Kus saare jutusaade? Jutusaade. Tere hommikust, siit vikerraadio otse-eetrist kuumal südasuvel, kui kuumus pitsitab paljudel südant ja paneb võhma proovile. Pea peab olema vilus ja tuleb palju juua, ütlevad arstid praeguse aja kohta. Jutusaatekülaliseks on kirjanik ja ajakirjanik Olev Remsu. Tere hommikust. Tere. No kuidas te seda Ebatavaliselt sooja suve taluta, ajud on pehmed või olete ilus hoidnud? Ma ei tea, mul on hästi palju tööd olnud ja ma olen nagu töösse selle soojuse matnud ja siis, kui vähegi mahti olen jalgrattaga ringi sõitnud ja see on tõepoolest noh, jahedamaks teinud ja ja nagu pea pea selgemaks teinud. Kuid tegelikult mulle sellised ekstreemsused meeldivad. Nagu tähendab konski, leige, leige värk, et ütleme, miinus 15 pluss 15, see nagu ei tekita mingit elamust, agu on pluss 30 200 pluss 34 ja näiteks miinus 34. Vot see jääb meelde ja, ja nii et mina, mina tervitan siis nii-öelda siis kliima soojenemist, jahenemist ja kõigile meelde, see kuum suvi just jalutama jääb ikka ekse saed. No kindlasti jah, hästi, hästi, hästi palju kohe. Nii et kõik joogimüüjad on ilmselt ilmselt õnnelikud. Oleme rõõmsad, Te, olete minevikku, sest kõva jooja ka olnud või? Jah, ma olen seda teinud ja eriti üliõpilaspõlves, mis mul kujunes, sest nii Tartus ja Moskvas vabandust, kus, kus tõepoolest, eriti Moskvas politsei, ikka täiesti külatola, kui sa ümber ühise õllelaua ei olnud ning sama probleeme ei arutanud ja nii edasi ning nii huvitav, kui ei ole, on siiski noh, sõprussidemed jäänud just siis sellest seltskonnast muide nii Tartus kui Moskva puhul ning mis seal salata, ka üsna palju nagu enese reostust jäi sinna laudade, laudade taha ja kannude sisse ning, ning seda kõike sai nagu õhulosside teel, siis tehtud ja arutatud ja nii edasi. Akuid poistest muide eriti üks oli meil üks Valgevene poiss, on hästi äge viinavõtja ja nii edasi lühikene ja nõrki ruttu purju tast on saanud väga hea režissöör, nii et isa ei saa mingit uued, kõik ennast põhja, vaid vastupidi, mõned mõned just tõusid. Nii et tere tulemast saatesse Üle-Eestilise karskusühingu, Ave ehk alkoholivaba Eesti esimees Olev Remsu. No mis siis juhtus, et ta alkohol on armastusest vaenlaseks saanud? Olete täiskarsklane vä? Mina olen täiskarsklane, jah. Vaenlaseks ma niimoodi niimoodi niimoodi ei ütleks, aga noh, vaenlaseks pole või isiklikult endale Eesti rahvale kindlasti isiklikult endale mitte niivõrd ja kogu maailmale ka mitte niivõrd et, aga mis juhtus jutus noh tõesti see, et kui ma ükskord andsin endale aru, et seesamune rahvas joob ennast lihtsalt surnuks, et tegemist on kollektiivse enesetapu ka ja sõna tõsises mõttes, mida siis tõepoolest raha nimel keegi keegi õhutab takka ja noh, see takka õhutamine, mida me praegugi teame, mis seal lauluväljakul toimub, ei ole ju mitte midagi muud, kui siis Poojale nööri pakkumine, võta see võtta, see, see on libedam ja nii edasi. Seal on raha, kellele seda ta ei ütle, seda ta mõtleb ning teine ütleb, et võta see vana karvane küll, aga väga hästi kaua proovitud ja ajab asja ära. Et tegelikult on kogu see kära selle ümber sisuliselt Poojale siis nööri pakkumine. Se karskusliikumise aktivist peab ikka alati olema selle hirmsa joodiku tee läbi käinud. Ei pea, ei pea sugugi sugugi mitte meie hulgas on inimesi, kes ei ole seda üldse teinud, kusjuures on ka inimesi, kes on päris põhjas ära käinud, nii et eelmine esimees Ignar Fjuk, tema pole ju mingi joodik? Ei ole, mitte mitte mitte kunagi, ma just tahtsin, läks, nimede nimetatakse, mul oli keele peal tema nimi, aga ma jätsin, jätsin ütlemata, ma ei tea, sest mul ei ole nagu Pulit volitused, aga miks peaks olema volitus ja tema pole üldse üldse ja tema kõrvataksid paljud tema sõbrad, ta on arhitekt, tegelikult kutsumused hariduselt ja, ja professioonilt ning hästi head poisid on tema kõrvalt näinud ja ta on neid ise kandnud nii siia, sinna kui kukkust välja, kui ka päris kirstuga hauda ja nii edasi ja ja see pani tema tema mõtlema, niiet. Aga kas ei ole nii, et need nii-öelda noh, ma ei tea peaaegu nagu endised alkohoolikud öeldakse, et need pidid kõige hirmsamad karskusliikumise aktivistid olema, et et kui ma teie artiklite kommentaare Ki loened, siis alati parastatakse, et noh, nüüd on pööranud päris hulluks vanalised. Vot see on, see on üks niisugune niisugune noh, ma ei taha öelda sõna demagoogiaga või, või siis enesekaitse või niisugune tavaline nipp, et sa pead liialdama liialdama teise väiteid kogu aeg ja siis, kui sa oled nüüd tõepoolest täiesti non plus ultra täitsa rumalaks teinud ja nii edasi põhja vajutanud Pedaleerinud selle pedaali, siis tunduvad nad ise lollakateni ja sa peadki ümber lükkama. Nii et kuskil on see selles väites ka niisugune asi peidus, et et liialduste kaudu püütakse naeru vääristada, aga need liialdused ei kehti? Ei ole, tähendab, on üks teine organisatsioon, mis on meelega põrandale ja vot see on seal on, seal on, on tõepoolest siis inimesed, kes on täiesti põhjas olnud ja nii edasi ja nii edasi ja siis tänu siis ka eneseotsusele pääsenud. See on teine asi, kui ta HVA on tõesti lahus. Aadress on rohkem ühiskondlikult mõtlevaid inimesi, kes tõepoolest ühiskonna nimel töötavad ja taas on siis tõepoolest inimesed, kes enda nimel töötavad, vaat siin anonüümsed alkoholi, anonüümsed alkohoolikud ja vot siin siin on küllaltki suur ja terav lahkjoon, kuid see ei ole sajaprotsendiline, on on ka siia-sinna niisugusi liikumisi ja ma ei ütleks, et ma tean ka väga palju teisi, näiteks taas on üsna palju siis religiooniga seotud inimesi ja nad on olnud korralikud. Seal oli päris loomulik, eks ole, ja, ja mitte mitte üldsegi ei ole, ei ole joonud, nii et see on jälle üks, selliseid, tähendab liialdusi, et asja siis saaks ümber lükata. Demagoogia, niplid. Olev Remsu te teete siis ju selle karskusühingu esimese mehena, mis ajab jooma. Kolleeg on öelnud, et viin asendab ajuti naist, kuid päriselt mitte iial. Expoeedist kolleeg on seda öelnud, ehk siis meil ei olnud mitte see, ma ei saanud ka öelda. Runnel. Ah, võib olla küll ja see on omamoodi nemad ära ma, mul on jäänud kahe silma vahele see ja no ma ütlen, et üks asi, et igas ühiskonnas ka kiviaja ühiskondades on olnud mingi narkootikum, mingi mingi viin ja edasi ja isegi tänasel päeval, kui kuskil Filipiinide mägede vahel džunglis leitakse mingi kogudus kogukond, kes üldiselt mujal maailmas on mingi rahvas olemas, kes peavad ennast ainukeseks inimesteks maailmas nendel ikka mingi mingi viin narkootikum, mingi niisugune seen või nii edasi tsooni tekitab nii et järelikult noh, seesama siis asendusasi noh, asendusnaine või siis illusioonid või midagi, see on midagi nii inimese pärast, see on kuskil inimese seest, inimese hingest, inimese kehast vajalik vajalik asi. Ja noh, ilma selleta ei saa nii et üks, üks asi, üks asi on see ütleme nii, et inimkond või ühiskond ilma narkootilise nähtus, et ta ei saa ja ei ole kunagi saanud ja, ja ilmselt ei saa saamagi. Kuid igaühe inimese kohta see ei kehti, et üld üldine kehti üksiku kohta nii üksik inimene saab ikka ilma siis alkoholita hakkama ja eriti siis, kui ta on sõltlane või, või see talle materiaalset kahju ju teeb või nii edasi. Siis siis siis ta peaks, peaksid olema ja mis tõepoolest siis eesti rahvasse puutub, siis meil on siis täpselt läinud kõik nagu selle suure karskuse Jaan Tõnissoni ettekuulutusel, noh, tema tema ütles, et nii juhtub, ta lootis, et nii ei lähe. Et meie siis tervis on kidu kidur, meie iive kahaneb ja meie siis kõlblus langeb ja nii edasi ja nii edasi. Kõik kõik, kõik see on kaasa toonud ning kas keegi tahab võita ja oleme me siiski väljasuremisele ning hästi suur osa selles on tõepoolest siis alkoholi meie, meie meie välja väljasuremisele. Meil on puhtad puhast alkoholisurmasid aastas umbes 2000 ja, ja näiteks riik teenib alkoholiaktsiisiga kuskil 1,7 miljardit krooni aastas, kuid kulutab sellesamuse alkoholile, ravile ja muudele asjadele. Kaotab ühesõnaga üle 10 miljardi krooni krooni aastas, nii et vahel tohutu. Samas kui riik alkoholiaktsiisiga teenib 1,7 miljardit krooni on näiteks tõeline, tõeline tõbine inimene läheb sinna Wismari haiglasse kellel on alkoholi seest ja tema eest makstakse 500 krooni päevas. Nii et see on meil tasuline, see on, see on ju mingi täielik ülekohus. Sellist asja ei ei tohiks olla, ma olen ise seal erakond filmides näinud, kuidas tõepoolest siis siis noh, siis kaks naist, son siis naine ja siis tema toovad siis ühe mehe noh, täiesti alkoholisööstuga naismehe sinna ja enne, kui arst hakkab seal ühesõnaga midagi tegema, kas rahal nainis sotsu kulunud kulunud kotist niimoodi kaks uhiuut viiesajalist, noh, ilmselt oli pensioni ja ta ta siis sai, sai, võttis, võttis nüüd välja automaadist ning siis teinud kohe kohe kohe sinna tähendab näidata nii et maksin, maksis ära, nii et ma seda, seda ei tohiks olla, see on ju täielik ülekohus. Aga see on meie riigis olemas, samal samal ajal. No meil on palju niisuguseid asju, millest millest üht kunagi siis, kui tuleb ühtne alkoholipoliitika ja millest, mis peaks peaks selle selle asja lahendama. Kui palju on liiga palju juua? Siis jookseb, see on, see on siis mis on 13 pool umbes pool liitrit puhast alkoholi aastas ja see kasvab, kasvab, kasvab ning veel paar aastat tagasi oli see 11, siis oli üheksa liitrit puhast alkoholi aastas ja nii edasi võrreldes teiste riikidega palju. Oi, see on väga palju. Nii et, et see on noh, Soomes on sama suurt, mõtlesin, peab ütlema, kuid võrreldes itta Itaalia ja selliste riikidega on see kaks korda suurem ja nii edasi, see on suurem muide kui Venemaal ja meil on mingisugune niisugune kuvand idanaabrist kui suurest, eks ole, teadagi kellest, kui venelased järsku teevad ise rohkem seda samagonni ilmselt teevad seda ametlikku, ega meilgi seda vähe ei tehta ja sellele 13-le ja poolele lisanduv lisanduvad veel surrogaadid, need, mida meil ajaleheputkades müüakse ja mis äärmiselt odav on, need on kõik need odekolonni Troinoid ja nii edasi ja nii edasi ja, ja nende vastu on vähe midagi teha, sest see ei ole, ei ole, ei ole alkohol. Ja see ei ole ka nagu toiduaine. Ning nüüd tõepoolest, tõepoolest on tegemisel siis, et kõik kõik siis kaubad, mis sisaldavad alkoholi, võetakse nagu ühise ühise nimetuse alla, nii et siis saaks nagu mingisugune ühise poliitilise otsuse nende kohta teha, kuid seda on äärmiselt äärmiselt raske tehasest. Ravimid on nii edasi, mida on tõesti vaja, kuid kui ta kas või siinsamas all raadium seal võib minna vaatama sealsamas ajaleheputkas on kohe vasakut kätt, on kolm niisugust tronoi pudelit, mis maksavad seitse, kaheksa krooni ja see tuleb tohutult odav, see tuleb odavam kui salaviin ostjale, tähendab, ja nii edasi ja müüjale veel muuseas tohutu tohutu suur rikkuse allikas, nii et mis nendega teha, see tuleb veel 13-le poolele lisaks. Ja ning lisaks tuleb veel see, kui palju eestlased joovad siis välismaal. Kuid miinus on see, kui palju siin välismaalased joovad. Nii et, et see statistika on tihti tihti raske on seda teha ja mõningal määral anda ainult hinnanguline, nii et kui sul ta tegelikult Palju nende õllekärudega sadamas. Piiri lähedal, needki tuleb maha arvestada. No see ongi see, palju siis jah, nii see oli. Välis välismaalased, joovad, kuid siin on üks meil meil ei ole veel neid numbreid teada, vaid üks, üks niisugune konks on veel. Aga see on teada Soome ja siis muude siis ütleme peenemate ja ja tsiviliseeritud mate statistikat ega riikides, et tegelikult suure osa alkoholist joob ära väiki osa, et kuskil kümme-viisteist Prantsusmaal 20 protsenti rahvast joob ära 80 kuni 90 protsenti kogu alkoholist ja vot need ongi siis need sõltlased ja need ongi siis siis Need inimesed, kelle elu on mokas ja kes ei tohiks küll üldse üldse üldse juua. Kelle eest peaks siis hoolitsema oma, ma kujutan ette just nagu mingisugune ettevõtjate liit või, või mingit Tööandjate liit ja nii edasi, kes peaks nende ja teiste teiste siis parandamisele kulutama tohutult klaasid, sest just need kulutused peaksid sisse tooma mitte kulutused, kulutused Tiinale. Ja meie riik on küll praegu meil on kõige liberaalsem alkoholiseadus siin ümberringi maades, meil on liberaalsem kui Venemaal ka rääkimata Lätist ja Soomest ja nii edasi, nii et, et noh, kuidas on tekkinud see oli mingi saatusest, kellelegi toob see tohutult palju sisse, praegu veel varsti-varsti-varsti-varsti on kõik surnud, siis enam sissetulekuid ka ei ole. Pole väga, räägime ikkagi sellest, mismoodi eestlased joovad, noh, et öeldakse, et alkoholi peaksid kultuurselt tarbima, eks ju, ja ta on olemas veinikultuuri On olemas õllekultuur. Kusjuures veinikultuur on palju kõrgem kultuur kui õllekultuur, eks ju. Et midagi mõista, kultuurse joomise all on selline asi üldse võimalik. No ma ei tea, ma ei tea, ma ei oska sellele küsimusele vastata, ma võin, võin, võin öelda, et ilmselt see sõltub põlvkonnast, see sõltub seltskonnast. Selge on see tudengite kultuurne joomine on veidi teistsugusem, kui pensionäride oma. Püüan praegu oma sellise asja minetanud maine ja nii edasi, et on üsna üsna avalik, kui kuid vanasti, kui ta oli tõepoolest kinni neelitaar klubi oli seal üsna niisugune nõukogulik värk välja see ins, mis tuli, oli hästi positiivne või kuidagi niimoodi tähendab et valitud seltskonnale ja nii edasi. Kuid sees toimus tõepoolest taldrikute vastu seina loopimine, kui mingi mingi skulptor seal sai oma sajatuhandelise honorari Lenini eest ja siis tuleb pidada seal kolm päeva Pidoppide nendest see oli kuskil sama nagu noh, EKP siseaparaadi joomingut kuskil ka kinnises saunas toimusid, seal tehti nii teist, teist või kolmandat, kuid seda ei tohtinud väljastpoolt keegi mitte midagi teada kokku siis noh, mõnevõrra suurema Husaarina bravuuriga tulid, toimus seesama. Aga kahtlemata oli seal ka kultuursed joojad seal, kes näiteks Lennart Meri, kes praktiliselt üldse John ja tema muidugi seal mingisuguseid selliseid asju ei teinud, nii et seltskond on igal pool ühesugune. Ma ei, ma ei tea, ma kardan, et tegemist on üldse sõna kultuur nagu, nagu, nagu nagu rumala kasutamise kohta valesid ütleme, kombed, alkoviinajoomise kombed ja nii edasi. Me ei pea siin sõna kultuur kasutama. Sest tõepoolest, ma ei, ma ei oska öelda, tähendab. Ma võin öelda, kuidas vanas kreekas joodikud, kuidas Hiinas juuakse, kuidas salaja juuakse islamimaades ja nii edasi. See kultuur, nii et need on kombeks ikkagi. Aga Ave, alkoholivaba Eesti see lubab natukene nagu juua vä? Ja me oleme põhimõtteliselt mõõdukuse mõõdukuse pooldajad ja meil tähendab, kui täpselt täpsemini öelda, siis mille valitseb mõõdukuse liin meil meil on ka täiesti täiskarskuse liige on olemas ja me saame, saame omavahel väga hästi läbi, mingisuguseid niisugusi lahkarvamusi ei teki välja arvatud küsimus siis sellest, kas siis noh, võib või võib seal sünnipäevadel või aastavahetusel mingisuguse pisikese juua või ei või ning ning rumalus oleks sellist asja keelata, sest mingisugusel määral on ikkagi, nagu ma juba ütlesin, et see alkohol on kuskil inimese seest pärit või noh, siis vähemalt soov janu alkoholi vastu on inimese seest pärit ning see tähendaks nagu inimese peaks nagu iseennast maha tallama, mida, mida ei ole ja ei ole mõtet teha. Kuid kes tahab, on päris, päris päris karske seda paremaks olla. Aga see on siis ikka õiged alkoholiuim, nagu annab kunstnikuhingele inspiratsiooni ka vä? No kellele annab kellele, kellele, kellele mittena? Ma ei tea, noh, me teame kõiki neid sürrealist, kes täie täiesti, eks ole siis narkojoobes ja bsinti absindi joobes tegid. Me teame, teame ka niisugusi. Täiesti täiesti karskeid inimesi, eriti eriti filmikunstis on neid olemas, nii imelik kui see ei ole, kuid kuid kas ta annab jälle ilmselt seal isikuti, võib-olla tõepoolest mõnel inimesel, ütleme siis kunstnikul hooajal on on siis pidurdussüsteem niivõrd niivõrd tõke süsteem, niivõrd raudne, et ta ei saa oma alateadvusega kontakti ilma selleta, et miski, miski rebiks sellesamuse siis piduri, selle tõrke, sealt tõrje sealt pealt maha ja kui tal on vaja tähendab tõepoolest viina juua selleks või õlut juua, et tal see kontakt oma alateadvusega tekib, siis, siis noh, las ta teeb seda, kuid ma kujutan ette, et, et väga paljudel pole seda lihtsalt vaja. Samuti töötab juba unesse süsteem, kui see kontakt, äraga või pidur, kontakt tekib, ma tahtsin olnud? Jaa, jaa. Nii et see on tohutu, tohutult individuaalne, ma ei võta siin otsustanud ühegi pooltega vastu midagi. Sest eestlaste kohta räägitakse ka, et eestlased joovad sellepärast palju, et igavene pikk ja pime aeg on see talveaeg ja kõik see kaamos aeg ja, ja, ja inimesed on surutud kuidagi kinnised, eks ju, muidu eestlaste jõuad küll suvel, kui päike paistab ja 30 kraadis. Olen ma, noh, ma võin öelda seda, et tõepoolest tõepoolest ütleme niimoodi, et kui sa viina ei joo, siis sa kaotad üsna palju suhteid ja sõpru ja sidemeid ja niisugusi, noh, emotsionaalset tuge isegi, mida. Suhtlemisjulgust võib-olla kaotad suhtlemisjulgust. Ka jah, just nimelt nii ja, ja üldse üldse nii, et ainult hakkad mõtlema. Kui hakkad mõtlema, et mis suhted need siis olid viinaga või on siis ega need eriti kvaliteetset suhted ei ole, nii et, aga, aga hing hingele ikka noh, kas, kas see mingisugune niisugune koguduse efekt tekib sa või siis pihiefekte ja nii edasi, et sa lähed ja räägid oma mure ära ja teine kuulab sind, räägib seal oma mure natuke kiitlejate ka veel, et, et homme Nobeli preemia või mingil aastal. Otse. Koos kõval mehel? Võid võid ära minna, nii et eks see mingi mingit tuge on raudselt, et ta mused. No ma ei tea, kas see oli aastal 2003 kui see mõte sündis, et karskusliikumine tuleks Eestis uuele elule upitada. See mõte ilmselt viinalaua taga ei, ei sündinud, aga aga ega ju mingisugust üldrahvalikku liikumist saanud ei ole. Ei ole küll, sellega on nüüd natuke natukene keerulisem, nagu ma tähendab, et sama meie Ave on siis omaaegse, siis selle putukateadlase Habermani aastal 1940 kes oli siis sisekaitse ülem siseministri kohustustes tema sisu gaasiga keelatud, kui kodanlik organisatsioon juulist 1940 ning see oli siis tema täies aeglasse nimi muutus, ma ei teagi, muide miks muutus oli siis Eesti karskusseltside liit. Mul on selle selle õigusjärglane nii juriidilises kui kõiges kõiges muus mõttes eriti vaimses ning seal oli 175000 liiget selles meeste poolel naiste poolel veel üsna palju ja noortepoolel ka. Nii et see on siis kõigi aegade kõige suurem eestlaste organisatsioone üldse, mis, mis, mis on olnud seal 75000 meest, 175000 meest, meest liiget ja nii et Donald veidi meesšovinistlike ühiskonda, aga me teame, et naiste ja meeste vahel Petteri arvati ja nii edasi ja ja, ja, ja me oleme selle õigusjärglased. Kuid siiski peab ütlema, et on tehtud katset kaks korda, ka nõukogude ajal püüti luua, ükskord anti Pakose liikumist teinekord karskusseltsi ja mõlemad kukkusid läbi. Kuid karskusseltsis Gorbatšovi ajal see kuulus-kuulus-kuulus, Gorbatšovi juuni juunipööre nagu öelda, mille üle Pilatud asjatult Pilatud, sellest pole õigesti aru saanud. Ikka nõukogude ajal loodi Tartus Heiti Kadastiku juhtimisel anti pakkuse selts, millel oli filiaal ka Tallinnas, kuid ka see siis noh, see, et seal on niisugune asi, et nendes eneseabirühmades, mida siis sellised kitsad ringid endast kujutavad a- ja anti pakkuse muud liikumised, seal inimesed tõepoolest siis nagu pihivad ja seal on vaja aja vaja usaldust, tõelist usaldust. Aga nõukogude noh, keegi ei hakanud naljalt oma elust rääkima, kuidas taliinadele sattus või nii edasi. Kõik kartsid, et kõrval on noh, teate ise, kes, eks ole, see nuhk ja see kaebab edasi ja hirmu ühiskonnas ei ole niisugune siin mõeldavgi. Tead, küsimärgiga on mõeldav, aga üldiselt ei ole mõelda. Ja Need kukkusid kahjuks läbi, nii et, et kuskil on soovi olnud ning, ning seda karskusliikumist edendada ning meil oli ka varem olnud Tartus Tartus. Karskusliikumine ja siis Aave ja tartu karskus ahven tekkinud Tartu karskusliikumise ühendamisest, nii et, et Tartus ei ole ta kuskil, see karskusidee Tartust on siis ju kõik, eks ole, nad Jaan Tõnisson, Villem Ernits ja, ja, ja, ja Villem Reiman on kõik Tartus tegutsenud nagu Eesti karskusliikumise keskus, olnud Tartu selja ta kuskil päriselt surnud üldsegi. Ja ma mäletan näiteks noh, kasvõi niisugusi Tartu suurkujusid nagu Paul Ariste, Paula palmeos ja neid oli veel, kes kunagi ei varjanud, et nad on täiskarsklased, kuid siiski Paul Ariste võttis ka siiski, lõi, lõi veini, veini, pitsi kokku ja nii edasi kastis huuled sisse, jõi selle mõnikord ka lõpuni. Nii et tartar, Tartus on see olnud. Kuid tõepoolest me ei ole massiorganisatsiooniks kasvanud mis vähemalt on olnud olnud kuskil, ütleme kas salajases rohkem saareses eesmärgiks. Ja siin on palju palju põhjusi, miks seda ei ole olnud. Kõigepealt ühiskondlik olustik, ühiskondlik kliima on siiski teised, teised kui, ütleme see esimesel iseseisvusajal muidugi tsaariajal salgas juba tsaariajal Jaan Tõnissoni loodud karskusliikumine. Jaa, jaa. Jaa. Ja kuskil ei ole ka niisugust nagu organisatoorset jõudu olnud, kui päris-päris aus olla, sest seda on ikka kõik muu töö kõrvalt tehtud ja, ja, ja meil on hästi tubli tegevjuht Lauri Beekman, kes te tõepoolest seda asja meil juhib ning meie eesmärgiks ongi mitte olla olla olla ülalt rajatud organisatsioon, nagu oli nõukogude aegne karskusselts ja vaid olla siis Alt ise tekkiv organisatsioon ja meil on tõepoolest, kui kasutada niisugust rumalat sõna, nagu rakukesed just üsna elavad, väiksed väiksed ringid on, on, on mitmel pool nõmmel on olnud, on, tähendab, nõmmel ja, ja on, on koplis on ja, ja, ja kus ma rääkisin, Lõuna-Eestis on ja niisugusi väikseid isetekkelisi rühmi on ja mõnes mõttes nad saavad ka küllaltki hästi finantseeritud osaliselt finantseeritud mitmete projektide projektide näol, siis seesamune tähendab Kes, mis on see, kus need kõik need mänguautomaadid ja hasartmängu nõukogu, hasartmängumaksu nõukogu, hasartmängu nõukogu, see siis finantseerib projekte ja selles on ühelt poolt hea ja halb, see projektipõhine finantseerimine on selles suhtes halb, et tõepoolest sellist üldist liikumist, mis siis oli siis Tõnissoni, Villem Reimanni ja Villem Ernitsa ja on väga raske luua. Kuid sellised väiksed rakukesed võivad töötada, kui nad üsna hästi-hästi teevad, teevad oma projekte. Kas Eestis on siis see aeg praegu nii-öelda, kui seda terminitele kasvatati, nii-öelda ühiskondlikku tellimust ei ole, või et praegu ongi see Eesti elab sellist jumalaga? See on nii, nii ja naa, näiteks noh, meil ilmub ka oma ajaleht AK, ole, ole kaine, Lauri Beekman teeb seda ja, ja põlistas, ei, neid, neid levitatakse küllaltki suurelt ja neid lugejaid lugeda hästi palju. Ma vot tellimuse kohta mulle see, ma mõtlen ise sellesama asja peale kogu aeg minu meelest seesamune ühiskondlik tellimus ripub praegu õhus ja ja nagu, nagu ta tuleb udust kuskilt välja või raamatusest, tuleb üha üha selgem selgemini välja. Me näeme, et visa, viskame üksgic pilgu meediale, kui palju on tegelikult hakatud, kui viimasel ajal hakatud jutused Akolismist ja nii edasi, et ütleme, kolm-neli aastat tagasi oli peaaegu täielik vaikus, kõik need, kes sellest nagu püüdsid rääkinud, need olid mingid tulevad rahva silmis, nende üle naerdi ja nii edasi. Kuid, kuid see asi asi on muutumas ja ma taimed siin on kuskil tegemist nagu rahva enesekaitseinstinktiga tõesti. Et, et et noh, ei taha välja surra eesti rahvas ja, ja sellepärast sellepärast on üha rohkem jututele telekatele, raadiotes ja ajalehtedes ning ma kujutan ette küll, et see, see tendents, see hoi-hoi hoiak, hoiak kasvab. Sest praegu tõepoolest noh, meie riik teeb tunduvalt vähem alkoholi tõkestamisega alkoholismi tõkestamiseks kui näiteks Liivimaa mõisnikud aastal nii maanteel kui aastal 1640 350 aastat tagasi tehti rohkem kui meie praegu veel 1007 70 keelad keelati ära kõik talupoegade mitmenädalased pulma ehk joomapeod ja nii edasi, kõik kõik selle eest on hoolitsetud ja noh, ütleme keeles tera, tööandjad, nende, kellel oli tööjõudu vaja ja nad mõtlesid, et tõepoolest, et noh, et, et ei tohi lasta talupoegadel ennast põhja juua, siis teenime meie vähem, mõisad olid ju majanduslik nähtus. Ja, ja ja ma kujutan ette, et meil tekib samasugune olukord, et lõpuks lõpuks mitte ainult siis joodikute naised või joodikute perekonnaliikmed, vaid ka tööandjad, ettevõtjad tapavad ja milline tegelikult ressurss on karskusliikumine meie majandusele ja noh, siis nende rahakotile, et ütleme, selles mõttes Tuleb vaid mõni poliitiline, suuremat sorti partei, kes, kes selle idee endale haarab ja ja, ja, ja programmi paneb nõnda, et. Ma muide tähendab, see on olemas, nagu Keskerakond on, on meil tõepoolest, tal on olemas programmis sees karskuspõhimõtted, õigemini alkoholipoliitika põhimõtted noh, selge karskuse tendentsiga ning, ning nad on seal nii konkreetselt kirjas, et nende täitmist saab kontrollida. Teistel parteidel seda kahjuks ei ole. Publica Isamaaliit nüüd ei ole ka pereväärtused ja kõik sellist sellega. No aga ei ole, ei ole kirjas, ütleme kolme neljagi lauset, mille kohta saad, saad aasta või kahe aasta pärast öelda, et kas see on, seda on täidetud ei ole, nii et noh, see programm peaks olema niimoodi, mitte niisugune kudutamine, kus oled positiivsete väärtuste poolt, aga kuidas seda, seda ei ole kirjas ning ning see on, see on imelik, et ei ole jah, et tahaks, tahaks, et see asi oleks, oleks nagu rohkem, kuid, kuid ainult ühel parteil on, on see asi olemas. Nii ma kujutan ette, et noh, lisaks siis siis siis soovile tõepoolest pidurdada siis alkoholi, surnd, surm, eesti rahva alkoholi, sul on tegemist ka niisuguse poliitilise selgeltnägemise läbi nägemisega ja nii edasi, et tohutu hulk hääli on õhus. Nii et, et selge on see, et kõigi, siis alko, alkohoolikute perekonnaliikmed, keda siis ühe perekonnaliikme alkoholismiga tohutult kahjustab ja suur osa neid kahjustatud iseenda ise ka, kui nad kaine peaga valima lähevad. Natuksime hääletaja hääletab, hääletavad siis selle erakonna poolt, see on siis endast ühest kolmandikust, kes ei ole määratlenud oma siis niisugust parteilist eelistust ja juba enne valima minekut. No seesama Keskerakond küljest enne siin juttu oli, sellesama Keskerakonna abilinnapea Tallinnas nimetas eelmine aasta veel õllesummerit kultuuriürituseks. Tallinnasse lõppeb tänase. Tal on õllesummeri nagu õllesummeri loosung ütleb, kõik on kohal tuhandete külastajatega, sadade muusikute lauljatega, tuhandete alkoholiliidritega ja mitmemiljonilise kasumiga. Ilmselt turundus, ühisjoomise meelelahutusüritus. Ma tean, mina võtan selles mõttes mütsi maha korraldate, et nõnda suures koguses neid meelelahutajad, muusikuid ühe korraga mujalt kuskilt siiski kätte ei saa, eksju olite siis kohal, kus kõik on kohal. Ei, ma olen paar korda jalgrattaga mööda sõita Pirita poole ja tagasi ja ma olen loomulikult pilgu pilgu sinna visanud, aga aga selgus, et see oli päris vaikne ja ma täpselt ei teadnud, mis kell see algab ja selgub, et ma olen kuskil hommikupoole sõitnud, et see asi. Päris 24 tundi järjest. Sa oled kogu aeg nii, et, et ma olen tõepoolest ka televiisorist paar korda näinud, kuid noh, selgelt, et tegemist on reklaamiüritusega, mis peab, peab ära tasuma, raha sisse tooma ning kõigi nende esinejate honoraride, mis võivad tegelikult olla hiigelsuured, peavad ka lõppude lõpuks ikka tähendab raha sisse tooma nii et keegi ei lobi seal sama raha välja ning seal tahetakse siis tõepoolest noh, Eesti rahvale siis pea sisse taguda, et õlu on rahvusjook, maine näe muud muud muud muud põhjust ning võib-olla siis, kui nad tõepoolest aastast 2002 kasvab meil kange alkoholi osatähtsus siis meie joomisest, nii et võib-olla siis on ka nende summeri, organiseerijate ja rahastajad, et eesmärk selleks, et, et taas siis anda nagu õllele õlleõlu ei kaotaks oma esikohta nii et siin-seal rahvusjoogitiitel anda ning, ning tänu sellele siis tõepoolest suuri kasumeid tasku pista. Ja kuskil määral on see asi siiski noh, ütleme niimoodi kuritegelik seest. Sest nii või teisiti on õlu esimene esimene samm üldisele alkoholismile. Samas ei saa Jesed õlut tõepoolest tähendab nüüd täiesti siis aia taha visata, tahan ühiskonnale vajalik ja nii edasi, kuid, kuid kõik, kõik, kõik oleneb, oleneb siis tõepoolest kas liialdada või mitte, oleneb mõõtmetest ja iseenesest nüüdlemises. Piaabi erinähtusena on küllaltki peense, et noh, et meil on püha paik seal, lauluväljak, teadagi, miks ja nii edasi, eks ta kogu nõukogude okupatsiooni ja ela, ela, elasime, vaatasime sinna ja kõikvõimalikud laulev revolutsioon ja nii edasi toimus seal. Ning juba see koha maagia lisab kahtlemata õlul õllele siis seda rahvus, rahvusjoogiväärtust ja nii edasi. Sama sama asi, kui Saku või keegi teine paneb Vabaduse platsil oma suure õlletelgi üles ja noh, see on ju koht, kus siis meie president iseseisvuspäeval kõnet peab, kus siis tankid, kes me iseseisvust niivõrd-kuivõrd toetavad, eks ole, üle sõidavad ja kus siis lapsed tankide otsas soomukite otsas ronivad pärast, nii et noh, tal on oma maine, oma prestiiž on sellele samusel kohal ning Peeaa üritusena tahad, tahetakse see maine prestiiž anda siis õlle-le. Ja vot see ei ole minu arust see, et keegi kuskil mingisugune ütleme, lõbus seltskond, läheb mingeid häid esinejaid, tohutu tohutu populaarseid muusikuid kuulama. Õllejoomise ongi, see on küllalt muidugi olla, aga õluga miks, miks ta meiega rohkem ei rahvusjook, on kokakoola. Seda küll jah, sest et kui ma olen mõelnud nendele muusikutele, lauljatele, kes seal õllesummeril on, eksju, aga siis amigo siia panoraamid või noh, ma ei tea, siin mõnes muus õhtuses peopaigas, kus bändid esinevad, ega seal pole, kui kainem seltskond kui õllesummerile, eks ju. Et meelelahutuskultuuri esindajatele pole midagi ette heita, töö tahab tegemist ja raha teenimist, eks ju. Nojah, seal nende töö ja, ja noh, ma ei kujuta ette, et keegi muidugi ära ütleks ja see näitab, et ei ole prakku ütleme ära ma saan sellest sellest aru. Kuid noh, mingisugusel määral peaksid vot siin on ilmselt oleks vaja tõepoolest niisugust noh, reklaamiseaduse täiendust niisugust maine kujundamise seadust selle hulgas või mingeid mingisuguseid punkte, mis kutsub kutsuksid, kutsuksid korrale, et tõepoolest et populariseerida, siis hukutavaid asju ei tohiks, aga muidugi tsensuurivabas ühiskonnas ilmad, tsensuuriteistkümnendad on seda väga raske teha ja ilmselt saab seda teha ainult kõlbluse ja ühiskondliku surve toel mõjul, mida siis AV, eriti viimaste ühiskondlikku survet me tõepoolest tahamegi arendada ja mingil määral. Me olemegi arenenud, kuid kahtlemata on see töö veel väga suuresti ees ja, ja, ja loodame, loodame loodame, ta läheb ülesmäge ja kindlasti kindlasti läheb. No needsamad need majandusliku ja poliitilise võimu omavahelised suhted, on ju teada, eks ju, et ärimeeste rahaline toetus erakondadele on, on, on avalik, tipp-poliitikute perekondlikud. Õllesummeri külastamised on ajakirjanduses eksponeeritud, et seesama lauluväljaku sihtasutuse juhi kaasa on lubanud isiklikult vihastuda, kui keegi õllesummerit õllefestivaliks peaks nimetama. Et kas, kas seesama asi ikkagi, et praegu ei ole veel küps asi selleks, et sedasama majanduslikud ühesõnaga siis majandusliidrid poliitilistele liidritele ei hakka ütlema ei hakka ütlema veel, et meid finantseerib, sest praegu on veel kasulikum õlut propageerida, mitte seda, et kainet töötajat tekitada. Muide, ka need, ütleme nüüd sealsamas lauluväljakul ja õllesummeril viibilised need on muidugi siis fikseeritud kaamerate ja nii foto kui filmikaameratega ja siis artiklitega see on. Kuid tegelikult nende erakondade finantseerimine nüüd siis alkoholi tootjate poolt, see on küllaltki läbi variisikute ja, ja, ja see ei ole nalja naljalt tuvastatav ning, ning, ning, ning seda, seda ei tea sina ainult mingeid niisugusi kaudseid. Ja ega see finantseerija eriti ei tahagi, tema nimi kuskil aruandes ja eriti mingisuguses maksu maksupaberil oleks selgesti näha, nii et selle see seda ei tea ja seda võib või võib ainult oletada. Mis puutub siis tõepoolest, siis nüüd majandusringkondade ja poliitikute otsustamisesse, siis siis majandus majandusinimesed on siin tõesti lühinägelikud. Nad ei, nagu juba öeldud, nad ei, ei näe seda ressurssi, mis seisneb selles, et kui rahva tõepoolest alkoholism kahaneb ning, ning ma ei tea, millele nad mõtlevad, nad mõtlevad selle peale, et kunagi tuleb siia teine teine rahvas, kes koraani loeb ja teed joob ning siis hakatakse tähendab koraani ja tee ja aga see ümber ümber ümberkujundamine võtle võtaks aega, nii et teed ja siin peaks olema poliitikute ütlemised, poliitilisi mehhanismi. Riigikogu ja valitsus, selge surve majandusringkondadele, et, et kahandada seda alkoholi levikut eriti noorte hulgas, meil tohutu hull on, see meil kasvab alkoholis. Varsti on meil võib-olla 13 pool 14 liitrit puhast alkoholi aastas, kuid eriti kiiresti saab see noorte hulgas ja eriti kiiresti, muide neidude hulgas on olemas juba mingeid klasse, kus tüdrukud joovad rohkem kui poisid. Mis, mis on, mis on päris päris päris hull, hull, hull tendents. Kahjuks on see muidu ülemaailmne, nii et selles suhtes roopaline, kui täpne olla ja et meie meie nagu ei ole, ei ole, ei ole. Ja noh, see on, see on nii, nii või teisiti, kuid poliitiline otsus peaks olema ning ma loodan, et nüüd see tervise assamblee, mis siis tuleb selle, see mõjutab siis meie siis poliitiline poliitika, otsustajaid Toompeal ja, ja siis võib-olla Kadriorus ning, ning kuskil siis tekib, tekib selline poliitiline otsus, kus, kus langetatakse mingi mingi mingi mingi mingi mingi niisugune tõhus tõhus otsus, mis, mis asja asjad paika paneb, aga sellele, sellele sellele kulub, kulub aega. Kevadel vist kuskil märtsikuus lugesin, et Ave tegi ettepaneku Andrus Ansipile, mida peaks tegemaks Ansipi kah mingisugust dialoogi. Või kahjuks kahjuks ei ole ja kuid, kuid noh, teha teha, teha on ju hästi-hästi palju, nii et üks ükskõik, siin On ju isegi meil on propageeritud ju isegi seda, et alkoalkoholi pisikeses sellest 0,49 üheksa üheksa siis promilli või autojuhil olla sees nii menüü müüakse, viina müüakse tanklates, nii et see veel mõni aeg tagasi muidu öö läbi tanklates. No see on ju lausa lausa Ennol. Oleneb putkadest, võid sa viin osta ja nii edasi kõikides poodides ja nii edasi ja kusjuures mõningad nii kavalalt ei saagi aru, kas see jook karastusjook või, või on ta alkoholi sisaldav jook nii, nii, nii, nii kavalalt peaks, kuid, ja siis tuuakse näiteks, et, et et see on just Reformierakonnast, tuuakse, näitas, et seal ja teises riigis on lubatud ja nii edasi ja nii edasi. Samal ajal Euroopa Liit ja see oligi seal kirjas, Euroopa Liit siis Brüsselis tahab siis tõesti, et oleks null promilli veres siis autojuhil alkoholi null selle peale üldse ei oleks, kuid meil oli siin liikumine just või surve, ütleme niimoodi selle poolt, et lubatakse, et oleks siin see seal sõltub, näiteks meil on, siin on mul selle Mari Järvelaid, kes on, kes on väga-väga tublid töötajad siis teaduslikult sele alkoholismi küsimuses. Et meil on vaja ühte, ühe inimese tapmiseks. Maanteel On vaja 2350 autot, Rootsis ja Soomes on see üle 7000, nii et noh, näitab, et meie juhidu arvates ja juhtide kultuur on ikka sõiduoskus ja on ikka tunduvalt madalam, nii et sa ment saab, saab siis nendest, mis ma ütlesin, et umbes 2000 inimest aastat on alkoholi, surma saab, nendest on siis siis 38 alla 40 pluss-miinus on siis teedel ja tänavatel surma saanud inimesed ning, ning alla 400 on siis siis enesetapjad. Ja, ja huvitav on see nagu Airi Värnik on ka kirjutanud Postimehes, et, et enesetapjad tee, enesetapmiste kõvermil langeb, nii et kus, kus kuskil määran mingi üldise negatiivse tendentsi sees on juba peidus nagu mingisugused kevadekuulutajad või, või positiivselt. Loodame see, no sellist asja ja tarvis oleks meil tõepoolest mingisugust mingisugust mingisugust üldist jõudu, mis, mis, mis võitleks siis sellise alkoholismi ja võib-olla üldse üldse sõltuvushaigete vast Melsin aastal 2926. Sedasama Villem Ernits, kes oli siis ülemaailmse ant, anti alkoholi ka asepresident, tema organiseeris Tartus ja ülemaailmse kongressi, mis kuni 40. aastani ilmselt ja tükk aega hiljemgi oli kõige suurem rahvusvaheline üritus üldse, mis Eestis on organiseeritud. Me tahame nüüd detsembris 80 aastat muud, möödub selle organiseerimisest, seda korrata ja kutsuda sinna kohale kõik nii-öelda siis eneseabi ja ütleme, positiivse sõnumiga organisatsioonid ja neid on Eestis muide üsna palju, kuid nad on kõik nagu ripakil, puudub nagu katus, need on kõik alla on siis need igasugused need, kes narkootikumide vastu võitlevad. Siis on olemas alkohoolikute, täiskasvanud lapsed, liigsööjad isegi, ja Aave loomulikult ja ja luua mingisugune vägev, ma ei tahtnud teist sõna, ei tule praegu keele nagu rusikas ja nii edasi. Et sellega siis nagu mõjutada ühiskonda, noh ma ei taha nüüd õlal endale patsutada, kuid ütleme positiivsete väärtuste suunas. Kui ma seda saadet siin natukene ette valmistasin, siis vaatasin, et märtsi alguses tegi EMOR uuringu, mille järgi usub 44 protsenti rahvast, et kõige tõhusam alkoholi liigtarbimist vältida on teha teavitus. 42 protsenti arvab, et öine alkoholimüügi keeld aitab ja 40 protsenti nõus alkoholireklaami keelustamise ka, et need on need, mida, millega rahvas juba kohe justkui nõus on ja, ja sel nädalal kirjutas rahvatervise ekspert Andrus lipanud ka, et on aeg alkoholismi võitlemiseks oma jõud ühendada. Ja sama suur rusikas üks kord. Silmaauku mõnes mõttes iseendale jah, just et, et see on teada ja, ja see on nii, et, et neid meetmeid on, siis tähendab reklaami keelamine müümise piiramine, siisk müümise piiramine nii geograafiliselt kui kellaajaliselt töönoorukite ka ja aktsiisi aktsiisi tõstmine, see on siis pudeli hinna tõstmine, neid kõiki tuleb, tuleb mõõdukalt teha ja koos koos, kõige, kui üks meede on, see ei anna, ei anna kunagi tulemus. Ja võib-olla see ongi palju naerdud, kuid ma ütlen, väga kasulik selle Gorbatšovi aegse eksperimendi ebaõnnestumine. Seal ta oli, ainult üks meede oli seal niimoodi, teised meetmed olid kavas, kuid jäi hiljaks, aga see järsk viinamüügi, alkoholi mingi pidurdamine, see oli üks, neid ei tohi koos koos alati koos kasutama. Nii et noh, nüüd mõlemad targemad ja nüüd nüüd me teame, et asja tuleb koostöö ja tõepoolest rahvas toetab, need nagu öeldud, on hääle hääle hääled ripuvad tõhus ja võib-olla see pole ka puhtpoliitiline mäng, nagu ma juba ütlesin, et võib-olla on tegemist rahvusenesekaitsega niisuguse, isegi instinktiivselt teadvustamata enesekaitsega, et nad, et noh, kui me nüüd vähem joome, sisem ellu umbes nii CD kuskilt kukla tagant lihtsalt tekib, eks ju, et et et seesama seestpoolt tulemuse tahtmine instinktiivselt, just just jah. Kuidas siis Eesti pidu ilma Napsuta sündida võiks? See on ilma nakkuseta, pidusid on väga-väga palju peetud, näiteks minu ema, kes oli ülikooli botaanikaaia aednik, aednik üle 50 aasta töötas ühel rel kohal, tema ei ole elu sees mitte ühtegi napsu võtnud ja nii edasi. Kusjuures. Ta ei kasutanud endas kunagi sõnana, karsklane ta, et see sõna talle endale loomulik, et ta seda ei tee. Oli, oli, oli niisugune tõepoolest instinktiivselt, nii kukla tagant ja ta võttis osa kõikidest pidudest ja nii edasi. Kus nüüd endast rääkida, ma käisin möödunud suvel Moskvas oma kursuse kokkutulekule ja tee oma kodus, kui just nimelt. Teel no jaamast sinna restorani, mis oli paarsada meetrit minna, mõtlesin, et kas nüüd ma lähen siis eluaegsete sõpradega tülli, et sellel samal ja esimene esimene asi, pakuti mulle viina, mõtlesin ma joon nad pisut teadsid luuret nii ja neli tundi õlut? Pisut ka mitte, seda mõtlesin olnud ka mitte. Ja nelja tunni jooksul mitte kordagi, mitte keegi ei pakkunud mulle ühesõnaga enam, nii et, et see on täiesti võimalik ja me saime väga hästi läbi, jäime sõpradeks nagu olime, kuigi kartsime, et mingi konflikt võib puhkenii, et isegi niisugusest vabandust möllu seltskonnas, mis on needki niastikesed on nagu jäänudki. Risti ette ei löönud, et kuskile posti otsa ronida. Niisuguste asjade ka 50 üle 50 aasta mõnusalt isegi sellises on, on, on, on võimalik ühesõnaga ka ilma pidu pidada. Pidu jääbki välja siis ilmselt need, kes tahab, rüüpab, kes tahab rööpa, mingit sundi sundi ei ole kummaltki poolt. Ja midagi kahjuks jutusaateaeg lõpeb õige pea. Aitäh. Olev Remsu, literaat, ajakirjanik, ühiskondlikult ametilt karskusühingu, Ave esimees ikka alkoholi. Ma Eesti eest selget pead suvekuumas ja, ja muidu ka mina olen Margus Saar ja kohtume nädala pärast.