Mainib rivistuda krampis liidritest leinud taganeda, so vihjest agendas laudobilindschisse taganud ennast hokiplatsil asuv puudub, seega väljendab seda siis ei saa. Seda küll ei taha, seega vajadus stabiilse juustu. Tere hommikust, on 25. juuni niisugune jaanijärgne meeleolu ja jutusaate külaline on täna Raul Rebane, tere, Raul. Kuidas sulle istub niisugune rammus soe paks suvi, kui kõik ütlevad, et oi, tööd ei saa teha, nii palav on ja nüüd on perse jaanipäev, et kas sa pigem nagu mobiliseerunud võid, lähed sellise unise meeleoluga kaasa? Ei jaksa laisaks teeb, mulle meeldib neli aastaaega. Kui suvi väga pikaks, siis ma hakkan nautima ja ootama sügist, tuleks vihma külma, ma arvan, et meil on vedanud. Ma natukene tunnen kaasa nendele inimestele, kes peavad elama kuskil seal, kus on näiteks kaks aastale või päikest. Mulle meeldib päike ootavalt, aga, aga te piirides, noh, need vahetus peab olema. Jah, sest kujuta ette, kui ma näiteks elaksin Keenias ja siis läheksin hommikuti päevitama. See oleks nagu imelik, eks ole, noh, nädal aega võib-olla käid, aga siis tuleb külastumine. Aga tegelikult on suvi see aastaaeg, kus sinu noh, niuke meelisala sport puhkeb täiel rinnal õide ja sellel alal tehakse nagu kõige rohkem ja kogu aeg midagi toimub ja ja et selles mõttes peaks sulle see suvi väga meeldima vä. Aga kes sulle rääkisid mu meeli? Sa näed selline välja terve elu, arvanud, et Raul Rebane on spordimees. No ja siis on sul küll midagi valesti? Ei loomulikult suur osa elust ja ma olen spordireporter olnud ja ja spordiga tegelenud, jälginud ja nii edasi, aga ma praegu küll ei ütleks, et sport on minu noh, nii-öelda esimene dominant, valikute määraja, ma jälgin ja tunnen huvi. Nii, aga millal see siis muutus? Millisel perioodil sinu elus? Ma arvan, kuskil 90.-te alguses väga palju head asja ei ole ka päris hea. Ja võib-olla ma praegu naudin sporti hoopis teistmoodi või paremini, kui siis ma vaatan teda külje pealt aga siis on see õhtune uudis ja töö ja kohustus ja ja siis võib-olla kõik kadestavad ja selle tore sõitis mingile võistlusele, näed, seal kommenteerib, aga ma vaatasin helpäevaliste videot Barcelona olümpiamängudest, mida ma ise kommenteerisin. Kergejõustikus Eesti paljust tohutus mahus. Mul oli see väga tundmatu võistlus, ma õppisin jälle uuesti tundma, kes võitsid ja meil Ubaga mitu korda vaatasime seda, et väga huvitav. Kommenteerides näiteks Tokyo mal meistrivõistlused, kas elad sellele kaasa? Täiesti valmistunud, sa teed 14 tundi, 16 tundi päevas, tööd sisuliselt ei magaslerid. Möödub kaks-kolm kuud ja siis võtame lahti teatmiku ja hakka uurima, mis seal toimus. Praegu autopiloodi peal tahate, seda praegu? Ei tõenäoliselt mälu ei talleta seda kommenteerimise ja hetke ja niimoodi, et sul hiljem oleks selge, ma tean praegu tunduvalt paremini näiteks 1964. või 60. aasta Rooma olümpiamängude tulemusi, kui ma tean seda, mis toimus kolmas tagasi. Ma tean nüüd valikulised. Nüüd on mul võimalus valida, ma jälgin seda, mis meeldib. Aga kuidas see külastumine siis hakkas ikkagi pihta, et sa tundsid, et hakkab ja hakkab ja hakkab kõrini saama ja siis võtsid otsuse vastu. E-otsuse võtsin vastu sisust päevapealt ja 94 tegime veel ära Helsingi EM kergejõustikus ja siis tõmbasin spordiajakirjandusega ei ole vahele. Mind hakk sel perioodil juba ammu hakkas huvituma võib-olla muu asi ja, ja need põhjused, miks sporti tehakse kogu see elu spordi ümber, selle asja, ütleme niimoodi, teoreetiline pool hakkas rohkem huvitama, kus asja praktiline pool. Aga kuidas sa siis oma ametinimetust praegu nagu kirjutad, et ma Raul Rebane sidekonsultant ja spordiga ei ole sellel mitte midagi? Sport on abivahend mingite näidet illustreerimiseks ja selgitamiseks. Ma sain kokku hiljuti Tel Avivis niukse meiega läbi Jürgen Sult, Jürgen Sultan, kettaheite maailmarekordiomanik ja ta püstitas selle rekordi 20 aastat tagasi, kuuendal juunil 20 aastat vanaks. Siis Jürgen ütles, mitu tarka asja, selle ta on hästi tore mees, ta ütles niimoodi, et nüüd olen ma treener viis-kuus aastat. Ja ma olen aru saanud, et mitte mingit tähtsust ei oma. See, et sa oskad seda teha. Tähtsust omab ainult, et see, et sa oskaksid seletada seda, kuidas seda tehakse, vaid võib-olla ma olen selle asja seletamise peale rohkem välja läinud. Ja selleks tuleb teada, palju rohkem, kui näiteks spordistatistikat või, või noh, nii-öelda olla spordi sees, praktilisi asju teha on erakordselt vähe. Praegu. Ma arvan, et enamikel spordialadel. Ma ei oleks võimeline kommenteerima. Nix ergensulti Kauku said. Seal oli Euroopa talvised heitjate meistrivõistlused Me olime Gerd Kanteriga, seal. No Gerd Kanter on tänase saate üks suur teema ja kui sa ise juba selle selle sinna sihtisid selle jutuvoo, siis võime rahulikult ka temast alustada, et kas Kert on praegu Eesti sportlastest niisugune mees, kellele see kõige rohkem tähelepanu pühendad? Ei, no ma pean loomulikult kõige rohkem tähelepanu seepärast, et ma olen nagu selle asja juures kuus aastat olnud algusest peale või ütleme niimoodi, et Kert on meie ühine projekt, kui halvasti võib nimetada, kes on meie meie on selle tiim ja see meeskond, kes üritab Certi tippu viia nii kaugele ja kõrgele, kui võimalik ta elus on niimoodi, et et šerpa vaat sedaan mägedes ronida, see, kes mägedes aitab, aitab alpinisti tippu viia. Vot ma mõtlen teinekord, et Me oleme šerpad. Ma tean, et seda on ka diplomaatia termin, see on see näiteks. Oletame, et Putin ja ma tea, söder kohtuvad. Ja siis enne seda kohtumist ja seda tippkohtumine kutsutakse, inglise keeles on selle nimi Sammyt, kuid, ja samuti on ka mäetipp Inglise, kes täpselt. Ja siis enne seda kohtumist tuleb Putini juurde Schröderi šerpa sellega diplomaatia termin ja siis ühesõnaga valmistab seda ette, et see Sammid toimuks väga hästi. Mina mõtlen, et me oleme niisuguses serpad, ümberringi treenerid, teadlased, see meeskond, kes üritab siis proovida midagi tõestada teistele. Kui palju neid inimesi Gerdi ümber on, kui meil? Otseselt viis-kuus viis-kuus, kes on nii-öelda pidevas kontaktis kõige rohkem olnud kontaktis, loomulikult paar treenerit siis Uno ajanud, vestlen aastaselt Islandilt ja siis mina. Aga pidev abi ja konsultatsioon tuleb veel realt inimestelt kasvatatud, näiteks Mihkel Zilmer toitlustamise alal ja biomehaanikast on vaja teada ja siis üht-teist-kolmandat veel ka näiteks ütleme, strateegilise juhtimise konsultatsioon, Timmenetšmente niuksed asjad seepärast, et me oleme seda asja algusest peale võtnud mitte kui treeningprotsessi, vaid kui vastavalt oma erialale tippkonkurentsi, juhtimismudelite väljatöötamist seal üsna teoreetiline asi võib tunduda väga igav. Aga tegelikult tegelikult ei ole tegelikult maru põnev. Tegelikult on maru põnev. Kuidas sa Kerry juurde jõudsid? Me üritame, nüüd võiks rääkida sellistele inimestele pühapäeva hommikul seda juttu, kes võib-olla seisavad spordist suhteliselt kaugel, nad teavad, et Eestis on kaks kõvakettaheitjat, hetkel üks on Aleksander Tammert ja teine on Gerd Kanter, et selles mõttes oleks äkki neil huvitav teada, mismoodi sina, Charbakene jõudsid siis oma Gerdini. No seal on lugu selline, et selle kuue aasta vältel, kus ma olin spordist täiesti eemal ma mõtlesin ringi enda jaoks vähemalt need asjad, mis asi on andekus. Ja vanasti peeti andekaks ja ma ise pidasin ka suurt ja tugevat. Või siis kiired. Aga aja jooksul ma mõistsin, et spordis need praktiliselt omavad täiesti teisejärgulist tähtsust. Et kui keegi tahab spordis tippu jõuda, siis tuleb otsida ajusid, tuleb otsida väga spetsiifilist inimtüüpi, kes on väga kitsalt orienteeritud kuskil kauguses oleva saavutuse peale. Väga tihti ta toimub, toimib ise kalateaduslikult ja see andekus on ülimalt harva kaasanud. Vaat kui ma ütlesin, et enne treener, eks ole. Siis ma näiteks arvan, et treenereid on Eestis. Mõtlesin tippu viivaid treenereid ongi väga vähe, ülejäänud on kasvatajad. Seepärast, et see vahekord nagu alpinist ja mägimatkaja alpinist tahab tippu jõuda, mägimatk läbib distantsi. Ma olen ise olnud mägimatkaja, aga ma ei tõusnud kunagi tippu. Ma olen ise mägedes käinud, seljakott seljas, eks ole, ja jõudnud ka päris hea mitme 1000 meetri kõrgusele, aga mägenud tipus ära. Kas lippe ei huvitanud sind ka sul puudus tähendama mõjud? Ma arvan, et mul puudusid oskused, teadmised, kogemused ja, ja ei olnudki kõrval kedagi, kes oleks tahtnud lisaks ausalt öeldes ma kardan, et kui mul oleks päris mus hirm peale tulnud. Nii et vot seal ongi selline asi, et, et üks, kas see läbib distantsi on väga tähtis, siis noh, nii-öelda inimese kasvatamine noh, nagu lapsed, treenerit kasvatatakse tema ettevalmistamine tulevaseks eluks, sest andekaid, need, kes päris üles läheb, neid on erakordselt vähe. See ei ole niimoodi, et võtame ükskõik kelle tänavalt ja nüüd paneme kaasaegsed treeningmetoodikad taha ja küll tuleb, mitte midagi ei tule. Ja Kert on nagu selles mõttes siiski eelkõige psühholoogiliste testide tulemused, et ta on tema orientatsiooni motivatsiooniprofiilid ja kõik on sellised, mis võimaldavad minna nii kaugele kui võimalik. Aga tee on okkaline, tuhandeid proovib, üks pääseb ülesse. Ja nii me siis seisamegi selle peatee kõrval seal keelumärgid käes ja ütleme, et sinna tohib, sinna ei tohi, aga õnneks on ta ise erakordselt vinge pea vee peal püsida. Et me oleme väga rahuldada. Ma mõtlen selle peale sageli, et tippsportlase valitud tee seesama peatee, mida mööda peab minema see oli kohati õudselt kurnav, sa, sa, sa peaaegu muud elu ei näe, eks ole, sa pead, sa pead isegi naise tegelikult valima endale kusagilt laagritest, sellepärast et sa ei jõua iialgi mingitesse seltskondades ega mingitele pidudele, et kas ei ole nii, et su valikut tegelikult see ring, mille vahel sa saad, et otsustada ja oma elu muid tähtsaid valikuid ja seal õudselt kitsas. See võib sulle tunduda ja, ja seal on kindlasti palju tõtt. Küsimus ongi selles, et andekas on see, kelle dominantne valik peavalik, mida ta teeb, on suunatud peaeesmärgile. Hästi palju on peibutusi, kõrvalteede võimalusi, nagu sa ütlesid, peod, sünnipäevad, teatrid, kontserdil ja nii edasi. See, kes läheb kõrvalteedele siis ta sinna jääb või jääb ta keskpäraseks. See on see periood, kus tuleb teha väga tõsiselt valikuid, kui sa tahad olla päris kõva. See on väga spetsiifiline tüüp. Kas arvad, et näiteks tippmuusikud suured staarid on teistmoodi? Nad on pühendunud inimesed. Ja see ongi saladus. Tuleb otsida seda inimest, kes on võimeline pühenduma. Ja sinu puhul siis konkreetselt, kes on võimeline pühenduma spordile tuli nii välja, hakkaksid viiuldajad konsulteerima. Ja ka sina tead, ma arvan, et neil ei ole mitte mingit vahet. Tehnika on võimalik ära õppida või leida inimesi, kes õpetavad suundumus peab endal olema. Ülejäänud on tehnika küsimus, see kila-kola, mis arvatakse, noh, et et raha või, või et vahendeid ei ole. Praegu käivad portlased, ringite tootkum oleks seda, kui mul oleks teistkümnendast 23. külma, siis teeks, mitte midagi ei tee. See ei määra mitte midagi. Ja sellise orientatsiooniga inimesi jääb järjest vähemaks, ma arvan, mõnes mõttes seepärast, et elu läheb väga mugavaks. Hästi palju on teisi valikuid ja seetõttu peab olema kas väga suur tahtejõud, kodune kasvatus või raske lapsepõlv. Keeruline, kus sa pead siis läbi raskuste minema, kui me vaatame praeguseid tippsportlasi, kui palju neist on Tallinnast? Väga hea on olla seepärast, et on arvuti, on olemas koer olemas, isa, ema. Kuule, koer ei loe midagi selles mõttes, et noh, koer on tore asi, et sellega tegelevadki ema ja isa selle peale ei kulu nagu mitu minutit. Aga kuidas kellelgi ja, ja nii, et nii et selles mõttes ikkagi suur ressurss on maa füüsiliselt aktiivsed, tugevad lapsed ja loomulikult geelid neid ka solkida väga ei anna. Üldiselt väga paljudel juhtumitel võib isa ema peale vaadates ära öelda, et noh, et et kas on öeldis. Kui me räägime nüüd veel Gerdist natuke põhjalikumalt, kas tal on olnud väga kõvasid kõrvalteid, mis teda on kutsunud lihtsalt sellepärast, et sina seda teada, et noh, kes on näiteks sellesama spordi kõrval oli näiteks meeletu soov tegelikult natukene ka maalida või ma ei tea, saada saada väga kõvaks tegijaks näiteks mingil Iidee rindel, et, et tal oli nagu mingid ahvatlused, mis oleks võinud teda kõrvale meelitada. Ei ole olnud ja see on suhteliselt ebatavaline lugu, seepärast ajad, ta kasvas oma vanemate juures piduri külase seal esimene periood oli üsna keeruline periood, kui ise on neil maja ehitus paljudele füüsilist tööd teha, nii et hakkas juba selles ja sporti tegema alles, kus teised juba maha jätavad. Seitsmeteistaastaselt ja seetõttu tema nii-öelda noorepõlve tulemused on erakordselt nõrgad. Aga seda põhjust, miks pärast ta kettaheites sport esimesest sekundist armus ja siiamaani nüüd siis juba ütleme kümmekond aastat on täpselt sedasama. Ega seda ei olegi väga lihtne seletada, ju siis nii on. Aga sina, muidu pead oma ülesandeks seda seletada, kas näiteks vot sedasama konsulteerimise tööd tehes mõtled selle peale? Ja väga palju, väga palju, jah, seal ei ole midagi teha, seal tulebki mõelda. Selles mõttes, et, et ma näen, kuidas inimesi viiakse kõrvaltee peale, kuidas valitakse mingi vale strateegia, kuidas valitakse mingeid käitumismallid ja vägagi andekat sportlasi on praegu minemas paremale, vasakule kellest võiks tulla meile uhkusetoojad, nii et see on selles mõttes rulett. Et tõenäosus, et midagi juhtub, noh, nagu näiteks ütleme meil juhtus sel talvel ega siis veerpalu Mae ja Šmigun ei tule siis nüüd tühja koha peal, siis Eesti on üliefektiivne süsteem, eks ole, kus sisuliselt on võib-olla paar-kolm naissuusatajat noh, nii-öelda midagi tõsist tehes. Ja suhteliselt vähe suusatajaid oli siis, kui Veerpalu Mae alustasid, nüüd on pind läinud laiemaks, tänuga neile, see on siis ma arvan, et Alaveri ja ta seltskonna väga spetsiifiline töö andekaid kaotatakse ära teevelt. Ja vaata, kuidas kettaheiteaegagi on, eks ole, et, et olid ju aastad, kus Eestis nagu ei eksisteerinudki mingit kettaheidet ja nüüd äkki, kui läheb nagu Aleksandril ja Gerdil hästi siis siis tulevad poisid peale tagant ka, eksju kõik kribinal-robinal. Kui võtta jah, nii-öelda, et Eestis on üks miljon inimest, kes meil praegu on täiesti tõenäosus välgust surma saada on kõvasti suurem kui niisugune juhus. Spordist tuleb jah. See on veider. Kas sa ise oled käelus ketast käes hoiduda? Olen ikka lapsepõlves. Ma olen isegi kuulnud spartakiaadil medali saanud, selles aga olid olles kõrgushüppe edasi küll. Aga ma olin hästi jõuetu, aga mul oli hea tehnik. Nii läks tol ajal jah, aga noh, see oli väga-väga ammu. Ja kui spordialasid nagu üldse ritta seada ja küsida, et mis on Raul Rebase eelistus, siis ma arvan, et, et ma vist väga palju ei eksi, kui ma ütlen, et eks ikka kergejõustikus armunud. Kisub jah, sinnapoole loomulikult maksan lapsepõlvest teda jälgima ja jälgin praegugi, seepärast ma lihtsalt ei suuda kursis olla kõigega. Ja ei tahagi. Ma olen muidugi väga palju teinud ka malet ja mängin siiamaani enda lõbuks. Aga ma enam nii kursis ei ole kui vanasti, kui ma teadsin kõike ja, ja ta on praegu nagu jäänud mingisuguseks. Teiseks asjaks ma arvan, et, et male oli minu jaoks noh, niuke Kerese fenomen ja just sellel nõukogude ajal oli hirmus tähtis intervjuud enne sõda. Ja ise muidugi mängisin, mängin praegugi kergesti. Aga kui sulle antakse hommepäev pilet mingitele spordivõistlustele tasemel maailma spordivõistlustele, aga need ei ole kergejõustiku võistlused, siis vaevalt sa malemeistrivõistlustele tahaksid sõita, aga, aga et, et mis see valik veel nagu oleks, mis üldse pinnale jääks, mida oleks huvitav vaadata ilma selleta, et see ala siin nii väga köidaks? Võib-olla midagi korvpallist, aga üldiselt ma arvan, et enamikul mul lihtsalt ei läheks enam. Ma olen käinud kümnetel olümpiamängudel otsast lõpuni hunniku maailmameistrivõistlusi, väga palju võistlusi. Seetõttu peab olema midagi spetsiifilist, mingi muu huvi selle asja juures olema, mida ma seal näinud ei ole. Tervisepruutot näiteks ei tahaks vaatama minna Jaapanisse. Tahaks ükskord näha, ma isegi Eurospordis nägin ära kuidas ta sõdis ja pole Jaapanis käinud ja ma tean, et on nii sügavalt jaapani rahvuskultuuriline, alajasin eesti mehe seal läbilöömine, noh nagu me tahame igal pool, et keegi midagi läbi lööks. Siis on muidugi silmatorkava kultuuri ja spordifenomeni, mis praegu toimib, täiesti ebatavaline nähtus tal Laekvere poiss Lääne-Virumaalt. Et kindlasti ma tahaks üksgotada näha, aga aga ma ei läheks seda vaatama, seda sumot. Malex, vaatama seda, mis on selle asja ümber ja ja oma poissi. Kui palju sa üldse näiteks sellel eeloleval või käesoleval suvel peate või tahad Gerdiga kaasa sõita? Ei, ma ei sõida üldse väga palju kaasas, ma käin aastas paar-kolm võistlust, Eesti võistlused, enam-vähem kõik, ja lähen jätab Euroopa meistrivõistlustele vaatama. Aga muidu ma ei käi väga palju kaasas. Sa oled lihtsalt tüdinud või sa arvad, sellest ei ole kasu. Hea meelega ka, ütleme, astudes aeg ja eks need sõitudele suhteliselt keerulised, nii et nii et mingi piir peab seal vahel olema. Ma arvan, et ma hakkan kaasas käima siis, kui ma näen mingit probleemi või kriisi. Aga seda praegu ei ole, on probleem, aga ei ole, kriis. Isegi seda on tore eestlase suust kuulda, sest reeglina kui keegi sulle tänaval vastu tuleb, eks kuidas sul läheb, noh väga vähesed inimesed ütlevad sulle, et hästi, nad hakkasid kohe rääkima, mis on nagu tegelikult. Tähendab me proovime selgelt vahet teha, vaata on 13 nähtuste ebameeldivus, õnnetus ja katastroof, need lähevad alalõpmata inimestel sassi ja mingisugust probleemi, väikest probleemi või ebameeldivust üritatakse valgustada. Kui seal nüüd hirmus häda enamikel juhtudel see ei ole tõeline katastroof on, siis tuleb hakata reageerima. Ma arvan, et praegu on lihtsalt selline periood, kus me võitleme teatud ebameeldivustega. Isegi õnnetus. Nii aga on aeg kuulata, eks mõnus muusikapala ja tegelikult tänase saate esimese laulu akvaariumit valisin küll mina lihtsalt sellepärast, et mulle tundus, et see peab olema kuidagi jaanipäevajärgsest klaasi tõstmise või mitte klaasi tõstmise meeleolus. Aga edasine muusika tuleb Raul sinult. Jaa, Lindpriide lugu. Millega sa tahtsid saata tervitusi kellelegi. Jah, vaata, lugu on selles, et Valdo Pant ütles kunagi niimoodi, et maailmas ei ole kahte asja, mida omavahel seostada ei anna. Ja ma proovin seostada kakstesse seostumatult asjalugu, nimelt et Luguse väiksed kastid linna serval mille sõnad minu meelest täiesti geniaalselt on kirjutanud. Sõber Peter tooma, kellest mul on hirmus kahju, kes on minu meelest laulmise koha peal suur talent, aga mai tea tont teab, millega ta tegeleb, eks ta meelitati kõrvalteele, venitati kõrvalteele, harukordselt andekas inimene, vot siis mikspärast need väiksed kastid linna serval. Mul on paar treenerit öelnud. Väiksed kastid linna serval on juba nähtus, vaata, need kerkivad igal pool, Tallinn-Tartu näed iseseisvad autod ringi ja nad ütlevad, et tead, missugune probleem on, sealt ei saa andekaid sportlasi liiga palju. On lastel probleeme, kuulame ära ja siis saad aru. Väiksed kastid linna serval, väiksed ka hästi tehtud tekki, taki väiksed kastid linna serval, kõigil neil on nagu üks siin pruun ja seal olnud valge õli, OP-sele kallane. Kuid nad kõik on tehtud Kitacki ja neil on nägu üks Isamaa kastikest ees. Kõik nad käisid ülikoolide ees, kus nad pandi kastidesse, et me looleks, nägu üks, üks, direktor, teine doktor, kolmas tuntud insener jah, natuke ikka tehtud tiki taki ja neil on. Jutunurka välgumihkli Ellüülekul satud kodus, seitse nailonsärk, tee sellopa, pakitu sauna keset metsi Koltseb, eks Allada elavad rohu eest ja külma vastu resoluutselt võitleba veel olnud köigil mitu lipsu, põuetaskus elukindlustus, kas kõik nad kasvatavad lapsi? Koolist värvis kuulekus lapsed pall juba pruuni ukse tavaabini koos seal nad kaovad kastidesse joonduval veel parem pool ja Läku omava spetsialisti daami Ennuga. Palju poisipõnn. Väiksed kastid linna serval, väiksed kasti tehtud, tiki-taki väiksed kastid linna serval, kõigil neil on kuu. Me räägime juttu keset kõige palavamat jalgpalli hooaega ehk siis, et ei ole vist Eestimaal inimest, kes kas või serva pidi oleks seotud jalgpalli maailmameistrivõistlustega, sellepärast et isegi naised, kes jalgpalli teadupärast suures osas ei armasta, sest mehed on siis ainult teleka ees ja vahel veel joovad õlut kadel matside aja. Et isegi isegi nemad on, on noh, ütleme niimoodi, peavad seisukoha võtma. Et kui palju sa jalgpalli vaatad ja kui sa vaatad, siis, siis, siis mida sa sealt otsid? Vaatan ikka hulluks ei lähe, vaata seal jalgpalli maailmameistrivõistlused on küll jah, niimoodi, et isegi kui ma lugesin hiljuti mees ütleb naisele, et räägime ka täna rutusest, homme hakkavad jalgpalli maailmameistrivõistlused, et nüüd kuu aega pole aega. Ja see on kõik see suur mull, mis siin ümberringi on. Jalgpalli maailmameistrivõistlused minu jaoks on noh, niisugune meelelahutus, sport jaguneb tegelikult neljaks. Et mis ta sinu jaoks tähendus on, üks on see, et ma vaatan mängu, Cameron Togo, eksole. Mul ei ole mitte mingit seost nendega, ma ei tea isegi, kas nad on ühes grupis olgu-olgu siis on see meelelahutus, ma vaatan, kuidas seda tehakse, teine all rahvuslik staatuslik, ütleme niimoodi, et veerpalu sõidab, siis on hirmus tähtis, et eestlane võidaks või siis näiteks Eesti mängiks saksa jalgpalli, tähtiskis võidab. Kolmas liik on siis ütleme kohalik ja sealt tuleb kastaate, Tartu rock mängib Tallinnas mingi sellega Tartule hirmus tähtis, kes võidab, täitsa nägite, seal peaaegu hulluks lähevad. Ja siis neljas on siis, ütleme mingi kasvatus oli 10 olümpiastarti Sul poeg näiteks jookseb seal siis sa ei mõtle isegi mitte selle peale, et ta hirmus palju tulemusi seal teeks, vaid seda, et mis lapsel elus mõjub see vahva süsteem, eks ole. Nii et meie jaoks, kui Eesti meeskonda jalgpalli maailmameistrivõistlused oli, siis minu jaoks on ta puhas, meelelahutusasutusi ei huvita eriti, seega, kes mall meistriks tuleb, võib-olla mul on mingi oma favoriit. Aga täna ma ei oskagi öelda, kes ta oleks, ma tahaks, et oleks mingi üllatus, tuleks maid, Elevandiluurannik kukub nüüd välja vist. Et vot midagi sellist, noh, et saaks sihukest nalja. Aga muu on see, et ma vaatan, kuidas teaks. Käib ju ajakirjanduse veergudel ka mingi selline natukene niisugune ääri-veeri diskussioon, et, et kas see on ikkagi midagi sellist sügavat ja ilusat ja ja, ja puhast ja õilsat või on see rohkem ikka nagu kunagi, Marju Lauristin meile õpetas psühhofüüsiline meelelahutus. See on psühhofüüsiline meelelahutus, vaata ma võrdleks jalgpalli, ütleme niimoodi. Metallica, teatiinodseeenner madonna see on, see on massimeelelahutuskaheksakümmend 1000 inimest ja maru lõbus, eks ole, kõik vaatavad, palakad Davosis kunagi ütles, selles filmis oli, et noh, kehv mängijat, eks ole, et 22 meest üks pall andis igale meile pall ei tulnud välja, aga võtame näiteks mingi teise spordile, võtame siis kümnevõistluses, mis on Eestile väga tähtis kergejõustikus siis ma võrdleks seda mingisuguse. Ma tea, kvartett mängib Mozartit, sa pead teadma rohkem. Sa pead teadma punktitabelid, süsteeme, asju, ta ei saa mitte kunagi suureks massiks, eks ole. Võib-olla Eestis tuleb 5000 inimest teda vaatama, nii et selles mõttes jalgpall asetseb mingi täiesti eraldi kategoorias, ühel päeval oli, vaatasin Soome telekast, üks selline vana jalgpalliguru rääkis Ameerika meeskonnast ja ta ütles niimoodi, et see on väga tubli meeskond, hästi mängivad ja nad on väga sportlikud võrreldes teiste jalgpalluritest jalgpallisport. Aga nemad ikka teevad sporti. Et teised teevad midagi muud, aga et nemad teevad veel sporti. Et jalgpall on väljunud nagu mingisugusele mingisuguse teisele tasandile, kus ta on nagu see rahvuslik staatuslik, on tohutult tähtis, vaata, mis toimub nende mängude ajal ja nii edasi ja pisarad ja traagika. Nii et selle koha pealt on küll erakordselt huvitav. Aga miks seesamasugune asi juhtu näiteks korvpalliga? Korvpalliga Ma arvan, et meie oleme selle läbi elanud korvpalliga, mida keegi teine tunda ei saa. 67 68, kui ta Kalev võitis kaks päeva järjest hakkas, kaotasin Tallinna spordihallis, siis ma arvan, et Need on olnud kindlalt suuremad rahvuspeod kui suvaline jalgpallimäng. Siim on eestlased suutnud pakkuda, kolev tuli liidu meistriks. See oli sellesse konteksti, kus meil tuli tõesti, ma ei tea, mida meie oleme korvpalli läbi elanud, näiteks. Korvpall, leedus on abs täiesti teise tasandiga, jalgpall, las mängivad, eks. Aga enamikes maailma riikides on jalgpall number üks, siin ei ole arutadagi mitte midagi. Et ja Saksamaa vahel jalgpallikodu ja ühesõnaga see on väga võimas pidu praegu küll. Jah. Aga noh, mul ei ole seda vajadust, et ma peaks vaatama ära näiteks mingisuguse teisejärgulise tähendus mängu otsast lõpuni, aga ma tean, Falate, kellel see on, noh, elu küsimus. Jah, kusjuures ma tean ka inimesi, kes ei saa isegi minna väga vahvale mingile aaa süstamatkale või reisile üksikule saarele, sellepärast et seal ei ole elektrit, eks ju, ja nad ei saa lihtsalt telekat vaadata, kuni mingi üheksanda Teema, ma täiesti mõistan neid, aga nende hulka ei kuulu, võin teha rahulikult kompromisse, aga ma saan, mõistan. Mõistan absoluutselt. Ja osades riikides ju noh, elu jääb seisma ja parlamendi istungid muudetakse ära ja, ja seepärast on huvitav aeg seepärast nutta. Ja ma tean isegi osa naisi, kes noh, nii-öelda on kaasa veetud. Mõnikord. Kusjuures tahan, ma ütlen sulle, mis minu jaoks on nagu sellel aastal või kuidagi ma olen hakanud aru saama, et et võib-olla see on minu, minu tutvusringkonnas lihtsalt nii, et, et need, kes kiirustavad, eks ju, ja neil on tohutult palju vaja oma paberites istuda või kusagile välja minna või tööd teha või nad on nüüd enamasti kodus. Sellepärast et on jalgpall ja isegi kui see jalgpall sulle korda ei lähe, sa istud nagu tema kõrval diivani peal, eks ju, ja sul on tass teed ja sul on mõnus ja aken on lahti ja linnud laulavad väljas, et et ta ei peagi sinuga rääkima. Vot see on see, et räägi nüüd ruttu ära, eks ole, aga, aga ta vähemalt olemas, et see annab ka jällegi palju juurde, et on seal peaaegu kuu aega nii-öelda käe-jala juures. See tunne See on mulle ootamatu nolk, sest ma olen just kuulnud, et et on erakordselt suuri probleeme Ameerikas, minu teada on isegi statistika tehtud selle koha pealt, kui palju perekondi läheb lahku. Eriti seetõttu, kui teles on üks telekas, kus üks tahab vaadata, eks ole. Kaunid ilusas teine tahab vaadata, ma ei tea, mingisugust muud pall, jalgpalli ja Ameerikas, küll on see Ameerika jalgpalli, tead, kuidas suured mehed pusklevad seal. Ja siis see on küll teine mäng, aga põhimõtteliselt võib-olla siin on mingi idu, aga. Jah, võib-olla see on minu mingi ealine iseärasus, et ma olen lihtsalt hakanud nüüd niimoodi vaatama, et muidugi see ei tähenda seda, et neid läheb kusagile kõrtse, siis vaatab seal kella kuuest kella 12-ni jalgpalli see ei ole seesama asi. Aga, aga kui ta on sul kodus ja kui ta mõnus ja rahulik ja ei muretse ja ei kirjuta allkirju, helistajaid, selliseid asju, et siis siis on lihtsalt tore. Ma käisin viimati ise jalgpallivõistlusel 1994. aastal, ma arvan malet, et kõiki neid asju aga see oli niimoodi, et Šotimaal Eesti mängis Šoti, kas see on teine asi ja Uba kutsus mind kaasa ja mina siis esitasin tingimuseks, et ma ei taha olla staadionil. Ja mulle õudselt meeldib tollel mängis Eesti koondise kehast, et mulle väga meeldib vaadata šoti koondise mängu, aga ma pean samal ajal kehtiv mängu vaatama, et see on probleem, noh, niisama sai aasitud. Ja siis võtsin kaamera kaasa ja olime operaatoriga pubis. Ja vaatasime, kuidas šotlased vaatavad jalgpallipubis. Ja vot see oli elamus seal elamus seal, kihvt, seal täiesti mingi teine asi, tal on mingisugune kummaline võlu sees ja ma olen praegu hästi rahuldu, muide sellega, mida ministri telekast näen. Vanasti noh, igast palju nalja, spordireporterite kohta öeldi, et spordireporter on inimene, kes segab sind professionaalselt jalgpalli vaatamast ja igast niukseid nalja tehakse meie kohta, aga praegu kuulan, vaatan, näen, ma arvan, et väga hea tiim. Televisioonis tarvitame sellist terminit nagu formaat, väga hea formaat. Need jalgpallimehed, kes seal kõrval räägivad. On täiesti selge, et nad teavad sellest asjast 10 korda rohkem kui mina, ühesõnaga masendav uut infot. Mängu jälgitakse paremalt vasakule need poolkaitsjad ja kutsume Mikkin vallast, ütles legendaarne miki, nüüd kiirekasvulised, vägagi ääred. Ja, ja ühesõnaga, ma arvan, et mehed teevad praegu väga head tööd, nii et siin seda küll süüdistada ei saa. Nad segaksid mind vaatamas, ma ikka kuulan. Ja täiesti suure mõnuga, eks ole ju, minusugune selline amatöör minule annavad täiesti objektiivse pildi asjast, aga nüüd sa pead ütlema, kes on su lemmik. Ära siis ütle spordikommentaatorid, siis ütlen nendest jalgpallipoistest, kas keegi meeldib sulle nagu poistest meestest meeldib sulle nagu teistest rohkem. Ei ütle praegu veel, las las teevad lõpuni. Las teevad lõpuni, ma panen tähele, et mõningatel meestel hakkab juba jalgpalluri kommentaatori ametit. Mina täpselt sedasama ja nii, et Marko Kaljuveeroja piip ja prillid kohe-kohe reselevad uued kommentaatorid ustest ja akendest sisse. Kui inimene tunneb oma asja sisse, juhtub igast imelikke lugusid. Event Uudeberg, kes oli väga algaja reporteri ja noh, paljudes asjades oli tal suuri probleeme, aga sest tema noh, ma ei tea, mis oli nüüd ikka kaua aega tagasi vasteks. 10 15 aastat tagasi oli juba kõrval laskesuusatamise maailmameistrivõistlusel. Ja siis ta enam reporter ei olnud ja oli kõrval nagu konsultant. Ja ta tunneb seda ala läbi-lõhki. Ta oleks olnud täiesti teistsugune meeskond, oleks isesid ülekannet teinud, aga ta luba kõrval juba esitas talle küsimusi, kui noh, nii-öelda asjatundjale tom pärast rääkisid, suru väsu ära, usu et ma esitasin endale küsimuse ja siis vaatasin kella. Järgmine kord, järgmise küsimuse esitasin ma talle 38 minuti pärast. Ever rääkis 38 minutit järjest laskesuusatamist. Ja ma mäletan seda kohta. Ja see oli erakordselt huvitav lugu. Sa oled tänase saate jooksul öelnud vähemalt kolm korda kas uba või Tom või ühesõnaga, ta on tulnud kuidagi siia sellesse, meie saatesse, nii et nagu märkamatult. Kas ta on sulle elus palju asju õpetanud? Noh, tegelikult ütleme niimoodi, et Tom oli mulle see, kes nagu mina Gerdil alguses ja ta lihtsalt suur osa minust, minu spordireporteri lõuga koos ja mee klappisime selles mõttes hästi, et meil olid nagu enam-vähem sarnased huvid ja eks nende sarnaste huvide põhjal sai ka ETV sporditoimetus päris palju suunatud, sest tol ajal oli siis kergejõustikku väga palju ja eks me tegime niukseid enda maitse järgi valikuid ka, mis võib-olla praegusel ajal on natuke teistmoodi juba ja mis jättis temast küll nagu mulje, et ta oli absoluutselt totaalselt kirglik. Ja mina arvan, et uba ei olnud ka kirjanik, mina arvan, et lubal oli ajakirjandusvahend spordi kaitsmiseks jumalale ajakirjandusvahend, aga sportali primaarne. Praegusel ajal on ajakirjandus primaarne ja sport on vahend, et teha ajakirjandust. Aga ma arvan, et ka seal enam nii ei saagi nagu Tom tegi, see oli oma aja nähtus. Aga seda sportlased tajusid ära ükskõik teda sõimasid või sõimanud ja ükskõik mida nad temast ka ei rääkinud, siis tegelikult nad teadsid, et Tom on oma mees ja ta seisab spordi eest. Ma arvan, et see on noh, niuke, viimane Moikaanlane selles vallas Sa oled niisugune talletaja säilitaja analüüsi ja kas sa sul on tema kohta, ütleme ja tema tegemise ja, ja tema elukohta palju märkmeid näiteks, mida võiks kunagi vormistada millekski. Jah, ma olen isegi kunagi lubanud, et kui ma pinsile jään, et siis ma kirjutan nendest nii-öelda vanade spordilugudest raamatu, aga ma arvan, et selleks hetkeks, kui see kätte jõuab siis võib-olla ta ei ole enam huvi, võib-olla lihtsalt ajalooline, mingisugune. Aga miks sa siis pead ootama seda pensile jääd? No võib-olla on, võib-olla on veel vara, aga põhimõtteliselt jah, on küll päris palju alles ja ja ma arvan, et, et just eriti need seitsmekümnendad, kaheksakümnendad aastad, kui neid siin läbi seitsme kivi sai nüüd igast ülekandeid tehtud suusatamisest ja kergejõustikust ja olümpiamängudest ja kuidas nad tulid tegelikult ja kuidas need kätte saada, sest Eesti oli tegelikult ainukene muidugi paljudes nõukogude liiduvabariike sellega üldse hakkama sai. Ja siin muidugi noh, oli hea piim ja sai tehtud. Nii et me ei hakka lubama midagi siin raadiokuulaja, aga. Aga see, kuidas sa ütlesid, et, et kui ma pinsile jään, kas seal on palju selliseid asju, tegemata asju, unistustes olevaid asju, millest sa mõtled, nii et oo, ükskord mul on aega ja siis ma tõusen hommikul üles. Kõik ei oma mitte mingisugust tähtsust, see on täpselt seesama värk, et nagu sportlane istub riietusruumis ja mõtlen, et kui ma teeksin seda, küll mina oleksin, kõlab, see on jama. Tee ära pärast räägi. Nii, et see on nii seal seal mõtet, jutt, unistus peab olema ja, ja näiteks sportlane ilma suurt unistust, et on mõttetu mees. See on üks ülitähtis komponent, võime unistada, eriti sinna tippu pürginud sportlased, aga niisama tööinimese elus, see on nii nagu ta on. Aga aga kas ta näiteks Gerdiga selles oma tiimis näed, nüüd jõudsime ennem saate lõpule, piira taara sinna selle Kerde juurde tagasi. Kas te näiteks unistate koos? Selles mõttes, et kas teil on, kas sina näiteks tead, milline on Kerdi unistus või kas te räägite sellest või see on ikkagi tema väga isiklik asi, mille sead temale privaatses? Loomulikult on igalühel oma privaatsus, aga eks meil ole ka need kuidagi fikseeritud. Me üritame, maksimaalselt tipp on selge, vikerkaare taga, selge see on selge, aga mis vahepeal toimub siis selle. Me oleme süstematiseerinud klassifitseerimise asetanud skeemidesse. Seal on hirmus arvurida ja need on ka meile tähenduslikud. Ka need on meie näiteks ütleme etappi, mingisugust eesmärgid, et kõik on nagu nagu firma strateegiline juhtimine, tähendab, siin ei ole mitte mingisugust vahet, ainult et, et. Me peame parimad tähendab oma oma plaanides. Loomulikult nii on, ma kujutan ette, mida ta tahab ja, ja mis selleks teha tuleb. Ja me tahame kõik sedasama, sest igalühel on ju ka oma alaeesmärgid ega siis näiteks Gerdi treener Vésteinn Hafsteinsson on nüüd selle nelja-viie aasta jooksul tõusnud maailma oma valdkonna guruks kellega vestlemine väga paljudel teistel treeneritel on auasjaks saanud. Aga ta ei ole, noh, tal on rida õpilasi ja eks siin ole oma teenega Gerdil seda, ütleme niimoodi, et, et see on olnud selles mõttes silmatorkav. Hea näide, et üks aitab teist järgmise platvormi. See on nagu peaaegu ideaali lähen. Juhtimisteoorias kutsutakse seda, mida me oleme teinud, klassikaline niuke sünergiline grupp, siis ei loeta aegu kellaaegu ja lihtsalt tehakse inimesi, liigutav mingisugune väljakutse või eesmärk, igalühel on võib-olla ka mingid muud asjad. See on tegelikult ideaalne seisund. Me oleme sõnastanud selle, niiet spordis on kõik efektiivsuse peale sa pead olema efektiivsem kui teine. Andekas, efektiivsem. Et kõige efektiivsem on väike motivatsiooniperioodil elavgrupp, kelle peamine motivaator ei ole raha. Motivaator peab olema midagi muud. Ja see teeb oma tiiru ära, jõuad teatud tasandile, siis hakkab uus arutelu. Et klassikaline muutus kommunikatsiooni mudel toimub neljas etapis, esimene etapp on see, et tuleb küsida, tuleb kahtlustada ära usu, mida räägitakse. Spordis on nii palju jama ja müüte. Minu meelest suur elamus, sportlasel liigub mingisuguseid teiste poolt sisse tallatud radasid, aga need ei sobi enam temale. Sellel loomingulise moment väga suur, väga tihti tehakse nagu kunstis ja kultuuris tehakse asju, mida inimesed pärast ei oska seletada. Sedasama Jürgen Sult ütles mulle nii, et head, Raul omavahel nii. Del Raul, kui ma teaks, kuidas heidetakse, 74, null kaheksa oleks teinud seda teist korda veel. Ma ei tea, kuidas seda tehakse, ma tegin lihtsalt nii ja siis lepitakse kokku väärtussüsteemid, millest me kinni peame, millest me paremale vasakule ei lähe. See tähendab igal eluvaldkonnas on täpselt seesama, kui ei juhi väärtused, ideoloogias juhivad inimesed, kas mage variant, sest inimesed on ekslikud. Ja nii edasi. Me olemegi tegelikult sellest suurest muutusest läbi käinud, ma arvan, ühe ringi ja nüüd sügisel algab uus periood, kus me jälle hakkame kõike kahtlustama kõiki küsimustama, esitame uuesti. Mis vahepeal on toimunud, sport on muutunud ja siis proovida, nagu öeldakse. Linguga visata ennast teisele tasandile, kas õnnestub, ma ei tea, aga, aga meie vaimu nüüd uuesti valmis jälle. Me tunneme, et on vaja midagi uut leida. See on väga huvitav ja võib-olla ühel hetkel on sellest, mis me siin kambaga töötame, ka kellelgi teisel kasu, välja arvatud ainult Gerdil, ma arvan, et et meie eesmärk üle tootu kerkima eesmärk on toota infot. Jah, ja sind kuulates imestan ma kõige rohkem selle üle, et sa räägid kogu aeg meiega ja et see toimib ju tegelikult juba juba pikka aega ja isegi parema tahtmise juures ei oska kahtlustada teid selles, et kuidagi intrigeeriv site või, või kuidagi keegi arvaks, et mina teen rohkem ja tema teeb vähem ja mõõdaksite, et kellel on nagu suurem protsent sellest kasu toomisest. Et kas see tõesti ongi nii, et te saategi omavahel hästi läbi ja töötate ühe eesmärgi nimel. Mina küll arvan, et meil ei ole selle kuue aasta jooksul ma arvan, et mõnikord on vestenile tulnud öelda kergile paar kõrgendatud toonis sõna mis keeles nad räägivad inglise keelt, räägib vabalt inglise keelt väga vabalt. Aga ma ei ole ise oma kõrvaga kuulnud. Aga räägitakse, et on juhtunud. Aga teiste puhul küll mitte seepärast, et see on jälle puhas psühholoogia. See on niisugused seltskonnad on efektiivsed, selle juhtumil, kui inimesed on samade motivatsiooniprofiilidega millel kõigil peab esimeses kohal olema. Saavutus. Teisel kohal peab olema võime teha kompromisse. Ja alles kolmandal kohal võim. Kui kellelgi on võim esimesel kohal, siis on kohe selge, et läheb jamaks. Kuskil hakkab keegi midagi maanduma, meil siiamaani ei ole olnud. Super vaat Kerde teine treener, Uno, janud Uno aiand elab turbas, ta ei olnud kuningGerdini vist elus ühtegi päeva, oli pool aastat töötanud treenerina, ta on töötanud metsavahina ja ma ei tea, millal veel tal ei ole kõrgemat haridust. Aga laulab mõrvasti ja palju muid häid omadusi. Ja kui ma palusin Uno Gerdi esimeseks treeneriks milliseid teisi ei olnud vesteni, siis veel ei olnud pool aastat siis küll. Me saime kitkuda selle mehe pärast. Ja ausus, mina ka mulle öeldi otse näkku ja selle taga veel rohkem, et mis pull see toimub. Et mis mees sind võetakse, noh, et, et meie profid ja nii edasi ja mitte keegi ja väga paljud siiamaani ei saa aru, et mis kooslustama väärtus ja et kui tegelikult tark ja mõistlik inimene ta on. Ja missuguseid omadusi on edasi kandnud. Nüüd käisime aprilli alguses Soomes, tegime Soome heite treeneritele seminari. Uno ja Kert näitasid seal ette, tantsisid ja laulsid. Ja pärast tulid siis need heite treenerid mõjude suhteliselt kätte, et nüüd me saame aru küll, on kihvt treener keda väga pikka aega ei peetud üldse treeneriks. Treener on vaimne seisund, see amet, sest sa vastutad teiste inimeste eest või inimese eest, vahet ei ole ja seal on hästi suur roll, on kompromissile. Ja teise inimese tundmaõppimisel, nii et niisuguseid, kes teavad palju, aga näiteks iseloomu, kehv mida me kuuleme Gerdist sellel suvel kindlasti veel, ma tahaks loota, praegu meil on keeruline aeg. Siin viis aastat on läinud otse üles, aga loodus ei ole nii sätitud. Kuskil tuleb midagi järele anda, noh, ja sportlasele on see tavaliselt kuskil midagi tervisega ultine, ausalt, imestan, et ei juhtunud varem. Aga praegu on väga suurt tööd tehtud. Ja noh, ütleme niimoodi väga paljud on lapsepõlves tehtud kas või vigast treeningut või valetreeningut või rikutakse inimesed rikuvad nende müütide põhjal ennast väga tihti ja hästi palju vigu parandada saanud. Kas midagi on sellist ka, mida ei saa parandada? Ei ole? Veel ei ole. Aga, aga omad riskid on ehk see tähendab, et tähelepanu tuleb tugevalt pöörata, nii et ma arvan, et kaks kuni neli nädalat veel ja siis on ta nii-öelda suures businessis tagasi seal juba praegu, aga. See on nagu selles mõttes tore, et sa räägid nagu oma sellisest ühest perekonnast, aga sul on ju muu elu veel selline isiklik elu ka, et kas sul selle jaoks ka suvel aega. Kuid ma arvan, et see ongi valdav aeg. Ei, ega see ei ole niimoodi, et hommikust õhtuni juhatust hommikul mõtlesin, et kui kere on kersi, jäi absoluutselt mitte, see, see on ikka lõbuvad. Mark Twain seletas kunagi ilusti ära, mis on töö, lõbu, vahekord täitsa nii. Et võtad 40 kilo selga ja viid 10 tonni kraami laeva trümmi, saad selle eest kaks dollarit, siis kutsutakse TÖÖ. Ma ütlen, et 40 kilo selga maksab 2000 dollarit, ronid 8000 meetri kõrgusele, kutsutakse Lõbu. Teenid vahet. Ja siin ongi see, et sa nende sisetunde küsimus, mis on töö ja mis seal lõbu. Ütleme niimoodi, et mul on see praegu, lõbub aga missiooni, muidu ta selle muu lõbu kõrval. Juuli, ma arvan, suhteliselt lahe ja ma tahan nii palju kui võimalik maal ema juures olla ja seal on aias ja noh, nii-öelda ikka suvi. Aga eks august on juba nagu täis mängima. Nii et ma arvan, tuleb parason. Aga mida see ema juures aias ja see tähendab seda, et sa oled kohe käsipidi mullas ja püga tekkija. Ei, ma nüüd nii kõva mees ka ei ole, tema sporditeoreetiliste raamatutega põhjal ei ole, ei ole. Eks ma ikka need asjad, mis mulle usaldatakse, niuksed, lihtsamad muru niitmine, teen mära, Hei, niuksed, peenikesed asjad jäävad ikka teistele. Noh, võin kõrvalt kiita ja laita, aga aga ütleme, muru niitmine, võib-olla mõned niuksed värgiga ise natuke mingit sporti ka teed. Mingil määral jah, natukene, aga seda spordiks nimetada oleks nüüd liig, aga kuidagi kiire sammuga ümber maja noh, natuke rohkem kuskil seal, et keegi ütles kunagi teadet pärast seda, kui ma mingi aeg tagasi korvpalli mängisin, jalaluu ära murdsid siis tervisele ohtlik, siis ta ütles niimoodi teadet. Rauliat, sa vaata tihedamini passi, vähem peeglisse ja Ta arvab, et noh, nii-öelda minu jaoks võiks korvpall selleks eluks lõppenud olla. Riskid liiga suured. Ma võtsin seda päris tõsiselt. Jah, kusjuures eks see ongi see, et iga inimene peab ära tunnetama mis ta, mida ta nagu teha saab ja millestki veel mõnu tunneb, eks, sest ega siis sellist sporti, mida amatöörid teevad, see on ju ka selline. Noh see peab ikka mõnu, mõnus olema. Ma ei tea. Selles mõttes olen paljudes asjades diletandid. Kas sa tead, mis tähendab kiletent? Asjaarmastaja mitte päris sõna diletanud tuleb itaaliakeelsest sõnast dileto, mis tähendab mõnu. Dile diletandid on inimene, kes teeb midagi asja, tunneb sellest mõnu. Et paljude asjade diletanud Kõlab hästi, ma hakkan nüüd ennast ka, aitäh rahule sa saatesse tulid ja seda tänast jutusaadet jääb lõpetama mõnust diletantide duo Matvere ja Tätte Matvere vist enam ei ole väga diletandid, ma kahtlustan. Vaata sellega koos on mul üks lugu räägib ja selle loo õpetus on see, et mis on ka meie, selle, ütleme tiimi meeskonna ära pööra tähelepanu pisiasjadele ja selles mõttes on mul kogu aeg selgeks mu isa temale hästi suurt kasvu mees. Ja siis ta ei saanud mitte kunagi endale poest riideid. Nad on nõukogude ajal üldse ei olnud nii suurtele metsariided siis kui ükskord õnnestus meil ta tuua Tallinnasse rätsepa juurde rätsep mõõtis ära ja siis küsis, et mis me süsteeme isa ütles, et noh, teeme mõned ülikondade paar paari pükse täitsa küsimisriidest. Isa ütles niimoodi, et noh, vali seal, mida kestad, kõlbavad ju kõik selga panna. Ma selle materjali teatega on ka nii, et minu meelest põrgusse pisiasjad vähem, kõik nende lood kõlbavad, kuulati, need valisid aitäh. Mõni hetk on elus ilusam kui teine. Mõni hetk on kohe väga-väga ilus. Vastu päikest, vaatasitsas silmad pilu. Ja see oli. Ilus Williams samamoodi vaatasid Sammin. Ja surus silma, olid kahtlustusest pilus. Kas räägin vaid või armastan ma sind. Ja see oli? Ilus.