Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad, on juulikuu viimane pühapäev ja täna on siin jutusaatesse külaliseks palutud mees kiirabist. Ja kuid see pole tavaline kiiravivaid, lemmikloomakiirabi ja ravi, eks seal väikeloomaarstide seltsi president Valdeko Paavel, tervist. Tere. No kui tihti siin pealinnas nõutakse välja oma lemmikloomale kiirabi. No kordades võib öelda, et ikka mõned korrad päevas, eks neid kõnesid tuleb väga palju, aga noh, enamus kas tahavad saada konsulteerida natukene loomaarstiga või tahavad mingisugust muud konkreetset infot. Aga nüüd selliseid konkreetseid väljakutsuja mõttes abivajajaid on ikka noh mõni päev on, mõni päev ei ole, aga üldiselt ikka ikka mõned on. Miks tahetakse siis kiirabi konsulteerimiseks küll, aga kui on vaja kohale sõita, mis on loomaga juhtunud mis on see, mis, mis kohe nii kiirelt väljakutsele viib? Noh, siin ongi niimoodi, et, et inimene, kes oma looma vaatab ja jälgib ja ja tema nad näevad ikka, et midagi on loomaga valesti ja, ja tihtipeale ongi see, et hirm on suurem, kui tegelikult asi väärt on. Nii nagu enda asjade puhul ikka, nii et, et seetõttu paljud asjad saavad ka telefoni teel ära lahendatud, aga on, on väga erinevaid, on loomulikult traumasid, on meil siin üksjagu palju autoõnnetusi, puremisi ja kuskilt alla kukkumisi, aga on ka igasuguseid muid asju ja siis, et kas niuksed ägedat ägedat kõhulahtisust, oksendamist, mis iganes episoodid, et enamasti ju inimene näeb, et, et loom ei ole päris see, kes ta muidu on. Ja siis ta helistab. Sel lõppeval kuul arutati Toompeal põllumajandusministeeriumi ettepanekut lemmikloomade pidamise korra kehtestamiseks ja ja see kuu tõi ka avalikkuse ette taas mõned õnnetud koera elud, murtud luudega päevi veetnud labradori retriiver Lily ja maanteel pimedana elusast peast utsitama läinud veremürgitusse surnud tšauhh, tšauhh. Et selline on meie elu tegelikkus, sellepärast siin ka Valdeko Paavel. Loomaarst. Kui palju te ise selle põllumajandusministeeriumi algatusega sellel lemmiklooma pidamise korra täpsustamiseks kursis olete? No eks see on ikkagi mõeldud, eesmärk peaks olema selline, et inimesed rohkem pööraksid tähelepanu oma loomade seisundile. Paljude inimeste jaoks ei ole seda sellist määrust või seaduste üleüldse vaja, kuna nad nagu väga tihedalt kogu aeg kontakteerunud oma loomaga. Eks ta pigem on selleks, et vältida igasugust hoolimatust ja oma looma peab loomulikult väga sageli kontrollimas, sest et et kui on näha, et midagi on lemmiklooma juures nagu ebatavalist see võib olla mingi täiesti tühine asi esmapilgul. Aga kui me lihtsalt katsume natukene iseendaga võrrelda, siis inimesed enda heaolu oskavad nagu väga hästi tagada ja teavad, kui kuskilt valutab, mis rohtu ma pean võtma. Ja seda peaks tegelikult tegema ka oma lemmikloomadega, et tuleb mõelda selle peale, et ka lemmikloomal on, on valud, ebamugavused ja sellised asjad, et ei ole nagu õige loomale tähelepanu pöörata, siis kui asi muutub nii-öelda meie jaoks väljakannatamatuks. Järelikult looma jaoks on ta seda juba väga ammu. Nii et, et eesmärk ja ma arvan ja, ja üldse loomapidamise juures noh, väga-väga oluline on see, et kui midagi on kahtlast, tuleb konsulteerida arstiga. Ja väikse asja taga võib olla tegelikult midagi suurt. Ja loomad tunnevad valu samamoodi nagu meie. Kas ongi siis tegelikult nii, et et inimeste nagu oma kodune kasvatus või empaatiavõime on nii-öelda lünklik ja, ja sellepärast on, on vaja seadustesse sisse kirjutada, ole tähelepanelik? Mingis mõttes on see niimoodi, sest et eks meie tänases lemmikloomapidamiskultuuris on väga palju, kes teab kust alguse saanud nii-öelda traditsioone ja kombeid ja me arvame, et kuna asjad on olnud kogu aeg niimoodi, siis nii ongi õige jäävadki niimoodi, siis ma sellega päris hästi ei tahaks nõustuda, sest et nii-öelda meie ühiskonna arenedes me peame ka arenema kõiksuguste muude hüvede suhtes täpselt samamoodi lemmikloomade osas, et looma heaolu ikkagi mõõdetakse päris konkreetsete konkreetsete näitajate näol, et loomaaiad ei tohi olla valu, janu, tal ei tohi vihm pähe sadada, ta peab saama oma loomulikke vajadusi rahuldada ja nii edasi. Et see tegelikult ei ole niisugune iseenesest loomale kätte jõudev asi. Paljusid loomi ikkagi peetakse sellistes tingimustes kas korteris või kuskil väga piiratud territooriumil kus ta täielikult ikkagi sõltub inimesest. Samamoodi toitmine, samamoodi jootmine, pesemine, kammimine, püstitamine ja nii edasi. Loomal on omad vajadused ja, ja tõenäoliselt on sellel asjal ikkagi mõte, et natukene rohkem mõelda looma peale. Kas olete siis nõus selle väitega, et kui näiteks inimene võtab koera endale koju ja et siis koera võtmise hetkest algab ka koera väärkohtlemine, sest inimene allutab looma oma tahtele oma elurütmile? Sellele küsimusele on nagu väga raske vastata, et eks see sõltub väga palju selle koera funktsioonist, et kas ta on tõesti ainult meelelahutusliku eesmärgil võetud või ta peab mingit konkreetset funktsiooni täitma, näiteks valvekoerad, töökoerad, päästekoerad, igasugused, Oli olemas ilmselt tõukoeri, kes üksinda ei saagi enam hakkama. Neil on mingisugused imelik karvakasv, nad pead kogu aeg olema soojas või, või neil on mingi, ma ei tea, kaela, ehitus või, või suuehitus selline, et saavad mingit teatud sööki süüa. Jah, üldiselt tegelikult, ega, ega tõukoer ei tea, et ta on tõugue, tema on lihtsalt koer ja selles mõttes isegi hunt. Jah, jah, tähendab ta on ikkagi pärit pärit kusagilt enam-vähem ühest ja samast allikast need koerad, kõik, see, võib-olla selle vahe nagu jätaks kõrvale, et, et kes on tõukoer, kes mitte, sest ütlevad nad nii-öelda elavad, hingavad ja söövad kõik ühtemoodi. Aga on, on erivajadusega loomi jah, tänu aretusele, üks asi aga aga mis puudutab sellist üldis üldisi, nii-öelda elu vajadusi ja need on ikkagi kõik ühesugused. No seesama põllumajandusministeeriumi ettepanek nüüd seda lemmikloomade pidamise korda veidi siis täiustada või, või, või vähemalt siis täpsustada, seda on põgusalt ajakirjanduses kajastatud ja saanud üsna palju ka nii-öelda ilkumise objektiks, sest et sealt on ajakirjanikud välja toonud momendid, et justkui kas koer, küülik ja kilpkonn ja papagoi akvaariumikala. Et neid, nende pidamist saab kõiki ühtmoodi reguleerida, et see inimestel nagu arusaamatuks, et kuidas, et mis see tähendab, et kaks korda päevas tuleb jälgida akvaariumikala tervislikku seisundit? Noh, siin on võib-olla seda ongi nagu väga raske üldse mingit moodi paika panna, ehk siis kaks korda päevas on nii-öelda mingisugune number toodud mis peaks nagu enam-vähem need vajadused ära katma, et mingisugune number peab nagu olema, et kui see jääb ikkagi jälle väga lahtiseks mille järgi siis pärast nagu öeldakse, et kas sa oled vaadanud piisavalt või sa ei ole teda vaadanud piisavalt? Et kui hommikul ja õhtul koeraga veidi vestelda ja ükskord pai teha, et siis on nagu norm täidetud. Kui nüüd võtta niimoodi seaduse järgi küll jah, aga mina isiklikult arvan, et koera seisukoha pealt ei ole see piisav. Kuidas teile tundub, kas seda koerad ja kassid vajavad nagu üldiselt praegu rohkem nii-öelda kiirabi ehk siis nii-öelda õnnetuse tagajärgede likvideerimist või ongi seis selline, et et igapäevast tähelepanu ja hoolitsust on vähe? Kiirabi vajavad tegelikult väga vähesed loomad, et ikkagi ikkagi enamus sellest loomapidamisest hakkab peale juba sellest hetkest, kui see, kui see loom võetakse endale ja, ja väga tähtis on tema toitmine, vaktsineerimine, parasiiditõrje. No tegelikult on vaja endale nagu teadvustada kõike, mis, mis seondub loomapidamisega. Kui seda ei tehta nagu eelnevalt piisavalt, siis siis hiljem hakatakse tegelema nende tagajärgedega. Nii et esimene soovitus on ikkagi pigem kes kahtleb, kas võtta lemmiklooma või mitte, siis pigem mitte võtta. See on teie soovitus, jah, see oleks kindlasti minu soovitus, et igal juhul pigem olge ettevaatlikud looma võtmisega. Kui te võtate teda nagu hooletult ja läbimõtlemata. Sest ja teine asi, mida tehakse tihtipeale valesti, on see, et näiteks kui jutt käis tõugudest, siis, siis valitakse endale absoluutselt ebasobivad tõud. Sest ei mõelda läbi seda, et erinevad tõud on just nimelt aretatud erinevateks vajadusteks. Milleks üks või teine tõug kohandatud on, millised on tema põhilised instinktid, mis tahavad rahuldamist saada. Ja, ja võetakse endale jahikoer korterisse. Siis on selge see, et selles suhtes ei saa mitte midagi head tulla. Ja nii edasi ja nii edasi. Teine asi on paljud ikkagi pärilike, no ütleme noh, kellel eriti palju avaldab pärilikke haigusi, kes on nagu pidevalt vajavad arstiabi selle peale sageli ei mõelda. Ja kindlasti sageli, mis silma hakkab, on ka see, et, et inimesed võtavad nii-öelda enda kaalu suhtes liiga suuri koeri. Keda siis, kui ei suudeta nii-öelda koolituse ja suhtluse teel nii-öelda kantseldada, koer jalutab peremeest, siis see paraku nii ja oleksite ainult jalutab, aga selliseid koerad tihtipeale on väga ohtlikud teistele loomadele üks asi aga kahjuks inimestele. Nii et mina tõsiselt soovitaks inimestel võtta ikkagi endale täpselt nii suur koer, kui ta ikkagi puhtfüüsiliselt jõuab ka sülle võtta teda, kui see peaks olema vajalik, kõlab natukene naljakalt, aga elu on näidanud, et tuleb nii-öelda suuri loomi kas väga täpselt ja hästi koolitada või mitte nii suurt koera võtta. No mida rohkem on inimestel lemmikloomi, seda enam on loomaarstil tööd ja palka, eks ju. Et kas teil siis tundub vahel siiski, et meil on liiga palju kasse ja koeri. Neid inimesi on liiga palju, kes lemmiklooma peavad, et nad ei peakski nii palju endale neid pudulojused. Noh. Ma julgeks öelda seda, et hea asja juures on see, et inimesed järjest rohkem ja rohkem ikkagi käivad oma loomadega arsti juures. Et kui inimesed saavad nii-öelda enda elementaarsete vajadustega nagu hakkama, siis, siis nad saavad ka aru, et, et ka looma vajadused on, on olemas ja neid on vaja kontrollida looma seisundit ja nii edasi. Seda looma arvukust. Noh, ütleme hoolsaid omanikke on alati juurde vaja, aga kindlasti mitte selliselt, et nii-öelda kevadel võtta kutsikas ja sügisel ta siis niimoodi õue jätta. Et seda ma usun, et me ei soovi keegi ja sellepärast ma arvangi, et tasuks nagu väga tõsiselt kaaluda üldse seda looma võtmist. Nende tänavuste suvilakasside hülgamise aeg on parasjagu ees, septembriks kolivad lapsed jälle maalt linna ja, ja kassid jäävad ripakile. Seda, see on igasügisene probleem, minu meelest kahjuks on see niimoodi, jah. No talumajapidamistes on ikka sigu tapetud, eks ju, kui liha vaja ja ja kanade mune ära võetud, kui pannkooki vaja teha ja ja kui hiirepüüdjaid on piisavalt majapidamises, uputatakse juurde sündinud kassipojad pange põhjas ja ilmselt on ka mitmeid aastaid mitmeid kümneid aastaid olnud ketikoeri, kelle territoorium on väiksem kui 40 ruutmeetrit, mida nüüd loomakaitseseadus tegelikult koerale nõuab, et kas see talumaja hiirepüüdja laudakassi, linna korteri tõu kõuts üldse vajavad ühesugust seaduse kaitset? Noh, siin on jälle jah see moment, et, et loom on loom ja kes, kes ei tea, kus ta elab ja ja kes tema eest hoolitseb ja selles mõttes, et, et tema, meie seadustes ei tee midagi, ta üritab elada seal, kus tal on vähekenegi võimalik. Aga mis puudutab seda loomade arvukust ja seda, et nad kasside puhul just need suured pesakonna tegelikult on nende asjade jaoks kõikide jaoks lahendused emaseid, kasse, steriliseeritakse, isaseid kastreeritakse, et nad ei paljuneks ei ole seda jooksuaegade probleemi, ei ole järglaste probleemi. Aastakümneid oli maal nii tehtud, kassi uputatakse ära lihtsalt ja ja ei minda arsti juurde steriliseerima kastreerima maksab kõik raha ju. Jah, maksab küll, aga, aga eks tuleb mõelda natukene. Ma arvan. Edasi ja kaugemale igavesti ei saa jääda nii-öelda selle selle uputamise meetodi juurde, vähe sellest, et tegelikult ka seadus keelab seda teha praegust. Kuna see meetodite uputamist ei ei peeta humaalseks, siis on seaduse järgi lubatud ainult loomaarstil loomi uinutada. Teisest küljest see investeering, kui niimoodi nimetada on ainult ühekordne, et see steriliseerimise operatsioon tuleb ära teha ja on nii-öelda eluks ajaks sellest sellest murest nagu lahti, mille peale inimesed ei mõtle kahjuks üldse loomade arvukusega seoses on, on nakkushaigused. Nii et, et see on üks väga tõsine probleem, et ei ole asi ainult selles, et, et meil on kuskil laudas, neid on. Neid on väga palju, igal pool. Ja selles mõttes on see steriliseerimine, märgistamine, registreerimine nüüd ääretult oluliseks muutunud. Et nagu siin viimasel ajal on palju juttu olnud kiipimisest ja asjadest, siis siis kiipimine ei ole samamoodi mõeldud välja inimestele karistuseks veel üheks raha kulutas allikaks vaid tegelikult on see täpselt täpselt mõeldudki nende hulkuvate loomade arvu piiramiseks. Sest hulkuv loom mitte lihtsalt ei käi, ei pissi ja kaka tänavale vaid ta levitab suurel hulgal märkimisväärseid haigusi, mis võib olla ohtlik nii inimestele kui loomadele. Kõige hullem neist on kindlasti marutaud. Nii et pigem pigem ei tasu karta seda arsti juures käimist, mõnda vaktsiinisüsti ja mikrokiipi. Kuna need ei ole ohtlikud ei loomadega kellelegi muule ümbritsevale keskkonnale siis erinevalt sellest, näiteks need nakkushaigused ennekõike marutaud, tapab ära kõik, mis ette jääb. Nii et pigem selle loomade arvukuse mõttes tuleb mõelda natukene laiemalt. No Tallinnas nüüd hakkabki augustist kehtima kord, et vastsündinud koeral ja kassil peab olema registreerimise hetkel siis kiip kõrvas nii-öelda mida see kiip aitab. Mis seal, mis seal kirjas on, selle, selles Kiievis. Mehhanism mehhanism iseenesest on ääretult lihtne, sest et see mikrokiip selle koha pealt on ka nüüd mitmeid müüte tekkinud kahjuks inimeste seas mida ma loodan ümber lükata, sest kiip on iseenesest absoluutselt ohutu. Ta on niisugune väike riisitera suurune seadeldis, kus ei ole mitte mingisugust laengut ehk et ta ei kiirga absoluutselt mitte midagi. Vaideta aktiviseerub ainult kui kiibilugeja sinna lähedale panna. Ja ta sisaldab endas ühte numbrit rohkem ei, mitte midagi muud. Ja selle numbri alusel Selle numbri taga on kuskil teises kompuutris siis andmed. On arvutis lemmikloomaregister mille järgi, kui kui selline loom leitakse, kontrollitakse kiibi number ja registrist tuleb välja omanik. Ehk see on täpselt sama, nagu põhimõtteliselt töötab nagu autoregister number tagan, omanik. See on levinud absoluutselt igal pool üle maailma ja Euroopa liidu vastuvõetud määruste järgi jääb mikrokiipiminega ainukeseks aktsepteeritavamaks märgistus viisiks üldse lähiajal. Nii et selles mõttes, seega me ei pääse sellest üle ega ümber. Ja see kiip pannakse alati kuhugi kindlasse kohta, et seda igale poole nii-öelda keha peal vaidlust pannakse. Pannakse kaela või turja reeglina naha alla ja selle paigaldamise protseduur on imelihtne, et, et see nüüd järgmine müüt, et arvatakse, et seda, et see on terve operatsioon tuleb lõigata auk sisse, siis pärast kinni on meil ju tegelikult nii pisike asi käib täiesti tavalise süstla abil loomale naha alla ja see, see protseduur ise ei ole valusam kui vaktsiinisüst. Koer hakkab pärast kõrvaga kraapima vä? Aasta pärast ja kahe aasta pärast ta ikka tunneb. Ei, võõras kindlasti ei tunne. Päris kindlasti ei tunne selles mõttes, et seda seda nagu puhtfüüsiliselt tunda enda sees ei ole võimalik. Jutusaatekülaliseks on mäestiku loomakliiniku juht ja Tallinna lemmikloomade kiirabiarst ja väikeloomaarstide seltsi president Valdeko Paavel. Te puutute oma igapäevatöös seal seda Loomakliinikut juhtides kokku igasuguloomade ja inimestega ja kuidas on võimalik, et ajakirjandusse jõuavad aeg-ajalt sellised lood, et et tšauhh karv on nii tokerdunud, et karva all elavad parasiidid ja ussid ja need on söönud end veel elava koera naha alla. Mis asi see siis puudulik on olnud? Inimesed ei saa aru, mille nad on võtnud vä? See on üks jah, naud säuts, haudepuhul on ütleme, naha probleemid nagu ääretult tüüpiline jälle. Ja, ja kui nüüd Noh, ma ei oska, Joatšov pole üldse eestikoer või Eesti, sõidame eriti sellisel kuumal suvel nagu nagu tänavu on. Nad säutse au on ju tegelikult aretatud ikkagi nii-öelda toitumiseks Hiinamaal, nii et tegelikult temal ei ole ka algupäraselt ette nähtud nii-öelda eluiga, nagu meie sooviksime, et meie lemmikloomad elavad nii, et, et siin on jällegi tekkinud teatud Käämiseks. See on kohutav. Noh, nemad võib paljud, paljud nii-öelda piirkonnad arvavad Wismi sigu, kasvatame seeme, eks ole, et noh, see on maitse asi. Aga, aga antud juhul mina ei oska öelda, kust see asi alguse sai. Nii-öelda, kuidas see loom nii-öelda ära pääses, kodust, kus ta elas, aga kuumal suvel suure niiskusega senini põletiku läheb üsna kergesti ja kui ta ei saa kohest ravi siis selline selline haigus läheb lihtsalt hullemaks ja hullemaks, kuni ta läheb täiesti käest ära. Et mingisugust müstilist protsessis ei lase taga ei ole, see on täiesti tavaline nii-öelda haiguse kulg, mis on läinud väga ägedaks. Noh, loom, loom, nii-öelda on hulku, keegi tema eest hoolitseda, kõigi tema seda karva nii-öelda ei kammi, ei puhasta. Nahk, läheb põletikku ja sinna need loomad peale tulevad, suhteliselt paratamatu. Nüüd, ega selle juhtumi puhul tuleb tagasi minna ikkagi sinna, kes olid selle loomaomanikud, kuidas nad teda pidasid, kuidas ta kodust plehku pääses? See, mis juhtus, see on juba tagajärg. Kui sellised loomad tuuakse loomakliinikusse, kus te vaatate nii-öelda puhta siis professionaalse kritinismiga neid asju ja hakkate lihtsalt nii-öelda looma päästma või te mõtlete mingeid lugusid ka sinna juurde või kuidas on see võimalik. Kas inimesed suudavad teid veel üllatada millegagi? See on nagu tõsiselt hea küsimus ja päris mitmes mõttes, sest et üks asi, mida inimesed paraku sageli teevad, on see, et nad ikka loomaarstile kipuvad koledat tuiskama. See on asi, mida ei tasu teha, sest loomaarst ei ole kohtumõistja. Mõistlik on rääkida ära, mis juhtus kuidas juhtus ja noh, loomaarsti jaoks on ikkagi oluline see loom, tema haigus, see, kuidas seda saab ravida. Aga peab samas tunnistama, et nii-öelda kui puhtalt ise analüüsida, palju läheb energiat sellest tööst, loomale palju loomaomanikule. Ma julgen öelda, et üks, kaks, kolmandik kaks kolmandikku jääb loomaomanikule ja üks kolmandik jääb loomale kuna see nii-öelda inimestele asjade selgitamine noh, paljude arusaamade ümberlükkamine või täpsustamine ja nii-öelda uute juhiste andmine on nagu väga tõsine selgituste loomsed, neid rohtusid, mida talle antakse nii sagedasti kui antakse. Ja ma olen täiesti veendunud, et loomaarsti jaoks on loom on patsient, tema haigus, millele keskendutakse. Igasugune info on teretulnud ja väga vajalik, et selles mõttes, et tuleb, tuleb rääkida kõik ära, mis vähegi teada on, isegi kui teinekord need nii-öelda küsimused tunduvad kummalised. Ja, ja ei ole mõtet jätta midagi rääkimata või midagi vassida, sest et noh tuleb keskenduda loomale. Loomaarst ei ole, ei ole politsei. Kui tihti tuleb sellist juhust, et kui lemmikloom tuuakse kliinikusse, siis kõige lõpuks teede mingeid tegevusi selleks, et see lemmikloom enam peremehega kaasa ei läheks. Tähendab sellist õigust ja meil ei ole nii-öelda loomapidamiskellelegi ära keelata. Ja, ja, ja kui jutt käib nii-öelda üllatumistest, siis sisehaiguste peale nagu naljalt ei üllatu aga inimeste ja inimeste leidlikkuse peale, kui nii võib öelda noh, ikkagi jälle ja jälle. Et kuigi aastatega juba hakkab tunduma, et enam mitte, siis siis siis keegi suudab jälle üllatada, see on kahjuks niimoodi. Aga loomapidamisõigust ära võtta ei ole meil mingisugust õigust. Me ei saa seda selles mõttes ka otseselt soovitada, nii et noh, seda meie, meie ülesanne on ikkagi teha nii-öelda märkusi selle kohta, et kas loom on pealtnäha, ärge koheldud ei ole õigel ajal arsti juurde toodud või mingil muul moel on näha, et omaniku hoolimatuse või halva kohtlemise pärast on loom kannatanud siis selliseid asju me saame lihtsalt nagu märkida, ära inimesele endale Ajakirjandus sai sel kuul lugeda seda, et ühe koera pärast olete küll endast välja läinud või vähemalt olete kirja kirjutanud just väikeloomaarstide seltsi presidendina. See puudutab seda kuulset retärievjueerite liit kelle on siis kunagi soetanud politseijuht Aivar Otsalti ja, ja, ja ongi selgusetu, kes selle koera pärast üldse praegu vastutama peaks. Reedel ütles siseministeerium, et täiendavat uurimist selle Lili piinade põhjuste väljaselgitamiseks ei tule ja asja menetleb keskkonnainspektsioonist või kas te ei karda, et ühe politseijuhi poolt ostetud koera piinade põhjuste väljaselgitamine jookseb kiiva? Ega minul ei ole siis või ütleme siis väikeloomaarstide seltsimees ei ole selles mõttes karta ei ühte teist ega kolmandat, et küsimus on selles, et ega noh, see oli tal üks juhus, mis on jõudnud päevavalgele Sest see kõik toimus tegelikult umbes aasta tagasi ja need vigastused ja, ja luud on ajapikku isegi kokku kasvanud, küll ilma arstiabita. Jah, aga ma ütlen, et, et siin on nüüd see, et kui, kui ikkagi see loomaülevaatus on näidanud seda, et looma on halvasti koheldud siis samamoodi peaks tegelikult ka teisi analoogseid juhtumeid käsitlema, et avalikkuse ette tuli see lugu tänu sellele, et tegemist on nii öelda tuntud või siis tähtsal positsioonil inimesega. Mina leian, et ühtemoodi peaks menetlema kõiki selliseid juhuseid ja kui inimesed on tähelepanelikud ja näevad, et, et nende naaber oma looma halvasti kohtleb ka sellest tuleks teatada mitte nii-öelda lihtsalt lihtsalt seda pealt vaadata ja mõelda, et küll on kahju. Aga antud juhul, et kuna kuna on see juhus sellisena välja tulnud, siis siis noh, loomulikult võiks võiks need asjad välja ikkagi selgitada. Ja noh, algusest peale jälgisin seda asja natukene. Minu meelest lähenemine oli võib-olla natukene vale, et taheti tõestada, et nüüd üks inimene tegi ja kui seda ei õnnestunud tõestada, siis jäi üldse lahtiseks see asi siis tegelikult mina leian, et ei ole vaja tõestada, et üks inimene ei teinud seda, vaid noh, ütleme kas see oli siis üks inimene, inimeste grupp või mis iganes. See oleks vaja loomulikult välja selgitada. Kas meil on palju väärkoheldud lemmikloomi? Seda väärkohtlemist on natukene võib-olla sel juhul vaja nagu defineerida, defineerida? Jah, et mis asi see väärkohtlemine on, ma julgeks öelda näiteks seda, et enamasti need asjad ikkagi juhtuvad teadmatusest mitte pahatahtlikkusest. Ja mina näiteks leian ka seda, et kui kui statistiliselt on, ütleme, seal üle üle keskea koertele, seal siis ütle üle seitsme-kaheksa aasta vanustel koertel on juba ligi kolmveerandil on mingisugused hambaprobleemid, mis vajavad käsitlemist. Siis ma arvan, et ka loomad või koerad, kes on aastaid kannatanud hambavalu käes, on väärkoheldud nii-öelda ja, ja kui siis ma ütlen, et inimene ikkagi tuleb arsti juurde, siis kui nii-öelda see looma hingeõhk muutub väljakannatamatult haisvaks ta ei taha enam süüa, kuna ta isa mäluda, ta on pidevalt loide tujukas siis kui natukene analüüsida, mis seal taga võib olla, siis tasub mõelda, et kui on ikka pidevalt mingi tohutu valu allikas, see on meeletu stress. Ja kui see kestab nädalaid, kuid isegi aastaid. Ja, ja kuidas saab aru, et koeral on valus? Vaat see ongi asi, mille tuleb ridade vahelt lugeda. Selle peale tasub alati mõelda, et kui loom on nii-öelda, käitub natuke teistmoodi kui tavaliselt või tema silmavaade on erinev või ta ei taha süüa mis iganes. Tasub mõelda, võib-olla tal kuskilt valutab. Ja, ja seda ei pea ju alati inimene ise teadma. Mis selle taga on, vaid selle jaoks on eriala spetsialistid, kes selle looma üle vaatamas. Ja, ja üks asi, mida veel ei tasu karta, on ikkagi see, et teatud teatud raviprotseduuride inimesed pelgavad, ütleme seal nurgas narkoosi tegemist või mingit muud, valusat või. Ja suurendavad, et koer kassi, ärka üles, hoiab lolli üles, ärkab. Põhimõtteliselt see on õige, see risk on alati olemas, ükski narkoos ei ole riskivaba mitte kunagi. Teisest küljest ei ole õige lasta loomal kannatada valudes nii-öelda, kui võtta asja looma seisukoha pealt, mis tema elu nii-öelda väärton, kui ta ainult kannatab suurte piinade käes, tal on kogu aeg kuskilt valus siis ma pigem soovitaks mõelda selle asja peale niimoodi, et pigem riskida. Teeme selle looma tervise korda. On väga suur tõenäosus, et see õnnestub. Kas te ise olete öelnud seda, et kui koer juba niutsub, siis see on juba nii-öelda viimane piir, sest päris looduses, kui hunt niutsuma hakkab, siis ta näitab, et ta on niivõrd abitu et ta on peaaegu kõigil ohutu ja tegelikult ta selleni jõutsumisega kutsub endale vaenlased, et Ligi, kes ta lihtsalt nahka pistavad. See on täiesti õige, selles mõttes seadetega loomadel on instinktid on seinud aastatuhandete tagant, kui nad elasid vabas looduses ja ja just nimelt, ega nad ei näita sageli oma hädasid välja ennem kui on tõesti viimane piir, et nad nii-öelda valudes kokku kukuvad. Ja jään jõudsemine sugugi ei ole ainukene või isegi mitte põhiline valunäitaja vaid, vaid nii-öelda selle jaoks on vaja seda silma, kes vaatab käsi, mis, mis tunnevad et, et see nii-öelda see valu leidmine on ikkagi noh ja las see jääb spetsialisti kätte, aga nii-öelda mistahes ebaharilik käitumine või liikumine või mis iganes muu eluavaldus noh, võib viidata haigustele, mida on vaja ravida. Mul on üks sõber, kes mulle õnneks küll Tarvo ütleb. Kui ma mingit arusaamatut juttudele räägin või lolli juttu räägin, siis ta küsib, et kas ma ei peaks oma peaaegu kontrolli minema. Et kui palju töö nii-öelda idiootidest lemmikloomapidajaid näinud olete. Ehk küsimus on see, kas seda ma loodan, et seda pahatahtlikkust on ikka vähem kui kui inimeste otsest lollust ja hoolimatust. No meie jah, ma arvan, loomaarstid kindlasti ei klassifitseerida inimesi nele rollidesse mitte rollides vaid pigem ikkagi üritame. Meie töö on ikkagi anda selgitusi, et mismoodi asjad käivad, et, et kui inimesed ei oska neid ise välja mõelda või on mõelnud välja, aga nad on nii-öelda natukene eksiteel, siis, siis on neil lihtsalt vajas suunata natukene. Et tegelikult need asjad käivad võib-olla niimoodi, et me ikkagi eeldame, et inimesed on heatahtlikud ja sõbralikud ja, ja on lihtsalt mingil alati mingis hulgast teadmatust. Ja, ja see teadmatus nii-öelda on, on ka selles mõttes ravitav, et igasugust igasuguse nii-öelda lolluse vastu on rohtu. On olemas nii-öelda. Koerainimesed ja mitte koerainimesed. Tinglikult öeldes kindlasti, eks lihtsalt väljendub selles, et kui palju inimesed oma loomadega tegelevad või midagi, midagi muud selle taga ei ole, ta näitab teatud suhtumist ja, ja kui hästi nad oma koera nii-öelda lugeda oskavad või kas seda kindlasti seda kindlasti ja see on ka asi, millega tegelevad nii-öelda koerte treeneris, kui inimene näeb mingisugust käitumist loomal, noh, ta ei saa tegelikult aru, mis selle taga on siis käitumisspetsialistid treenerid nii-öelda looma käies ja pilkudest kehakeelest tõlgivad selle sõna otseses mõttes meile arusaadavaks, jutuks, nii et me ei saa öelda kunagi, et loomad ei räägi ka haiguste puhul, lihtsalt see on see häda, et meie ei oska kuulata, ei oska vaadata. No loomakaitseseaduses vist on öeldud seda, et lemmikloom on loom, keda peetakse seltsiks meelelahutuseks. Et mida teha loomaga, kelle seltskond sul enam ei meeldi ja kes su meelt lahutab? Kui see asi on nii kaugele jõudnud, siis tuleb loomulikult mõelda ja selle peale, et mis taga edasi teha. Küsimus on nüüd järgmine, et erinevatel loomadel on natukene erinevad eelistused. Ja näiteks koera puhul koer on väga karjakeskne loom. Tema jaoks on oluline see kari, kellega ta koos on ja seda karjaste eraldamine, ehk siis tema perest eraldamine on tema jaoks väga raske. Nii et tuleb, tuleb mõelda selle peale, et kas on minu loom selline, keda ma saan viia varjupaika, keda ma saan anda teise peresse. Või kui ei ole nii-öelda alternatiiv perekonna leidmine võimalik, siis siis tuleb koer tegelikult eutreerida ehk magama panna. Sest on olnud juhuseid, kus loom enam ei sotsialiseeruda, ei suuda enam leppida uue keskkonna uue karjaga. Seda juhtub. Seda juhtub ka nii, et iga konkreetse looma puhul ongi erinev variant mida tuleks sel puhul kaaluda. Kui lemmikloom on pandud inimese poolt seatud tingimustesse ehk siis eeskirjadesse ja, ja kordadesse nii-öelda kirja. Et kui tekib küsimus, mida teha lemmikloomaga edasi, et kelle poolel on lemmikloomaarst looma või peremehe. Loomaarst on neutraalne kindlasti selles mõttes, et loomaarst saab ikkagi nii-öelda analüüsida olukorda, anda soovitusi aga, aga mitte öelda, et nüüd teeme nii. Sest loom on inimese omand ja, ja nii-öelda loomaarstil ei ole õigust looma saatusele sellisel kujul otsustada. Nii et inimestele tuleb alati välja pakkuda variandid, et teeme nüüd kas nii või niimoodi, et eks ta siis ise peate otsustama, mis on nagu teie jaoks kõige õigem. No kui hoopis nii, et peremees ei suuda koerast lahkuda või kassist või oma, ma ei tea. Mingist ussist või küünikust võis, ütleb, et ravige, opereerime, proovime veel. Lemmikloom on peaaegu nii-öelda ära rapitud, operatsioonilaual, aga ikka lõpetada veel ei taha. Mis te siis ütlete? See on kindlasti nii-öelda nagu raske moment, aga, aga ega siin ei ole siin ei ole ka mingit ühtegi muud varianti, vaid täpselt seesama, et kui see hetk on käes, siis loomaarsti soovitus on selline, et me ei suuda tagada selle loomale mitte mingit elukvaliteeti. Selles mõttes on kõige olulisem, et näiteks isegi kui me jätame ta nii-öelda ühte tükki siis ta kannatab palju haiguseid on selliseid, kas on see seotud südame hingamisteedega, mis on, ütleme siis võib lõppeda lämbumise ja kas see on mingisugused mingi liikumiselundkond, et ta ei saa liikuda, mingid närvihaigused, tekivad krambid ja nii edasi ja nii edasi, neid neid, selliseid haiguseid on palju, kus ei olegi võimalik ravida. Kas või see ballaadium, hobune käes, palju nüüd räägitud, eks ju, pandi lihtsalt murtud jalaga magama et kuskilt jookseb see piir, kui ei ole mõtet ravida. No täpselt nii on jah, selles mõttes, et, et nii niisama pidada ka sedasama ballaadiumit lemmikloomana ei ole otstarbekas. Ja just nimelt ei ole see loomale enam mingi elu. See on ainult nii-öelda meie enda mõtlemises, et et üritame teda ikka hoida veel päeva või aasta. Aga tegelikult loom peab elama oma haigusega iga sekund, iga minuti, iga päev. Nii et me ei saa nii-öelda olla isekad, kui me vaatame oma loomi. Aga mis puudutab üldse seda eutanaasia teemat, siis see on inimestele inimeste suhtumine on asjasse nagu ääretult erinev, et üks ühed ütlevad, et ei saa lasta loomal piinelda, loomulikult eks ole, kui on niisugune haigus ravida või seisund, et paneme magama, teised ütlevad, et iialgi ei pane käte vahele kuna nad tunnevad ennast pärast halvasti. Ma ütleks niimoodi, et tasuks ikkagi pigem nagu sellesse asja suhtuda, sellepärast leebelt, et eriti eriti nii-öelda ägedate haiguste puhul ja vanaduse puhul ühel päeval see juhtub nagunii. Ja meil endal on hea meel, kui see looma mõned tahavad meiega, aga sellel loomal on tegelikult väga halb need päevad olla meie noh, seda on nagu raske natukene võib-olla seletada, võib-olla natuke raske aru saada. Aga kui natukene mõtiskleda ja panna nii-öelda loom esikohale, mitte iseennast näeme neid asju natukene teistmoodi. Ja kui on, ütleme nüüd loomaarsti poolt sooritatud eutanaasia, siis see üldiselt toimib kiiresti ja valutult, nii et see ei ole mingisugune väga müstiline asi. Kas teie peamised patsiendid on teil niimoodi peas ja mälus ja käivad nii-öelda mõttes kaasas ka kogu aeg või teil on kindlasti oma oma lemmikkliendid? No kindlasti on, on nii-öelda kindlasti omad lemmikud, kes on saanud nii-öelda kuidas ma ütlen nagu tagasi toodud, kes seal seal ääre peal kõikunud, kes on tagasi toodud. Et on, on loomulikult oma lemmikud olemas, täpselt samamoodi on mõned asjad, mis kummitama jäävad, et ma oleks kindlasti saanud teha paremini, ma oleks võinud äkki teha teistmoodi. See on meditsiin, et see ei ole mehaanika, kus sa saad mutreid ja polte kokku keerata, need on elusorganismid, kus toimuvad teatud protsessid ja üldjuhul saame ikkagi väga ja väga palju loomi aidata. Selles mõttes on see töö niisugune üsna emotsionaalne, et kes, kes suudab nii-öelda seda raskust kanda, need suudavad seda tööd teha. Kes ei suuda, need, need, selle ameti peale ei sobi. Keerulisem operatsioon, mis on teil õnnestunud? Ei ole olemas niisugust ühte ühte konkreetset keerulist operatsiooni, sest et ei olegi olemas üleüldse kahte ühesugust operatsiooni iga loom on, iga patsient on ikkagi eraldi patsient keda, kellega nii-öelda tööd tuleb alustada, läbi viia ja lõpetada ja kestad peab paranema või tervist oma. Nii et neid olukordi on tegelikult palju ja palju. Nii et, et ja see kaasa arvatud, on nüüd selles kiirabi töös, et palju on selliseid, kes ikkagi tänu sellele, et kiiresti jõuti reageerida, kiiresti aidata on pääsenud. Aga neid juhtub sageli nii, et ega, ega lõppkokkuvõttes seda, neid numbreid ju keegi ei hakka endal meeles pidama. Missugune on kõige ebatavalisem lemmikloom, keda te ravinud olete? No ma julgeks öelda, et minu jaoks ebatavalised on igasugused roomajad, meil ei käi neid küll kuigi palju, aga aga nii-öelda sellise iga igasuguste nende roomajate kahepaiksete nägemine tekitab paratamatult teatud elevust. Nii, ja, ja sellest tuleb uuesti raamatut ette võtta ja uurida, kus mingi asi asub ja mismoodi ta päriselt noh, ta ei ole ju nagu koer, eks tal on jah, juba organismis kõik asjad teistmoodi siis asi õnneks meil on noh, pigem arstid spetsialiseerunud, enamus tööd on ikkagi kasside ja koertega ja mitte lihtsalt kassi ja koera arstid vaid ikkagi meid on, on tekkinud nüüd ka eriala arstid nii-öelda eraldi, kes tegeleb rohkem nahahaigustega, kes tegeleb luu- ja liigesehaigustega, kes silmadega, kes kes millegagi imuga. Nii et jah, see see, et nüüd saaks teha kõiki asju nii-öelda alates hiirest lõpetades teisega, noh, see nagu päris õige ei ole, ma leian, et ikkagi inimene, kellel on mingisugune nii, et nii-öelda keerulisem või spetsiifiline loom. Et ta peab leidma üles selle, selle arsti, kes on antud valdkonnaga nagu rohkem tegelenud missugune lemmikloomadele kodus on? Minul on koerad ja mul on neid kokku kolm, isegi meil on kolm saksa lambakoera. Aga nad kõik ühesugused olema kindlasti? No eks see on see, eks inimene valib millegi järgi selle tõu, eks ole, mille ta endale võtab kes, mille järgi ja, ja ma julgen öelda, et ei ole, mina olen saksa lambakoerainimene. Kas lemmikloomaarsti tööelus on rohkem rõõmu kui kurbust? Kindlasti, sest ega muidu ju ei teeks, ei jaksaks lihtsalt teha, et ega loomaarst lõppkokkuvõttes on ainult inimene, et ega inimesed loomaomanikud samamoodi noh, raskel hetkel. Kelle peale neil on ikka ennast väljend ja tihtipeale kui, kui loomaarstil ja samas on ikkagi see häda, et loomast on sõnumitooja, et ükski arst ei ole ühtegi haigust looma sisse nagu pannud. Ja, ja noh, emotsionaalselt on ikkagi see, et kui on on nagu väga raske ja siis tuleb üks selline tõeliselt hea nii-öelda panemine või patsient, ütleme, kes on mingist raskest seisust välja tulnud siis nii-öelda see, see rõõm kordades tasub selle vaeva kindlasti kohe. Nutavad kõik sõna otseses mõttes sõna otseses mõttes sedapuhku küll rõõmust. Öelge nendele lemmikloomapidajatele, kes ei suuda mõista oma lemmikloomi midagi toetuseks või, või õpetuseks või või ma ei tea suudetud koputada inimeste südametunnistusele. Mida teha siis oma lemmikloomaga või iseendaga kui mai tea, koer kipub käest ära ja, ja ei suudeta enam kuidagi taltsutada seda või, või lastakse koer lihtsalt hulkuma ja ollakse valmis nagu saatuse hooldaja oma lemmikloom andma? Esimene soovitus on see, mis juba nii-öelda läbi kõlas, et ärge võtke endale lemmiklooma. See on kindlasti number üks, et tasub ikkagi kaaluda seda vastutust just. Sest loom, ütleme, keskmine koer võetakse endale ikkagi seal kuskil võib-olla kaks, 13 14 aastat. Eks ole, mitte me ei võta teda mõneks kuuks endale. Ja teine asi, kui see otsus on ikkagi tehtud, siis tuleb käia nii-öelda professionaalide juures väiksest peale sellest hetkest peale sellest päevast nii-öelda, kui see loom on endale kätte saadud siis tuleb, tuleb esimesel võimalusel viiega arsti juurde üle lasta vaadata sest siis saab juba konsulteerida, kuna on vaja teha parasiiditõrjed, vaktsiinid, kasvatanud koerale mingisugust käitumisõpetust, anda kuidas teda toita, nii-öelda väga palju küsimusi on tihtipeale inimesed tulevad nimekirjad kaasas. Ja iseenesest nad on rahulikult mõelnud asjade üle küsimused kirja pannud, sest nad ikka pabistavad arsti juures ka sageli ja saavad konsulteerida, rahulikult asju arutada ja ja kui ma arvan, et kui loomaarst ei oska ise nõuanded oskab alati suunata kellegi juurde, kes mõne konkreetse spetsiifilise asjaga tegeleb. Nii et kaks asja kaaluge tõsiselt loomavõtmistega, millise looma võtmist ei ole üldse ääretult oluline. Ja kui loom võetud, siis uurige nii-öelda, kus ja kuidas on vaja temaga tegeleda ja kust otsida professionaalset abi. Aitäh Valdeko Paavel ja te saateaeg lõpeb õige pea. Siis oli see jutt, mida ma tahtsin just rääkida nüüd juulikuu lõpus, kui inimesed on ümberringi arutanud miks mõned loomapidaja, et oma lemmikloomade eest ei hoolitse ja nad nii-öelda saatuse hooleks jätavad ja mõned inimesed ka räägivad sellest, miks peaks lemmikloomadele üldse nii palju tähelepanu pöörama. Aitäh selle kainestava jutuajamise eest. Väikeloomaarstide seltsi president Valdeko Paavel, aitäh teile.