ja siis ta leidis ühe saksa autori filoteetes. Värs, väga võimas etendus, kahe inimese tükk värsis. See oli väga põnev. Linna regeltsul on põnev alati. Ja, ja, ja, ja niimoodi on ja siis tuli pakkumine kuldsesse Triosse. Ja kuidagi üks ja läks ja ja siin ma nüüd olen. Et see, see, mis see on absoluutselt kardinaalselt teine maailma, kus ma, kus ma olen nii-öelda, kuhu ma praegu olen jõudnud ja mis on mu mu kunagised mõtted või plaanid, plaanid nimetagem plaanideks olnud. Et see, ega, ega ma ei tunne mingit kahetsust või, või sellist, aga lihtsalt nii on, nii on läinud. Ma olen muidugi kaasa aidanud seda. Aga ma igatsen ka seda tagasi neid, noh, ma ei. Ma ei kujuta ette, et ma läheksin, ütles et ma hakkangi käima hommikust õhtuni kuskil tükke ja ma ei taha seda, see on, see on minu meelest minu jaoks on see vaimu nürist. Tähendab, kui. Isegi kui sa räägid igal õhtul suurte näitekirjanike sõnu No, ma võin ükskõik mida rääkida, siin hakkama, ega vaata selles mõttes ta ei ole ju ainult mina räägin, see oli ka meeskonnatöö, hakkab materjalist, kes lavastab, kuidas tema näeb seda materjali, kes on super partnerid, kuidas nemad mõistavad, kui su partner ei mõista ka vaid oma tehnikaga mängib lihtsalt ära, siis on vastuvõetamatu rull seal jõhker süüdistus, eks ole. Tuli nüüd tarku, et aga kui ei ole võimalik proovida isegi noh, et räägime läbi, et miks ma nüüd nii teene, kuidas ta selliseid asju, mida ma olen kohanud, ma ei taha, sellist asja ma ei taha, mulle ei meeldi, vaieldi, mulle meeldib, mõtlen selles mõttes, kui nüüd hüpata plaksti näiteks kreisiraadio peale, eks ole, et see inimesed, kes ei ole üldse mingisugused professionaalsed näitlejad, ei ole kokku puutunud teiste eri erialade peal. Ühel rohkem annet, teisel vähem, aga laval olles nendega, see on absoluutne klapp, mis ma olen saanud ükskõik mis see tulemus, ma ei räägi sellest, et kas on meeldinud kellelegi või ole meeldiv, see ei ole asi. Aga see, kuidas meil enda vahel tundega ma lavalt ära tulin. Kuid mismoodi teine kuulab sind, vot just see, millest ma rääkisin, kuidas ta kuulab, kuidas ta näeb, kuna asi on sellise, selline improvisatoorne paljuski, kuidas ta oskab sind keerulises kohas aidata Ta, pakkudes tuge mingisuguse konksu, et vot siin on üks teema, kus saaks edasi minna. Noh, see kogemus ja, ja olen kogenud teatris täitsa korralikes teatrisse minnes siukest rutiini, tülpimust. Sa võtad, issand jumal, miks te üldse siin on, mis need ära siis ei lähe, no okei, ei oska midagi teha, aga no midagi ikka oskab, aga see on ju ka seal, vennas nüristab tegevus, kus sa käid ja käid ja siis suitsuruumis kirudit. Jaama viis on, teeme ära ja ja siis, kui aastate jooksul tuleb tõesti kuskil mingisugune pärl, kus sa saad olla noh, et see siis võib-olla vaim, tühi vaim on tühi, sai. Ja vaata, kui või ongi, et sa oled kokku puutunud mingi sellise, mida sa oled tahtnud ja kus, kus hakkab nagu helisema nagu muusik loodid hakkavad, helisevad, tekibki meloodia ja siis nautides, et sa oled ise selles selles koosluses. Siis järgmine on see, et sa järgmine päev sa astud ju maha, selle, sa hakkad midagi muud tegema ja siis, kui tuleb jälle kohtadesse sellist kakofoonia näiteks on lihtsalt müra. No ma ei taha seda, ja sellepärast ma olengi valinud endale sellise vaba nii-öelda vabakutselise kus on omad plussid, omad miinused. Kohe läheme jälle plusside-miinuste juurde, aga enne ma ikka tahan seda. Miks, miks kreisiraadio otsa sai? Aeg ei, lihtsalt aeg, väga lihtne põhjus et pikapeale ta väsib ja uued inimesed hakkavad uusi asju, me tegime ikka väga kaua. Saadet enam ei teinud, vaata, saated olid ükskõik kes raadiotelesaated olid see, mis masinat hoidis koos, kui need hakkasid, tulid uued inimesed juba hakkasid tegema. Noh, see on paratamatu, see on täiesti palatena, ei taha seda uuesti teha, aga kas sa kunagi veel üldse kokku tulema ei leia sellel mõtet? Sellepärast et me võime küll nalja pärast proovida. Ja kui me koos oleme olnud, me isegi oleme selliseid mõtteid, et yle lahe, visanud nalja ja kõik, nii. Aga ma, ma ei usu hästi, et sininii noh, toimib ega, ega tiiti, lugu, see kulutatud ütelus, et soojendada supp läheb hapuks kiiresti, see, see kehtib. On seal mõned kreisiraadio naljad pähe jäänud või mingid paroolid. Ise kasutan, tuli meie poksistiilis A ja see ei, kui sa ütled, siis on ja siis on tulnud, aga ma ise ma ise ei kasuta, ma, ma pigem olen avastanud, et tõesti ma olen vahest puhtalt elusest. Elusituatsioon on toonud ette, et noh, ütleme üks sketši oli see, kus Hannesel ehitamine reporter Hannesel olid, kõik olid pooleli, kõik majadest pole, sa lähed ja siis äkki äkki tajude, kuramus ümbri, vaatad, mingit Tallinna jura näiteks? Jah, täpselt ei ole võimalik üks ühele maha kirjutatud. Et selliseid momente on küll, aga maa oma sellises argielus ei kasuta küll niiviisi. Ja ei ole mul meeles Göriti. No nüüd on monotükid, on see sinu, ma ei oskagi nagu järge pidada, teine monotükk, mis kannab nime, kui loll võib inimene olla või on see sinu kolmas, sest kui arvestada, esimene oli nüüd tõesti aitab jamast, siis teine oli see, mis Jan Uuspõlluga tegid. Et Jan Uuspõllulilli, miks mina ja sinul oli, et miks just tema? Komöödia tähendab festivali raames selle ürituse raames? No vot, pea nüüd arvet, tegelikult olen ma ennem olnud ka, ükskord oli siin mitu aastat tagasi. Privees klubi Privee-s oli üks selline Stand-upi õhtu, kas mind kutsuti, ma tegin praktiliselt esimest korda seda, see oli jube lahe teha, see hästi mõnus oli. Publik oli, teadis milleks ta tuli, nautis, elas kaasa, seal oli igasuguseid kujusid, veel välismaalasi, sellise Austraalia, kuid Luis. Noh, ühesõnaga Louis, kes siin Eestis ajab seda stand-up, comedy asja, miks Eestis ei ole standardblogijaid? Ma ei oskagi öelda, miks ta ei ole ju ei ole ta nii juurdunud meie igapäeva igapäevaellu ja ollu ja et ta on ikkagi tulnud mujalt, et kui ta püsima jääb või, või võetakse ta vastu, inimestele meeldib. Laias laastus võib öelda, et see on ju kõik noh, vene ajal öeldis on estraad, eks. Huumor. Aga kas ei ole pigem selles, et ei ole väga palju näitlejaid, kes kes nii-öelda oskaks nalja teha või või kellel see ampluaa oleks olemas? Palju tahavad siis noh, näitlejaga põhiprobleem on ju see, et ei ole tõsiseltvõetav. See on surm ju. Sünnist surm. Sa võid olla ükskõik küll, lollakas, sa ei saa tekstist aru ka, sa räägid lõhedele lavale. Mõtled pikalt ja ütled, jaa jaa. Tantel oli õigus, noh ja kohe tunded, et te olete ise näeb, on siis lava taga. Ei tea, mis maailmas toimub, ei huvita, keeldusin. Aga aga, aga oluline temaga teeme komöödiad, noh, et see oleks ju kuramus, sul on hea tüüp. Ei tea õhku, rattaga päriselt, tolaks kajaka, Reskretitele. No mida sa ei no mida sa teed, inimene on selline. Tegemist peetakse teisejärguliseks, loomulikult, see ei ole nai, noh, nali. Matus on ikkagi, see on see, mis on baas, sünniverson lihtsalt tilulilu. Hanneli ojadena suri järk suri ära, siis tal on sünnipäev. Mis siis? Pärast, kellel on sünnipäev sünamis, siis ta suri. Ta sai ära. Sünnipäeval. Koomiline sünnipäeval suri ära sünnipäeval sära sorry. Kuidas rahvas reageerib nendele kohtadele, mis sa oled, ära naljakad, kas rahvas naerab alati nende kohta? Sõltuvalt vahest naerab, vahest ei naera. Reiljan ikka naerab. On sul ikka president läbikukkumise kahaneda? On muidugi on, kindlasti on, ma ei mäleta ju kõik issand jumal, ma ei mäleta, kõik on. Vaata, ega minu minu jaoks on läbikukkumine, ei ole see, kui sina ütleme, kui seal komöödiavaldkonnas rahvas naerab või ta ei naera oma sisetunnena, see ju tajud ära, võtame alguses rääkisin just nagu partner on see publik ja tuled ära, noh, isegi naerab või, või pagan, ei, no ei ole. No ei ole see, sa tajud seda atmosfääri, seda, kuidas see oli tunnetatav, see, noh, nimetagem seda energiaks sünergia, mis tekib saali ja selle artisti vahel, et see on, tunnetad ükskõik mis valdkonnas, kes esineb soola või või muusikast bändiga või orkestriga tunda, noh see oli vot ühe ühe sellise sellise näite muusika valdkonnas on see kui käis Pariisi orkester siin Paavo Järvi juhatusel. Ja ta mängis lisaloo Sibeliuse kurb valss. Ja seepärast ma kuulsasse piida leivanumber olema. Ma ei ole elus kuulnud, et üks täis sümfooniaorkester, ma ei tea, kui palju see oli siis 100 inimest elus pehhanissimat kuulnud, see oli hingemat otseses mõttes. See oli müstiline, see oli, niimoodi tuli klomp kurku. Selle näitega ma, ma lihtsalt tahan öelda, et et kuidas, milline on see lavaesinemine, milline omavaheline mõistmine orkestris sees dirigendi ja orkestri vahel ja, ja lavalolijate ja saali vahel tekib selline, et et sa pead pingutama orkestri puulsabet pingutama kõrvakontsertsaalis, kus on suurepärane akustika. Et kuulda neid viiuliseda heli. See oli uskumatu selles selline sellise näitena noh, selle selle nimel, et, et midagi sellist saavutada, mitte saavutamine saavutamise pärast võite luua ja sellega kaasa minna, see on nagu väärt omaette. Nii et noh, et tagasi tulles sinu selle küsimuse juurde, et kas on läbi kukkunud muidugi, et ma ise ju tajun seda. Teine, muidu pole viga, täitsa okei, on see pagana pihta, no ei ole. Aga kui palju sa üldse publiku publiku pealt võtad, tegelikult sa lähed oma monotükiga nüüd ka sul on ju, sa tead, mida sa rääkima hakkan? Loomulikult, ma tean, aga ma saan teha, ütleme, ma saan võib-olla juurde teha sõltuvalt kuidas inimene ma saan mingit teemat näiteks arendada edasi. Et mul on küll olemas ja mingisugused kindlad asjad, ma tean, kuhu ma jõuan ja vaatan, kui rahvas tuleb kaasa sellega ja tõesti tuleb kaasa, seda saab linti veel peale panna. Ja teinekord, kui sa vaatad asile okei, uue teema juurde üle kuidas tükeltsi sünnib. Kuidas teil niimoodi sünnibki, et, et mõtleme ja kirjutame ja ja mina, noh, ma arvan, et me kõik nii nii Mart Normet ja Erik Moora, kelle mikrofoni koos seda juba teist tükki teeme. Et oluline on see, et endal on naljakas. On need seigad või millest sa rääkima hakkad sinu elust, kaverit? No aga nii üks-üheselt sa ei saa, kõike, osasid saab, osasid, ei saa. Ehk et ehk et need ei ole mitte konstrueeritud naljad, tõesti, need on ääremärkused elust ja tähelepanekud elust. Ja, ja seda küll jah, ja seda naljakam on minu meelest nendega tegeleda, et saab kuidagi edasi arendada. Üks-ühele sa ju ei räägi ja samas ega neid ka, mis on juhtunud, aga ei, taasta detailselt. Kui palju teemasid mahtuste näitemängu, aga see oli ka midagi, mis, mis on täiesti nagu välja. Ja issi muidugi tulid juurde, võtsin maha, juba oli sees kindlad, siis ei jookse, võtsime maha, panime uue, tuli uus, mõelda ta kogu aeg, ta ei ole niimoodi, et ma hakkan kirjutama, siis sobitama järjekorda ja, ja siis tuli sinna vahele veel mingisugune lisa, mingisugune pööre, nii et ta on. Ta ei ole nii tuim, kirjutamine, ta on, ta on ikkagi selline. Kui palju sa Peetris endale oled saanud elus öelda, et issand, kui loll ma olin. Noh, vaevalt ma nüüd hakkan siin raadioeetris sulle südant puistama, kõiki oma eluseiku rääkima, aga ei, ei neid on ikka piisavalt, ega inimene oma olemuselt ongi ta kõige rohkem, mis nad iseloomustab. Sa ju mis me, mis me korraldame selles mõttes just siin üks hommikul lehest lehti sirvides, taas. Üks pealkiri oli Päevalehes riik, riik on süüdi, et nendel last, traagiline teema, laste hukkumine ja nii edasi. Ja kui ajakirjanik seda teeb, vaata, see arusaam, no minu meelest on üks hea lolluse näide, et arusaam, et kõiges on süüdi riik, selline mis, mis asi on, on riik, mina ei tea ühtegi riiki, kus ei oleks inimesi. Et riik nagu omaette riik ei ole mingi keemiline ele element, et vot tänu sellele vaata, ta puudutas seda, aga seal on sellised asjad sees, et noh, saigi surma või inimene ise minu meelest peaks nagu inimene. Või kui riigi ülesanne üldse on, siis ta peaks rohkem inimeses vastutustunnet, kasvab tema. Näiteks kuulsin ühest raadiost ammu juba Šveitsi rongiliiklus, mis on väga tuntud Šveitsi rongid, et et seal on niimoodi rongid sõidavad ju jaama sisse pea 80 kilomeetrit tunnis. Ja, ja see on mõeldud selleks, et lihtsalt hoida täpselt graafikus kõik, et asi toimiks ronga, Mallegi. Ta ei peatu muidugi lapsus põmm vaid ta ei hakka võtma tükk aega. Sujuvalt on need ühesõnaga inimestele on ka tõmmatud maha joonud kõigil ära mine üle selle, noh ja siis peab ju isi ilme ka midagi tegema, et oleks, saaks mingit plussi kiiresti, ühest kohast teise ja et oleks jama ja on ka see, kui ma oma lollusest pidurdanud rongiliiklust, eks ole. Et vot see on nagu oluline, et noh, et, et noh, et kas, et mis riigi süüdistamine või, või, või riik, selline abstraktne asi minu jaoks minu meelest selleks väga ja seda kirjutavad ajakirjanik, kes meil justkui peaksid olema Eesti Eesti sellised kvaliteetaja, aja loll, seda kunagi, ma saan aru, sul on tööd vaja teha. Mõtle ka, pane pidurit natukene või noh, ma ei tea Eks seal on kõik need asjad korda, lähevad sa oled, vaata, maju, ela, te olete väga paljudele lähevad korda, aga nad ei hakka ajalehest sõna võtma või ei esine. Ka viimane piir, kui ma olen hakanud kirjutama, ma ei ole kaua ära kirjutanud ka. Ega sellest midagi muutu, ma saan sellest väga hästi aru. Ja vot ma mõtlen ka, no so vat, aga see, see inimene, kelle pihta see käiks nagu, ega tema ei mõtle, tema paneb oma rida ju edasi. Ma ei, ärme hakka rääkima, ma kütan ennast jälle üles selle a'la Tallinna teemaga ja nii edasi, see ta ei vii kuhugi, lihtsalt aeg annab arutust ja mingid asjad on niimoodi. Ega see tuleb leppida, elada ka sellega, kui sul on puue, siis tuleb ka puudega elada, nii paha kui see ka ei ole seal jube, aga nii ta on. No räägime sellest, mis ei puuduta töö, niisiis kui loll või vimine inimene olla tegelikult alates viiendast augustist juba möödaskimalt sellega sõitma hakata ja kuni augustikuu lõpuni ja siis loodetavasti sellele küsimusele kõik soovijad vastusele. Vot see on ka üks. Ma hoiatan, et kui alati, kui inimene tuleb nüüd sellele etendusele et saada vastus, kui loll võib inimene olla, siis ma soovitan kõigepealt hetkeks peatuda ja mõelda, mis on etenduse pealkiri. Kui loll võib inimene olla? Ehk siis sa ei saa aru et ei, ma panin sinnapoole, et et ei ole vist eriti nutikas lootma, et saadki sellise kompaktse vastuse, et on üks, üks tark inimene, siis, kes ütleb, et kui lollid, siis tegelikult võib-olla noh, et siin on see asi ka sees. Aga vaata, me arutame, arutame publikuga. Jah, ma saan aru, et arutada publikult vähemalt ei solva või näpuga näitama. Ei, ei no milleks, noh ei, see ei ole üldsegi. Pigem ma koos eeldan, ma olen ikka öelnud, et ma loodan, et sellele etendusel tulevad arukad, mõtlevad inimesed et lollid ei osta. Ja siis küll arukani mõtlevad inimesed, kellel on lisaks huumorimeel. Siis me mõtleme, naerame ja mõtleme ja ame ei looda, et midagi paremaks läheb selles mõttes ega, ega tegeleda nagunii mõtet loota see vaata juba selles mõttes on hea, et kui sa, kui sa selle peale eriti loodan, siis kui midagigi muutub siis on positiivne üllatus. Positiivsed üllatused rikastavad meie elu. Mis sulle positiivset mõju, mis sind positiivselt üllatada? Ja siin tõesti lõõgastab jaa jaa. Positiivselt, ma ei tea, kas ta üllatab, aga mis mõju mul positiivselt on? Kindlasti näiteks reisimine. Reisimine on selline kulgemine, mulle meeldib väga autoga sõita, niimoodi. Mõtlesin kodus mööda Euroopat maailmas sõidan autoga muidugi mujal. Väljend vaata saate isegi Teida jamale. Õige kolm oma lemmik ei ole lemmikkohal või teil on formaat selline, kus tuleb kiirelt uus on täpselt nagu muusikavalik siin saates, et vali nüüd üks lugu, selline kohe jõuame jaja. Ei, see ei ole mingi lemmik. Aga kas sulle meeldib reisida, kuhu sa tahad siis autoga sõita, kui sa näiteks sul avaneks võimalus minna kuu poole? Näiteks jah? Sama poole minema. Esimene peatus oleks süsten Valde Tallinnast sirektsustel valvesse. See on üks tore hotell, kus ma olen peadus prii jõe ääres, seal magad öösel ära ja siis mõtled kuulajad, kas sa oled Hispaania, Poola või lähed Itaalia poole ja kõik, mis sinna vahele jääb? Ja, ja niimoodi autoga reisides on selles mõttes huvitav, muidugi mul on ka mingid kohad hotellid kinni pandud, aga aga ma lasen ka vabaks vahepeal, et sõidad, siis satud nii huvitavates kohtades. Ja siis on mingisugused üritused või kas kontserdil käid, mõni kontsert seal eriti on meelde jäänud. See aasta Me käisime, käisime Montreal festivalil. Tõsi festival, kui oli. Ja see oli väga vägev, oli doktor John. Ja säram shows. Täpp Kings, selline shows souli, soul, VLÜ, see oli väga võimas, mõlemad olid, kõik see oli, vot see on see, et inimesed tuleb laagal. Laul, ava kõlab nii-le lahtega lai, mingit ja koer täie. See oli üldse vahva see. Või, või ütleme, satud sellisesse satud muidugi ennem vahe sattuda ka vahest tead ette, et vot seda tahaks. Mis oli ikkagi võimas, kuidas, noh, mis ajalooga seotud. Akvedukt, nimi lähedal, portegaard vaatad sellist asja? Ja millal see tehtud, selline nüüd on rohkem korda tehtud, natuke ka, aga ta on hästi üks paremini selli nuid, selliseid no üleüldse neid vahest on lihtsalt vaadata, väga mõnus on lood. Mäed, järved. Sest ma olen, ma olen Eestis sama moodi, et kui ma satun, aga, aga noh, seal juba selles ka, et, et mul ei ole ju võimalust olnud. Pool elu. Aga nüüd mul on see võimalus lihtsalt istuda ja lihtsalt sõita. Ja mulle meeldib sõita, ma tunnen ennast hästi, see kõlab jällegi totter, et minu jaoks on, see on, ma olen tähelepanelik seejuures, aga minu jaoks on kohati selline nagu meditatiivne tegevus nagu kulgemine. Loomulikult see, sa ei ole kuskile ära, eks ole, sa oled roolis ja näed, mis toimub. Aga, aga selline. Mul on hea tunne, vot see on selline positiivne. Väga mõnus. Meil võimaluseks muusika luuninud lõppu mängida ja sinu valikulise. Muusikalugu tuleb, no mis sa nüüd valisid sealt giidin pritsimata? Diili prints ootel on lahe, jah. Džässilaulja. Ja siis on ühe sellise huvid Ta ansambliga nagu Käbinud Käbin, kabiin, Fitzi Ring, tiidi põhi suurtel. Et mulle meeldivad sellised soul, funky, ammel, huvitavad rütmid, aga see lugu konkreetselt ta ei ole noh, mitte nii midagi erilist. Teedi, prints other on lihtsalt hea laulja, aga, aga ma arvan, et pühapäeva hommikuks selline Kerge, Chill päike paistab ja laste kõlab selline mõnus. Aitäh, Peeter Oja täna hommikul siia jutusaatesse tulemast ja Peetrit läbi augustikuu kõik soovijad saavad minna vaatama. Kudujaks. Aitäh, aitäh.