Täna koguneb pataljon Narva veterane Elva 14 kümnendat korda. Korda 10 olen võinud kuulda kõige ehedamaid kirjutamata memuaare. Räägituna, kamraadid jällenägemisel, mitte raadiole. Mikrofon on kõrvaltegelane. Nii hirmul ja ei, aga ma ise mõtlesin, et ma saaks oma nooruse tagasi ja kui ma peaks seda uuesti alles uuesti alles uuesti. Meil oli mingi mõned ütlevad, et me olime nii-ütelda nagu seiklus. Ei seda meil ei olnud. Mina läksin sellepärast, et mul tapeti sugulane maha, ka NKVD saab magada ja siis ma olin nii vihane. Ma võltsisin dokumendid ära, sest ma olen tegelikult 26. aasta poiss ja ma läksin siis läksin vabada, tahtsin, võltsis dokumente ära ja läksin sinna, vaata ära, ma teen kaks korda oma kergelt haavata saanud ja ma pole üheski lahingust ära olnud. Õnn, tegite end vanemaks ja vanemaks, paljudki vanemad meil on üks Kanadas elab ka, kes oli 26. aasta ja ja seesama, vaata, seesama õde, kes kirjutab mulle tema vennaga, läksin mina koos, läksime sinna. Vaata siit äravad öeldakse lisasse tema majase pomm pihta, poiss tuli Eestisse ja tema jäi meist maha pääle seda. Ära lähen siis ta Riipale juures stardis Narva Narva sinimägedes sai tema esimene raudristi ohvitseriks siis ta oli metsas. Siis tuli metsast välja võõra nime all, siis ta organiseeris ühe grupi ja siis ta jäi vahele. Ja siis oli vene kohus, mõistis ta surmanuhtluse ja saadeti vasekaevandused ja kuskil siin. Ja ega ma ei tea, aga tema õde, kirjutise mustvalge Mul pole küll sardeerid. No ja paljudel oli koe näiteks taga, sinimägedel jäi kõik vaikseks, siis meid maha, kui vaja, ma tean, aga ma ütlen, meid saadeti, mina läksin peale seda ökoloog. Nojah, sina tulid Kloogal, Kloogal oli vahepeal välja ja siis läksime laevaga, läksime kotte hädafelizzecottena lahekese halve lahtased pommitama ja käis pommitama. Teie sõjateel on olnud selliseid episoode, mille kohta te võite öelda, et see oli sõdurini. Kui tohutu nii palju ma võin nüüd ma kõige rohkem tsirka. Tuli välja nägi seda momenti ühe saar, kus mul liig tuiskas jalgade ees, ühesõnaga kuulipilduja tulistas kõik. Ja ma pihta ei saa. See on õnn. No minul oli esimeses lahingus issimi juures oli mina olin raskekuulipilduja peal olin ja siis teine mees tuli ja vahetas mind välja ja vaatesse ja mina, meil oli vähe sooja veini, seal sellepärast oli ju väga kuum ja 40 kraadi või võib-olla vähem või rohkem selle ümber ja igal juhul nii kui tema sinna üles läks, tema sai kuulipilduja täistabamusega, lõigati siit läbi ja kõik need luukillud ja see pool keha tuli mulle, kus ma olin seal, kaevikus tuli mulle otsa ja nii et mina langesin, olin uimane, langesin maha jaguma, silma lahti tegin, siis ma vaatasin kaks venelast issid, istusid selle kaeviku mere peal ja tegid keerasemale platskid, eks ole, suitsu teha. No mis ma tegin, sest ainult niimoodi ja nad läksid minema, panite silmad kinni, panin uuesti silmad kinni, lasin pea norgu ja mul oli liivapealsest tankid, sõitsid üle kaevikute liivali pea ja kui ma hiljem tulin sealt tähendab, kolmandal päeval, kui välja tulime, Simuna kooli, nii paistis kõiksugu luutükke oli täis ja mis oli keha alla läinud, aga see oli niisugune. Ja muidugi oli palju teisi juhuseid oli, kus seal. Ega need vaenlaste torkima ei hakanud? Ei katsunud, Ma mõtlesin, et ma olin surnud, eks ole. Keha laip oli minu peal, oli pooleldi, ainult minu, minu pea oli väljas. Siis võiks öelda, et teie sõber päästis teid Perastama oma ja oma surma ja päästis ja see oli, see oli kolmandal päeval, kui venelased juba tulid meie kaevikusse ja meil tuli vasturünnakut teha. Muidugi hiljem tulid meie mehed mööda, ma tõusin püsti ja võtsin Supmassinkoni ja me läksime vasturünnakul püstolkuulipilduja. Püstolkuulipilduja MP. Sellepärast kuulipilduja oli juba vene tank lasi täistabamuse ja need olid ju nii lähedale, kui nad kuulipildujad nägid, siis kohev rats pomm ja seal ei läinud. Sõirad tähendas rass kummuli, just tankitõrje kahur seal, ühesõnaga tema väljas kiiruse v suu. Tema, ma võin isegi kiirustatud, siis ma olen õppinud seda pääle sõda. Tema lennukiiruseks 8700 meetrit sekundis. Kui tulin tuld, nägid, siis oli seal pihta, nii, nii, ruttu ta tuli. Nii et sul ei olnud kuskil võimalus, oli see. Kas ja pomm tuli pärast väljalaske ja välja lasteaeda hiljem, aga fakt on see, et on tõesti neid asju, mis on toimunud juhtuda. Neetud koletu. Aga seda võin ma käe süda panna, võid sina peal kõik, et me oleks, lähed inimest tapma. Meie, mitte iialgi küla elanik, kas me kuskil puutusime tühki kedagi ja ei puutunud kedagi ja ainult üks asi on, mis ma mäletan. Sealjuures kui see venelaste purjus vene naistepataljon, jah. Aga mina, mina olin selles, ma ei ole süüdlane, aga mina, sina seal supi sees, mina olin väga, niitsin nad suuremalt osalt kõik maha raskekuulipil, sest need, need tulid, kui said, kelle kätte nad tapsid silmad välja kõik, mis nad tulid, ma nägin meil poisid, oo, naised, võtame vangi. Aga kui nad tulid lähemale, siis naised läksid seeliku alla, viskasid käsigranaadi seepeale seda, kui ma nägin, esimene lõhkes, haavasin kohe raskekuulipilduja, tule nii, et seal ei olnud. Ei olnud vene Talibani sõdur minu, vasta selg ja me ei saanud midagi muud teha seal. Aga mis põhiline asi oli kah? Vot, ma ei mäleta, kus, mäletad, kui hommikul nii selg oli paraamiga kosta, kaugelt kostab igast verest jutt oli politruk, räägib sääre ja siis, kui tulid rünnakule, nadolid purjus, ta ei lasknud huuli maha köökides maha, kurgikott seljas. Kutsub kuulge Tatuuri tapeti Isdiumi all. Sammuni tulid, Me mõtlesime, tuli vaaderluu, tähendab, tulid rivis ja, ja siis hiljem, kui nad läbi ei saanud, siis hüppasid, tulite tankidega, jalavägi oli tankide peal, keerasin kuulipildujad ringi ja niitsime tankide pealt ja siis muidugi tangid hävitati kas meie tankitõrjekahuritega või magnetmiinidega või ükstapuha ja ka selle hoidmine ei olnud. Ta oli, ta ei olnud pärast tausta droonide, need saime pärast paavst Mõtronsaimine. Millal saatus teid lahku, viis teid kaht? Söandab oda Lähme klaveri koos koos ja nii et see on mina. Läksin teisel aprillil 1945 läksin Taani ja tema läks diviisi, jah, ma oleksin diviisi 44 40 ei 45 rajal 44 korra neli kennel jääksime koolisepteraa, kapsapea ja mina talle foto ja seesama foto siin sees ja tema toimub 93.-le taastaga laadast tühki, pottinguus, pilti teinud alasi. Millal te jälle nägite seda maga üheksa, 93 ja 16. siin samas. Elvas ja 40 aastat hiljem 50, aastaid 50 aastat. Ja ma olin hääd sõbrad. Tundsid ära tema ära? Ei, aga temale võrdlemisi sarnane, aga mina võib-olla monosaaled kõhnemaks jäänud. No mina ega mul pikkus palju ei ole, aga ma olen eluaeg olnud nii Poisile kohane seome ja jõumees, aga jah, ma ei kaeba ka seda on olnud? Jah. Aga nüüd on jah, kas te tegite kaasa kogu Narva pataljoni lahingutöö kogu ei teinud, aga me tegime selle väga raske osa kaasa selle lahingut, korsuuni, ruumise, Chercadzi koti ja. Ja siis tulin haavatuna sealt välja ja ujusin üle jõe, kurat. Sellel ajal ikka olin kõva. Mihhail vend on ju pidanud nüüd loenguid? Jah, tapenkimade nõrgashi kotist, väljamurdmise teemal, vot mina ei saanud kursile. Pluss ja oli noortele, tähendab, mina ei saanuks sinna minna, seal oli palju rahvast ja noh, see on omal teada, tähendab siis aga noh, muidugi mõni teinegi mees on rääkinud sellest. Seal oli hull värk küll, mehi olid lademes. No rääkige vähe lähemalt mulle, kuidas teil see asi õnnestus, sealt väljatulek? Kõigepealt ma sain haavata siia killuga, näete, armun siin praegu ja see on vasaku käega muskel, jah. Aga siis see võeti, see oli seal veel selle asja alguses, see võeti mul magnetiga või kuidas otsikild välja. Ja siis sain süsti seal ja mässiti kinni ja ma läksin rivi tagasi. Aga siis eelmisel päeval ei, üle-eelmisel päeval. Siis olin, näed, siin mul kuul sees paremas käes jah, all. Ja see kuul tuli mul niimoodi hundi seljast läbi, tähendab, ja leia siia käte rändas seljast paremusega. Näha külla haat moodi tuli ja siis ma kaotasin ilusasti küll, aga ma jõudsin siiski, tähendab tulla veel korrsuuni. Jaagursruunis tähendab, siis tehti süst, lõigati morse püksisäär siit lahti siis värjaga lamp nagu millimallik seal päris niimoodi siis oli. Seda tehti süstid ja eks ma olin juba nõrk, siis üksjagu, tähendab, kaotasin teadvuse, elu oli alles, oligi, kes jõuavad käia, noh, jalad olid mul terved ja siis hakkaski see välja, tuleb see omal jalal ja kadalipp oli üks 30 kilomeeter. Siia-sinna ja. Koridor ja kordamööda sai lauldud nii et linaseid veel kogu aeg ja ei oleks olnud, tähendab, seda tankidiviisi seal seda koridori lahti hoidis, eks oli veel rivis mehi ka, isegi Narva pataljonist ja aga suure töö tegi nii palju, kui mina asjast aru saan, ikka see tankidiviis. Ja ma oleks ära uppunud, sellepärast see jõest tulles, kui tulekuid busse lauge koha pealt tuled sisse, Adro käänukoht on seal on nagu kõrge, vastas Kallas ja, ja mul oli see käsi oli siis šiini vasaku peamees, seal oli hea ja seal oli need põõsas, tähendab, kas nad olid lehti veebruarikuu või teadvus paevult või lepad või ja saan ühest juuriks seal kinni. Aruvate ühe käega shiidid märjad juba ja väljast ei jõua tõmmata. Tule noor. Ja siis seal oli, kohe oli küla šast vaat ma ei tea seda küll nime, tähelepanu. Ja siis kurrat läbimärg nagu kassipoeg, tähendab, seal oli mehisel vundamendi juures ja kes külmusid ja sinna ära tähendab ja puha. Ja mina läksin edasi, tähendab küla lõpuni ja siis oli seal kurat, et ketikoera, need feld sandarmeri. Kolm meest ja mina küsin, kui palju järgs Ülar son? Ei tea, tähendab, Vuasnik seal kuskil neli, viis kilomeetrit. Ja ma mõtlesin, kurat, siia ma külmel ara tähendab, saagu mis saab, tähendab, mõni üksik mees, kes läks sealt edasi, mina olin üks nendest. Tegelikult hiljem öeldi, kurat see vahel oma järgmisse külla seitse, kaheksa kilomeetrit, aga sai ära lehed ja seal saime ulu alla ja tänu sellel tähendab ei olnud külmumisoht. Siis tööl ikka oli veel jõuvarusid, et teekond läbi marssida, kui hiljem mõtled, tahab tappa, et novot ei olnud. See annab seda varu, ei olnud, ei oleks juba silmi saks rattaid lööma ja ei jõudnud. Aga jah, ja seal oli, sellepärast, tähendab, et noh, juba sula seal oli ja, ja kiire vool oldistuses jões. Mis teha, kas relva vedasite kaasa või olid jälle maha? Asi oli selles, tähendab, et mina olen kuulipilduja peal, taandab ja kuiva selle kätte haavata sain siis jäijaid kähmendab maha ja ma sain, tähendab seal taganemise peal. Visnapuu Elmine täitus meie leitnant. Ja mina jäin juba just nagu, mispärast ma niimoodi tähendab, pihta sain seal õue õunaaias sellepärast et ohistasarti täis tähendab, ei kuulnudki, tuletan kõrvaldaks juba tagasi minema, mina viimane. Ja siis saingi, tähendab selle nätsu seal käte ja vot mis ma ütlen veel, võib-olla harilik surelik seda ei usu. Aga tegelikult on niimoodi, vot sellel momendil, kus sa saad pihta ja kursusi ninali, kukud terve elu jooksul selle sekundi murdosa juures sul silmist läbi. Vot see on niimoodi. Kaitseministeeriumi kiri Lugupeetud härra Jakov soo tänav mulle ja adresseeritud ning informatsiooni klubi tekkinud Narva tegevusest. Teie poolt pakutud ettepanek anda ühele Eesti kaitseväeüksusele pataljon Narva nimetus. Kuid äärmiselt problemaatiline poliitiline küsimus, mille kohta otsuse langetamist tuleb põhjalikult kaaluda. Allakirjutamine kaitseminister jutu. Mujale juures, kui sõitsime Sära aprilli esimestel päevadel jõudsime Lozo vajasse ja ma olin siis tol korral pataljoni staabi juures Melder. Ja sellepärast mul on meelde jäänud, et me Vikingi diviisi juurde suunati üksik üksik motoriseeritud pataljon lina ja nimeks tuli välja pandi sakslaste poolt. Et ta oli kerge neile hääldada, kauga oli see nimi ja esimest käskkirja, mäletan, et see oli, kelle mitte jah, kelle käskkirjad pataljon Narva tekkis, lasso vajas, tuli see ja see oli sakslaste pandud nimi. Nad alles sai seda, kui ma küsisin, miks Narva piirilinn ja neil oli kerge hääldada seda sellist asja rohkem, nii palju. Esimene lahing oli Iisraeli lahing, Andrejev ka seal oli vahekord kuskil üks, kolme, üks, nelja, Vasta. Nii hapnitsas on väga raske öelda. Kallas tuli tähendab, et mehitatud suhteliselt harva. Aga kui rääkida mingisugust ülekaalust üle urust, milline vahekord kõige rängemalt? Kõige rangem vahekord oli, kui me jõudsime või sattusime Saala väikses rõngas, see tähendab, et me olime niivõrd killustik, tahavad, et USA oli meid väljapool, USA oli seespool ja meid piiras, tol korral räägitakse, kas siis olid seal kassi, kuid tsirka Eestis oli praktiliselt kaks kotti ja ma olen seda aja. Oli välisteraskotia sisemine jala. Ja sellest sidejalaväekotis oli veel väike kott, kus meie vees olime ta meil oli kolmekordne mööneriti Krall ja selleks, et seda nüüd murda, oli see vahekord niivõrd ebaloomulik, et murda teda mingisuguse jõuga selleks meil tolmunud. Me pidime lihtsalt väikeste pilliga katsuma, sealt läbi minna, läbi hiilima, välja minna ja sellepärast tekkis killustama, miks kylle lasi puussepal välja panna kogunemismärgid. Pataljon tuleks kokku, kui me akad kokku senderookas koguni mõõdad ära oli kümmekond inimest ainult koos ja pärast igal puutused väiksete võõras sipelgapesagrupid tulid kokku välja, siis tulime kuskil 102 30 meest välja. See oli, nagu öeldakse, meil ei olnud enam ei tihti ei vahekorda puudust muidugi raskerelvad meiljoni kujuli trump, produlierinud käsirelvad ja meie ja päike grupeerumine niigi suur tulid, nii et me ei suutnud isegi kunagi öelda gara, kui suur on meie vahekord. Aga kui rääkida nüüd ajaloolist aspekti niimoodi, et nüüd võrrelda rindepositsioonis ma võiks öelda niimoodi, et kui me olime Dnepri kaldal näeme ennem Irbüüni lahinguid, siis seal võib kindlaks teha juba nii-ütelda ajalooliste andmete järgi. Et meil oli seal vahekord meie ja punaarmee vägede vahekord ulatas kohati kuni viieteistkümnekordses ulatuses oli nende raskerelvad nende jalavägi nende soomusvägi meist üle, mitte otseselt meie otsesed botal, vaid meie koos meie Vikingi naaberdiviis Germoonia ja restoranidega, üks 15-ga, umbes üks viiest seal ja aga esimeses lahingus Andrejev. Ta ongi, vahekord oli null, sest meilinud üldse tanke käis ainult neli neli. Seda iseliikuvad kahurid ja meid ründas terve tankikorpus valokka tankikorpus. Nii, aga inimvahekord oli üks, kolm, üks kolmepoolele, see oli normaalne, me võtsime vastu üks pataljon võttis vasta vene polgu. Nii, kusjuures jalaväepolgu, aga arvestada veel tankivägede nende tankide peal olevate taga julgesti sibula sarnaneks suurimaid. Nii et võiks öelda niimoodi, et mida kaugemale läks aeg, mida kaugemale ulatus noaga seda suuremaks muutus pidada juures. Meie read hõrenesid. Meie varud vähenesid, meie relvastus kahanes nende oma vastupidi suurimas. Nad ei tulegi, kõik imestavad, isige ameeriklased köikraagi, et kuidas oli see võimalik, et kuidas meil ei olnud ju point kuskile minna, kus sa kurat nähe aja kurrat, kui sa lähed, noh sellepärast et ei tea, et me ei ole iive, need pole ka midagi kui teised, minul on samuti usku Eesti noorte rahustatud, mina usun ka neid, et nemad on samasugused mehed kui meiega. Aga meil ei olnud ju kuskil poisid minna. Ja, ja et meie komandör oliga ta nõudis küll palju, ma ei tea, mis tema ikka Taali kätt, kuni abi pakuti, diviis, mina tean, täpselt, abi pakuti ja kõik oli juba eelõhtul. Sain mina kuuled, et, et venelased koondavad luurelennukeid kellasid koondava, aga sest ei avaldu midagi, tema hoidis ennast nii tagasi, nii et isegi eesti ohvitserid ei teadnud mitte midagi. Et niisugune, et aga jussi ebaõnn, et just meie kohapeal oli see kõige hullem tipp ja selle muidugi sinu asja oled lugenud ja ja kui see, see jah, et see oli kõige hullem koht. Sakslaste juures ei olnud Extvad Karajas akropoli paremad relvad ja diviis. Alles teisel päeval hakkasid tankid õige välja liikuma. Ehk ta ei nõudnud. Ta ei nõudnud veebruari nõudnud abi. Mis temaga sele tahtis. Kas ta, Ma ütlen, oleks see mees elama jäänud, siis oleks meie täht palju kõrgemale tõusnud, nii arvu ja 100 protsenti. Teistest nuia üüblise sakslane Diaal, kuidas on sakslane, Rico on, et nad olid ikka härrad, sel ajal ja meid Nad ei tundnud meid ja see peab aru saama, kui sina, inimene sai seal taga rääkida elude, õige palju ikka oli tungi nadi oskand ja midagi juttu ajada ei saa ainult käsklusi. Vasak parem seda Jaaguse jutu aru, siis tulid ju arusaamatused ja need kuuled ka, et väljaõppeaeg, et meie mehed vihkasid sakslased olid, et ma, ma veamineb terved mehed, see oli ju meie kasuks. Lõpeks kurat jah, juba liiga siis olime terved, räägib vihjaalaviaale, tegi mulle nii, et jumal hoidku, jah. Kuradi muidugi tuli sigadus. Palakis eile oli just läksin sööma, vaadab tuli minu juurde. Kõigepealt hakkas mulle nööpi keerama Kraks ära mulises ja siis ta hakkas nii tegema lõua alla ja, ja ars naerma. Tugrinsbed, sa hakkad naerab mu välja. Tegi jälle seal supisabas paar ringi teha ja, ja niimoodi käis see asi tead, aga ega see ei, ei tapnud Eestil tead, ega siis ja siiliseinaga, et mis värvi mõtlesin, Grow, hall Varts, mis. Ta histogr aupesa kuradi nädal või niisugune asi ise. Vaesed, et täna võtad, võtame naljaks, ma sain sellest keelest aru ja eks ta ise ka tead, et sõdurile tuleb piha kurat, virad, muidu dast meest ei saad ja muidu Meie mahv, mina olen selle nii uhke, ei oleks meil seda olla pühki, pikali ronimist ja kus mind aeti Kanaalisele neljas Reinsalu taga, orikas ikka nael läbi. Kura taas mind sisse, lasin pikalt Brüsselis taas käes, mis tulid välja, tegin ratsahobust auks pärge, tulin välja, kurat, konn hüppas taskus välja külje pealt, no poole pealt üles. Paadas ütles, et kas vastanduja tebee lausk ütleb, mille kodu. Ja seega oligi mul siis lõpetatud maailm sinu isale sepiitas ju tulite, sest sina said selle köögi jotaalsel õhta Süsa väljadelt kontrolli seal ja et ma täitsin iga käsu ära, eks ole. Noh, ega siis see olime, aga oleks hakanud ka valima, et sinna, mina ei, lääs seda nii era- ei kuula, seda mina ei tee, sest sinust mees sõduri käest, kui ta tera. Nüüd ma nagu kokkuvõtteks tahaks öelda veel seda, et pataljon Narva oli ju omate, kui võtta suures mastaabis üks väike üksus, pataljon aga meie rahvale raku saaks, oli ta suur üksus. Ja kui nüüd me hakkame tema ajalugu vaatama tema rindekäiku, siis alates isumi ruumi lahingutest, kunitserkassini oli meie kui üksus täiesti eraldi, meiega arvestati meiega meid planeerid ja meie olime, täitsime, tõotavad rindel ja miks ma seda ütlen, kui meie pataljon muutusse, see leer, pataljon üksi ja toodete neid 20 diviisi juurde ja need allutada Riibalule, siis me muutsime juba üheks osaks koostisosaks meid lahjeldati teiste üksustega ja me juba võitlesime juba Riibolu rügemendi koosseisus ja seda mees mööda pataljon Narva, kuigi ta nimetus on rahvapärane. Aga ennem kui me olime nüüd Venemaa, Ma mõtlen niisumi, ruumi, lahingud, Harnid, lahingud, neprile, kunitserkassini välja kastis tekkis lagunemine, kus pataljonis jäid kompaniid, hiljem rühmad, hiljem jahud ja lõpuks lihtsalt väikese võistluse grupis olude tõttu. Ja ma toon sellepärast esile just et meiegi üksus oli arvestada üksnes mõte. Olete lugenud Steinerit? Raamatute Steiner kirjutab kolmandast soost korpuses. Tema kirjutab niimoodi ära, et pataljon Narva oli hinnatud alati kindel, määratletud kohus, näitab üksus, tähendab, diviis ülem hoidis neid tema Steineri jutu järgi. Gilles, ta teadis ära, et kui tal on kuskil olemas niivõrd ränk olukord, et ei ole enam võimalust teda päästa siis sõda päästab Narva. Mis see tähendab, see tähendab seda, et juhtkond kõrgem juhtkond arvestas sellega, et ühe väikse rahvavaatusega inimesed, kes võitnud kommunisime, vasta oma rahvuse nimel on võimelised, panime kinni ükskõik mis rindelõigus nõndanimetatud läbimurdekorgi koha. Nii, aga tegu oli ainult 1000 mehega. Marega lõpetada ära palun, ja see näitab seda, et milline on 1000 mehe jõud, kui nad võitlevad mingisuguse idee mõtte, mõtestaja, kes võitlesid oma isa oma, oma kodu oma rahva eest ära, nende jõud kasvab mitmekordseks. Nii, ja selleks ongi meie pataljoni, tulebki teda vaadelda seda, kui sa oma armastust avaldavad üksust, kes tahtis omale vabadusvõitlus võõras mundris võõra relvadega, aga kes oli niivõrd kindel partner, et kui selliseid pataljoni oleks olnud sadakond ära vaevata, tuleks rinne kaugemal narrast üldse minna saanud. Vaata, see oli juttu rääkida. Sakslane ütlasele kullad, ma võtan 10 kuradi poissi kui saksa kompanii küüdle, kuradi poisil ma rohkem läbi see oli kahjuks autor nimetada ja kui ma ütlen veel midagi juurde, miks kuradi kuradi sakslase vandusime hirmsasti, alguslikked, isegi venelased saiu kuulda. Kurat, kurat. Siis. Danske kuradid tulevad. Ja saksa lööb kuradi poisid, Wehrmachti mehed, ega nemad ei tea midagi. Siis kurat, mõtlesin toitvaid Aasoodoipol ja poisi. Kurat muud ei olnud, kui kurrat kuradi pane vastu. On kuulnud jah. Välja. Võtta. Ungari. Ja ta ta anda. Pealuus Tourey vaim meil juttu. Aga ei? Rääkivad kuradi poisid olid Mihhail Bent, Kaljo Jakobson, Lembit Jõemägi, August Krull, Willis Lindmäe, Eevalt Nesler, Olev Ritson Uuno Teder, Oskar Vare. Ja nüüd, et võtame ka diviisi mehed, mul oli ka vete kui sena sõja sees ega siis räägime nüüd tsirka asi, kui sa iga saab päris aru, ei saa müra, ega sa ei pea, sulle, pole ülevaadet ärani, ega siis kõrgeid, kes väljas KGB või ütleme, juba kõrgemalt, neil on, tead, kuidas asi jookseb, eks ole, ta näeb, kuidas pliit, aga kui sa sees olid. Mul oli au kuulata, kui siis käisime beeta ristil, käisin Roosi külastamas. Sul on seal ja, ja vaadata hoopis sina siin tahab, mõtlesin patule kurvalt hulk asi, küüdi, üled puispireedaga, siis jääb mõni veel üle. Siis mootorratta Messaeti ära, esik, umbes jõhvis jäi seisma. Hakkasin esimene lahing. Kurat, maa väriseb, mõtlesin, kurat. Sõda oli ikka hirmus. Kui sa pead nagu uisa sees oled. Kuule esineja, surnud ja haavatud läheb ei ole loomul ja te räägite tsirka, esimene päev, mis ta siis oli? Mina magasin hommiku, mitte midagi. Hirm hakkas tulema teisel ja kolmandal päeval, siis et oi kurat, asi läheb õige hõredaks jääb, aga algusid? Meil oli, sa oled ju? Ei olnudki nii hirmus, tead. Huvitav on, see seob, kulub jõudma, ei enda järgi mõtlema, kui moment tuli, kui tungisid venelased tähelepanu, kuulipilduja taga. Tundub niisugune hea tunne oli. Tunne oli. Aga kui nüüd tekkis Räki laiuga, vajad sakast, hekid käega lõuga, kas värisema, depressioon, momentigi pinge ja inimene läks, normaalasendisse hakkas tulema. Ja nüüd aja jooksul algus oli, nii, mürsud läksid ega tõmbasid, pea kukub, hiljem oli niimoodi, et ei teinud väljagi, magasid Willitad, noored Jungatumast üle peavad, et nüüd tuleb kohe pääle. Nii et mida suurem surve peal, aga noored ja seda kaugemal. Ja üks asi veel meie õnn oli, me olime väga lähi, aga üksteisel liidad segamini. Venelane, mis minul oli harilik, et nägid, et asi läkski hullemaks, tuli tõus hakkas, olid ju sees, eks ole, siis tõusis aga et lehed, et venelased ja olidki juba segamini, sellepärast. Meie mehed seda ei teinud. Ligemale diivanile ligemale ja seda ei kuskil sõjataktikas ei kuulda võtta kõik õpperaamatut, et kui ründamine on, et kui raske, kui tuulehädaks, et pannakse vaenlase poole, kõik tõmmatakse tagasi, aga meie mehed ei tundnud. Oli käske, tagasiminek oli, sa ei tohi tagasi vaadata, öeldi küll kah. Suudlesid sõjaks. Ja tavaliselt, kui kaevikusse jõudis kokkupuude mees mehega, siis tõmbas raske tuli tagant ära. Küll tal ei olnud oma meeste kaelas. Tere tulemast tagasi kanti vaenlast oli just oma kaevikute. Taga olev inimene sai kildudest haavata põhiliselt. Meie mehed võtsid vastu tavaliselt. Ja neljandana kohe tuli, kandus ja läksid sinna siis meie mehed, vee panime edasi ja olid 15, ega veel, Esko Peeter ei saa, kurat. Käkipilduja kärab lasta laadika teistkümnelt meetrilt kandub tuli üle ja see oli meie õnn või nii. See näitaski seda taktikast vaheldus relvastuses mehed olid oma lahingukogemuste poolest oskuste poolas julguse, taktika poolest tugevad. Wehrmachti süle nad ei olnud nii kalkuleerivad Kulitu kelle surve tuli, et me taganeme ära pärast kokku peame ühe loengu ja nüüd võtame kokku, tõmbame uuesti iga rünnakule seotud kaotustega. Aga relvadest püüdis viimase võimaluse oma tädi ja kui see enam võimalik ei ole, siis tööde teostajad, tagala, me mitte ei olnud mehel hakata, aga suurem osa oli see, et Saxo moraal kadunud ja päeva järjest nagu ikka. Haige lugu, mobiliseeritud perekonnad, vaadake ikka, mida meil pole tehtud, me olime noored poisid, kuradi suurem, vaadake 24 25 aastakäik ja rinnalapsed öösel lapsed, aga ka taksos selle sündima, mäletama, rüütlerisse, kandjaga, sukapommilennuki, komandöriga, vangilaagris, koostav temas niimoodi, mis oli minu elu mõte, tasandas hambuni pommitatud linnaosa purukad, teine hukkus, lapse ema hukkus iga õppus, kus ma olen üksi, mul oleks, kõikus mahukundada ja nii oli ju. Meestel on ju enamus terrorirünnakud inglise ameerika, niivõrd masinaid polnud peaaegu perekond kõigele, kelle kodu pumbulda ja kuna nemad olid tunduvalt meest vanematele. Nende mõtte loogika, aga meie oleme noored, tugevad mehed ja meil ei olnud ju terrorirünnakuid Eestimaal on veel jõudnud sellest lastele kui ka seal ja sellega nende moraalilangus ka nende muna. Ja nii on ka diviis, mina olen, oli ka võimalik, et vaat et just et rebane, mis rebase rebase käidud juudi verega ja ääremaadel niisugust asja rääkija rebane pole ühtegi kuradi siibiliisliku taputajad, mina järjega rebasemees aga Spioone kõikule ei oleks. See on nüüd siis peale või? Kolm kuud olid küll, et oli ikka eestlased, olles rippaloya rebanya, Vaitage seal, Ida-Saksamaa seal Volvot ei oleks Nevad võitnud, oleks ammu kokku varisenud. Kes sakslasi, tuba, mina kuulsin alati majorida, kuradi Šays rebane, kuradi sita räpparid. Et Rebane, väike asi saksa tulijat probleem, rebad passis probleem, lõi käega rääkibki saadasel oma rühma väljend natuke aega oli kõikuni lahendatud, mina tänan rebas tukkumist läbibul, kui põgenesin, tuhvlid kinni, seisime ka tagasi, voolid kõik, nüüd tuli pahane saksa major, tuleb Kreem ja viime selle. Tema uurivad, kui palveljas ütelda rebanit, ah vas poid hüppasid maha. Väike asi löödi seitse ja pool kilomeetrit tagasi. Tuhanded põgenikud peaks täna tänama rebast, et nad said läbi ja ka mina olen, et olen maalin küll sõjaväelane, aga et mina ei võitudele, sain tema tagatis läbi kõik rebasetee, ta hüppas, see oli tema. Ei, uurimgi, see oli. Kui sa oled sõja, mis sa pead, arusaam, et Velena tuli, sai riskid relv, et seal ei ole, mis sa kurat, uurid, Saksakuni läbi löödud ja nüüd Saksamaal kaasvadet, pated Eestis, õele, eesti rahva hävi, pekk ja rebast alandad ja iga väga raskesse olu piiri kuulma, see on ikka vale. Rebane oli ikka üks. Ta ei sallinud sakslast, päisa venelast ta ei olnud saksa sabarakk ei olnud. Sest mina valvan seda keelt ja ma kuulsin alati tema kunagi ta vaevalt rääkis, kes olid peenemad härrad, ma ütlen, teile, oli riik, palu ja Maidla Maidla Meikari kannad kokku ta sakslase eest, aga revane hõlmad lahti, kraadi, ütles Messaacoleb auks pärgade pessa kuradi jaamale, siis heegelda tagani eesti keeles omavahel. Rebane oli üks täis eestlane. Örkimise tahate.