Algab muusikaline tund. Tenorid, kuhu küll peidate end. Vestlusringis on Estonia teatri peanäitejuht Arne Mikk tenorid Mati kõrts ja Vello Jürna ning vestlust juhib Ene Pilliroog. Saates laulavad kuulsad tenorid varasemast ja uuemast ajast. Alfred Hallik, Karl Ots, Aarne Viisimaa, Eedo karrisoo, Naan põld, Martin Taras, Ivo Kuusk ja Hendrik Krumm. Hendrik Krumm alustabki tänast saadet Hertzogi ballaadiga Giuseppe Verdi ooperist Rigoleta. Ma usun, et maailmas ei ole vist niisugust teatrit, kus poleks probleeme. Igas teatris on omad probleemid, on väiksemad, on suuremad probleemid ja kui ma täna mikrofoniga tulin Estonia teatrisse ja küsisin trupijuhilt Lee Jaansult, milliseid lauljaid Estonia teater vajab ütles ta kohe suuri lauljaid. Ma usun, et suuri lauljaid vajavad kõik teatrid maailmas. Noodivalu probleemiks on aga viimasel aastal olnud see, et teater vajab kõrgeid meeshääli, tenoreid ja saate pealkirigi ütleb. Eks me siis hakkame vaatama, kuhu siis on peitnud need eestimaa kõrgeid meeshääled end ja kas nad ehk oskaksid üles leida ka vajaliku tee Estonia teatrisse? Südant talutavalt on sellele mõelnud ka teatri pealavastaja Arne Mikk, kuid ehk mäletate, siis hiljuti ilmus vastavasisuline artikkel ka meie Päevalehes. Ka vist ei maksagi küsida Arne Mikk, teie käest, miks siis valmis selline artikkel? Probleem olemas, et et Eestimaal on tugevatest tenori häältest praegu puudus ja midagi on vaja ette võtta, nii kui kunagi hakati korvpalli jaoks otsima pikki mängijaid, võib-olla neid otse saadud. Aga ühe tähelepanu suunamine teatud lõigule võiks anda innustust ja julgust ja kinnitust. Ja kuidas me üldse saame kindlaks teha, et milline see mees Võrumaal või Viljandimaale hästi kõrgesti kõvasti laulab. Et millise kanali kaudu me üldse teda päevavalgele saame tuua. Just eeloleva laulupeo künnisel me pöördusime Eestimaa laulusõprade poole palvega, et Estonia teatri solistid ja ühtlasid kontserdid, tooriumi, pedagoogid on valmis ära kuulama kõiki potentsiaalseid häälematerjalide omanike 27. 28. 29. juunil neljateistkümneid seitsmeteistkümne vahel Estonia teatri ruumides. Ja nagu ma siin selles väikses kirjelduses mainis, et kui Soomes on Tenurite ülejääk nad isegi paljud laulavad Lääne-Saksamaa teatrites esmajoones siis Eestimaal ju ometi samas kliimas peab olema samuti neid hääli ja meie nii-öelda selle ettevõtmise just peamotiiv on, kuidas need üles leida? Ega tenor ei ole selles mõttes igav, päevane nähtus, ta on erand ja harv ilming. Ja kui me vaatame Estonia teatri ajaloo peale tagasi, siis ka algusaastatel olid tenor see peaprobleem. Me teame, et ilmast käis Väino soola siin abistamas. Hiljem tuli juba farmikas Alfred sällik. Aga dramaatilist hääli ikkagi polnud ja pidevalt laenati näiteks Sis etendust tegemist Karl Jörni saksa päritoluga tenorit, kuni ühel päeval. Bariton Karl Ots sai hakkama sellise tempoga, et laulis ära radamessi, osa. Ja. Aastakümneteks võttis oma õlgadele Estonia teatrist tenori, lollide põhiraskuse ja aegamööda tulid temale lisaks siis Aarne Viisimaa ja Martin taaras ja Eedo karrisoo ja ja ühel hetkel jaa-eelsetel aastatel Eesti vabariigi päevil juba Estonias viis, kuus tenorit väga erineva niisuguguse ampluaaga. See, mida me praegu Soome rahvusooperis näeme. Siis oli aega pausi pärast Martin Tarase lahkumist. Me ei saanud pikki aastaid teha itaalia repertuaari. Kuni ilmus Hendrik Krumm 61. aastal juba hakkas tegema osi ja 63. aastal lõpetas konservatooriumi lõppedes Donho seega ja oli selge, et tema peale saab hakata rajama. Ja praegu meil on väga tore, et meil on siin noored härrad, istuvad minu kõrval siin Vello Jürna, Mati kõrts, aga praeguses staadiumis veel nende õlgadele. Ja nende hääle iseloomu arvestades me ei saa trubaduuriks Duranud võtta või ükskõik millist teist ooperit hakata üldse mõtlema, sest on vaja aega, küpsemiseks. On vaja natuke teise mahulist häält. Me peame praegu hakkama Mozartit ja Donizzietit ja ja sellist repertuaari viljelema, mille kaudu neid kasvatada. Saadame suveks nad Savonlinna õppima ja üritame teisi võimalusi pakkuda. Aga Norma maalne olekseed aastate järel konservatoorium laseb välja valmis laulja, kellega tehakse leping, hakkab pyha raskust kandma. Sinnapoole peame mõtlema, aga see võtab vähemalt 10 aastat aega. Kui me praegu ka ei hakka peale, siis Ivo Kuusk on praegu ainukene mees, kes veab tõsisemad ja kaalukamad repertuaari, aga tema üksinda ei suuda. Ja kas me peame hakkama praegu mujalt sisse vedama tenorid? Tähendab kõik need mured ja probleemid on olemas ja ja ma arvan, et siin on vaja kogu rahva niisukest kaasabi otsimisel, leidmisel ja õhutamisel. Sest et on veel üks probleem. Ma mäletan, kui vastus, niisugune mees nagu Oleg meelnik konservatooriumi kursuse laulis hertsogi laulukest ja kõik on vaimustetel kõik kõrged noodid ja niisugune tämber olemas siis tuli estraad ja kergem žanr ja kiirem raha ja suurem roheMellik kadus konservatooriumist ära. Läks teisiti, väga tore, et ta sinna läks, aga tema hääl oleks meil olnud teatud žanris väga vajalik ja oleks kuskil vahepeal ühte seda linki aidanud täita madu. Näiteid võib palju tuua. Et, et tõsises kunstis eriti mõtlen tenori häälega läbi lüüa, sest see on ebanormaalne, et üks mees peab nii kõrgelt laulma. Aga seda on vaja just koolitada, siin ei saa, loodusega ainult ei saa laulda. Siin on just niisugune testituuria ja muud tehnika küsimust, mida peab päevast treenima ja selle esimeste aastate maksta kusagil teatris maailmas palju raha, palju raha saab siis meeletult palju. Kui sa oled Domingo, Pavarotti, Carreras, siis on astronoomilist arvud meie jaoks, aga neil on maailmas ühe käe sõrmede peal, kelle sedasama makstakse. Aga kõik sinnapoole peavad püüdma. Noortelt Tenuritelt ma isegi praegu, kui palju teiega raha saata ja palkasid teatrist. Aga nüüd võib-olla see noormees, kes kuulab meie tänast saadet kusagil seal osoonirikas Lõuna-Eesti metsatalus ja tal on ilus kõrge seal looduslikult kaunis ööbikulaulust koolitatud. Ja mõtleb, et kui tuleks õige ja prooviks siis teadku see noormees, et kak tenorit siin Estonia teatris on teda lahkesti juba ootamas ja nõu andmas, et kuidas siis ja mida siin teatris vajatakse. Mida siin teatris vajatakse? Lauluhaare on siiski praeguseks hetkeks juba veidi kaugemale ulatanud kui ainult Eestimaa ja Estonia teater. Just täna siia tulles lugesin teatri seina pealt kaunist retsensiooni noore tenori Mati kõrtsi esinemise kohta Rootsimaal. Tean, et tulite tagasi Jaapanist kus läks ka hästi. Me oleme nii harjunud, et jah kurb on seda ütelda, et me oleme harjunud, et, et me suurt ei võida konkusse siin Eestimaal on probleeme, et tulla võitjaks seal otsa päevade konkurssidel ja nii edasi. Aga Jaapanis läks kenasti. Ei öeldud üpris kenasti, muidugi ruumi jäi veel, oleks võinud paremini minna, sest minu arvates seekord oli päris reaalne šanss juba ka finaali pääseda. Ikka enesesse usku ei jätku ja ei pea lihtsalt lõpuni päris vastu. Kusjuures ka muidugi see konkurss oli ses mõttes karmim, et seal ei saanud mingit saali, proovi nagu me oleme alati harjunud, kui kuskil on mingi esinemine sisenev, käid proovid saali ja klaverit ja siis saad kõik nagu juba kohaneda, seal läksid kohe lavale ja algas see võistulaulmine kohe pihta esimese loo jooksul nagu pidid kohe ümber häälestama vastavalt akustikale. Rääkige põgusalt, mis konkurss tooli, kes sellest osa võtsid, mida te laulma pidite. Ja kuidas siis küllap täpsemalt tulemustest. Konkurss toimub alates 1966.-st aastast Tokios. Igal aastal on seal konkurss, millest iga kolme aasta järel on siis vokalistide konkurss lauljatele. Sedakorda oli see juba üheksas. Sealt võttis osa 149 lauljat. Põhiline osa muidugi olidjaapanlased, kuna nendel oli kõige lähem tulla. Aga oli Soomest, Bulgaariast, Ungarist, Leedust oli kaks lauljat. Lätlased olid vahelise Igor seal ja üldse Nõukogude Liidust oli kokku 13. Kus siis nagu Leedust kaks mina üksinda Eestist. Millist kasu te saite seal käimisest? Sellised käimised annavad palju kogemusi ja tõstavad usku enesesse, sest Meie siin kodus oma seinte vahel ikka istudes ja raadiost kuulatakse, plaate kuulates mõtleme, kuulame kõige paremaid lauljaid, alad, aga maailmas on kõike ja päris häid lauljaid on siiski, ma ütlen maailmas vähe, kes niimoodi päris õige eksimatult laulaksid. Ja sellepärast see annab jõudu juurde, sest tegelikult oleme võimelised siiski rohkemaks kui me siiamaani nagu mina isiklikult, kui ma siiamaani olen uskunud et usku annab see juurde palju. Usk on vaja. Ja praegu ongi mikrofonide juures meie kaks uhket võitjat. Mati kõrts rääkis just jaapani konkursist, kuid ta on ka Otsa nimelise vokalistide konkursi võitja. Ja vabariikliku vokalistide konkursi võitis läinud aastal Vello Jürna. Nii et võitluskogemused on olemas. Üldiselt see konkurss oligi minu jaoks nagu esimene selline suurem katsumus, kuigi oma võib-olla veidikeseks hulljulguse juures olin, olin üritanud juba alustuseks kohe minna ka suurtele rahvusvahelistele konkurssidel, aga õnneks õnnestunud mul noh, seal oli palju põhjuseid, vahest ka see, et ei saanud dokumente õigeks ajaks valmis ja noh, oli vaja teha linte ja seda nii, et esimesed tuleristsed, nagu siis olid siin oma kodus ja ma ütleks, et kuigi, kui lugeda vis tüliti, lugesin Pavarotti raamatust, et konkursid ei ole nagu põhilised asjad läbi mille ühesõnaga sünnivad uued lauljad või tähe tulevad, et ta teab erinevate taotlustega võitlejaid kes ainult võidavad ainult konkurssidel, aga samal ajal laval nagu mitte nii hästi oma kohta ei täida. Kuid siiski Enda järgi võin öelda, et see on igal juhul väga väärtuslik ja kasulik julguseproov. Ta härramiku jutu peale ma tahaksin öelda, võib-olla olen ise mõelnud ka selle peale, et miks on üldse praegu selline probleem, et ei ole tenori lauljad üldse, võib-olla ei ole, ei ole lauljad, tenori laulmine on lihtsalt minu arvates kõige raskem, sellepärast et võrdlus võib-olla natukene selline. Kummaline, aga, aga ma ütleksin siiski, et, et just nagu kihutasid autoga 160 kilomeetrise tunnikiirusega ja igav igavese seal teed on tunduvalt suurem ja, ja raskemate taga ärge taga, kui, kui, siis kui sa sõidaksid aeglasemalt tenor laulab nagu siis hästi kiire autosõiduga võrreldav ja miks praegu minu arvates ei ole neid lauljaid nii nagu ütleme, vanal heal Eesti ajal olid Karl Ots ja keda siin juba ära nimetas, siis tuletan meelde, et sel ajal oli põhiline muusika üldse lauluga seotud oli, oli just klassikaline muusika just oopereid, operetid tähendab ka noortel meestel, kes tol ajal kasvasid, nendel oli see juba varasest lapsepõlvest just sellisena kõrvas. Ja kui ta alustas oma lauluõpinguid, siis oli see nagu juba need viisid olid selged. Juba teadsid kindlasti sõnu, kes vähegi oli huvi tundnud, see sai omale plaati osta. Kui mina nüüd olen konservatooriumis alguses küll ka samamoodi estraadilaulu õppima, hakatis, aga aga hiljem head tänu headele soovitajatele ja ja õpetajatele suunajatele siis klassika poole peale ikkagi läinud. Olen tihtipeale vaeva näinud selleks, et leida vot selliseid häid eeskujusid nagu Pavarotti, nagu Domingo, meil on antud mõned plaadid välja, kuid need ei ole iga kord poes müüa. Neid noh, on võimalik muidugi minna raamatukokku Tallinnas, kui elad, aga oled kuskil maalt pärit, näiteks nagu mina olen Väike-Maarjast, siis seal seda, seda võimalust ei ole siin minu meelest on palju võimalik ära teha ka Eesti raadiol, kes võiks tihemini selle asemel, et et esitada paremaid ansambleid või, või midagi sellist ka ka teist liini rohkem tutvustada. Eriti kui meil on see probleem praegu minu arvad? Eesti Raadio on aastate viisi pakkunud teile igal teisipäeval, küll on teil teatri vaba päev kell seitse õhtul, nii nagu algavad teistel päevadel, etendused spetsiaalselt teile maailma parimas esituses ooper, jahtuid kolmandast programmist. Minu raadiol üldse kolmandat programmi näiteks ei ole. Nii aga arvestage seda, et teised programmid peavad pakkuma informatsiooni ja on väga tihedad oma uudiste ja muud saatevõrgu poolest. Nad ei saa anda ka ühte korda nädalas kahjuks laias raadiovõrgus kolme tunnilist või kahe ja poole tunnist või ka kasvõi pooleteisttunnilist aega ooperile. See on nagu eriprogrammis. Ja tõepoolest on käinud aastaid ja tegelikult on meile öeldud väga palju tänu selle eest just selle teisipäeva eest. Aga just just nagu te ise ütlesite, selle sõna eriprogrammis tähendab ka siis tenorit otsimine, laule toovad, sinna tuleks siis panna eriprogrammi, aga miks seda nii, kas poleks võimalik, nii et see oleks nagu loomulikum maa pealt kasvaks taim ja need lauljad tuleksid ühesõnaga lihtsalt sa tunned, et, et see, see, mida sa kuuled, ütleme kes nüüd tulevad rokkmuusikasse, on ju, on just sellena, et nad kuulevad, et mina võiksin seda teha paremini, võib-olla, ja sellepärast hakkan tegema, eks ole. Aga kes oleks, oleks kuulnud mõnda tenori aariat ja oleks proovinud kodus, mul tuleb see paremini välja võib-olla. Ja, ja tuleb ka, üritaks siin minu arvates peaks inimesi seisma, kui ma räägin sellest, mis, mis on Eesti raadiotaustmuusikana, ma ei tea, kes neid asju sinna valib või mitte, aga need on ausalt öeldes üsna ühesugused. Tegelikult nad ju nad lähtuvad avalikust arvamusest ja ja sellest, milline on nõudmine. No võib-olla tõesti, et, et kolmandal programmil on, aga ma ei tea, kui, kui, Kui saaks seda ka mujal aga Vello Jürna niisukeses hete heites üks selline moment tõetera küll sees, et et proportsionaalselt vähe, me kuuleme põhiprogrammides kas või rahvusvaheliselt kõrge klassist laulu muusika, ma ütlen, loomud ei saa lubada seda luksust, me iga nädal mitmeid oopereid mängiks maha see nagu tükid jumal õieti saatemaht ei võimalda seda. Aga, aga võib-olla võibki olla selline pooletunnine lõige, mida ju maailmas antaksegi välja super ja paralleelselt alati üks plaat tuntumate aariate ansamblitega. Ja see järjekindel tilguta meile muidugi oma vilja kannab. Minu teada on Inglismaal, et iga üle pühapäeva tuleb pärast lõunat televisioonis üks ooper just maailma parimates ettekannetes ja selle Vello Jürna mõtte juurde tagasi tulles veel meenub, et et kui me Maarjo Laansoo elulugu meelde tuletame, on kirjutatud, et tema teenoriks saamisel osutus ka määravaks üks selline seik, et isal oli kodus suur rusuplaatide. Kogu neid kuulati iga päev. Ja ühel õhtul läks elektrivool ära ja plaadsee seisma ja Maarjo laulis selle aaria lõpuni ja siis ta ütles, et oi, et suured laulab sama hästi kui karusoo. Aga tõstet, kuidas sa teed just kindlaks, et millised need võimed peavad olema, et selliseid paradokse vahel on või impulsiks on väga vaja. Ja Eestimaal tõesti üldiselt ju plaati antakse välja ju praegu palju. Ja onu ka võimaluste piires kõige odavam välja anda arhiivivõttev Eesti orelit, see on suur seeria ära tehtud. Aga, aga praegu mulle tundub ikkagi, et me kummardame Eesti Raadio ja Eesti televisiooni Eesti ajakirjanduse poole. Paneme ühel aastal totaalse rõhu tenori laulu propageerimisele. See oma mulje annab veel kord rõhutan, et, et me ise joome seda vilja rullida, siin on vaja aastaid õppida. Aga kui üks andega inimene tuleks sinna juurde ka ka Martin Taras kadunud suur meie tenori Anne oli niisugune tegevpolitseinikuna algul, kui ta oma karjääri alus, aga järsku ta kuskil tegi häält ja hakkas laulma, kõik märgati, äravad, kui kõrvalt keegi märkab, et sinul on selline potentsiaal, mida 20-l 1000-l teisel mehel ei ole. Ja et inimene võtaks riski ka õppima, risk, kui ei satu õige pedaga, kui ei satu õige repertuaar ja, ja nii edasi. Aga aga ma arvan, et ikkagi mõni hull leidub ja kuidas teeotsa peale saab siis mul alati on kahjuks niisugune kõrvus üks Vladimir Admantor ütlus kunagi et tema tahtis juba lapsest peale olla parim teistest tema, kui ta sai suure teatri solistiks liidus, ma olen jõudnud esimese hulka siia, aga ma olen kogu aeg tahtnud teistest parem olla, mitte sellise küünarnukk, tundub, et malle paremini laulda. Ja see muidugi on alati süüdistada, et stagnaaeg ja kõik tuhanded teised põhjused, aga need põhjused on olnud ka teistel elualadel olemas. Olümpiavõitja sündis ka stagnaajal niisugune fanatismi abil. Üks kindlasti sündis ka nendel aastatel, kes praegu peaks olema sellises noormehe eas. Ainult on vaja talle julgust, abi ja ma arvan, et selle avatu maailma poole liikumisel meil on ka võib-olla praegu koolitamiseks teid olemas, kuigi mitte jõukus ja, ja rahasummasid, millega saate inimese aastaks Itaaliasse muisega Soomemaalt enamus nendest pole aastat Itaalias käinud. See on, on, on tõsine ja raske probleem. Omariikluse oma raha puhul. Kui ei ole jälle mõistkümne metsseen või miljonär, kellel üks poiss meelde jätma saadan, taastaks sinna sest näha on vaja käia, on vaja õppida igalt poolt võimalik. Ja nagu Eesti vabariigi lõpuaastatel mindi ka selles suunas, et, et selliseid pikki õppereis Itaaliasse on võimalik korraldada üritati siia meelitada pedagoog Karl Ots tõi siia Amanda, tellija tabati ja mala maa oli Tallinnas. Ja meil on nüüd ka üks niisugune väike tore kanal avanemas. Et proua Liivia kosti, kes pärast abikaasa surma tahab oma Eestimaa poole pöörata pilku ja tuleb suvel pooleteiseks kuuks Eestisse, et juba ühe niisuguse pikema seminari käigus oma mõtteid ja oma teadmisi meile edasiantavat, sellist kanalit me peame kõik väga ära kasutama. Ja otsisime igat pilu ja sellist perspektiivi. Mida me selle heaks saame teha, et Eesti laulu just solisti laulutraditsioon ei läheks tagasi poole. Sest tendents on, kuna praegu kommertslik elulaad võtab võimust. Ja kõik tahavad ruttu miljonärideks saada, kõike tahavad eurooplased olla. Tuglas ütles, et, et tõsine kunst on loodud ju aeglaselt suurte nihukeste süvenemiste pingutuste hinnaga. Seda omandada saab kahendaegsete suurte süvenemist siin, aga seda ei saa ahmida sisse. Ei saa oma teha piir lahti taga, kõik laulma. Hästi. Aga, aga me peame, me oleme juba hiljaks jäänud sellele teeleminekuks aga nüüd ka enam edasi lükata ei tohi. Tantsiti toit ooperis Don bass kohale Veera neelus ja Martin Taras. Alfred säilik laulab, kaks sõna tahaks sulle öelda. Eedo karrisoo esituses kuulata Imre Kalmani laulu tervita viiplevaid naisi. No Enn Eesmaa Karl Ots Aarne Viisimaa laulab Mozarti igatsust. Naan Põllu esituses kuulete Johannes Brahmsi serenaadi. Cavaradossi aaria tšakkuma Putšiini ooperis Tosca. Ivo Kuusk. Tahtsin veel lisada, et muidugi selle lauljate otsimise juures on väga suur tööd teha ka tavaliste üldhariduslike koolide lauluõpetajatel. Näiteks minu puhul oli tõesti see ainuke määrav samm oli lauluõpetaja Juta Helilaid, kes mind lihtsalt kuulis. Ahah, see poiss laulab. Võitis kõrvale, tõi linna siia seni Simoni juurde kättpidi Zmainas kaheksandas klassis. Ja siis seni Simon ja meelega võttis mind, käisin iga nädal siin korra või kaks ja niimoodi see algas lihtsalt. Ja selline huviga lihtsalt selles suunas arenes minu alguses, mina tahtsin ka estraadilauljaks saada. Et ma lihtsalt kasvasin, kuulasin juba plaate ja ja pikkamööda, see lihtsalt hakkas kalduma huvi lihtsalt klassikalise muusika kasuks. Et see ikka on vaja ka juhtida tähelepanu tugevalt. Ja, ja huvitav on see, kui nüüd meid kuulavad mõned noored mehed, siis minul on kodus ka veel hunnid plaati, mis nüüd ainult tolmu korjama, Naatsaretist jagu liinist ja sviidist ja kõigest sellest. Aga mulle tundub, et rohkem kui, kui see võib-olla, et mis rahaliselt lastakse või midagi on tähtis see nagu tajuda või vähemalt mina enda jaoks olen seda, olen seda tajunud, et on nagu Ajad muutuvad ja mulle tundub, et sellise muusikaaeg on, on ka nagu üle ja möödas. Seda näitavad ka mõned märgid, nagu näiteks tulevad välja vanad tegijad, eks ole, just nagu polegi midagi uut ühesõnaga ja nii edasi. Ja ma olen kindel, et praegu on raadiolgi raadiol kindlasti õige aeg võtta kätte kasvõi alustada lihtsamatest, ütleme Itaal lauludest. Ma arvan, sa, Pavarotti on muide palju uusi lindistusi tehtud, mis on kammerlaulud näiteks siis ei ole väga ilusate viisidega kaunid laulud tähendab selles mõttes, et ei, ei saa ütelda, et nad oleksid nüüd niisugune tõsine muusika või mida, mida lihtne inimene aru ei saaks. Noh, see on üldse sellised vaidlused nendest, mis asi on tõsine muusika, mis mitte see minu meelest ei vii kuhugi, on lihtsalt muusika, mis meeldib ja mis ei meeldi. Aga hea küll, et, et see rokkmuusika aeg nähtavasti on möödas ja tuleb, tuleb vaadata. Mida saab teha? Edasi nüüd? Jah võtaks kätte, teeks rokkraadio asemel tenori raad. Just just just just midagi sellist. Tõepoolest. Ja muidugi maailmas on tenori lauljad ka banaalseid lauljadega, seda ei ole vaja ehitada ja igas žanris omad sellised jumalad ja ebajumalad. Aga aga kui me kuulame tõesti niisugune tipptasemel ühte ooperit või, või ka kui Maarjo Lanzalevad kergeid laulukesi, vaat selle kvaliteedi, selle häälelise suutlikkus ja, ja suuremusitseerimise ühinemisel on ikkagi need väärtused, mis neid plaate ja neid nimesid lasevad elada üle aastakümned. Itaallast leiavad, et Gruusiast paremad lauljad, kitarrist pole kunagi olnudki, sest kuigi see helitehnika on võrratult viletsam ja kõik, aga mingisugune niisugune selle ana pelganto, koori lauri, Polpi või, või roosa niisugune raudkindel hääle valitsemine ja vormisolek. Vaat see on millinisugune etalon, mille poole nad ütlevad ka tänapäeval pole inimestel aega selleks. Ja võib-olla ongi vaja lauljate ettevalmistamine ära lõpetada sellise konservatooriumi programmi alusel, kus inimene lõppkokkuvõttes nii võtame. Neli aastat muusika oli viis aastat konservatooriumi üheksa aastat kestab see õppimise aeg ja pooled ained on sellist, mida tal kunagi vaja ei ole. Haridust vaja on. Muusikalist haridust on väga vaja, sest tänapäeva kaasaegne muusika, see nõuab lauljatelt ka niisugune intonatsiooni rütmi mõtis palju heina kui tavaline niukene. Standardne klassikaline muusika. Tähendab klaverimängu ja solfitseerimis oskust erialast, vaat neid on vaja forsseerida, niiduvad kiiremini ära teha, inimene ei saa üheksa aastat oma elust piirduda, sellegapärastel minna, täiendame siis ta on juba sellises eas, kus ta peaks tegema peaosi, aga ikkagi on vaja ennast täiendada. Sest et pool sellest õppeajast on läinud tarbetut ainete peale leiva teenimisele kooris ja ansamblis ja mujal. Ja see on tõsine probleem. Maailma niisugune praktikas ei ole aega inimestele nii pikalt nii-öelda kuidagi läbi lohiseda, seda õppeprotsessist. Loomulikult on, on vaja kogemusi harjutamise, aga, aga kas siis stuudiote värk mulle tundub, et kogu nõukogude liidu haridus, eriti muusikaharidusest süsteem tuleb muuta ja ilmselt mingit keskuse või ministeeriumi korraldust enam oodata ei ole vaja? See on aastakümneid peetud kongressi konverentsi, kuidas kasvatada lauljat, kuidas kirjutada oopereid? See on niisugune tühi mulin on, sest keegi ei ole seda asja nii-öelda radikaalselt saanud üldse üles tõsta, et lõpetame ära marksismi, poliitökonoomia ja nii edasi ja nii edasi. Ja teeme Irja, tavaliselt niisugune maksimaalnõuetega programmid, meil ei küsi mitte keegi diplomi. Minule keegi küsinud, mis mulle sõjalise õpetuse hinne või, või poliitökonoomia eksam, kontsert siis ma olen ka vanemleitnant. Koos Mikk Mikiveri lõpetasime kontserti. Me olime ja oleme jõudnud vanemleitnanti välja, aga meil seda sõjalist oskust õnneks muidugi pole vaja olnud ja ja muid teadmisi ka. Aga sellest ajast nendest aastatest, kui mõtlen mitu aastat me oleme teinud tarbetut tööd oma energiat ja närve raisanud. Ja kusagil siin tuleb teha radikaalsed muudatused ära kohapeal. Et inimesed seda asja, mida nad hakkavad õppima. Nad teevad seda ja nad peavad tegema seda, seda suureni, siukse kontsentratsiooniga, mujal on veel see süsteem, et inimene selleks, et mitte töötada seda varandust, võtab õppelaenu. Aga see õppelaenu tagasi maksta. Ja selleks ta peab selle õppimise aja kiiremini ja tulemusrikkalt ära kasutama, et hakata ka laenu tagasimaksmiseks raha saama. Aga ma ütlen, et, et raha saab kvaliteedi pärast esmajoones. Igem inimene on näiteks ma ikka olen Soome kogemustega, rohkem olen Sibeliuse akadeemias. Lavastaja, India ja eluga teatas kursis seal kõiki kassiminaadis, nad, nad tahavad maksimumi välja võtta, sel hetkel sõidad ühest linnast teise, sest et noh ei ole aega üheksa aastat Väikse stipendiumi vireleda. Aeg on raha ja meil on kõigil kiire. Aga, aga kontsentreerida tuleb ja kui valib, võtab ka otsus vastu. Nüüd teeme politsei, oli kahe aastaga meistrit 100 eesti soost politseiniku sisse. On olemas, mõned nendest on paremat mõndadest andekamaks ja mõned vähemalt 100 politsei hakkab Eesti tänavatel ringi kõndima. Aga meie veel viie aasta pärast ei saa lubada, et meil 10 aasta pärast ja ka lubada praegu, et meil on viis tenorit, kes saavad kõik doonooti laulda, näiteks kui me neid ei eestylekteeri stimuleeri, sest kindel looduse jumalik and peab olema lisaks sellele. Ja vot praegu on ikka kampaania mulle mõeldud selleks need anded välja selgitada ja siis leida, mingeid vormib nende õppimiseks. Ja edasi arendaks maailmas tuhandeid näiteid, kuni 40 aastane jalgpallur on hakanud laulma või, või Me teame, Toscana lemmiktenor Jean Pirs, Metropolitan Opera üks niisugune kauaaegne täht ja Toscani just plaatide kaudu tuntuks saanud mees mängis peaaegu 40 eluaastani viiulit Metropolitan orkestris. Ja seetõttu tema hääl võib-olla meid ei võlu, nii nagu Landsa või, või või Domingo, aga see kohutav musikaalsus, mis tal viiulimängijana oli, vaat see võlust Oscaniinid ja ühtekokku selle niisukese musitseerimisega sarmiga Nad täitsid ühe aja vähemalt ühe epohhi ära. Niiet et mitmelt elualalt võib tulla meile neid võimekaid või, või eeldustega inimesi juurde. Aga ikkagi, kuidas me saame kõigepealt nad välja selgitada, mida siis teavad, murje painab ja ja oleks ka nõme nüüd praegusel hetkel hakata mujalt sisse tooma tenoreid, aga see tenor on üks võtmeküsimus. Kad teiste häälte rakendamiseks ooperis. Tenorit armastavad teatrikülastajad esmajoones naisteatrikülastajat, kes on ka enamuses. Nii et, et see on ka teatriplaanide ja populaarse seisukohalt väga oluline. Milline on see tenori nimi, kes õhtul nöörile on trükitud ja rahvast teatrisse. Millised olidki nüüd need päevad ja kellaajad, millal noored tenorid võivad teatri poole tulla? 27. 28. 29. juunil et laulupeolised päeval kella 14-st kella seitsmeteistkümneni Estonia juhtkond, konservatooriumi õppejõud ootavad Eesti manu lorilauluhääli, mitte ainult tenorid, aga esmajoones ikkagi tenoreid siia teatri valvelauda, et järsku mõni mees tuleb ja lööb meid kõiki pahviks. Federico nut Francisco Silja ooperist Arlitar esitab Hendrik Krumm. Te kuulsite esimest saadet sarjast tenorid, kuhu küll peidate end. Kohtume jälle järgmises muusikalises tunnis.