Üks suuremaid kaotusi eesti muusikale, täpsemini vokaalkultuurile oli Arno niitovi lahkumine 1944. aasta sügisel. Oli ju tema mitte ainult tore bariton vaid perspektiiviga eesti rahva rahadega välismaal koolitatud laulupedagoog kelle kooli edukus oli alles esimeste, kõigile nähtavate kuuldate tulemusteni jõudnud. Eriti kahetsusväärne on ka asjaolu, et meieni pole jõudnud ainsatki helisalvestus tema enda laulust. On vaid rida kriitika hinnanguid ajalehtedes, millest saame teada, et ta oli tõepoolest hea ja arukas laulja ning pedagoog. Arno nytofoli sündinud 1904. aastal Põlva külje all asunud Tilsi jahu ja viljaveski möldri pojana. Kui Tartus avati kõrgem muusikakool, asus Arno niitor sinna viiulit õppima. Siis aga juhtus õnnetus, olles suvevaheajal oma isakodus puhkamas ja abiks kodustes töödes sattus ulja noormehe käsi villa hundi kiidade vahele ja saadud trauma sundis igaveseks teda riiulist loobuma. Kuid jonni jätkus sellele tõmmata, ta asus õppima laulmist ja kuidas sellest räägib ta ise ühes tänasele järgnevas saates. Siit edasi viis tee teda laia maailma Belgiasse. Lieesi kus tol ajal asus troopilise kuulsusega teaduslik vokaalkunstilaboratoorium omandanud Vieesi konservatooriumis nii kõik lauluõpetuse peensused ja saladused pöördus ta tagasi Tartusse ja asutas siin oma vokaalstuudio. Aga sellest nagu ka Tallinna töödest hiljem nimetagem vaid, et ta õpilased valitsesid peagi nii Vanemuises kui Estonias. Kui varasemad vokaalstuudiod olid Eestis harinud peamiselt naishääli, siis Arno niituv spetsialiseerus just meeshäältekoolitusele. Tema õpilased olid ju kunagi sellised nimekad Eesti lavatähed nagu Harri Kaasik andei Krist, Jansen, Bruno paljus, Jaan Haabjärv. Ka Johannes lükki ja teised. Täna aga alustame Arno niitovi mälestuste avaldamisega. Nende olemasolu eest võlgneme tänu ta tütrele mailile, kes aasta enne Arno niitovi surma salvestas, need lindile Montrealis. Kuna need on tehtud kodutehnikaga, on jutuga kaasnev kahin paratamatu. Kuid kuna nende sisu võiks siiski olla huvipakkuv, vahendame nad eetrisse parandusteta. Millist Muhumaal oleks võimeline rääkima? Vaata, ma tulin selle pääle, et arvestades minu päritolu sünnikoht, üleskasvamise koht Ja aasta vahemik ütleme 1000 910 kuni 1940 möödus sõda Võrumaal. Meil oli Saaremaa, meil olid mulgid, meil oli Tartumaa ja meil oli Võrumaa. Nad olid raskesti erinevad üksteisest rahva iseloomu ja eri Muinasaega hilisemat muinasaega millestki. Kuuendate, ütleme, eluaastast pääle juba oli võimeline midagi mällu jätma ja silmade meelde jätma. Mitu Pulitega hakkan pääle ühest väga tüüpilisest, keda meie kutsusime seal r. On mõned niuksed elavad, elavad näited juud kohe. Teda armastati ta sellega, et kuule, Joan, nüüd suur elamine. Naistena olen päris kõrval. Küllap ei anide joonud kahte nendelt, kuhu kummalgi tema olid, temal oli täitsa. Siis niisugused meil oli ühteeni ja ersa noor ja käega häbelik tüdruk tuli ükskord kööki, silmad olid vesised ja ta oli parajasti käidud kraamimasmi, tööliste maja, mida kutsuti puistatud arr käis kõva kraami vastu ja kes hakkas rääkima, et mis siis, mis siis juhtuda, et et herra Jaanuliga kobinkina järele kudema seal kraavi. Isiku võtma ja see oli sepa jaani puut ainukene külapood mammaste linna pääl küla pääl nõrna ja siis Kohale jõudis siis nägi seal ennast tule ja röökija oli R ja L. Ja siis tagantjärgi oli kuulda, et Põlva kauplus plaado oli talle andnud raha, toon talle kast naelu Nonii siis naelad ära ostnud ja kodu tulles napsuheinaga võtnud vankri peale magama. Selle aja jooksul oli siis Ongi sealsamas koorvele metsas linna poole tagasi teise püstijalu vankri otsas ja röögib kõigest jõutud laadlandoomu laevad siia. Jaan oli haisu ninna saanud Tartu. Lutheri tooli, mida tollest ajast igaüks mäletab, kes neid näinud on nendel toolidel läksid tooli keskpaigad katki. Tekkis. Oh, mis mõnikord rebenes mõne halva liigutuse või pingutuse pool rebenes naist maja peal ei olnud ja kunagi seda ära ei parandatud ja seda ma mäletan ka, et kui siis Funa Erra jaan juhtus kunagi pingi pealkiri näiteks maad. Kogusid giga sinna ümber vaatama, et kas on midagi naerda, et midagi paistab käel nei, mille peale oli põhjust naerda ja itsitada. No aga mitte ainult see ja inimene istub, no mis siis sellest, no aga vaata tooli. Pojad kes märkasid, et midagi liigub seal niukse koha pääl hüppasid siis mängima ja krabama midagi, mis nad nägid. No muidugi, niukene liigutus võis olla ja neile üsna piinarikas, seda võib ette nõutava. Ta oli kannatanud tükk aega välja ja siis oli siis äkiliseks veas virutanud tooli, aga teisele poole vastus. Võru linnas mõdu vankriga kuumal suve On Põlvasse ja Põlvast välja sõites meie Tilsi poole oli Põlvamägi ilmuni kuumu hobune juba vahutas, ma tulin vankri pealt maha ja kõndisin ja sealsamas läks siis ka. On oma taluga surmaga mingisugused kaubaga heinad või muu ka mäest üles kõndides aega mööda ja nei. Häälega ja kui ma oma kõige esimesi õppe tunnikese hakkasin saama sääroni Põlva kihelkonna kool, tema olles siis õpetaja vist matemaatikat Ühte kui teist niisugust asja, mis jällegi väga omapärased, omapärased olid, tema rändas ka mööda külasid, rendi muidugi koguduse liikmete hulgas. Kösti asjandus, mina ei tea, mis need ametiülesanded olid, võisid teista kunagi, aga tõstri kohta oli teada, et ta oli, oli vinaarmastaja viinavõtja inimene. Ja ta kunagi ei läinud kuskile majja ja küsima, et, et lookas tilgakene, seda võite väga on vaja, Palvaini inimesed õppisid ära tema tema oma ütelus, mis tähendas seda, et tead ise ka, et mis ta mõtleb ja see küsimus ja alati kuist sirgu. Mis tähendas, et kas maja pälvina on see ütelus, õpiti ära, on ka elavdanud koos kuulsa ja teada, et. Paljalt seal istumisest tema kena aia pääl. Tal oli kaks tütart, üks vanem tütar läks veidikene libedale teele ja noorem oli hirmus tõsine ja õppis ülikoolis ja juudas midagi, sai Regina ja Liisbet ütelda kool tooli. Ükskord vanal Madisoni oli niisugune. Erinevad oma iseloomult, ent näe, lihvet leid väikega. Veeretas läbiva akna peale ja üteldi pampatarre kas seal oli ka ühte kui teistviisi ta armastas? Armastas muidugi, aga teda niikuinii kutsuti, kui oli leeripäeval kolmapäeval ja igasuguseid niisuguseid koosolemised ja, ja ristimised või muud Heiko ka. Ja siis tal. Koputas natukene heatahtlikult muidugi õla peale või Kurskele niiviisi või siis vajub kössi ja hirmuga kohe niiviisi, et see käsi oli kloori ja väga raske ja ja siis kõikidel nendel nägusatel, noortel naisterahval oli üks ainult nimi siis kuulda ühtlaselt midagi tundku, eliidi apendikene, kõik nad olid eliidi Apetikesed. Seal oli üks pime väikel. Pojakesed jäätanud natukene juhtus siis ka nii, et jalg läks alt ära ja ta prantsatas eestliku või puu pääle maa siis ei olnud ikka ikka esimene sõna koer roostet. Et. Ok huumorimeelega, kes oli väga vaene ja oli oma omaette mõtisklenud, kõvama oma häälega, kohe mõtisklenud korra niiviisi, et oleks vaja katta vabandusega veskile minna. Aga ei, terringulphilt pääle panda. Hobused Kaiuruta, kyljest veel võiks rääkida. Ei tule nii palju meele. Siis mina praegu mõtlen selle peale tagasi et hilisemas elus on elukäik jõudnud ja sundinud mind õige mitmed võõrkeeled ära õppinud. Eesti kirjakeel. Oma väljenduste ja grammatika poolest ja, ja kõik nii ja ma ei osanud seda kirjakeelt üldsegi mitte, kui ma olin nii väike ja nii nool linna läksin. Ja see tuli mul õppida, see oli esimene võõrkeel. Või ema direktori juurde. Ja öeldi, sised kastaadio, mis tuleb teha, kui tahad, et su poeg või tütar õpib edasi selles koolis. Anna moodi oli. Nimetatud küla esimesed poisid kokku ja ilma noodipaberita ja ilma muusikat teadnud, aga midagi laulsid ja pidasid oma veidi ja kõik ja puha aga kahjuks ma ei saa nendest rohkem rääkida, aga ka neid mitte ettelauda. Midagi seal, mis oludes ja kuidas ja kelle inimestelt küla pääl nad katsusid mõnda naerda millegi poolest ja kõik, nii, aga nii rikkalikult on nendel ka sõnu, kuigi viis oli ilus ja, ja lambid on leidlikud ja sees need kõik need sisu on leidlik väga ja mis andis, avati mul imetada maju. Aga kahjuks ma avalikult rahva ette neid too kuidagiviisi ei saa. Teeme selle jutt oli mitte kaugel. Ja selle koha nimi ja selle rahva nimi on Setumaa. Ka seal oli üks väga omapärane keel ja väga omapärane rabas ja täitsa omapärane huumoriga. Arusaamised ja siis sissejuhatuseks ma pean mõnda seletust andma, et kuidas setu vaatas oma maa ja selle piirkonna Kohtusse Kertule ei olnud. Olles ja poliitilise arusaamise poolest toolil ka nendel väga väga omapärane vaade, näiteks meie ütlesime Pätsi kohta riigivanem, hiljem president Männa. Aga setule ei olnud, ei reisivanematega presidenti, pätsu ajal päts oli Eesti case. Poolest ei erinenud nad palju mente ütle meeldib keele peensuste poolest selles mõttes, et ka setu keeles üks niisugune väikene mustavõitu sõna ei tähendanud midagi, seda ei pandud paak üteldi kohe välja ikka selge sõnaga, mida oli vaja ütelda, vette peidetud kunagi uusi kliente kirjanduslikult või peenevas keeles või mõnda mõis mõista või? Ei, seda ei olnud ja ei pandud paak. Ja kui nad ütlesid, et märts oli Eesti keisri siis üldiselt tuli keisri kohta sõltuv ka niisugune arusaamine, kuda ütlused. Oma külarahva kooselus jalgu naabritega rääkides. Nendel oli ka üks niisugune ühteise nöökimise anne ja nendega huumoris. Mõnigi kord peitub niisugune kõne huumor, milles mõtlen tükk aega kuulaja ükskord järele, mis ta tahtis ütelda ja kuidagiviisi, et, et ta ei naernud ja õhutanud sind häbematult kombel mitte välja. Aga ta. Üksküla peal teab, missugune teravmeelne ja vaimukas naine, temal on ja öö oli looja töine, ka siis kiidab takka Jörg q. Riina Santma Liinale. Tagasiloa, ja mis ta siis seletas oma eidele seal see oli see, et külm arr pea. Ja niisugused õelad koeralt kes käisid ja veristasid järjekindlalt sigadel, taguotsad ära neid ja tema ei kannatanud enam kauem niisugust asja välja. Ja kaebas. Mitte kanda. Ja üksi advokaat. Olid ülekaalus inimesed, eriti proua, oli väga raskelt ülekaalus ja papa oli ka peaaegu sama priske. Ja kui siis need armastasid pärast poe kinnipanekut jalutada järve kaldal kaldaäärseid vaidled kaldale. Sellised olid siis eesti kunagise laulja ja pedagoogi Arno niitovi meenutused oma noorusaastate keskkonnast Põlvamaalt. Ta suri seitsmeteistkümnendal oktoobril 1989 Montrealis. Järgmisel nädalal jätkame Arno liitovi mälestuste vahendamist. Juttu tuleb siis eesti heliloojatest.