Rocki. Aktiveerida sarja Seitsmenda saatekülaline on klahvpilliguru Margus Kappel, mina olen saatejuht Tiit Karuks. Tere tulemast. Margus. Tere. Sinu hüüdnimi on Kabla, ütle, mis ajasse pärit on, millal see tekkis Rock Hotelli aegadest ja siis nii mõnigi hea tuttav näiteks tolleaegne Eesti televisiooni fonoteegi juhtmelikke vainu ütles, no kuidas, kuidas Sindiga niimoodi kutsutakse? Mind see ei häirinud. Ja Kabla, see pidi olema veel mingi köis, midagi Lõuna-Eestis tõmmatakse, heinakoormaid koguneks. Ühes Postimehe usutluses, see oli vist aastal 2005, ütlesid sa sedaviisi. Minu käest ei küsitud ja mind pandi viie aastaselt klaverit mängima. Nii et jutud kõigest suurest ja ilusast võivad ära jääda. Vastu tahtmist, siis pandi. Ta ei küsitud küll jah, pandi ja. Harjutada kui teised õues olnud ja hiljem pidudel tüdrukuid taga ajavad, nii et ma tegin seda harjutamist võimalikult vähe. Ja ma olen vist Eestis ainuke vähemalt teadaolev pianist, kes on saanud tunnis indeks, ühe õpetaja põrin on muusikaga, mis pärast? No loomulikult, sellepärast et ma ei osanud üldse mängida. Ei olnud ära õppinud mingit paigaldaja harjutanud ühe sain kätte hulluse, kuskil alles ka dokumentaalne tõend. Aga räägi, millal klaver sulle sümpaatse maksja lähedasemaks muutus. Ma arvan, et võib-olla siis kui ma hakkasin aru saama, et sellega on võimalik asju teha ja, ja siis, kui ma hakkasin bändi tegema ja et ma leidsin nagu selle oma joone. Et siis ma leidsin, et see on nagu siis minu, minu asi või kuidas, et ma ei ole ennustes eriti hästi kontsertpianistina, nagu kujutada tahtsin just küsida su käest, et miks sinust ei saanud kontsertpianist, aga neid on meil küll ja väga pealekauba. Ja pealekauba ma ei tahtnud õieti midagi, oli selle vastu ja ma mängisin ära ja, ja ja niimoodi, aga mulle nagu õieti istunud võib olla. No ütleme, selline ansamblimäng istub mulle rohkem näiteks praegu ma saadan Jassi Zahharov ja see tuletab mulle vanu aegu käsile klassikalised lood kavas ja ta istub mulle nagu rohkem, aga üksinda, kui ma mängin jätsu kui ronk nagu meeldib rohkem, millal rokkmuusika su ellu tuli? Oh, see tuli umbes siis, kui ta siis kui ma arvan, et see võis olla kuskil 60.-te alguses no siis, kui ma juba midagi jagama hakkasin. Et siis, kui, siis kui need piid muusik ajad hakkasid peale, aga olid enne niikuinii juba kuulanud kõiksuguseid asju, meil oli kodus vana kohvergrammofon veel vändaga mul siia mainekale sed. Ma kuulasin sarlandreid, kõige kahju. Lõksin need plaadid ära. Ja siis eks ma praktiliselt muidugi kõigesööjast nagu nälga. Ei. Kui vanalt sa bändi hakkasid tegema? Ma arvan, kui ma, kui ma olin kuskil kuuendas klassis vä ja, ja esimene pildis mängisin trumme üldse meil kooli peole pidi tulema bänd mängima, aga trummilööja oli kadunud. Ja ma olin ühe korra näinud, kuidas seda tehakse. Ronisin trummi taha ja sain hakkama. Et ma pole kunagi proovinud, aga teise looga juba lõhkusin basstrummi pedaali ära. Ja läksin hirmsalt kiiremaks, aga see oli niuke Marwan, kuues klass. Ja räägi natuke sellest bändist. Soo. See oli niimoodi, et me tegime seda laagris seal siis saue, köögiviljakasvatus, sovhoosi klubi või. Hiljem tulid sinna mängima nüüdseks kadunud Mati Põllu. Elmo Värk mängis seal ja ja no meil oli ikka bläkksabad ja muud sellised lood, saime klubi juhataja käest kogu aeg sõimata, et miks mingi tšehhi estraadi mind välja visanud. Et see oli niuke alguse, väga sihuke äge värk oli. Kas konservatoorium, kus pisid klaverit, ei mõjutanud ikkagi nii-öelda tõsise kontsertpianisti teel? Sa lõpetasite konservatooriumi lõpetasin küll jah. Ja mul oli väga hea pedagoog Ada Kuuseoks, ta otsis mulle suhteliselt kergemaid lugusid. Et ta sai väga hästi aru, et ma olen nagu ikkagi juba teise liinimees, et. Ma veel kord kordan, meil on Eestis niivõrd palju. Ma arvan, häid kontsertpianisti 1000 elaniku kohta rohkem kui New Yorgis. Et midagi sellist, et elu läheb nii, nagu ta läheb. Ja, ja see on hea, kui sa saad teha seda, mis sulle meeldib, et valitsusele välja mitte nii et sa pead kuidagi midagi peab ju tegema nagu istub, sa oled tuntud pillimängijana. Aga sa oled mitmes intervjuus rõhutanud ka seda, et tegelikult on sul ka salaarmastus nimestki. Tarr oled juurde lisanud sellise mõttetera, et noh, kitarristid tõmbasid rohkem tüdrukute tähelepanu, eriti omal ajal oli selles, ma olen korduvalt rääkinud ja oma nahaga järgi proovinud mõjugi kese, teda istuvad mingisugused puberteedi kutseniga vaibaga värvilised riided, võimles korralikult siis siis kindlasti noh, see on niuke ütleme, et rohkem nali. Et igal inimesel on inimesel, ma mõtlen ütleme, interpredil võiks olla veel mingi kõrvalinstrumente ka. Tänu sellele võib-olla näiteks seal olid väga, mida teha, et ma tean seda küll, mida saab kitarriga teha ja mida ei saa. Ja siis jah, see tuli ka koos bändi tegemisega, muidugi, mind hakkasid need asjad ikka väga huvitama, sest elektrikitarr võimas instrument nagu ajastu, märka. Et enne seda valitsuses saksofon, eks ole, džässiajastul armutult. Ja, ja et, et see oli nagu kõige käis koos sellele põlvkonnale. Et mulle siiamaani meeldib kuulata neid vanu sädevusi, lugu, rauda, langa värki ja noh, ühesõnaga see see oli jah, nagu noh, nagu alt laiad püksid. Kui tihti sa istud oma slaidkitarri taha? Siis, kui aega on, ma ütlen, et see on mul ikkagi kõrvalinstrument, aga ta mulle väga meeldib, et sellega saab hoopis teistmoodi ennast väljendada. Kodanik Nõgisto ütles, et, et sinu slaidkitarri mälestus, millega sa mängid, on täiesti unikaalne, et keegi teine seda kasutada. Seleta, mis seal siis? Ta ei ole unikaalne. Ma mängin kodus praegu ka seda. Havai kitarr vedeleb mul laua peal, tead, see on see, mis peal, mängi teostustest ja seal on sarnaseid häälestusid väga-väga mitmesuguseid nõrselt kohandasin teda, noh alateadlikult natuke. Keda veel midagi keerulist ei ole. Üks häälestus on küll nii et ma ei saanud ise ka aru. Keerasite lihtsamaks, aga midagi, midagi sellist, et revolutsiooni, sest ma ei ole korraldanud, mulle ikka meeldib nagu tugineda teinekord traditsioonidele. Revolutsioonilise matavad sa korraldanud ilmselt klapilidega. Jah, klahvpillid on ikkagi see, see minu ala isa oli mul kiriku organist peale ja siis noh, eks, eks ma. Nühkisin seda pinki sama moodi, et võib-olla sealt õppisin nagu orelit tundma nagu teda tuleb mängida ikka teistmoodi, kui klaverit ikka samad peoga panna ei saa. Räägi, kuidas sa jõudsid tõsisema bändi teoni ja kuidas, kuidas sa jõudsid Ruiasse, sest ma pean ütlema, et selle perioodi Ruja kus sina olid klahvpillide taga, Urmas Alender laul, Margus Kappel klahvpillid, Jaanus Nõgisto kitarr, Priit kuulberg bass ja kes seal trummide taga Ivo Ivo marssali troonile mängisin, seal alguses mängis Andrus Vaht ka, aga tal oli kaks väikest last ja tellisite kraadidega. Bändide nagu meie ja isegi Gunnar Graps mängis meiega Viljandi rockfestivali 76 või isegi pildid, on see Ruja periood? 1976 kuni 80, kus sina olid, bändis läks mulle kõige rohkem südamesse, pluss siis sellest esimesest perioodist, kui kitarrist Olejadest põldroo, paar lugu, näiteks Zeppelini triumf ja tütarlaps kraagis. Aga üldiselt läks see periood mulle südamesse, räägi sellesse Ruiasse minekust asse võtta üldse minu Rujas olemise aeg, see on nii naljakas, kui see ka ei ole, mul praegu tuleb meelde, see mahub kenasti kahe noorsooteatri etenduse vahel. Et ma tulin siis, kui Rannap kirjutas selle protsessi muusika Kalju Komissarov aastat, noh, seal oli natsi saksa. Sel ajal, kui me tegime Olav Ehala ja siis Nõgisto ja mina ka seal midagi Debrujaga tegime. Mis ta nüüd oligi, rokkooper, kontsertetendus, John, nii et siis siis lõpes, kelle vaikselt ära. Aga ma näen seda, et, et Rannap nagu kutsus mind nagu bändi selleks et tema ise ei viitsinud neid etendusi mängida. Et tal läks aspirantuuri või mis tal seal oli. Siis kukkus hoopis niimoodi öelda, et me hakkasime ise Luhusi tegema ühistega. Ta kuidagi niimoodi sujuvalt läks. No ja siis pärastpoole, siis tuli juba Lembit Saarsalu, hakkasin seal mängima, siis tuli rock hotell ja noh, need asjad lähevad niimoodi minu jaoks sujuvalt, ma eelistan igasuguseid skandaale vältida, kui vähegi saab. No ei, mullast on üks lugu sinu kirjutatud lugu, mis kindlasti eesti rokkmuusikat ka kullafondi kuulub. Õige pea me kuulame, aga räägi enne paar sõna selle loo saamisloost. Ma isegi mäletan, võistlusin seal klaveri taga ja ütlesin luuletuskogu ette. Tegin soo ära. Kogu lugu. Mõnikord on, et siin, noh, see on sellised lood, mis edasi tulevad, on kõige paremad, midagi kunstlikku, et noh, et vägistama seda lugu välja, eks ole, higistama välja. Lihtsalt teed kukkus niuke välja, nagu ta on. Palju see aega võttis selle loo? Vaat, see on hea, kui ta tuleb ühekorraga siis lõike kohtiga midagi. Ma mõtlesin, võtatutud, noh, ma arvan, et nii ta käis, ei mingit, et mitu päeva jendasin. Kuulame ära, Ruja ei mullast. Ei mullast sul. Kui null neli Minu meelest see Ruja kooslus aastatel 1976 kuni 1980 töötas väga hästi, ma tegin aastatel 1977 kuni 80 ja džässmuusika sarja Heli jälg ja mul on suur au, kui ka Ruja mängimas käis ja sinuga me tegime ühe intellektuaalse disko paroodia. Me olime saatejuhid või ma mäletan siiani ajasin kõvera näpuga plaadimängijat. Nilbe ehk ei, see oli tore. Ja eks me arenesime ka kõvasti, sest et noh, oli vaja ikka kirjutada kogu see repertuaar valmis mängida ikkagi vähemalt olime noh, see rohkem nagu kontsert, penn. Ja, ja lõpuks me saime ikka praegu vaatorit, saundil pole viga. Mis on jäänud need Need lood, et tõesti kõva bänd kiita ei ole sugugi halb nagu art i kui enda kiitmine on põhjendatud, siis see pole üldse halb. Ja seda rasket tööd ei tohi teiste hooleks jätta. Seda kindlasti. Aga samas oled sa bilanud oma intervjuudes neid inimesi tihti peale, kes, kes leiavad tõsiselt, et nad teevad suurt kunsti. No ja vaata siin selles kõiges suures kunstis, igale asjale, seal on kaks poolt või, või isegi mitu külge, kuidas öelda, et need, kes räägivad loomuliku tõsidusega suurest kunstist, nad on tegelikult kohvi? Ma ei jäta, ei ole tõsiseltvõetavad? Jah. Et seda, seda väita, selleks peab olema ikka väga nahaalne või arvata, et kõik sinu ümber lollid, et sa võid rääkida tahab. Et samas mõni asi on see, mis sind sügavalt liigutab ja samal ajal ajab ka naerma. Et need asjad käivad niimoodi, noh, ikka koos. Palju sul on oma muusikukarjääris olnud neid hetki, kus sa tunned, et vaata nüüd läks asjaks, nüüd tegin asja, oi neid ikka õnneks mõnikord. Muidu kaoks isu ära, et neil peab olema. Ja noh, teinekord on ka nii, see on täiesti loogiline, et täna panin. Ma ei saanud midagi aru, kuid samas peab olema kontroll ka endale kogu asja üle, aga see on hea, kui ta teinekord läheb natuke käest ära, aga mõnikord on ikka hea olnud küll, jah. Esialgu, kui palju sa oled poeem ja kui palju sa oled pragmaatik? Jällegi mõlemat noh, horoskoobid horoskoopi teeks, aga neid siin räägitakse, et kõvad korraarmastajad oled sa kõva korra rahvas, no eriti siis, kui ma olin kõik oma kabinetis või oma toas segamini. Ka välja, plaadiriiulid on sassis ja asjad on jälle kadunud ja ja vahest on elutempo nii kiire, et noh, tuled koju, viskad ühe koti nurka, teise utad, lähed isegi praegu ja siis pärast sa ei tea üldse, kus miski on või noh, tähendab ma ikka armastan, et vot see asi peab siin olema ja see peab seal olema. Aga noh, nagu iga selline. Teiseks, mul on nii üht kui kui teist, ilma korraarmastus, et oleks päris hull vaid üks sinu kirjutatud lugu Hedvig Hansoni esituses kohtumistund. Räägi natuke selle saamisloost. See, see oli ka nagu tellimustöö või mina ei mäletagi, see oli mingi film. Linnaesist, ma arvan, ma võin teda kutsuda kindlasti. Et ja selle saatel näidati, kuidas inf kaevab kartulipõld. Et ja siis mul on väga hea meel muidugi, teda on hakatud nüüd jälle mängima ott Lepland on seda väga hästi laulnud ja Hedvig tegi ka väga ilusa sellised jässiliku variandi või see meeldib mulle ka. Et sellepärast ma täna nagu võtsin ta kaasa. Huvitav, et ma ikka neid asju mäletan. Näiteks kirjutasin selle oli muusikakooli õppejutule. Et seal oli hea rahulik, et võib-olla seal ma ei tea. Ühe looma kirjutasin küll muusikakoolis sõjalise olemise viis, mida laulis Kare Kauks, aga see on lootusetult kadunud, ma ei tea võibolla mul lande lugu kuskil stuudio lindi peal, ma hakkan jälgi ajama. Aga see kohtumistund oli noh, minu meelest on selline klassikaline ballaad. Ja tihtipeale ja vot see on kõige tähtsam, et seal ollakse vormi tunne, et õigel ajal see kulminatsioon oleks. Ja no seal sisemine taju teinekord ma tajun mõne loo puhul, et kurat venib nagu härja ila. Et see, see peaks vorm, vorm on väga oluline, et, et siin ei saa mingeid mingeid kahtlasi eksperimente teha, oleneb stiilist, muidugi loomulikult, aga selliste ballaadide puhul peaks tal olema ikkagi selge ülesehitust ja selge meloodia ka praegu on on üldiselt see häda, et ei suudeta enam kaheksat aktilist fraasi kirjutada muusikalisest lausest rääkimata, et noh, et tal oleks. Et noh, lause et ei suudeta moodustada lauset, et see on nagu inimene muliseks üksikuid sõnuna kordaks kahte-kolme sõna ja selle tõttu ei tegi ja noh, minu jaoks ma ei viitsi seda lugu kuulata, et seal peaks olema ikkagi selge selge, nagu joon kohtumist end. Hedvig Hanson ja loo autor on Margus Kappel, kuulame ära. Räägi oma armastusloast, rock hotelliga, sa oled ju rock hotelli kaal on ikka väga-väga pikka aega vanadest hallidest aegadest saadik seatud. No ma olen ikka armastatud ikka paras prostituut, kõigi bändi, kus ma mänginud oled, muidu ma seda ei teeks. Et aga see on jah, ikka selline pikem jutt, mis meil nüüd saab siis juba 78 78, sa alustasid, hakkab Belgia koostööd enam ei mõtle, nüüd on juba ükskõik, palju. 35 jah. Et see, selles mõttes on see ikka ikka äge bänd, et seal saab mängida rock n rolli ja see on nagu selline muusika, mis mul ka ikka vere käima ikka aega. Nii head lood, et seal midagi liigset ei ole. Kõik peab rusikas silmaauku ja teda hästi mängida, ise võtab ikka aastaid. Ja, ja noh, selles mõttes, et nagu bänd hakkaks koos töötama. Et oleneb bändist, aga noh, ikka läheb kolm neli aastat. Oleneb. Väga hea on panna, kui kõik istuvad, siis aur on meil küll kuigi juba suhteliselt eakad mäed ja Wade ja teine asi on, on see, mis minu isa ütles. Et vaata, pane tähele, mida vanemaks saad, seda aeglasemaks muutuvad tempod ja tegelikult nii on, sest et nooruses mängitakse liiga kiiresti, kuna ei, ei noh, on hirm, et äkki ma ei kannab välja vanaduses vanemaks saades juba sa saad aru, et sa ei pea kogu aeg peksma mõne pausiga vahele jätta ja ei pea nii metsikult kiiresti rääkima, et kui su jutt kannab selles mõttes. Ja siis ongi, et noortebändid panevad niuke asjale ega kohe väga suure vindi peale vanemad võtavad juba niimoodi. Teavad kust pingutada ja kus mitte. Millal sa hakkasid võtma niimodi? Tead, kus pingutada ja kus mitte, kui vana sa siis olid või millises, millise, see on siiamaani raske, sest vaata see lavanärv, see, see on selline asi. Et ta ikka sa ei pääse sellest kuskile. Läheb üle teatud piiri, siis ta hakkab sul segama seda. Siis sa teed liiga palju ja räägid liiga kiiresti, ütleme aga aastatega see kogemus tuleb, oskad ennast lõdvestada ja enne jäta. Mängid senikaua, kuni tunned, et asi hakkab istuma esimesed paar minutit, noh, kui ma teinekord üksinda mänginud läheb ikka selle kohanemise peale. Aga siis tuleb ennast lõdvaks lasta, õlad alla, ära tõmba üles, siis on käed ka kinni. Vanad vanad vanad asemel, kas liigne rahulikus vahel ei, ei ole. Ütleme takistuseks, kui lavale lähed, sa oled ju ikkagi nii kogenud tegija. Võid pimesi kõike teha pimesi ei no oleneb, kus sa esined, liigne rahulikus. Ei, ta ei ole hea, siis asi läheb uimaseks. Ma arvan, et selline terve selline valmisolek, see on alati hea, kui sa, Mahma, ma võin ju peagi teha, tahavad suurt viitsi, nagu et selline. No see on profiau küsimus ka vistet maa ju teie teha teile, et mitte selleni laskuda, eks ole, sa vead välja iga kord, ei noh, seda küll eriti kui laval juhtub igast asju. Ja, ja ma ei mäletagi, sõpradest ütles väga, väga õieti, et asjaarmastajad, kui midagi viltu läheb vihale Abrofile debant, nalja prohvita lähevad edasi, aga armastan sutigib vastu, Keilas läheb natukene sinna kohta. Mõni asi, seda lõbusam on löödele vere keeravad siis hakatud ototot, mis siin nüüd oli, et vaatad, et see närviküsimus on, on väga suur küsimus, oleneb temperamendi. Mõni on, selline, ongi legma, vägableb ma noh. See nagu segab. Teise, kas ma lähen liiga kergelt põlema. Kunagi sa ütlesid jälle mingis intervjuus, et kuldplaate, mida sa oled saanud, et mingil perioodil sa said neid rohkem mitte mängu eest, vaid see, et sa osavalt nägusid tegid. Mul ei jäänud muud üle, sellepärast et tol ajal ma pidin klaverit mängima. Klaverit nüüd süntidega on kergemini üles võimendada, aga kidramehed Lermasid mind ei olnud seal, selle kisasid õieti kuuldagi Mobi nägusid tegema ja sellega ma sain päris mitu klaverimäng. Noh, nii ja naa, et neid oli muidugi tore saada, aga nägusid oskad sa väga hästi tehakse sinusse seda öeldud. Tead, mis mind üllatas, üks fakt, mida ma sain jälle ühest intervjuust teada, et sinu lemmikbänd või üks lemmikbänd on staatus? Kohe kindlasti seal on. Ma ei ütle, et nende kõik lood on puhas kuld aga nende parem, eks ikka seenerauda sihuke. Noh, meeste rokkmeeste rock n roll, et nad mängivad ju telekasleritega ka, et ega sealt sealt tuleb niisugune karm ajal väljas väga mehine bändi, et mõnikord natuke nüri, aga mehed on. Oi, ma kuulan teda hea meelega, eriti kui mõni Sa oled tänasesse saatesse valinud välja kaaslaivi nimel. Estonia talveaia esitus 10. märtsil 2010 ja kolm sellist lugu, mis live'is kõlavad tänases saates, kõigepealt ruudud Chail see Hendrik sihuduse ja, ja siis ma avastasin, ma võtsingi, keerasin vanaaegse kitarri sihukese pikema, pikema kerega, hästi on, nendel pannakse roosa lint kaela ümber, mängitakse romantilisse, teadki filmi seal ja no ma panin jämedalt keeled peale jaks slaidiga mängima, ma kujutasin ette, kuidas Hendrix oleks seda kuskil kuurinurgas mänginud, ilma mingi võimendust tuleb välja, et ikka raudne bluusilugu, et siis pärast keerata, ma nii teengi alguses mängitada mikrofoni, mul on üks väga hea paksuga vana kidra. Niisugune ma ei teagi 50.-test ja sisu, mängin teda nii nagu naturaalselt ja siis ma keeran võimu põhja ja mängin edasi. Muidugi see see udud sõel, noh see on selline, ütleme, töötlus vabalt läheneda. Aga peaasi, et see, see fiiling, see tunne, see on ikka. Ma olen kergelt hullu mehe, et ega see loo tekst on ju ka väga hea. Mida Hendrik sulle tähendanud on? Väga palju. Polegi rohkem? Kuulame ära. Voodo Tšaila. Ja teine sinu valitud lugu on jänesepugi enne kui me selle mängime, mingid saatesõnad sinuga, see, selle ma kirjutasin rock hotellil. Ja seal vist oligi see, et millega me Alt läksime, oli oligi mingi närv, et see loo tempo tuli seal plaadi peale. Hullumeelne noh, hea küll. Aga siis. Ma mõtlesin, et hea küll, ma võin teda täie õigusega ise ka mängida, eks ole, informentaalselt annab ikka võimalust küll, tüüpiline puugi kugi, noh, ütleme natuke teise armooniaga. Ja, ja sellepärast ma panin seal on tunda seda otsetegemise hõngu. Mõni riivakas tuleb, see segage. Ja kolmas hästi lühike lugu, sellest rivist on kärbsetapp, igaüks põnev asi, et selles mõttes selle loo teema ma kirjutasin, meil oli kunagi kitarritrio Riho Sibula võrdse mina siis oli üks suurus, S kompositsioon umbes seal pikkade sooladega ja ja nõnda edasi. Ja siis mul tuli see aeg-ajalt soojendanud mälu, mängin oma neid vanu lugusid, kas ikka on peas. Siis tuli nagu tuli lugejale meelde, mõtlesin, aga ma teen tast sellise numbri. Ja tal oli mingisugune sürrealistlik Pealkiri tookord. Aga nüüd, kui ma teda üksinda hakkasin mängima, mul tuli mingisugune kimalase lennu sihuke assotsiatsioon ja ma mõtlesin, et peaksin kimalase loo lõpus ka maha lööma. Et ma noh, tegelikult ja siis ma löön loo lõpus löön selle klaverikaane pauguga kinni, et on andes mõista, et nad kärbes on surnud. Kärbsele lõppes lugu halvasti ja ma ei saagi seda süntesaatori peal mängida, seal puudub ka. Selge see, kuulame ära sellegi loo. Räägi Margus natukene oma suhetest Tšassiga, seda triot koos Ain Vartsi Riho Sibula nimetasid, aga sa oled koostööd teinud ka Saarsalu Lembitu ja see oli ka päris korralik, see kestis päris mitu head aastat. Toivo Unt, Andrus Vaht, Paul Mägi, mängisime viiulit, käisime Venemaal igasugustel festivalidel ja isegi Ungaris käisime. Džässifestivalil nad ka nii saab või kuidas seda nüüd jälle palatoni lähedal. Ja tegime Lady kaks korda labajalg. Ja siis Toivo Unt just helistas mulle, üks ütles, et nad olid leidnud mingi vana kontsertlindistusi, mis on siinsamas raadios tehtud, et ütlesi tapma ja nüüd ei tea, minu meelest on väga hea vunk sees asjale, et ma teen sulle plaadi. Huviga ootan. Kas seal on üldse väljapaistev isiksus? Minu hea sõber ja, ja me oleme temaga nüüd viimastel aastatel paar korda sattunud jälle koos mängima. Et Ma pidin hoopis teises suunas pingutama, siis ma olen teinud Arvo Pilliroovaheplaadi, seal oli mingi tiigri pilt. Pealgi pealkirja kahjuks praegu mälu tead, alati ei ole võib-olla oluline ka see ja siis üldse üldse. No eks ma olen sessi mänginud küll, mis seal suurt vahet on, et spetsiifika teinekord teine. Aga noh, ma, ma olen üritanud olla hästi universaalne juba puht sellel eesmärgil, et kui sa ikkagi pead ennast sellega elata siis sa pead oskama kõike, et ja peale selle mulle meeldib hästi palju, kui on erinevaid asju, et, et siis ei lähe nagu rutiini, on endal ka lõbusam sole pikki aastaid olnud vabakutseline, kas vabakutselise elu toidab? Eks siin tuleb arvestada teatud ebastabiilsusega ja sellega, et sa pead ise aktiivne olema ja sul ei ole erilist nihukest muretut olekut teda. Praegu ega keegi ei saa eriti muretult, ringiajad on kogu aeg, miskipärast on kogu aeg rasked ajad. Ma pole veel kuulnud, et keegi raadios või ajalehes nagu avaldaks, teate küll praegu ja elada kogu aeg käib üks mingisugune nutt ja mis on osata täiesti jah, aga mitmekülgne, no ma ei tea, kui mitmekülgne on muidugi osad asjad, kus ma tunnen ennast paremini, aga üldiselt hakkama saada, noh. Aga ma peaks, igal pool saab, aga no mis Nende kõige tugevamateks külgedeks, eks inimesed teavad seda ise. No igal juhul mulle tundub, et sa oled vähemalt mõõdukas optimist. Et ma oleks pigem mõõdukast, pessimist, ahhaa, aga see lööb ikka välja. Tähendab, ma olin ikka väga-väga sünge, ei saa olla, tähendab, ei taha. Aga mind mõnigi asi ajab tegelikult vihale küll kõvasti näiteks noh, laeva ajalehti, noh, mis seal ikka. Ja ma olen aru saanud ka sellest, et vaata, isa ütles mulle ka, et muusikud võiksid olla suhteliselt apoliitilised, et nad ei peaks oma nina igale poole segama, tahes-tahtmata kistakse aeg-ajalt kusagile ja satud, oma arvamus peab sul muidugi olema ka ütleme, sotsiaalselt või selle noh, mis riigis toimub, eksju. Iseasi on see, et kas ma saan oma arvamust avaldada, sest et siis tuleks saates kogu aeg ainult üks pikk. Arvamus ta avaldas arvamust, püüa võimalikult korrektselt väljendada neid Piipeliga pälvedaks, palun. See pole see koht, ega see aeg, meil saade tuleb öösel, eks ju? Jah, no esimest korda läheb eetrisse pärast kella üht-teist õuelt katsume rahulikuks jääda. Sest et see ajab vere keema ja sisi magama. Peatähelepanu räägime täna muusikast, las las poliitikast. Ei noh, räägivad mõned teised mina pealegi siis siis ma peaksin hästi korralt mõtlema, mida ma ütlen. Kirjelda palun natukene oma viimaste aastate elurütmi. Kaootiline. No sellist asja nagu kindel päeva kavaliselt ei ole, organism on sellega leppinud. Täiesti kaootiline ja ei ole isegi üritanud mingit korda luua sellest, kuidas kunagi, kui vaja on, aga, aga ma praegu sülitasid üle õla, et suur suuremaid hädasid nagu tervisehädasid pole olnud. Veel kord. Muidugi kõrge vererõhk ja kõik asjaga kaasas käib nagu noh, nagu ühel õigel eesti mehel on ülekaal. Aga teinekord, kui on aega, siis, siis olen päev otsa, ei tee mitte midagi. No loen midagi või käin ujumas, näiteks. Häbi öelda, see talv pole suuski alla saanud kordagi. Kahju ja meil pidi näiteks mul üks sõber käis Kiviõli lähedal on suusaMägime kehamäe peal ja ütles, et päris hea pidi olema. Tema sai nagu täitsa tunde sisse. Sinna läheks hea meelega, sina oled ka mäesuuska sõitnud? Olen, aga ma ei tee sporti mitte mingil juhul, ma lähen sinna värsket õhku hingama ja, ja siis nii et ma ei lähe tööd tegemas ja ma olen väga kehv, aga suuskadega saab ühe kohviku juurest teise. Kuhu sa jõudnud oled? Mäesuuskadega Me käisime hotelliga kunagi Soomes mängisime praktiliselt kõik need suusamäed läbi, siis meile anti nagu suusad tasuta päeval õhtul mängisime seal. Oh siis ma Slovakkias käinud, seal oli tore see aga suusamägede see seis on selline, et vaata ise, see nende ettekujutus öisest mäest, valgustatud meest on selliseid, sind veetakse läbi mingite aukude sinna ülesse ja siis, kui sa hakkad alla sõitma, siis kustub tuli ära. Ja eks ma Austrias korraja Aga see on selline tore asi, et nädal aega ikka peaks olema kohal. See tuulutab ära õhtuks, põsed punased ja mured läinud. Eelmise saatekülalise Vicky Vassiljeviga rääkisime me laevamuusiku elust. Kas sa oled ka proovinud ära selle variandi, ma ütlesin, et ma, ma olen kõike teinud, ma olen tihtipeale mõelnud, et kas mõni muusikakriitik on merehaige või et kui asi toimub, veel on automaatselt jama ja maa peale kõik puhas kuld. No kuule, sisu võib ju Sex Pistolsi ka laevabändiks pidada neid veetiga Thamesi jõel parvega sinna kuningalossi sain oma roboti teha. Et ma ei tea, klaveribaaris mingid on väga tore seal, esiteks korralik pill. Nädalalõpul on muidugi mõnikord loomaaeda, aga see karastatud nöörisüsteemi tuletab ikka need kauboifilme meeldivus õllekannud endale. Väga nii, noh, keegi sind ju eriti puudu, see on maa peal, võidu samasuguste idiootidega kokku puutuda. Mingit Surtmi õun oli? Diana jah, täpselt niimoodi, aga kui on vaja, siis ma panen püssi klaveri peale ka, aga minu asi vastu kõlastadeid. Kui tihti sulle Margus mängud on? Ma mõtlen, bändimängud või sooloesinemised praegusel perioodil? Tead, seal see on, ma ütlen samamoodi, kaootiline planeerimatu, mõningad asjad on, on nagu ette teada pikemalt. Et võib-olla nüüd juulis me jälle ja siis Sahharovi Marielistraga mängime. Seekord võtame Jaanus Nõgisto kampa, sest me teeme Alendri lugusid seal. Siis ma nüüd hiljuti tegin Hardi Volmeri selle viimasele filmile, mängisin seal tummfilmi saateks, ma olen seda ka teinud. Ja need on täiesti niimoodi, ma ei oska öelda, mõnikord läheb nii tihedaks ja siis nagu öeldakse, kui ei ole, siis ei ole midagi. On siis on nii, et mõnikord pealt kolmes kohas korraga olema. Elu on selline, aga tööd kellast kellani sa ei kujuta ette, ma olin ju Eesti Televisioonis muusikaline kujundus ja seda küll. Oh, ma, no ega ma nüüd eriti distsiplineeritud töötaja ei olnud, aga mulle meeldis seal riiulite vahel ringi käia, seal olid väga huvitavad lindid, olid ideoloogiline suundumus, oli meil tol ajal teada, milline siis seal paari karmi peale kirjutatud saksa demokraatliku vabariigi linnud. Kuradi pärast, Ta ei oleks föderaktiivsemad, kus sa siis ja siis oli terve riiul tööstusmuusikat, noh siis kui näidata näiteks Kohtla-Järvet teada sealt riiulist Nad kätt mingi teine sümfoonia peale ja kõik on väga rahul ja siis avastada huvitavaid muusikalisi numbreid. Kass oli tuha Jevski, kellelgi oli marss Nõukogude vagunisaatja, mari oli ja, ja seal ma ikka olin päris mitu aastat rahaga, siis, siis ma vist läksin muusikaakadeemiasse. Mul oli seal mingi kaks tundi eest nädalas. Ja töötasu oli ju väga hea, mullused seosed euroga tuli meelde. Oli 15 krooni ehk üks euro. Selle rahaga oli väga raske midagi peale hakata. Ausalt et siis ma 15 krooniga kunagi oli midagi peale hakata, aga ühe euroga ei ole küll midagi? Ei absoluutselt. Nojah, ega ei ole küll 15 krooniga, kui me hakkame õlle endades vaatama, siis ikka sai päris mitu õlut, aga praegu vaata et sa ühtegi, eks ju. Et muidugi siin võib olla tegu väga-väga lõbusalt. Aga siis ma jäin nagu vabakutseliseks, noh, eks ma olen igast asju või noh, esimene sissekanne minu tööraamatusse üldse, haljasalade trusti, tööline. Võib-olla vanadus tuleb öövahiks mind. Miski ei ole välistatud, ei rahvusringhäälingu, nii-öelda administraatoriks valvelauda. Kas või jah, see kohta tuttav. Mine tea. Sa valisid saate lõpetuseks tyyp pärtliloo Speed King. Ja natukene põhjenda. See on Ma mäletan jälle kahjuks seal, mul on päris hea mälu, kui ma seda esimest korda kuulsin, see oli niimoodi. Meil oli õhupüssi, lasime sõbraga, lasime naabripoisi, üritasime aknast sisse lasta. Ja vist saime ka, siis ta tuli üle vihasena välja. Tulge siia, mul on väga äge plaat ja see oli esimene sihuke korralik haal roogi litakas ja hilisemad plaadid on tiib prill kuidagi rohkem talitsetud ja niimoodi ja siin on seda hillitsetud hillitsetud, ütleme isegi jah. Raju, aga samas ka noh, ikkagi kontrolli all nüüd põhjustatud lärm tekkida ja ja see oligi kõige keerulisem asi, et mis lugu üldse panna siis nagu selleks looks või et noh, et mis mulle väga meeldib, sellepärast et see oli sul väga hea küsimus mulle ja, ja ka väga võimatuks. Las ta siis saate lõpuks olla, et äge lugu on ta igal juhul ja mitte liiga pikk. Aitäh, Margus, et tulid sellesse saatesse ja tiitel jääbki lõpetama saart.