Kus ta on pühapäev, 23. juuli ja jutusaate stuudios täna Margit Kilumets, kelle külaliseks on mees mitme rolliga. Tere hommikust, kolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas. Hommikust. See lugu oli teie personaalne valik ja minu tõmbas nagu automaatselt kohe selja sirgeks niisuguse hoiaku, et et kas, kas marsid on põhimõtteliselt niisugune muusika, mida teile meeldib kuulata? Mulle meeldib kuulata igasugust muusikat, et see konkreetne lugu oli, oli ansamblilt Raningu vald. Loo pealkiri maatilisin. Plaadi peale võima kuulajatele öelda oli kirjutatud Leo Kunnast CD kogu et hästi kenasti ja korrektselt niimoodi vormistatud, et kui palju neid plaate teie plaadikogusse hetkel näiteks kuulub. Umbes 500. See on ikka meeletu hulk ja paanikele 10 aasta kogunud esimesel paaril aastal kogusin tuli 100 plaati aastast, siis kahanes 50 peale, siis praegu umbes tempo nii 20 paati aastaselt enam ei kogune, väga. Aga muusika kuulamine iseenesest käib, millal siis, kui pere on kodust ära ja saab nagu pillid kõvasti hüüdma panna või on see selline niisugune vaikne saatja igas päevas? No praegu pere juures ikka kogu aeg midagigi raskemat ei kuulata. Et ei, käib siis, kui kedagi kodus ei, olete muud muusikat, luulet. Aga naabrid ütlevad siis, kui hevi käib. Nii, aga tegelikult see, mida me saate sissejuhatuseks, ütlesin, et te olete mees mitme näoga ühelt poolt kõrge ohvitser ja sõjaväelane, teiselt poolt kirjanike kindlasti. Me avastame tänase saate jooksul teie mitu nägu veel. Ma mõtlesin, et võib-olla see oli saatuse märk, et eile õhtul algas Eesti televisiooni ekraanil suurejooneline sõjaseriaal pealkirjaga relvavennad. Te juhtusite vaatama seda Ei, mul on need krediidi, et ma olen seda vaadanud paari aasta eest, kui see välja tulijat Kuulajate mõttes selles mõttes õiglane, eks ju, et need, kes eile õhtul seda vaatasid, need saavad meiega praegu kaasa mõelda ja rääkida, mida te arvate üldse niisugusest? Filmist moodsas võtmes, et seal ameeriklaste tehtud ja ameeriklaste tehtud sõjafilmidele on alati minu meelest niisugune väike väike pitser peal, aga, aga, aga see on, see on, ütleme siis näide sellisest hästi, hästi, hästi positiivsest sõjaseriaalist või kuidas teile tundub? Head ja realistlikku sõjafilmid on väga raske teha. Et neid tegelikult väga palju ei olegi, et filmi tihti mõjutab nii-öelda ameeriklastel ja sama oli venelastega, et et teatute ütleks siis riikliku teavitustöö maik on filmidel alati juures ka iseenesest see on tehniliselt on küllalt hästi tehtud. Muidugi, mis puutub sõjafilmidesse sisse, soovitaks kindlasti vaadata. Mõned Saksa ja Soome sõjafilmid on tõesti head ja mõned Venemaad ka, et näiteks näiteks talvesõda, soovitada, vaadata või siis Stalingradi või siis Raudristid. Et sõjaväelased seda filmi vaadates ei oleks talumatult piinlik. Jah, et mõned sööbimine sellised ette, et suhteliselt neid on raskelt nagu raske vaadata, nagu tõsiselt võtta, et just see nii-öelda 90 filmide kategooriate Meil on lihtsalt teine suunitluse, teine eesmärk. Püütegi mingite realismi piires nagu küsida, aga ma ise olen alati, eelistan vaadata neid filme, mis püsivad, üritavad püsida realismi piires. No mõned kuud tagasi, talvel vist lõi Eestimaa kinodes päris suuri laineid venelaste sõjafilm, üheksas rood. See räägib Afganistani sõjast. Olete te seda filmi näinud ja mida arvate? Ma olen näinud küll ette, et seda võib ka pidada suhteliselt positiivseks filmiksite, võib-olla mõningased, väiksemad liialdused, aga tervik tervikuna, see on päris hea saanud ennast nagu viimase aja filmikunstis. Kui tema lapsepõlve peale mõtlete siis toona, ega vist televiisorist eriti palju muudkui sõjafilmid ei tulnudki või, või milline see teie niisugune esimene sõjafilmi mälestuseks olla? Esimene mälestus, mis mul on selgemalt meelde jäänuliks Araabia sõjafilm, mille nimi oli uusid, see vabariik, see vaevalt et keegi seda ei mäleta, peale seitsmekümnete aastate kuskil algusepoole, kui ma seda vaatasin. Et praegu täpselt ei mäletagi enam, aga, aga millegipärast jäi hästi meelde, et mansis olete mingi kuue, seitsme aastane, umbes nii, et jäi hästi meelde. Pärast mongust kinoraamatut spetsiaalselt vaatasin uurinit, leidsin isegi selle filmi peal asjad ülesid. Kas sellepärast, et see võis olla mingi esimene märk teie teie soovist hilisemast soovist saada sõjaväelaseks või miks te seda seda uurima hakkasite? Raamatuid, mida siis maksid seitse kopikat, et mis ma leidsin sealt nagu vanasti üle. Aga üle vaadata ei ole õnnestunud jah, ei, seda ma ei ole kuskil näinud seda et omal ajal oli tervel ornide Jugoslaavia partisanid hirm, et et ei ole neid kuskil hiljem näinud. Aga aga lapsepõlve iseenesest segu Motüürin oma küsimustega on see, et kas te mäletate ennast mängimas selliste isetehtud püssidega või tundmas võib-olla suuremat huvi sõjamängude ja püsside vastu, kui, kui ütleme tavaliselt keskmisel väikesed poisid. Mängurelvadest ehtsate relvadele üle, et mul seda vahet vahet no vot ei olnudki, et et, et jah, et võib-olla on hea, kui kui teatud huvide ilmnevad varasemas lapsepõlves, et kui kui nooruses näiteks need asjad läbi käsitleda ja õppida näiteks relvi käsitlema juba 14 15 aastast, siis ei teki hiljem probleem, et kui, kui inimene on juba täiskasvanu eas ja peab nagu seda õppima janu hakkavad, seda õpid, seda, seda parem on võib-olla sellepärast, et et kuidas nüüd kõige mõistlikum oleks ära seletada, et et õnnetused ja probleemid ja ka relvade väärkasutus tuleb sellest, et inimesed ei oska neid korralikult tehniliselt arutada, on see üks asi või siis neil lihtsalt pole õigeid moraali neid kasutada. Ehk siis kui inimesel on seda, mõtleb, et relva ongi selleks, et see kohe käiku lasta. Tril, kui inimesel on, ei ole absoluutselt selleks, et teda kohe käiku lasta. Et see nagu absoluutselt väär arusaam, et noh, kui me algaegadele vaatame, kuidas armee tekkis ja mis asi kaitseliidus toimusid siis kui nõukogude inimestele Ron relvi käes massiliselt ja nüüd äkki tulid siis alguses võib-olla viis, 10 aastat läks nende kohanemise peale. Aga nüüd ilusaid intsidente, õnnetusi on jäänud väga palju vähemaks. Inimesed on ühiskond, on õppinud relvi käsitlemisel nagu positiivne. Aga teie oma elus, kui te olite 14 15 aastat vana, siis oli ka ju veel sügav nõukogude aeg, kus need relvad siis sinna teie elluni tekkisid? No lihtsalt ma elasin sellises piirkonnas, kus sakslastega oli kindlustatud kaitserajatised kiusa jäi liin niinimetatud, kus siis sakslased lõpuks lõunast nagu Aluksne kandist, umbes nagu mööda läksid seal nagu lahinguid ei toimunud, et sinna jäi päris palju relvi ja tehnikat maha omal ajal muidugi 70 aastat oli seda juba päris vähe järel, aga aga kui palju siiski ma sain mõned relvad ühelt oma vanemalt kambraadilt. Mida teie vanemad sellest arvasid, kui nad nägid teid granaatide ja püssidega ringi jooksma? Ei, me hoidsime targu nagu madalat profiili vanemate ja teiste suhtes, et. Et ei näidanud seda väga palju välja? Ja mis siis edasi sai? Armusite ära? Käsitlenud tegelikult üsna vähe, et nagu ei ole selle järgi nagu suurt vajadust või erilist tõmmet. Need asjad minu laskmine enam ei saa paremaks minna ei ole kunagi olnudki väga head selleks oma loomulikku talenti, mida ma pean tunnistama, et mul näiteks pole. Et. Aga kui ei olnud armumine, et mis see siis oli, lihtsalt huvi ja põnevus. Te olete oma raamatus, mida muide ma ei tea, kas ma juba jõudsin seda öelda on tegelikult raamatukogudes täiesti võimatu saada ja mille pealkiri on sõdurjumala teener, see on siin meie juures laua peal ka ilusti mulle turvaks. Et selles raamatus te olete tegelikult. Relvadega sekeldamisest, suhetest nendega päris palju kirjutanud, et kui palju selles romaanivõistlusel ka preemia saanud töös on tegelikult isiklikku ja autobiograafilist. Sõel on autobiograafilisi sugemeid loomulikult olemas, et nyt tegelasi mulle nende iseloom on inimestes pannud neid kokku ja võtnud lahti, et nendega nii-öelda töötanud. Aga noh, näiteks kui ma kustumatu valguse maailmas kirjele mingeid fakte või sündmusi näiteks, et et patarei kambri suuruse nii palju meetreid võileiba saab, nii palju gramme, siis need asjad kõik on, olid täpselt sellised autentselt, nii nagu nad olid. Ja ja vangis istusite põhimõtteliselt ka ikkagi teie. No põhimõtteliselt küll väga raske olnuks nagu kellegi teise kogemusi siia ülekanded. Ma loodan, et ma ei lähe nüüd väga nagu piinlikult isiklikuks ega kuulaja mõtted oleks jällegi aus küsida, et mille eest teid siis tegelikult vangi pandi ja millal. Ebaseaduslike relvade omamine siis Nõukogude Liidu piiri ületamise ebaseaduslik katse, pluss tuliigse põgenemiskatse veel vanglast nagu juurde. Et need olid need asjad, mis nagu kokku, et see kõik toimus aastast 84. Ja, ja pärast seda, kui te vanglast väljasõite No see oli suht lühike periood pärast mida ma läksin kohe aastasid nõukogude armeesse pärast mida oli juba käes, siis taasta 89 ja muutused hakkasid kiiresti toimuma. Ja kaitseliitu. Kas see nõukogude armeesse astumine oli tollel ajal nagu teie jaoks mingi pääsemine, mingi pääsetee või ainus võimalik variant, kuidas edasi elada? Et ma oleksin, ma olen igal pool minust enne küsitud, et jah, ma oleksin võinud vältida, et et ma ei teinud midagi, nagu selle vältimiseks. Vastupidi, tantsimise natukese kaaset, et armeesse pääseda. Ja see, millega ta seal armees nagu kohtusite või rinda pistsite, et kas see vastas ootustele, kas see oli umbes nii, nagu seda ette kujutasite? Teatud mõttes küll, et mul ei olnud mingeid illusioone nõukogude armee suudest mitmeid tuttavaid, sõjaväelasi. Et mul ei olnud mingeid illusioone, aga samas ma ütlesin ka endale aru, et, et iseõppimise teel nagu sõjaväelaseks ei saa. Et selleks on vaja süstemaatilist sõjalist väljaõpet. Et Nõukogude armee oli väga erinev, väeosad olid erinevad ja see, mis seal toimus, oli väga erinev, et. Aga kuidas üldise pildi ja sõprade taustal te võite öelda, kas te olite nagu lihtsus piirkonnas raskes piirkonnas väga raskes piirkonnas, millistes oludes? No kogemused nõukogude armeest on võrreldes paljudega nagu suhteliselt positiivse mullist vedasama ülematega. Nägi kõigust negatiivseid ohvitseri Malutsiga Stassi nägijaga. Aga noh, tervikuna võib-olla mul selles mõttes nagu vedasite. Et nii asju, mis mul oli vaja õppida, et mul oli võimalik õppida. Ja võib-olla see oligi nii, et, et noormees on olnud vangis ja läheb sõjaväkke, et siis on nagu raskemalt kergemale minek, eks ju, et et see noh, see, kus te tulite, see oli lihtsalt lihtsalt nii palju keerulisem situatsioon kui isegi millesse te sattusite. Kas te tegite näiteks sõjaväe ajal mingeid märkmeid või pidasite päevikut, kui me nüüd jälle vaikselt tõmbame niidi otse siia, teie noh hiljuti ja, ja, ja ka mitte nii väga hiljuti ilmunud romaanide juurde, et et inimesel peab ju olema suhteliselt kas hea mälu või häid ülestähendusi selle kohta, mida ta ja kuidas läbi elasid, seda pärast kõike enam-vähem autentselt kirja panna. Maa märkmite end küll nii põhimõtteliselt vanglas sõjaväes kui ka muudel elu eluperioodil, et mõnikord need ei ole küll väga regulaarsed, aga keerulisematel perioodidel oleme teinud tutvumist rohkem kui lihtsamate. Kas see tähendab seda, et kirjutamine on olnud nagu mingi? Pääsemise viis või selline enese väljaelamise moodus, kui ei ole olnud, kellega rääkida ja, ja et, et see on nagu teid aidanud psühholoogiliselt. Et avaldamisega lihtsalt läinud nii palju aega, sellepärast et üks asi nagu tung loo kirjutada, teeniene, tehnilisi oskused kirjutada ja kolmas on see ka, ei ole ka probleemi olnud, millest kirjutada. Et enam-vähem mõistlikult kirjutada, selleks on kolm asja vahet, kui üks või kaks puudu, et siis on nagu raske midagi teha. Tungist kirjutada, eksin vähe. Et on vaja ka, millest kirjutada kogemusi, tehnilisi oskusi, et noh muidugi ilmselt tehnilisi oskusi väga palju. Kaitseväelaste ettekannete kirjutamisega nagu juurde ei tule, aga sellega tuleb lihtsalt leppinud. Kas te olete muidu küsinud kellegi käest nõu, ma ei tea. Praegu on juhtunud nii, et ka teie abikaasal, ajakirjanik, et ilmselt tema käest ka natuke sellist konsultatsiooni kirjutamise suhtes või ei või? Noh, ma ei ole väga vist konsultatsiooni küsinud kunagi, et on müünud ikka ise ise nagu kirjutamise toime tulla, pigem nagu nagu parun, nad vastupidi, et ma nagu abikaasa elada nagu tooteid, võiks sellest kirjutada mingi sellise artikli vead. Et Ma olen ikka püüdnud nagu oma jõududega toime tulla. Aga kui te midagi valmis saada, siis kes on see inimene või kes on need inimesed, kes seda esimesena lugeda saavad? Omaanika lasknud kamraadid lugeda oma asju üle küll, et kritiseerida ja vaadata, et kas see, mis ma tahan öelda, et kas ikka tuleb sellisena välja et mõnikord 1000 selline probleem, et et soovid midagi öelda. Aga tekstina ei pruugi päris seda öelda, et mis, mis on olnud sinu algne mõte või sisite mingite detailid või asjaolud, mis on, nagu sinu jaoks selgelt, võivad jääda ebaselgeks eriti, mis puudutab tehnilisi termineid ja muu sellise seletamist, et sa pead päris hoolikalt vaatama ette panna ennast kuu aega lugeja rolli, et kuidas mina nüüd sellest nagu aru saan, kellel ei pruugi selles valdkonnas seda teadmist kausta olla. Et. Kas esimene raamat, mis ilmus ju juba 91. aastal, eks ju ajakirjas põhimõtteliselt? Jah, et kustumatu valguse maailm ilmus ajakirjas looming järjejutuna 90 90. aasta lõpul 91.-st alguses, et et siin on, ma olin siis päris noor, kui ma selle kirjutasin. Ja kuidas te võtsite siis julguse rindu ja marssisid sinna Loomingu toimetusse ja ütlesite, et mina siin Leo Kunnas. Ma olen kirjutanud raamatu. Aitas ta Mont, andsin talle seda lugeda, ütlesid selle peab toimetama loomingusse, et seda asja jätta niisama, et nii see nagu läkski. Aga millised need vastukajad siis oli ka see, et, et nüüd niisugune mees metsast, eks te olete ju ka kusagilt sealt, mille kohta Eestis öeldakse maailma lõpp, kus Läti piiri äärest pärit tuleb ja, ja ta on, ta on tegelikult sõjaväelane, ta kirjutab. Ta kirjutab romaani, et, et millised need vastukajad siis olid või mida inimesed ütlesid, mida sõbrad ütlesid? Loomingul oli tollal päris suur tiraaž, et et tollel loomulikult polnud nõukogude vanglates sele viimases perioodis nagu keegi keegi nii põhjalikult käsitlenud, keeta, et see kahtlemata oma aja kohta oli. Oli selles mõttes selline edasi Viivi, innovatiivne raamatut. Ta andis sellest elust inimestele pildid praegu, mil patareid pole sellisena olles, et ma ei ole küll käinud selles muuseumis, mis plaanitakse teha, aga aga seda maailma ei ole enam olemas, et parem on, et seda maailma pole enam olemas. Et sellest pole väga palju kirjalikke mälestusi nii-öelda maha jäänud, et et nüüd nüüd nagu selle selle tähtsus võib-olla ongi see, et et ta vist näitab seda kadunud maailma sellisena, nagu see oli. Aga siis läks üheksa aastat. Tegelikult 2000. aasta suvel. Vähem kui kolme kuu. Kuidas see füüsiliselt kirjutamisprotsess teie puhul välja näeb, et kas te vajate selleks õhtust aega või vastupidi, varahommiku yks vajadusel selleks pliiatsit ja paberit või hoopis diktofoni, et inimesed kirjutavad väga erinevalt omas. Aga nüüd on arvuti, infotehnoloogia võidukäik on tunting kirjutamise lihtsaksite kui kustumatu valguse maailma tükkisin näpuga kirjutusmasinad ja kui läks valesti, siis tuli nagu kuuleht läks uueks siis noh, arvutiga seal palju lihtsalt ma töötan kohe. Ja noh, siin suhteliselt töö tegemine, et üks asi on selline inspiratsioon, jaa. Jaa. Mõtted, aga lõpuks selle nii-öelda kirjalik vormistamine nõuab lihtsalt tööd, tööd ja tööd, et vanast kohast tuli teha kuni viis kuni kuus versiooni, et. Vahet ainult öösel ei armasta, väga kirjutada keset ööd, et hakkas hommikust vara pihta õhtul hiljani välja, et et täiesti noh, nii nagu teenistusest. Et siin nagu ütleksin. No Leo Kunnas, teie järgmisest raamatust me räägime pärast muusikapala ja nagu ma juba ütlesin, on tänased laulude lood valitud kõik teie isiklikust plaadikogust. Nüüd me kuulame midagi, mille on teinud Hozeephelis jala. Aga äkki midagi, personal sissejuhatuseks kommentaariks või lihtsalt midagi, mida inimesed peaksid sellest loost leidma või otsima. Ja siin on siis üks selline kurvem lugu, mille nimi on Rein, ehk siis vihm. Ka vana seitsmendate aastate luuete sihuke päris noorem põlvkond, ilmselt neid uusi väga palju ei tea. Et siis võib-olla on huvitav kuulata. See oli nüüd lugu meteoroloogide unistus. Mõtlevad praegu, kui Eestimaa suitseb. Kell on 10 minutit, 30 10 läbi 37 minutit ja jutusaate stuudios on kolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas ja saatejuht Margit Kilumets. Me vist juba vihjesime ka kuulajale, tegelikult sellel sügisel ma saan aru, et lausa septembris ilmub Leo Kunnase järgmine romaan, mille nimi on. Põhimõtteliselt see ei ole küll romaan, et. Kas te olete nüüd juba oma kirjutamisande poolest nii kuulus mees, et kui keegi teab, et näiteks sõidate Afganistani või Iraaki või teie elus on mingi sündmus, et siis tubli kirjastaja haarab telefoni, ütleb Leo. Teeme nii, et kui sa tuled sisse kirjutada asja valmis. Jah, et see päris nii ei olnud, et aga aga jah, et rohkem kui üks kirjastaja, kes tundis selle vastu huvi, et sellega probleeme küll ei olnud. Aga kui te sinna Iraaki läksite, see oli möödunud sügisel, eks ju. Kas ma ei tea, võib-olla ei tohi küsida, kas teil oli plaan, et see saab olema niisugune kogemus, mille põhjal ma tahan midagi kirjutada? Ja nagu ma kirjutasin seal märkmeid kohe, et ma teadsin, et kui ma ei suuda neid nii-öelda kohe kirjutada, siis ei, ei ole hiljem kunagi enam aega seda teha, et sisuliselt ma kasutasin iga kogu momenti, mis mul seal oli, et kuni põhimõtteliselt ikkagi täiesti nagu unetuse piirini. Sest noh, meil teenistuskohuseid piisavalt ja see võttis valdava aja aga kohe, kui mingi nõupidamisel oli mingi hetk, kui ei olnud teema oluline või siis noh, oli näha, et nüüd mingi tunnini või kahene auk või muu, kui siis öösel, kuidas kamraadid läksid, võib-olla vaatame telekat, staabis tegid midagi nagu väikse pausi, siis see kohe nagu nõukogu aeg tehtud ja tehtud, et iga päev oli oluline, et panna see nii-öelda nagu sündmused ja asjad kirja. Kuidas kamraadid muidu üldse sellise hobi või harrastuse peale vaatavad, et kas on, nagu on selliseid, kes naeravad pihku ja, või on on rohkem ikka selline tunnustuse pisuke kadeduse? Põhimõtteliselt kolmanda tankibrigaadi staabi operatiivosakonna suhteliselt väga positiivselt, aga ma ütlesin brigaadiülemale kolm Bishopi lekkima, sellise raamatu kavatsen teha ja noh, ta on enim mainitud isik seal raamatus, kuna me tegime hästi palju kontrollkäike ses mõttes üksuste juurde maastikule. Et nad suhteliselt väga positiivselt. Muidugi ei saa aru, mis asi see eesti keeles on kirjutatud, aga aga ta sellegipoolest, et ma saadan neile siis, kui raamat ilmub pärast raamatute Aga kui mõni on näiteks ebameeldiv tegelane niisugune, kes ei ole teile eriti sümpaatne, kas te ei arva, et sellest tuleb tagantjärele mingit sellist intriigikest pahandust, tüli solvumist ei. Ei no ma seda ei arva, et ma kirjeldasin neid sündmusi objektiivselt. Et kirjutamise juures on alati üks võimalus teatud asjadest, millest ei ole võimalik kirjutada. Istungi võimalik vaikida. Nii et ei pretendeeri absoluutsele tõele. Ei et ma üritan lihtsalt pretendeerida professionaalsele ja süsteemselt käsitlusele mingist asjast absoluutsest tõest, eks ole, väga kaugele, aga noh kahtlemata see võib olla lähemal kui, kui näiteks mingi diletantlik asja käsitlus Kas te olete oma sõjamehe teel üldse kohanud teist niisugust inimest, kes tegeleks ilukirjandusega, ütleme nüüd, et see ei ole küll konkreetselt väga ilukirjandus, aga, aga, aga siiski. Et kas te teate, et teil on kusagil kolleeg? Ma tean Ameerika sõjaväes, Soomes, kes ka kirjutaks oma oma kogemustest raamatuid. Teenistusest aga puhtalt ilukirjandusega ma tean, et saksa kindrali lastekirjanikega ma ei suuda praegu tema nime öelda, et ma olen sellest ainult kuulnud. Et aga rohkem mul ei ole ka nagu vastavaid. Siin ei olegi tegemist Ei, ma niisama natuke ironiseerisin, aga räägime nüüd sellest missiooni sõjaväelises poolest, et et kui te teada saite, et te peate minema Iraaki missioonilt, kas see on sõjaväelase jaoks teie jaoks konkreetselt selline positiivne uudis? Selles on oma positiivne pooli oma negatiivne pool, et et see uudis ei sattunud ideest perekondlikult parimale ajale, sest noorem poeg sündis veebruaris oli siis ta oli päris väike, olin olnud kolm kuud ennem seda. Et kui te läksite, siis ta oli vaevu pooleaastane, võib-olla tööl, eks ole. Et ta oli päris väike ja siin on iga natukese Sain nagu aru, et kes ta nagu isa täpselt on. Aga on see nii, et ega seal nagu midagi vastu rääkida eriti ei ole, eks ole. Et kui öeldakse, et Leo Kunnas on see mees, kes Iraaki sõidab, siis ta sõidab, et see, et hakkab perekonda, laps sündima, vaid lihtsalt ei ole nagu tuju ja meeleolu minna, et see nagu kaitsevägede mastaabis ei ole mingi argument. Mina mingit tuju ja meeleolu loomulikult ei ole mingi argument, et et loomulikult püütakse sobitada neid aegasid nii palju kui võimalik. Alati ei pruugi sellist õõnestada, mis oli, nagu käesolev juhus. Kas see, mida te arvasite eest leidvat kas seda tega leidsite või oli see tegelikult hoopis teistsugune situatsioon, kuhu te sattusite? See situatsioon ei üllatanud mind väga palju. Kohe kui sa seda algas, oli selle aktiivne faas siis nii mina kui kui siis veel kolonel Laneman ja mõned kaadrisõjaväelased käisid ju teles kogu aeg nagu annuse seast ülevaateid ja ja see, mida ma siis rõhutasin, oli kogu aeg see, et seda tuleb pikki raske algusest peale. Eriti viimasesse interisel. Kui aktiivne faas lõppes, et nüüd on üks faas lihtsalt lõppenud, nüüd algab teine siis faas. Et oli arvata, et see nii läheb, et et ma ei ühtinud nende optimistlik arvamustega. Mis, mis kuulutasid seda, et nüüd sa, tehnilised arengud on muutnud sea selliseks, et nüüd, kus kus see aktiivne faas on suhteliselt väheste vägedega tehtud, et nüüd see, seda on võidukalt lõppenud, et sama oli, oli nõukogude liidule Afganistanis sisse minna, oli kerge hoida oli raske. Nüüd on seda käimas neljandat aastat ja selleni jõuda. Te olete ühes oma intervjuus öelnud, et, et üks põhjustest väga mõjuvatest põhjustest, miks miks eestlased peaksid missioonidel käima, on see, et nad saaksid nuusutada tõelist sõda. Nuusutada sellises jälle natuke kirjanduslikus väljendis, võib-olla, aga et nad tunneksid tõelise sõjalõhna, et kas see oli see, mida te tundsite Iraagis. Noh, selles mõttes et Iraagi sõda on sõda siin küll madala intensiivsusega sõjaline konflikt, kus koalitsioonide väed viivad läbi siis vastu sissioperatsioone praegu. Et see ei ole intensiivne lahingutegevus, aga aga see on madala intensiivsusega lahingutegevus sellegipoolest iga päev. Ja selline lahingutegevus mõnikord nutikate illusioone võitleja, ütlesite et nüüd on läinud tükk aega kõik rahulikult ja hästi. Et nii ongi, tavaliselt piisab ühest korrast Tähelepandamatu tähelepanematus või siis midagi. Kahe silma vahele jätmine võib maksta, maksta ilusaid kiiresti. Kui kaua te olite Iraagis? Olin selle kolm kuud, et see ametikoht, mis eestlastel seal nüüd on juba pärast mind Neljas võitleja seal brigaadi staabis, et kõigil on neil olnud samasuguseid kogemusi ja kokkupuuteid. Kaks tegelikult erinevate asja koos, et üks on. Päeval on on siis baasist väljas maastikul kus brigaadi ülem, aga, või siis ise mingeid ülesandeid täitma siuksesse juures. Ja teine pool on see, et sinna tuleb kogu informatsioon diviisist brigaadist ja. Mul üks, sest ta nii-öelda ühest küljest suht pakiline asi. Samal ajal jookseb ka hästi palju informatsiooni kokku, millest saab teha järeldusi. Et, et see nagu muidu teatud ametikohade klantsrühma tasemel, et nad ei puutu nii-öelda kõrgema taseme informatsiooniga kokku, samal ajal samas kuskile armeekorpuse staabis seal ei puutu jälle kokku nende selle rohujuure tasandiga. Aga kui seda jälgida analüüsija? Aga kui ma nüüd täiesti isiklikus plaanis, küsin, et, et me jõua, ega, ega saagi tänase saate jooksul analüüsida seda, et mida missioonidel käimine tähendab laiemas plaanis Eesti kaitseväele aga aga, aga, et mida see tähendas väga isiklikus plaanis Leo Kunnase ja tema sõjaväelase karjäärile. Kuidas need on praktikas ette et siin, nagu ma ütlesin, et mul ei olnud väga palju üllatusi, et kuna ma olen selle alaga juba nii palju tegelenud nii palju aastaid Arusaadav, et sellel, mis me seal näeme, on selged piirangud. Et keegi praeguses etapis ei saa õppida näiteks seda, et kuidas kaitseviivitus või pealetungi lahinguid läbi viiakse. Brigaadis vaatame siis seda seal praegu ei toimu. Aga vastusesi tegevuse kaudu saab nagu hästi selge ülevaated, kuidas sissitegevus kui selline käib. Et kui on ülevaade sissitegevusest, siis on suhteliselt lihtne olla testistaabis öelda seda käib nii, et peaks tegema seda, seda, seda see niikuiniiviisi lähebki. Et 90.-te aastatel me tegelesime päris palju sissitegevusega meile nagu see teoreetiline ja praktiline teadmiste ja oskuste baas täitsa olemas. Et see võib meie panuseta. Et Ameerika ühendriikidel on hästi suur armeed, nende viimane sisi tegevuse kogemus pärineb sellest Vietnamis aegadest, et et noorem generatsioon puutub sellega nüüd kokku uuesti. Kas missioonil olemine on teie jaoks suurem psühholoogiline pinge tunduvalt kui, kui teenistus siin koduses Eestis? Võib-olla see ei oleks nii, et vastutus Eestis on määratult palju suuremat operatiivosakonna ülema näiteks, et seal on konkreetne lõikebrigaadi staabis. Ja ma ei kasuta ka väga sõna missioon, et olen kasutanud just nende Iraagi Afganistani puhul mõistet sõjaline operatsioon, missioon, see meenutab pigem mingi usuliikumise sõitu pärismaalaste juurde pöörata mingis uskunud sõjalised operatsioonid. Tseenit, kus nüüd Eesti vabariik nii-öelda 200. Iraagis, Afganistanis praegu osa. No sõjaväelased saavad suhteliselt ruttu pensionile. Kui kaua teil veel aega on, nagu ametliku erruminekuni? Kolonelleitnant oleks pensionilinit 50 viieselt ja kolonel kuuekümneselt, et aega piisavalt jäänud. Teine tuleb elada. Aga kas te vahel mõtlete sellest, et ohoo kui saabub minu nii-öelda pensioniga külmul, siis on aega raamatuid kirjutada, siis ei ole vaja näpistada seda une arvelt ega oodata mingisuguseid õppusi, et siis ma saan seda teha kohe rahulikult, iga päev on teil niisugune väike isiklik unistus. Selleks ajaks oli juba nii vanaks jäänud, et enam ei liigu. Et siis võib-olla mõte ei liigu, siis pole sellest kasu. Kuidas teie muidu elu kulgeb? Õudusega, et saate lõpuni on jäänud tegelikult vaevu kaheksa minutit ja ma tahaks kindlasti veel mängida ühe loo, teie plaadikogult, aga, aga et mida tähendab sellise? Kirjamehe ja sõjaväelase niisugune niisugune kolmas vaba aja pool, et kui ta lastega tegeleda, siis mida ta siis näiteks teete koos? Ega praegu väga palju muude aeg ülejäägi, kui kui perekonnaga tegelemine siis lapsed vajavad tegelemist nendega sadat sorti tegevusi, alates meeles liivakastis käimisest, kuni toas on palju mänge, siis tuleb vahepeal oma aeda minna, siis käime vahepeal maal ja nii see aeg läheb, et ega siin nagu palju mingit aega jääd nagu juba kodus mingeid majapidamistööd. Püüdke teadmine, vahest on ikka mingist graafikust paar kuud maalset, mis peab olema tehtud Trat jaagu lastega natukese tegeleda sellega gaasiat, tiirud. Sõjaväelase kodus on sõjaväeline kord, tekid on sirged ja isa räägib sellise natukene niukse käsutava tooniga aedalt. Kas teil on etteheiteid tehtud kodus näiteks? Ei ole, et kodus on sõjaväelasest korrast asjad kaugele ette muidugi, sõjaväeline koduses sõjaväelises hierarhias kaugelt, mitte sellel kohal, kus ta teenistuslikuks Ja hakanud arvestama mitmendal pulgalduva Seegoleb. Eks koduses hierarhias kikkondavastika sellel viimasel pulgal. On teil veel salahobisid peale kirjutamise ja, ja noh, ütleme lastega mängimise, et, et kui, kui oleks veel mõni minut, et kas siis tahaks näiteks kalal käia või matkamas või See oli ainult näide, noh niisugune, et teid kuidagi inspireerida. Raamatute lugemisel on teie jaoks ka mingi niisugune teine dimensioon, et te loete ja mõtlete, et ahaa, vaata, ta kirjutab nii, mina polegi niisuguseid võtteid kasutanud või, või saab olla ikka lihtsalt niisugune lõbu nagu tavalise inimese jaoks? Mõnikord, mõni asi võib jääda silma küll ette. Et nii võiks, võiks paremini kirjutada. Aga noh, see ei ole mingi lugemise juures kunagi mingi eraldi eesmärk. Aga mõni kirjanikele, kelle raamatut teile näiteks reeglina meeldivatest kirjutatud kirjutamise stiili poolest, et te võtate selle kätte ja teate, et sealt ei tule kunagi mingit pettumust, on mõni selline mees, kui äkki naine isegi. Aga aitäh, Leo Kunnas. Tunnike läks linnutiivul ja nüüd on jäänud tänase saate viimane viimane laululugu. Kuidas teie pühapäev edasi läheb? No läheme lastega välja varsti oma aega, täna neid enam ei lähe, loomad, et meil oli ka siin külalisi natukese abikaasa õde koos oma abikaasa ja kolme lapsega, kes on natukese suuremad kui meie lapsed, siis ilmus väljamine. Olime terve leegion. Ja kuulajatele siis nii palju, et, et kes iganes armastavat eesti kirjandust, siis juba septembris tasub veel oodata Leo Kunnase järgmist raamatut pealkirjaga viiv pikas sõjas.