Järgnevalt kuuleme ehk kirjutamata memuaare. Tänane moto inimeselt võib võtta vabaduse aga temalt ei saa võtta melu. Me olime viskas, see oli siis võib-olla isegi 41. aasta varakevadel Kadriorus jalutamas ja tütarlapsi ka või oli see siis 40. kevadel, ma tõesti ei tea, kumb toode. Kadriorus jalutamas, siis oli väga niisugune ilus ilm ja inimesi oli palju Kadriorus seal selle lauluväljaku poole mineva tee ääres oli palju inimesi, kes seal istusid murul ja kõik ja veidi otsustasime, siis oli, lase tuttavaid tütar ka nende sõprade seltskond nagu rohkem ja isa. Ja noh, ühesõnaga meid hakkasid siis kahtlaks mustlasnaist jälgida ja, ja muudkui lase aga kätt vaadata ja lasin kätt vaadata ja teistele ka ja käisin ja mina vaatasin, et ega ikka lahti ei saa Nendest muidu, kui kui tuleb neile see raha ikkagi anda ja, ja ütlesin küll, tainstjale käe näitasin, et ega ma ei usumissa olla, räägib, aga kui sa tahad seda rubla teeneda, siis olgu ja nii siis oligi ja ta mu kätt ja, ja mis ta rääkis seal kätte ei olnud väga kena ja see on väga tore ja kõik nii edasi. Ja, aga sa lähed ühele pikale reisile, seda ma ei oska ütelda, kas üle v või üle maa. Ja mina naersin ma kaugemale minna, kui võib-olla Soome ei saa väga pikale reisile üle maha või üle v seda ma ei tea, midagi või täpsemalt selle ka ei tea, kuidas sul seal on, aga sa tuled sealt tagasi. Noh, ja siis muidugi head midagi arvata, aga kui siis arreteeriti pressi viidi, siis tuli meelde 41. aastal see ka mustlase ennustust Kui palju mehi ilmus teie uksele Neljateistkümnenda juuni hommikul. Kolmi inimest üks oli ohvitseri mundris, rääkis aga eesti keelt ka teine punaarmee või julgeolekumundris ja punaarmee mundris ja tema nüüd noh, rääkis eesti keeles, aga siis eraisik, see vist nähtavasti eesti keelt ei oskanudki, tema ei rääkinud, mida ja kolmas oli madrus, püssiga vene madrus vene madrust. Ja siis tuldi ja öeldi, täida arreteeritakse. Otsustatud evakueerida Nõukogude kaugematesse ringkondades ajutiselt evakueerida Nõukogude Liidu kaugematesse ringkondades saata töötava seal oma erialal. Noh, mina mõtlesin, et see on nüüd küll udujutt. Oma erialal ma töötada ei saa mingil juhul ja vene keelt ja vene jurisprudentsi Ast ei tea mitte mõhkugi. Et see küll ei ole, jah, jaa, vul korraga oli niisugune tunne. Terve mu elu on läbi. Ja siis kah juba, noh, võtsin asjas kaasa, mis on võimalik, mul endal ei lastudki midagi teha, pandi istuma, siis tehti seal läbiotsimine, võeti ära ja Soome ja Eesti lai need laualipud olid seal ja, ja seal siis see vabadussõja ajaloolugu ja ja Tõnissoni ja pätsu ja, ja hästi, Elulood, Laidoneri elulood ja teed kõik juuksed, raamatut võeti ära. Aga siis omal lubati kaasa võtta. Ja see oli mul selge, et see mingi lühiajaline viimine ei ole tega suvitama, ikka ei viida kusagile. Ja ütlen talle siis viijate ma arvan, see on vist otstarbekohane talveriided kaasa võtta. Algul ta mulle midagi ei vastanud, aga tüki aja pärast siiski ütles, et võiksite küll. Noh, ja nii, võtsin siis talveriided kah kaasa allagi ja mul oli siis korraga selge, et uue elu on köitantsa läbivad, nii on mul olnud nisukesed noh, nagu ette rägelt, nii nagu 39. aastal. Nii oli ka sel korral korraga. Elu on läbi. Oli lööther Lobjasse noh, toidukraami lubati tädid minna sinna poodi ja seal see asi ise ka ja mis ma võtsin mõned raamatud, vene-eesti, sõnaraamatu ja niukseid asju, ma võtsin kaasa kirjutusvahendit, võtsin kaasa ja ja. Siis viidi mind kõrvalmajja, kus üks perekond teinud olid mees ja nalja lapsi ei olnud nendele kahtma, niikaua kui Baldwin pandi sinna istuma ja juba oma konksuga kohvrikesega. Jah, jah, koos. Ja siis need pakkisid kah oma asju ja puha ja, ja siis pandi meid veoautosse ja mõtlesime, et sinna sõideti saba poole, jäta viiakse Patarei vanglasse, viiakse, aga viidi hoopis seal Vene sadama kaubajaamas, oli see loomavagunite ešelon, oli seal jaajaa viidi siis sinna, seal oli nii, et see naine saadeti reisser vagunisse, mees eraldi ja seal löödi siiski lahku. Sellest tuleb siis järeldada, nüüd tagantjärele seda saime, et siin oli otsustatud, kes laagrisse, kes sundasumisele. Perekonnaliikmeid sa need eraldi naised-lapsed eraldi need sundasumisele. Ja mehed siin nüüd selja suur loomavagun oli vend siis selle mehega koos pandi sinna sisse. Muidugi tohutult löödud. Ja siis sellesama päeva hommikul karske. Too õhtu pisteti meie vagunisse, sõjavägedes staabiülem, kindral tõrvanud. Aga tema võeti veel sama päeva keskpäeval vagunist välja, mis tast edasi sai? Ei, ei tea. Kas teil teisi tuttavaid oli vagunis? Ei olnud, ei olnud, ei olnud seal jätkuks ja aga siis rohkem inimesi oli ja, ja see oli pikk suurse loomavagun oli veel kahepoolne, ei saa. Seda siis oli pandud veel kahekordsed puu tarid, vagunid olid muidugi trellitatud ja seal oli siis kahpuutoru tehtud, siis füüsiliste vajaduste rahuldus viia, siis tuli meelde, et vot, et linnas räägiti varemed, raudtee peal, ehitatakse mingisuguseid vaguneid ümber. Noh, aga ei oskanud mitte mingit tähelepanu sellele pöörata, ega ega et vot nii oli siis nuid selge. Vot meie jaoks siis need vagunid ehitati ja, ja siis oli seal veel keretöid veenõul. Vees vagun tuubiti nii täis, et meil oli seal nende naride pealgi kah, kui pöörata tassist võidi kõigil pöörata, sest üksikult ei olnud nagu nii palju ruumi, et üksikult ennast pöörata. Nüüd seal vagunis, aga nüüd öö jooksul oli vend toodud 15. ööl üles balti jaama kauba kaubajaama juurde. Ja ma ei tea, kuidas see võimalik oli, et sealt läks hommikul nüüd sealt aknast ikka vaatasime kõik kolivalvuritel, mida ta ei näinud. Ja ükskord üks naisterahvas läks sealt mööda meie vagunist vihalist kas hõikasin või teised ka temale, et kas ta on nii? Ahjaa, teeb meile teene ja viib meie sugulastele teate. Ja kirjutasin siis nüüd oma tädi ja selle aadressi ja, ja teda palusin p-le, olge hea ja märkiga see vaguni number. Ja see oli nii tore inimene oli sugulaste juurde sinna läinud ja teatas ja sealt telegrafeerisid kohe Tartusse, emale ja järgmise päeva hommikul. Juba siis tuli ema jal, lase mu kihlatu tulid selle vaguninumbri järele, saivad üles suits ja sealt saime siis ainult jutt. Ja natukene rääkida, hüvasti jätta. Nüüd siis torgati veevagunitesse veel kahke vargapoiss. Kremli on läinud ja, ja sulid niukse sulis ja naistevagunisse kah prossid tuulte. Ja olevat siis lehtedes nagu pärast tagasi tulles kuulsin kirjutatud teata, viidi ära, kriminaalne element. Ja see toibus liialt meile isegi veel Aegviidu jaamas torgati meie vagunisse veel üks niisugune sulipoissi seal. Ja see oli siis ka ainukene inimene, keda ma tundsin sealt vagunist, sest tema oli Tartu ja koolipõlvest meratan juba ajalehe müüja poiss oli ta ja seal nihuke sulipoiss traat veel limineb, jäänud seniajani meeltesse torgati ka meie vagunisse jaamades olime peatusi, pikkasid tihedalt seal köik, aga päeva jooksul olid juba siis ka jaamades inimesed juba peatas visse, teade oli levinud, käid ja Lüüta talt sõitsime mööda, Aegviidus oli suurem pikem peatus. Ja noh, seal siis toodi veel juurtega vagunisse. Ja kui tapalt mööda sõitsime, siis sul oli selge, et et me lähen tulemist, sõidan mööda läbi Tartu oma kodukohast mööda ja, ja kuna meie krunt ulatas kuni raudteeni välja teadsiljad seal naabrit ja aga vanemad ka pidasid lehmi, siis oli isegi hobunetel jaa. Jaa, kaks lehmast oli, isegi ei saa, et aga just naabrite lapsed käivad seal raudtee ääres lehmi söötma, karjatama seda, see ei olnud keelatud siis sel ajal nuia siis vagunis seal kritserdasin ühe kirjakese ja tikudoosiga, viskasin bee krundi kohaliselt aknalt alla ja see oli toodud vanematele kätte ja emal oli seal olles hoituitsioon praegu minulgi kah see, see kirjakene alles, kus siis trööstida, et vot, et läheme vast viiakse tundmatusse tulevikus kindlasti meedia ligidale ja mitte heasse Branko ja millal, mis meist saab ja millal tagasi, aga loodame ikkagi, et ärge muretsege ja tehke ikkagi kohtume. See oli siis vanematele kätte toob. No ja nii oli siis veel teie peal siin? Nendes jaamades ei mäleta, kus oli see pikem sukelpeatus, aga ühtegi inimesi juurde ei lastud. Noh, ja juba meie nagu. Represseerimine, või, või ütleme, piinamine algas juba sellest ka Tallinnast peale meile nüüd algul meil oli igalühel ka toitu kaasa võetud mõned mehed, kes olid tänaval arreteeritud või nendel muidugi ei olnud. Ja, ja siis me läksime sel ajal kõike suveriietega ja tänavakingadega. Talvesaapaid ei oskanud ikka küll keerisi kaasa võtta ka mena vete, olgugi, et ta oli nii ettenägelik. Ja. Siis aga vett anti väga vähe, nüüd alguses esimesel saali 15. hommikul ja inimesed veel mõned tahtsid tablet ajada ja vaatasime kõik sellest, aga vett on meil väga vähe. Ja. Toiduks on, on leib ja soolakala. Ja siis ei saanud teisiti, kui panime veenõu juurde valveta ainult Jordiks kasutada seda. Ja siis niiviisi oli tee pealgi kah, selles, et vett saime, saime väga vähe ja siis. Esialgu meil oli kaasas nii et meil oli ikka siis soolakala Unilt ja, ja toidu virm, meid oli seal vagunist 50 või mees, nii et väga kitsas oli veesõjad. Ja muidugi mingisugust ventilatsiooni, ega, ja ainult need väiksed loomavaguni aknad ust ei avatud kusagil mingis jaamasega peatuskohale ka midagi, ainult oli nii palju siis üks või kaks meest lastis, kes siis tõid pangedega, et sinna meie sellesse jooginõusse. Ja midagi siis ikkagi veel lootsime. Lootsime veel ikka ellu jääda ja. Läksime siis 18-lt hommikul üheksa minutit 18. hommiku peale Poska juures üle piiri ja laulsime siis veel, et Eestimaa su mehemeel pole mitte surnud veel käik, aga varsti juba nendesse jaamadesse, kui nägime neid vene inimesi hallis ja juuksed viletsad ja isegi suvel ka veel vatiriietes seal raudteejaamas ja siis võttis ikka nukraks küll. Nüüd midagi veel, siis mingit informatsiooni ta midagi ei olnud. Pikki peatusi oli keti asja ei mäleta, mis. Kuupäeval v Moskvasse jõuda ja Moskvas oli siis üks pikem. Ja siis hakkas meie, kui see ešelone hakkas liikuma, lookis hoopis Ukraina suunas Kiievi suunas vee tühigi ja, ja siis mõtlesime, et kuhu metsis viiakse setega, noh ei olnud midagi ja, ja mõtlesime, et võib-olla siis kusagil kellelgi see Ukraina söekaevandustesse midagi. Ja midagi algu lei teadetega näinud midagi ja ta ei ole kole palav oli juba enne sellel teel oli see suvi oli väga kuum ja need ilmad kuumad, õhku vähe, kohe ei olnud midagi hingata, me saime omale, see oli veel Eesti valsi ühe põrandalaua oma poole peal saime lahti kangutada, aga nüüd kogu aja oleme aeg-ajalt käidi meid ikka luge üle lugemas, olgugi et uks on väljastpoolt lukus või kinni. Ja nii nagu venelast siis ikka, see tema loeb ju ikka käega ka. Teate kui mööda jätab, sellesse Julisel numbraga käega sind katsub, lükka. Nii oli ka siis kõik suminat ühel vaguni poole peale ja siis loeti mentiivse ükshaaval sinna teisele teisele poole ja, ja kui korras vabaneb põgeneda, kusagile võimalust ei olnud. Aga meil oli hirm, et kui nüüd märkavad seda, et põrandalaud on sealt lahti, et et mis, mis siis juhtub ja tehakse. No ja siis veid viid, oh, läksime ikka sviidi edasi ja, ja ükskord siis. Arvati liialt midagi 400 kilomeetri ümber oli üks Babõninu jaam, kus siis Beati peatad ja sinna me jõudsime 20. juunil, nii et nii pikka, aga olime siis teele, aga nojah, 18. sajandil üle piiri ja kaks päeva 20. juulil ja siis 21. sellepärast ma mäletan seda nii selgesti, sest vaata, proua kopermannil on kirjutatud raamat minu 12 aastat Siberis ja seal ta nimetad sinna Babonina jaamastajat, läksime 20. sinna sellesse jaamast ja viidi siis meid, pandi asjad kõik lasti hunnikusse vagunite viisi hunnikusse panna. Ja siis igast vagunist jäi üks kõige vanem meesjääke sinna selle juurde valvesse. Selle asjadehunniku juurde kohta omal sai ainult, mis käe otsas kaasavat. Ja vagunite viis siis oli pea mind ja siis selgus, et olid seal ainult üks vagun vist nende naistega, kes olid laagrisse määratud ja teised vagunid olid morsk vas maha haagitud perekondadega ja viidud siis juba otseteed sinna asumispaikades. Ja siis sellel teekonnal midagi olnud aimu, kui palju oli see oli vihmane ilm ja viidi meeli veelgi ühest jõest läbi ja ja siis jõudsime ühele täiesti lagedale. Platsile ja seal ees vist läksid, asjad olid seal oma kergete kingade ja kõik ja muidugi väga raske isa ja hüsteeriasse, mõni inimene sattus juba ja kõik nii edasi. Ja seal täiesti lagedal väljakul oli üks mees eespool kusagil rivist välja astunud, et nii läheb surma üks endine eesti ohvitser ja see oli siis nimi ja saime ka teada vestel. Hai nimi, närvid ütlesid üles, meid käsutada, Nad ei kõikese, kui tal oli, siis vist lasti ja muidugi seal ei olnud kusagile põgeneda ja ma ei tea, kas ta, kas ta üldse jooksusamm ja tegi või ei, selle parkus sa ikka jooksed ja seal mingit vajadust niukse lageda platsi peal teda maha lasta küll ei ole, aga ta lasti sealt kõik maha ja meid muidugi kõike kummuli sinna poristuja, verd, kes peab pestapsee, lastakse maha. See päev oli teie sünnipäev, see oli minu sünnipäev ja siis kui vanaks te saite sel ajal? Kolm 32 32 ja. Siiad. Ja nüüd siis viidi meid sealt veel, kas siis nii kaua läks, kui see mees siis võiskuse, kas kolhoosist või seal toodi üks hobune vankri hobune, kuhu see siis peale visati? Meie siis kah ikka jälle läksime ja jõudsime siis õhtuks ühte niukse suure laagri juurde. Juhnjova laager pidi see olema siis jää algul oli nüüd selle laagri nagu kõrval veel üks niisugune suur Praat aed kõrgel kõrgel, vaat ajad oli meid siis kõiki sumati sinna sisse, me olime seal peaaegu kõigilt külge mööda ja hakati siis vaguniviisi nimekirja Jürise välja kutsuma, aga vagunite Jüri olid need nimekirjad ja siis sinna laagrisse sisse laskma. Ja silla alles järgmiseks hommikuks vööle keegi oli, kas meie sinna sisse laskmine, kui siis senna saime suur laager, oli see suured barakid, sa ja jäik, aga meid oli nii palju, et jääb mind kõik ei saanudki nende laagri naridele põrandal ja kas salve sisse nagu lavamise kohad ja, ja paistis, et seal oli nagu ukrainlasi olnud ja sinna narridel oli, aga see oli teistest enne kõik tühjaks tehtud. Ja muidugi meil mitte mingit informatsiooni, aga mitte midagi. Siis oli meie see välja käigukoht või oli lihtsalt tehtud üks kõrgem nisugune laudadest alus ja mille katus kah oli peal, aga ei mingit Seimuga mitte midagi. Oli siis laagril sellesse aia, kusjuures oli see Luitsiaal siis käisime oma vajadusi rahuldavas ja teisel pool oli kah üks laager ja selle, see väljakäik oli samasugune ja teisel pool ja, ja sealt sisse koogime neid inimesi ja tuli välja ja et seal teisel pool teises laagris olid need ohvitserid, kes olid kutsutud Värska laagrisse ja seal arreteeriti ja toodi Siberisse. Ja seal nad olid siis eraldi meist täitsa lahus, midagi ei teadnud ainult nii palju kuulsimetate, et nad olid kutsutud joulu kordusõppustele, ohvitserid need käinud ja siis jaotatud seal nagu rühmadeks, õpperühmadeks, kliendiks ja ka määratud ülemateldas vanematest ohvitseridest. Ja need vanemad ohvitserid olid kutsutud ära, et saada õppeülesannet ja neid enam nende juurde tagasi ei tulnud. Ja siis nad arreteeriti kõik ja, ja toodi siis kah sinna. Mis nendest pärast sai, aga igatahes sinna, kus meid viidi, neid ei jõudnud. Pärast selgus, et olid viidud vist kohe kaugemale kassida Poskasse ja kusagile. Te ütlesite, et barakid olid nii tihedalt inimesi täis, kes magas naril, kes põrandal. Kas selles olukorras üldse saab sõba silmale? Kas saab magada? Noh, siiski natuke väsimus on lihtsalt nii suur, et jääb muidugi, aga ega mingit korraliku magamist ega midagi ei ole, sest sulle ei ole ja midagi ei magamise asetega midagi. Seesama, mis sul on seljas, sellega olete järveni tukud ja köik. Ja mure tuleviku pärast. Mures on väga-väga haige varamises, tõesti, ei tulnud rongis, aga ega seal ka midagi välja nüüd mingid nahk, informatsiooni ega minagi välja ei olnud, aga siis üks arst tor Krause oli, see oli saanud valvuri käest kuldkella vasta, oli saanud ise ajalehti. Ja seda vist ma ei tea, kas 22. või või mis päeval ta selle oli saanud, mõni päev hiljem ja sealt saime teada, et vot sõda oli alanud. Ja siis me ma ei tea, ega, või seal pikka aega ei olnud siis korraga üks ööse vist kvarteti, et et me jääme rinde ette ja võib-olla v veel satume sakslastega. Ta toodi öösel tagasi jälle nende vagunite viisi gruppidesse ja siis olid Canijate, kus metsatukk väikene oli seal jälle kõik see rong käib seisma ja üksikute nende gruppide viisi viidi siis sellest võsast mööda, kahel pool jooksevad koosnevad valvureid, seal koerad kah ja laskevalmis endaga. Igal pool, kus niisugune võsa või midagi oli raske, protsist tehti ja toodi meid siis tagasi siin nalja avama. Nüüd ei tea, kas need vagunid olid seal kogu aja olnud või siis laaditi meid uuesti jälle vagunitesse ja, ja need asjad ka, need olid muidugi vihma käes ligunenud ja ja hallitama seal läinud vanad asjad, saime siis kätte ja silla vagunitesse ja siis uuesti toode ja see teekond sisse kui ennist ka nii palju pikaks, et alles 11. juulil jõudsime sinna Sverdlovski oblasti. Mis ta oli Krasnov jarski krais või turinski lind, üks väikene linn oli seal, mis olevat omal ajal olnud vist mingi kaubanduskeskus. Ja, ja sealt siis ta viidi kah ühte suurde laagrisse. Ja esialgu oli peal oma täiega, sealt siis akate veed viidi siis üksikutesse laagritesse, määrati seadeid, et ikka esimene see läbiotsimine, mida sul kaks asja oli. Seene võeti ära ja võeti ära viimane kui trükisõna ja ka viimane kui kirjutamise vahend sa kirja paberi tükikene. Jällegi loova vagurds ja viidi metsatöölaagritesse ja see siis oli Ida-Uurali piirkonnas seal selles värgi Omski oblastis veel Ühes selles peatus oli veel turinskse, mis oli selle nagu keskus, seal oli veel peatus ja pärast ikka viidi veel edasi ja siis jagad demend endasse metsatöölaagrisse umbes vist 500 inimeste ühes laagris. Ja need olid siis kas tühjad või hiljem või sattusime siis kokku lätlastega, sarja ja Põhja-Läti lätlastega peaaegu pooleks. Ja noh, siis laagrisse sillaviimisel olid veel asjade sisse sattusime laagris liiata. Et paljastame puunarid ka, mida mingi küljealustega ehmete ei olnud. Ja esimeestel päevadel võinud nagu ei viidud metsa tööle, seal siis esimesed paar päeva olime täiesti seal seal siis juba saime tuttavatega või saime juba teistega kah kokku. Pale oma sele. Vaguni inimeste ja minul on nagu meelde jäänud, et nende vagunite numbrid seal, kui seal juh rabas mind lasti, et oleks nagu 56 vagunit olnud. Kui ka võtad väiksemad padrunid, sest sealt 30 inimest, siis ma usun, selles ešelonis oli 1500 inimese. Kõneleja oli endine kohtuametnik Robert Tasso harv kodumaale jõudnud. Tookord küüditatud mehi hukkus ja hukati üle 90 protsendi. Kohapeal olid küüditatud üldjuhid julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm tema NKVD ametivend Andrei murru ja kompartei esimene sekretär Karl Säre, kes aasta varem oli kuulutanud eesti rahvale õnnelikku elu. Eriti kujukalt. Mõningates Vaasundide hulkade poolt ära üle teatud, kus nõutakse nüütumi. Tean küll, kuidas riigipööret siin korraldajat ja nii edasi ja olen ise naerma selle üle, nagu kõik Eeessorid, kuidas tsirkus siin toimus ja nägin ka selle 40. aastal ära, mis näitas see nõukogude võimeile, milleks ta võimeline on ja see oli ka üheks ajendiks, miks ma vabatahtlikkus saksale kastsin, sest minu omakseid küüditati, mõrvati terve hulk ära ja ma otsustasin 10 venest Mäkesest mätas löönud ja ütle, tahtsid veel ühte asja öelda, see olgu, meie kasvasime, mina olin skautide ja meie kassasid sõnas eesti meeles eesti vaimus ja meil ei olnud kunagi kellegi vastu hirmu ega mingist aukartust. Ning venelaste sakslaste ei, mitte kellelegi vastu. Me kas, et me oleme eestlased ja ütles alati, et ei maksa kedagi karta ma siia maale kartuleid kuradid kummuli ei olnud mul kunagi meelest läinud. 1941. aastal, kui ma ei eksi, sakslased jõudsid Pärnusse, Saksa väed. Laas, seitsmendal juulil ja väga vara ja seitsme mina olin sel aastal, sel momendil oli üks niisugune huvitav momente, mina elasin Karja tänaval. Meil oli seal maja vanematel ja mina isaga läksin ennem Pärnust ära, hakati ajama siia kindlustustöödele. Isa ütles sakslast tuled varsti, mis siin killustada. Lähme, Uulu, tema oli pärit, uus, mitte kaugel, siit läksime jala minema, võtsime labidad õlale, nagu läheks keeldustus tööle. Aga tegelikult rahulikult kõndisime Uulu Uusodio sinimustvalged sellel ajal väljas ja seal polnud vene põimustele haisugi. Mina tulin vanaisa juurde ja minu vanaonu oli Uulu meier ja läksin tema külla üks õhtul ja sinna tulid vene sõdurid, üks ohvitser ja kaks sõdurit. Covid, see tuli, käis koige ees, Need sõdurid hoidsid püssilaskevalmis, tulid sinna meie õue ja kuna vanaisa rääkis vene keelt hästi tsaariarmees teeninud, siis tekkis. Ja need muidugi olid veel, ta ütles, et vene keeles rääkida ja siis istuli, see üks küsis siis huvitselised, vabandage väga. Et kui kaugel Berliin sinuni toonud? Noh, vanaisamaa on minu meelest muigas küll, aga säilitas külma verd seal kaugel seal metsade tagastamisel essaami. Kaugel sinna minna, et Berliin ei olnud mitte kauplemine. No ja siis nad küsisid juua vanaisa noodid, kaevuste tõmbas piima välja nõu. Jooge ennem kartsid, et on mürgitatud. Mina joon teda küll, olen jooniku, ei taha, ärge jooge omasi. Nad külje pakulitzis Belamult pabeross ja läksid varsti minema. Järgmisel hommikul tulid sakist. Sakkes tulid muide seda teed mööda, mis tuleb Tartust üle seda Valga teed mööda ja tulid laadile pöörles sealt voolu peale, mammi, ärkasin ülesse. Kuusin niukene laskmine oli, aga need olid teistmoodi. Relvadest tuli kui vene relvadest martsinguadjana sakslast ja läksime oli seal teisi noormehi veel, noh, uudishimulikult kohesele, tule peale välja ja läksime Uulu mõisa, seal olid juba sakslast sees jagatisel piima ja, ja naised olid seal vastus ja ajasid juttu mulle, rääkis saksa keelt. Kuna mina oskasin saksa keelt, siis mul oli kuldne võimalus nendega kaasa sõita. Pärnusse. Nad võtsid minumeelseid kaasa mootorratta peale ja kutsuti, kas karda, mõtlesin, ei karda midagi ja sõitsin Pärnusse ja venelased olid just äsja välja taganenud, nii et ma olin üks esimesi, kes tulid sakslased koos Pärnu. Ja mäletan seda imehästi sellel päeval. Päikesepaiste, selline tore, selge ilmuli, tulime siia, kus on see Sindierist, siin oli üks hulk mehi maas, maha lastud, ei tule punaste hävituspataljon, mis ootamatult tuli Sindist neile vastu ja lasti maha sakslaste poolt. Kuna nad olid erariides, siis neid Loidi pandiitiliks nad ei olnud mitte. Samuti põlesin vene kiriku juures üks vene tankid tuli lastud põlema, mõned venelased olid veel siin-seal, ma nägin surnud, oli maas. Kui te tulite, kas rahvas oli juba tänaval? Lao sinimustvalged olid väljas ja, ja juba ilmus ka kohe esimene eesti lihtvaba sõna niisugune kollasel pakkepaberil veel ja, ja siis vanas pargis, noh, kommunistri sul mälestussammast, seal oli üks puus neil tehtud mäles sammas, ajutine, see oli keegi pannud põlema, seal oli saksa auto, seisis propagandamasin sel lauditandi Anna ja need laulud, mis meiegi teame, eks ole, sage tantsija ja rahvas oli rõõmus ja ja venelasi võeti kinni küll, ma nägin siit-sealt neid, toodi välja omakaitse mehed, ilmust kähku valge lintidega, sealhulgas oli ka noori koolipoisse nende hulgas ja neid koguti siia südalinnaks üheksas alkul sõbraegu hävinenud, seal niisugune kogumispunkt tuli nendest, nii et ma hästi mäletan, mis nad olid siin korda saatnud, suurim töö olid, nad panid põlema selle politseihoone politseikomissariaadi hoone, see hävines ja seal all olid kinni, kes pidid kukkuma kinni võetud. Aga sakslast sai, geeneb linna ja lõhkusid aknad, uksed lahti, inimesed said välja, ei kukkunud kokku kohe. No ja siis nägin veel üksikuid venelasi, mis veel toodi kaubanduskooli ette, toodi sinna üks, üks grupp, Need olid talumehed, kes tulid hobused hobuste ja vankritega ja nendel olid Vainkad peal keset metsast kinni püütud. Need mehed olid püks jahipüssiga, teistel polnudki relvi, olid, oli neid enese siia kogusid kokku. Sellel õhtul ma mäletan mingit pimendamisega mingid keelud, hundi küll, kui venelaste aeg oli, kõik olid vabad, hulkusid tänavatel, lauldi sinimustvalged, lipud pandi välja ja järgmisel päeval oli kohe ka loodud. Linnavalitsus.