Jätkakem täna kunagisi Eesti laulja ja laulupedagoogi Arno niitovi meenutustega. Kui eelmises saates rääkis ta lapsepõlvest mällu sööbinud Põlva Setumaa lugusid siis räägib eesti heliloojatest nagu eelmised, nii ka tänane salvestus on tehtud kahe Montrealis ARNO niitovi. Kodus salvestas ta tütar Mairi niitav kes elab Rootsis ja mängib tänaseni Rootsi raadio sümfooniaorkestri viiulirühmas. Juhiksin tähelepanu detailidele, mida meie mineviku muusikast on seni vähe räägitud. Eeskätt muidugi tähelepanekud selle ühe või teise helilooja karakteri kohta. Väga huvitavad on ka teated ühest muusikalisest rühmitusest, millest praktiliselt pole varem kusagil juttu olnud. Me teame kirjanduslikes rühmitusest Eestis aga et on esinenud ka muusikalisi sõpruskondi rühmitusi. Sellest varem räägitud. Niisiis Arno niitov pajatab. Tema juhatab naiskoori ja ja kavatseb Vaata mängisime muidugi nagu seal mõned korrad läbi, et ma sain oma esimese, Marie. Esimene mulje oli kuidagiviisi. Kasvas aastate jooksul, nii et me tegime selle Aastate jooksul Eduard Oja loomingu vaadata nii, et mida iganes paras pole, kirjutas iga kord. Kuulus raskemeelsed. Inimesed mõlema vaimuinimese vaimukad, andekad raskemeelsed äärmiselt eestimeelsed ja Eesti ise meedik. Ja. Juhtida tähelepanu klaverisaatja puudusele või ulatusele, alt või ülevalt, mis oleks liiga kõrge, liiga madal või liiga. See võib iga iga globivaid. Eduard Oja oli assistent või teadmine, juba arusaamine inimese. Nii palju ta kirjutas. Õieti olid need asjad mulle kõik vastuvõetavad. Võimalikult niipalju, kui mul on omadusi Toetada sõnade pääle hääl mulle kõrvapoja vahule ja kunagi parandada ega muutega ette heita, millega maast. Ja ma enam ei mäleta. Millal ma. Suurem ja laulu ettekanne või sisu ja mis iganes traagiline ja kuidagi õisi, et inimeste reageerimine oli väga omane. Tee alga, loodi aiva liitlasi keset Tartus aastal 1930 on Eduard Oja e-poe. O. Kuule ja kõik ja ja muuseas, on see siis ka plaadi pääl olemas 1938. aasta üles. Ma ei tea, aga peaks olema alles sellepärast, et vaikses Molikus pärast Kuigi välismaale läinud eestlased Eesti päritolu kaupmehed tellida ega madistada Lähemaid andmeid? Kõikidest oja lauludest kõige raskem klaverisaatjale on sügisemaru. Tähendab ta lauljale ka kerge on jõudu palju vaja. Meeste sõbrad harvade, kui mul läheb Kolme tähega uue ja kuidas see kõlab mõnes teises keeles ja mis sellega tuleb teha siis rahvas niiviisi, et mina tegin ettepaneku ja sellega kui kõik teised nõus ja see jäi pojale külge head maalt ära tulekuni. Labori. Me olime kõik noored ja see oli oja, alkoholi küsimus. Kandis hästi oma kõhna ehituse ja kehakaalu kohta, andis hästi kandis linna. Kunagi ta rääkis ikka juttu ja kõik niiviisi, aga sihkuda puri. Sügav arukene jooksis Emajõkke. Sünnitamise ja puhkuse ajast. Need on ikka magusat sõnaoja kohta kui, kui helilooja kohta, millel ei ole enam tegemist minu kui laulja baritonihäälega aga niisama informatsiooniks. Oja. Mul oli väga mitmesugust muusikat veel ja mõnigi kord väga silmapaistva eluga. Ma mäletan, et Tartu meeste selts tellis tema käest kantaadis ja kanti siis Tartu kontserdil, et väga hea eduga. Ma mäletan ka seda, et isegi tolleaegne arvutus nimetasid geniaalsuse Maiquiavad juures sellel teatrist saatel. Juhiks ja sellega ühenduses ma võin ütelda nii palju, mis on, öeldi teadmata, et Karini oli üks meist sõrmede otsas loetavatest inimestest Eestimaal, kes oli absoluutkummidega mis tähendas, et kui tema koori juhatas ta ei tarvitanud mete helilauda, ei läinud mitte klaveri juurde, et tooli kätte anda. Vabu ja ikka niiviisi, et Tubin oli ka kuskil läheduses kui, kui, kui Karindi liikus meie hulga kunagi ringi ja tema nimi, muuseas enne eestist Rohkem tema kohta midagi ütelda, ta oli andekas inimene, lõpmata sõbralik ja ja huumorimeelega ja heatahtlik ja minu. Millised need kõik niisugused mehed nagu Haabjärv ja baritonid, siis Kristi Jansen ja vanad passid ja kõik need need vägevad, vägevad. Ja minu, kui lauljal ei meeldinud. LõpuNõmme ja pagasid oli kaks, ühte ei mäleta, aga teine oli Türnpu. Londoni taevatoimikutes ja ma kuulen veel vägevat häält. Ja siis ori, 16-ga me, me, me pühasid, Estonia kontsert on nagu tavaline koor, sona 60-ga ei suuteline. Gustav, Ernesaks ja isa on väga kauaaegset sõda. Tõepoolest mulje igatpidi, muidu, aga ta elas Tallinnas ja meie gruppi. Hoopis kuskil mujal. Ja väljaspool Ernesaks oli. Nende inimeste häälte üle hoolitseja Tartus. Ja ma olin mõnda aega seda tööd juba teinud kõigi häälde rühmadega. Kohta nende oli siis üks väga raske ja väga väärtuslik. Kõige väärtuslikumaid koorilaule, mis kunagi Eestis on tehtud ja see oli Mart Saare Ega ta ei võtnudki aidata. Aga jällegi laulu see Mart Saare laul laulu võitis, Tartu noaga. Oli arutatud. Huvitamine ja ei ole mõtet üldse kuskil mujal kui, kui, kui suplemise pääl ja nii suplemise kohtuli. Peedu Elva. Eestlased ei ole selle selle tühja sõna pärast nii, nii pirtsakad ja nii edasi ja see käis niiviisi, et miks ma saali kaua Täna, aga meie otsustasime niiviisi, et me laulame seda laulu Karlova lipule ja avame niiviisi, et iga laulja võtab veerand tooli madalamalt või kõrgemalt missugune kakofoonia siis välja tuli, aga mitte ka igav. Märkima harmoonilise akordi mõõdikese sinna sekka ei igaüks veerand tooni ja nii me siis laulsime selle äratus, lausist, lipule. Kokku, et ma sõidan rongiga Tartus ühe terve päeva peale iga nädal ja anna siis üks terve päev hommikust õhtuni siis individuaalhääle sääne Tartu meestele ise elades juba Tallinnas olime selles asjas kokku leppinud ja siis. Sündis nii kujunes äkki oli leidnud, et võistluse tagajärg, et see oli, sellel oli minuga. Et Tallinna mees seltsis teha üks koor 100 lauljaga Ernesaks arusaamine oli, et niisuguse hulgaga ei saa sa kvaliteet materjali häälte poolest kõigepealt oma kooli ja teiseks ei saa sellest painduvuse ja, ja värvide ja, ja kõla poolest kuidagiviisi, et kontsertkoori teha. Nii, et tema tõmmata. Kui ülesandeid ja koodi Ernesaksaga oli endastmõistetav, et igasugused Ma enda trükija kuludega esimese tsükli oma, Ove need olid kõik laulmata ja tundmatud. Ja siis oli mul siis ka võimalus igasuusse teiste esinemistel ka raadioraamatud ja, ja muidugi teised kontserdil solistina esinemised hakata neid laule tarvitama sees niisama nagu oja, puuri või karide puhul ma leidsin, et, et siin on tegemist lindiga. Minu etteheide oli tol ajal klaverisaade. Mida ma leidsin oma kõrva ja meelega, et, et need, kes tulid Elleri koolist ponid klaveri alal kuidagi õisi, võimelisemad, aga ometigi see on nii nagu, nagu, nagu võrrelda kasvõi Relfi korsekovi. Jaa, jaa, jaa, kutsusid mu poiss kodu, noh, tema soololaulud või mis iganes. Ometigi joon siis aegade jooksul nüüd leitud, et see konaline ja kalk ja klaverisaade, mida kasutas, kasutas muidugi see tuuakse uuesti uuesti jällegi välja mida kartus orgistreerimisele, kõigi teiste asjadega hirmutada ja. Looma hakkavad niisuguseid asju, see asi kestis selle ajani hoopis. Meie poliitilise olukorrad ja kõik vahetati jällegi uuesti koorijuht ja oli ka rendiseal ja ja lõpuks tuli tammpargis, leidis, et oi see hääleseadet vaja. Ja siis lõppes minu karjäär ka selle kooriga ja individuaalhäälisega koos ja ja niisama, Ernesaks, Ernesaks, mobilisi, eriti punamäkke. Tema läks Tallinnasse ära Venemaale mobilisatsiooni korral. Ja mina mäletan siis kah seda fakti, et mina kõndisin terve selle teekonna, kui huvilised punktini, kuhu nad kõik ühtekokku tuli, kõndisin kõrvaltee kuni sinnani. Ja siis poolest saadik laiali, mina Ernesaksa mitte enam näinud majule ka muidu temast isiklikult üldsegi ligemale 50 aastat läheb mööda, nüüd. Mees peeti Tallinnas Kuld Lõvi ja ma olin üks meid külalisi tol ajal elusalt pulma siis veel üks teine, mahlakas. Vabaski nägi või raigi teadlikkus sellest väiksest vihurist, mis juhtuks Ernesaksaga kontserdil? Tarvis, mille tagajärjel olid siis rinnaesise nööbi frakis pragi särgil hüpanud ära. Seda olid mõlemad korterid märganud ja meie tagantjärgi naersime. Kindlasti on, alla jääb Ahtri kõrts. Paat ja ja kui palju, kui kaugele ta oma pianistivõimet siis edaspidi müüsid, sellepärast et ma läksin õppima kaugetele radadele. Menu, belgia minek ja neli aastat seal äraolek ja kõik nii edasi. Meie meie kokku puuded katkesid. Aga ma kuulsin mitte tema enda tootvaid tehaseid. Et klaverikunstnikukarjäär jäi selle pärast sinnapaika. Et ta olevat käe üle mänginud. Elleri õpilane aga oli lihtsalt muusikaline anne. Ta kirjutas juba mõned soololaulud. Meeldivad natuke lihtsavõitu, kui võrrelda hilisema ja päris hilise Eduard. Tagasi tulin, siis olime ju kokkupuude avaline, algas sellega, et kõigepealt möödu selts, andis tema poisid dünaguuri kõik individuaalhääle säädmise osas minu kätte veerand tundi eratundi igale mehele. Seal olles loomuliku mind kasutati ka solistina väga paljudel üritustel. Siis. Google sealt välja, kaugel sellest ka üks väljasõit soolakaevandusse see on väga igaveseks ajaks meeles maa all soolakaevandus oli väga valge kohti, valge kristall ja valgustatud ja, ja muuseas oli seal ka üks Joona kristallidest ehitatud. Erakordsed ja haruldaselt ilus ja hästi. Nii on huvitav märkida, et pärast. Anna siis me seda ei teadnud, me kuulsime sellest alles tagasi jõudnud, et et meie tegu on palju pahandust teinud. Tagasisõit rongiga siis Krakowisse üle Varssavi ja jällegi kõik said ja öö oli ja tagasilaulud olid lauldud, kõikusid korda läinud minu toonud koorilaulud ja nii edasi. Ei, meie hulgas ei olnud ühtegi kohvikut. Igalühel oli natukene vaimu hea tuju mõttes vastastikused soovid ja kõik nii edasi. Minu ajal suurema osa oopereid. Midagi juhatas ka veel kolme. Juhan Simm on meelest läinud enam-vähem, aga muidu oli ikka Tubin ja tuginev oli niukene. Oma soololaulude iseloom ja nüüd on nagu kõik tema loomingu iseloomega mustaga koolilegi kirjutas. Ega see ei olnud enam Karl August Hermanni ka mõni kuni leidmisi oli Tobin, oli ta karjase laul või mõni muu ei individuaalne reaalne talent ja karakter ja, ja isiklik asi kusjuures. Ja niisama siis, kui võtta juba tema Engel lindudega ja ta higi laul jääliustikul ja no see on juba seal kontserdi repertuaar, luurekolded jaoks ja elu kudemiseks Meie jaoks ja need ei ole õpilaselamud, nii nagu ma olen ütelnud oja kohta ka et seda klaverit etendama, klaverisaade lahete mängida, kui elukutseline pianist ja niisama maksab veega või nagu elukutseline pianist ja väga elukutseline lauljahoogude. Andeka inimese kirjutatud on andev. On rohkem kui ükski teine elav eestlane on kunagi kirjutanud. Tarbemudeleid vanemale mudelile suurele tükile muusikajuure ja juured kiiruse tõttu pliiatsiga leitud noodipaberile ei saanud. Siis Olav Roots ütles, et, Vaata ja uuri, kuidas ta saju kohvi ei ole midagi parandada mis ühesõnaga tähendas seda, et tal oli. Ütelda kohe nii, et midagi enam parandada ei ole. Olav Roots hea dirigendina ja ka muusika meie no muidugi oli sellest küljest rohkem võimeline midagi ütlema, kui, kui, Kuhu keegi vähe? Klientide või öö ja päevaküsimus, et kas sa jääd või sa jää. Ja siis on mul meeles see veel, et Tartu linnas viimaselt jõuan veel enne meie põgenemist, mina põgenesin Saaremaale. Ja Tubin ütles siis veel ikka veel kõhklevad ja. No ja Toronto sündmuste ja Stockholmi kõlbude tõttu, et talle heideti ette ühte kui teist ja varustati igatpidi, nii ja teisiti ja Tubina kui inimesetundjana. Hukkamõist ei mahu, minu enge. Tubin oli. Saksamaal viibis Arno niitov, kees lingeni pagulaslaagris. Tan jätnud mainimata, et ta oli tihedalt seotud sealse eesti pagulasteatriga ja tal oli seal ka oma laulustuudio ja palju õpilasi. Küll on aga huvitav teada saada Sealsete heliloojate töödest. Nüüd räägib ta Jüri Mandrast meest, kellest kodumaal teatakse väga vähe. Jüri Mandriva suri 1970. aastal 63 aastasena. Poolti Norris. Kui ma jõudsin teisi keeli ja oli nõudmine esineda ja saatjaid ei olnud käepärast siis esimene kokkusaamine, kellel oli, ei maininud, aga ma tundsin siis mälu järele küll seda meest. Küllalt nii palju pianisti võist kaunikesti nooti lugeda ja väikese ettevalmistusega üüri saata. Ja ma olen mõnikord, siis hakkasid ära puutes, teised ka neid laulma. Kuna üldsegi seal ei vii ja väheteleriga laule kvaliteeti veelgi, oli hääle kvaliteet kontserdi jaoks, siis, siis sain hakkama sellega. Kuna jüri mandri loomingut meil praktiliselt ei tunta, siis siinkohal üks näide sellest Nipernaadi lipulaul muusikalist Nipernaadi teelahkmel Heinz riivaldi esituses. Ma olen ma Nii palju siis tänaseks Armo niitovi meenutusi. Nädala pärast toome ära ta mõtiskluste järje. Ta räägib natukene veel heliloojatest ja eriti siis oma õpingutest ja vokaal-peda Ovikas ning laulmisest üldse.