Mina olen maris Johannes. Täna räägime Andrus Saareste esseekogumikust kaunis emakeel. Kuulake kõigepealt kahte näidet. Esimene on pärit 20. sajandi algusest ja teine on sama tekst. Johannes Aaviku kirjutatud. Loeb Kaljo Oro. Eesti keelt on iseseisvuse ajal keelemeeste poolt küll tublisti arendatud nii et seal endisega võrreldes palju rikkamaks saanud eesti keelt on iseseisvuse ajal keelemees Sten küll tublisti arenenud, et nii, et see on suuresti rikastunud võrreldes endisega. Kuid iseseisvuse aeg oli liiga lühike, et selle arendamise viimist küllalt kõrgele võimalikuks teha. Kuid iseseisvuse aeg oli liig lühike, võimaldamaks selle arendamise viimist Rees vale kõrgusel. Sellepärast püsib eesti keele arendamise nõudmine ikka aktuaal kujul edasi. Seepärast püsib eesti keele arendamise nõue üha edasi aktuaalsena et teda tõest heaks väärtusliseks kultuura keeleks teha. Selleks peab temalt täitma kolme tingimist. Tegemaks ta tõesti heaks ja väärtuslikuks kultuurkeeleks peab temast teostatama kolm tingimust. Minu käes on Andrus Saareste kogumik kaunis emakeel ja tiitellehel ärksale eesti noorusele pühendatud. Nüüd on see 52. aastal kirjutatud artiklite kogum meie käes. Selle raamatu too üks initsiaatoreid on Urmas Sutrop Eesti keele Instituudi direktor Andrus Saareste kaunis emakeel, mis see siis on, on see nagu ajastu märk monument suurele keeleteadlasele või on sellel tänapäeva eesti keele seisukohast ka mingi nii-öelda praktiline väärtus, mis tast kasu tõuseb? Tõre? Raamat on tõesti monument eesti keelele, kaunile eesti keelele. Saareste alustabki seda raamatut pöördumisega lugejale eesti keel, vana Aulik ja armas maakeel see meie tundele ja sagedasti võõragi kõrvale kaunis keel on meie rahva põlisem ja püsivam vara. Ja see raamat on paguluses kirjutatud. Sellele järgnes ka teine osa emakeele lugemik. Ja tänapäeval ei saa me seda muidugi kasutada eesti keele käsiraamat. Selleks on meil olemas tõesti eesti keele käsiraamat, mille autoriteks on Mati Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Kust me saame teada, kuidas midagi peab kirjutama või kuidas midagi on. Aga selle raamatu nüüd esimene pool on eelkõige käsiraamat keeletundlikule keelehuvilisele lugejale, kes ei taha teada mitte tänapäeva eesti ortograafia reegleid ja mitte seda, kuidas miski peab olema vaid seda, kuidas eesti keel on kujunenud, missugused on tema murded. Missugune on eesti keele sõnavara, sõnavara, ajaloolised kihid. Missugused on soome-ugri Likud elemendid, missugused on laenatud elemendid. Teada sellist asja nagu missugused olid eestlaste nimed 13. sajandil see materjal, mis on muidu laiali pillatud teaduslikes artiklites tihti võõras keeles ja mida kuskilt mujalt ei saagi teada, nii et see on selline käsiraamat neile, kes tahavad teada rohkem eesti keelest selle kujunemisest ja kuidas muistsest hõimukeelte ühendusest sai tänapäeva eesti keel. Kui seda lausa eesti keele käsiraamatuna isa kasutada, siis vaatame teistpidi. Eesti keele arengulugu on Ühelt poolt uuritud, aga teisalt siingi tuleb ette ootamatuid hüpoteese või mõttemänge, kuidas Saareste sobib sellesse meie tänapäeva keele puslasse. Saarest sobib hästi, sest Saareste käsitlus eesti murretest on tänapäevalgi väga oluline, see oli üks esimesi ja tema jaotusest lähtutakse praegugi samuti pärast töö eesti keele sõnavara. Uurimisalal on niivõrd tähtis, et sellest võiks eraldi tundide kaupa rääkida aga tema pani aluse Eesti murrete sõnaraamatu koostamisele. Ta võttis Wiedemanni sõnaraamatu ja ASUS korrespondentide sõnaraamat abil eesti murdeid süstemaatiliselt koguma. Ja selle töö tulemusena on tal valminud mitmed murde atlased mõisteline sõnaraamat, neli köidet, 500 hiljem tehtud indeks juurde. Muud sõnavaralised uurimused, et see on, see on selline, millel seisab eesti keele uurimine praegugi. Aga ilmselt oli siin vihje hoopis teistsugusele valdkonnale. Nimelt on saarest väga revolutsiooniline eesti keele või soome-ugri keelte ajaloo käsitlemisel. Seal siis aastal 1952. Ta tahab on trükitud. Et Uurali keelsest rahvastikust eraldus umbes 6000 aasta eest ja nihkus pikkamisi kirde pool üks sõim, kelle keelt praegu veel kõnelevad, talle alistunud mongoli tõulised samojeedid umbes 20000 hinge ja nad elavad valge meri Jenissei jõe vahel. Mida see lause tähendab? Siin on lühikeses lauses on öeldud väga palju, siin on öeldud seda, et samojeedi ei ole soomeugrilased, vaid et nad on mongoli tõelised inimesed, kes on alistanud soome-ugri rahvastele ja kes on säilitanud soome-ugri keelekuju ja need rahvad ise on kadunud, kes selle keele neile andsid. Siin lauses on kokku võetud tegelikult see, mida Kalevi Wiik on oma paljudes raamatutes ettekannetes ajaleheartiklites kõnedes väitnud. Ja siin on ka kirjas see, mida alles tosina aasta eest said teada molekulaarbioloogid, kui nad väitsid, et uurali keeled on küll üks keelkond, aga on tegemist kahe täiesti eraldi inimrühmaga ja ei ole võimalik see, et oleks üks algkeel või selle kõnelejad eraldanud kahte rühma ja keeled oleksid isolatsioonis eraldanud, vaid peab olema toimunud selline mehhanism, et üks keegi võõras on õppinud ära soome-ugri mingi keele koju. Ja seda ütleb Saareste rohkem kui pool sajandit tagasi, lihtsalt raamatu sissejuhatuses mööda minnes. Aga millele ta siis tugineb, nii-öelda seda keelepuuoksa saagima hakates? Ma arvan, et ta oli haritud inimene ja iga haritud inimene jõuab sellisele järeldusele, kui ta tutvub mitte ainult keele andmetega, vaid antropoloogia andmetega ja see on ju ammu teada, et samojeedi don rassiliselt teistsuguse ehitusega kui et läänemeresoomlased, kuigi samojeedi keeltes on väga palju ühist läänemeresoome keeltega. Aga inimgruppide lahknemist ei saanud olla ja selle mehhanismi intuitiivselt ära tabanud. Tuleme sealt samojeedimaalt tagasi Eestisse, meil on selles keele elus ühed, kes on uue loojad, rafineeritud mõtlejad, meie keelemaailmas võiks olla see Johannes Aavik, siis on teised, kes korraldavad, normeerivad seda asja. No võtame vanadest meestest pea nimedest näiteks Veski ja muuk selle novaatorliku ja normeeriva teljel, kus on saarlaste kodu ja koht. Kindlasti ei ole ta normeerija ja, ja kindlasti ei ole ta ka mitte selline novaator nagu oli Aavik, et pigem on ta ikkagi uurija koguja, võib-olla olekski väga hea määratlus koguja, kes on kogunud tohutu materjali eesti keele kohta ja tema vist enda korjatud sedeleid oli peaaegu 160000. Sõna- sedeleid. Ei ole täpselt teada, mis sest kogu sai suur osa, ilmselt hävis sõjas midagi, ta sai Rootsi kaasa viia, põgenedes. Aga Rootsis pidin hakkama uuesti koguma, selleks, et välja anda mõistelist sõnaraamatut, pidi ta koguma, koguma ja koguma. Ta kogus kirjalikest allikatest talle kirjavahetus ka Eestiga. Ta sai siit materjali juurde. Ja mõisteline sõnaraamat ongi sellise suure kogumise tulemus. Ja kujutage ette, et kui te olete kõik kaotatud kodumaa ja materjalid hakata otsast peale sisuliselt otsast peale, kogumine et kõige kõige tähtsam sõna Ja see tähendab umbes seda, et kui mul on arvuti ja arvuti kõvaketas lendab õhku ja mul ei ole seda nii-öelda kopib eesti tehtud. Ei, see ei tähenda päris seda, ühe arvuti peal on nii vähe materjali võrreldes sellega, mida saarest oli kogunenud aastakümnete jooksul. Siin Eestis üks arvuti on tühiasi võrreldes tema kogudega. Ütleme siis, et andmebaas seda raamatut kaunist emakeelt kirjutama hakates tegelikult ta elas võõral maal ja võõras keel oli tema ümber. Kui palju selles oli sellist enese kui rahvuse teadvustamise vajadust, palju seal paguluse selline identiteediraamat. Pagulase identiteedi raamatutest erineb see täielikult. Seda ma küll ei julge öelda, et see oleks paguluse raamat loomulikult, et on selle raamatu üks mõtteid, et säilitada paguluses olevatele eestlastele eesti keelt, anda neile võimalus objektiivselt lugeda eesti keele kohta, mitte ideoloogilisi raamatuid. Pagulase silmus, need küll imelugusid eesti keelest või muinaslugusid pigem ja ka siin symbol piiri meie juures ilmus need samamoodi. Ta on pagulasele kirjutatud, aga ta on kirjutanud kõigele kodueestlastele ja raamat on teaduslik raamat, teaduslik, tõeliselt teaduslik raamat, ei ei lasendideoloogiatel sedavõrd painutada. 20. sajandi eesti kirjakeele arengu illustreerimiseks jätkame näidetega, loeme ette sama teksti kolmel eri kujul. Esimene on sajandi alguses, teine on Aaviku versioon ja kolmas 50.-te aastate väljalase ja millised on siis need kolm tingimust, mis muudavad eesti keele väärtuslikuks kultuurkeeleks? 20. sajandi esimene 10 esimeses järjekorras tuleb temal kaotada kõik vead ja ka need sajad halvad keelevormid, mis temasse praeguse ametliku õigekeelsuse kindlaks määrajate poolt vastu võeti. Teiseks peab eesti keel veel suure hulga uusi sõnade tüvesid vastu võtma, sest see sõnavara rikastus, mis iseseisvuse ajal sündis, ei ole kaugeltki küllalt. Kolmandaks tuleks ka terve rida grammatikalisi uuendusi tarvitamisele võtta, sest et nende läbi võidaks keelama paenduvuse peenikese, joonelikkuse ja ilu poolest. Alles siis, kui ta kõik need lisaväärtused saanud on, muutub eesti kirjakeel täiesti väärt kultuurkeeleks, millega paljuid mõisteid avaldada võib senisest hõlpsamini ja täpi pealsemalt. Mitte keegi ei võiks siis talle mingit arenemata olekut ette heita. Ka ei või siin nimetatud kolmest tingimusest ainult ühe või kahe täitmisega ennast piirata. Kõikide nende tingimuste, mida paljude tarvilikuks ei peategelane läbiviimine on praegustes oludes muidugi üle pääsemata raskusega seotud aga õnnelikumas olukorras, mille tuleku juures meie kahelda ei tahaks, ei oleks see siiski midagi võitmatut, vaid võiks täiest korda minna. Keeleuuenduslik keel teksti on lahkesti koostanud Johannes Aavik. Esimeses järjekorras tuleb temast kõrvaldada kõik vead ja ka need sajad halvad keelendid, mis temasse praeguse ametliku õigekeelsuse fikseeri võstati. Teiseks peab eesti keel omandama veel suure hulga uusi tüvisõnu, sest see sõnavaraline rikastus, mis toimus iseseisvuse ajal, ei ole kaugeltki Reesel. Kolmandaks ka terve rida grammatilisi uuendeid tuleks tarvitusele võtta, sest nende läbi võidaks keel painduvuse, peenejoonelise ilu poolest alles saanu ja kõik need lisaväärtused muutub eesti kirjakeel täiesti väärtuslikuks kultuurkeeleks, millega saab paljusid mõisteid väljendada senisest hõlpsamini ja täpsemini. Keegi ei võiks siis talle mingit arenematust ette heita. Ka ei või siin piirduda täitma ka ainult ühe või kaks mainitud kolmest tingimusest. Tegelik läbiviimine. No kõik need tingimused, mida paljud ehk veavad tarbetu maiks on praegustes oludes muidugi ületamatu raskustega seotud, aga soodsamas olukorras, mille tulekus Mei tahaks kahelda ei oleks see siiski midagi võimatond vaid võiks täiesti ründa. Keel 1952. aastal. Esimeses järjekorras tuleb temast kõrvaldada kõik vead ja ka need sajad halvad keelendid, mis temasse praeguse ametliku õigekeelsuse fikseerijate poolt vastu võeti. Teiseks peab eesti keel omandama veel suure hulga uusi tüvisõnu sest see sõnavaraline rikastus, mis iseseisvuse ajal toimus, ei ole kaugeltki küllaldane. Kolmandaks tuleks tarvitusele võtta ka terve rida grammatilisi uuendeid, sest nende kaudu keel võidaks painduvuse, peene joonelisuse ja ilu poolest. Alles saanud, kõik need lisaväärtused muutub eesti kirjakeel täiesti väärtuslikuks kultuurkeeleks, millega paljusid mõisteid saab senisest hõlpsamini täpsemini väljendada. Keegi ei võiks siis talle mingit arenematust ette heita. Ka ei või siin piirduda ainult ühe või kahe mainitud tingimuse täitmisega. Kõigi nende tingimuste tegelik läbiviimine, mida paljud ehk peavad tarbetuks on praegustes oludes muidugi ületamata raskustega seotud. Aga soodsamas olukorras, mille tulekus me ei taha kahelda ei oleks siiski midagi võimatut, vaid võiks täiesti õnnestuda. Siin raamatus on selliseid kui vaid eksperimente, kus üks või teine tekst on siis antud eri stiilis sisenete üks teeks näiteks 20 sajandi alguses siis Aaviku aegne tekste, siis viiekümnendatel aastatel üks ja see sama lugu siin on mustvalgel meile läbi mängitud see, kuidas keel on muutunud nii ja nüüd me oleme tänasel päeval 2006. aastal ja me loeme raamatut, mis on kirjutatud, esimene osa oli 1952, teine 1959, kui palju teie muutsite koos toimetaja Ülo Tedrega seda Saarestet eksti palju siin on redigeeritud, mis alustel seda on tehtud, kuna tegemist on siiski teadusliku väljaandega, siis see peab vist olema ka metoodiliselt paigas. Alustaksin vastust natuke teisest otsast tähendab selles hiljem ilmunud lugemiku osas ei ole vaja teksti redigeerida, sest see on eesti ilukirjanduse antoloogia 1524 kuni 1958 ja mis peab just näitama eesti keelt, kuidas ta on arenenud stiililiselt kui ka siis kirjaviisi poolest ka raamatus endas, küll me arutasime, et Ülo Tedrega palju seda, mida me tohime teha, mida me ei tohi teha. Ülo Tedre küsis väga paljudelt inimestelt arvamust. Tees sõnastusega kirja pannud. Mõned filoloogid pidasid eesti keele professori tekste nii pühaks, et koma ka ei oleks tohtinud muuta mitte filoloogid, eelkõige siis kirjandusteadlased folkloristid arvasid, et tekst peab olema loetav ja kõik võiks ära muuta, kaasajastada, kui vaja. Et sisu on tähtis, mitte vorm ja siin on jällegi leitud selline kesktee. Ta on säilitatud eesti keele professori kirjaviis, aga on ühtlustatud kui ta ise ei ole järjekindel mõningate vormide osas. Teiseks on asendatud mõned vormid, mis tänapäeval paneksid lugejat lausa muigama. Ja ei ole mõtet, et muuta raamatut selliseks naljakaks lugemispalaks, et näe, mis ta ütles. Kuidas ta ütles. Aga sellised muudatused on kõik raamatu eessõnas ära märgitud. Uurijat võivad lugeda ka esmatrüki seal raamatukogudes kättesaadav, kuigi mitte rahvaraamatukogudes enamasti. Ma loodan, et uus raamat on kõigile kättesaadav, nüüd aga see kirjaviisi muutmine üksikute sõnade ja vormide muutmine ei muuda raamatu väärtust mitte väiksemaks, ta muudab raamatu loetavamaks ja, ja tegelikult on see ikkagi näha, et see eesti keele-l ei ole päris eesti keele aastal 2600 on ikkagi natuke arhailine kõik aga loeme vanade autorite tekste, sest nad on teistsugused ja me vahel ei märkagi, et kui me ilukirjandust on toimetatud nii palju, et Koidula luuletustelgi, Koidula tekstide ka praegult juba väga vähe ühist ei parandata ortograafiat, vaid vahetatakse lausa sõnu välja. Sama Kreutzwaldi ka juhtunud, et teda on hästi palju toimetatud teatud aegadel Kristian Jaak Petersoni luuletusi ja nii edasi-tagasi toimetatud teda on vahepeal täitsa kaasajastatud ja siis hiljem jällegi natuke tagasi mindud tema algsete tekstide poole, nii et seda ikka ju. Mõnes mõttes on see huvitav mäng normiga kõik see, mis veel ei ole norm ja juba ei ole norm, on nagu kõrvalekalle. Kas on siis viga, on küsimus ka nende sama Saareste tekstide puhul, mis on viga keeles? See on väga huvitav kesimes keele korral, teate, kooli õpetajad teavad täpselt, mis viga on. See on see, kui eestikeelne kirjutatud tekst ei vasta kirjakeele normile. Aga üldkeeleteaduse esindajad ütlevad selgelt emakeele kirjute kõneleja ei saa kunagi eksinud. Et tegelikult on Saareste oma keelefilosoofias siiski seetõttu just väga sümpaatne, tema vist on nii-öelda selle rahva keele sõber või see rahvakee on tema jaoks nagu olulisem näiteks kui see Aaviku keelemäng või, või, või teistpidi see normi Ja kindlasti, aga tema keel on huvitav ja ilus, kui inimesed tahavad lugeda, seda raamatu kätte võtavad, see on erakordselt huvitav ja, ja isegi kui siin on väga palju näiteid. Esmapilgul näitajad segavad lugemist, tundub, et aga kui neisse süveneda, siis nende näidete kaudu tegelikult eesti keele rikkus avanebki ilma näidet, et on lihtsalt tühipaljas jutt. Aga kui lugeda läbi, siis leiame siit väga palju ja võib-olla et oluline on osutada ka sellele, et selle raamatu selline üks esimesi variante ei ole kirjutatud üldsegi mitte eesti keeles vaid sinuga kaasas kahjuks ei näe. Kuulete lehe keeramist võib-olla aastal 1932 ilmus Tartusse akadeemilise kooperatiivi väljaandel diesdneysch rahe. Ja siit üks veel väga oluline märkus Saareste kodune keel. Lapsepõlvekeel ei olnud eesti keel. Ta sündis perekonda, kus räägiti saksa keelt. Ja saksa keel ei olnud tema jaoks mitte kõige tähtsam keel maailmas seal ikka eesti keel. Aga ta arvas, et humanitaar haridusega inimesed peaksid esimese võõrkeelena õppima hoopis prantsuse keelt ja loodus-reaalteadustesse minema. Tehnikaala inimesed peaksid õppima esimese võõrkeele inglise keelt. Et saksa keele vastu tegelikult. Küll aga see on üldine noor eestiliks suund ka, sest kui seda saksa keelt ja selle alusel on see kultuur kasvanud, siis sa otsid ikka nagu kõrvalt. Aga huvitav on see, et kui me tema keelest räägime, siis näiteks tema mõisteline sõnaraamat on just prantsuse keele abil tehtud mõisted, on antud juurde prantsuse keele vasted, et rahvusvaheline lugeja saaks uurida eesti keele sõnavara. Aga sellest samast raamatust kaunis emakeel on üks hilisem edasiarendus. Neile, kes eesti keelt ei oska. Ja see on ilmunud hoopis inglise keeles ja kas see ei ole tema enda ainult tõlge, vaid siin tuli appi teine Välis-Eesti keeleteadlane Alo Raun ja kahekesi kirjutasid nad sissejuhatuse Eesti lingvistikas mis ilmus tegelikult ühes kohas korraga Saksamaal vispaadentse proomingtonis ka. Ja see raamat korda väga suures osas kauni emakeele esimest osa. Aga seal on ka paljas juurde pandud. Seda raamatut on, on väga paljud võõrad inimesed ka lugenud, aga neid, kes siin Eestis ta lugenud vana ei ole üldsegi nii palju on mõned kelsan riiulis, esimene trükk, mõlemad osad, aga lugenud. Meie kultuuris on mõned mehed, kes on andnud nime sõnaraamatutele, on Wiedemanni sõnaraamat, on saagpaku sõnaraamat, on, tähendab inglise-eesti sõnaraamat. Jaan Saareste, kas see on mehel nimeline sääramat annab kas siis keeleilmas nagu talle suurust juurde või? Kindlasti on see märk ja ma olen täiesti kindel, et, et käsu korras ei saa ühelegi sõnaraamatule anda autori nime nii, et inimesed seda kasutama hakkavad. Nad peavad ise suured olema selleks, et kõik inimesed hakkaksid päris nime, inimesi autori nime kasutama. Raamatunimena ja lõpuks võib juhtuda, et unustatakse ära, kes Autrollija teatakse ainult siis seda raamatut nimega. Nii on juhtunud näiteks saksa kultuuriruumis, kus Tuuden märgib saksa keele õigekeelsussõnaraamatut. Aga vähesed mäletavad või teavad, et tooden oli elav inimene, kes selle esimese väljaande koostas. Selles kontekstis nüüd, kui vaadata Saareste sõnaraamatu peale, siis tema seletav sõnaraamat on vist siiski rohkem nagu nii-öelda gurmaanide pala. Ei, sellega ma ei taha nõus olla ja ta ei ole, seleta vaid ta mõisteline sõnaraamat on sihuke tesauruse tüüpi sõnaraamat, kuhu märksõnade alla on kogutud kokku siis sõnad, mis väljendavad seda mõistet. Ma toon teile antud poloogilis lingvistika näite. Enamikus selle valdkonna õpikutes on kirjas, et eskimo, keel on väga rikas, et seal on paarkümmend sõna lume ja jää tähistamiseks. Ja seda on tõesti paarkümmend sõna. Kui me võtame Saareste mõistelise sõnaraamatu ja vaatame nende märksand all kui palju on eesti keeles sõnu lume ja jää kohta, mõelge natukene kuulajad, palju neid võiks siis olla. Aneid on võib-olla, et ligi pool 1000 eskimo eskimo kahvatub, nad on niigi valgel maal valged, aga aga nende sõnadega on seda, et, et mitte keegi mitte kunagi ei ole neid sõnu korraga tarvitanud. Need sõnad pärinevad eri murretest ja aegadest. Ja tänapäeval on suur osa neist sõnadest kadunud unustuse hõlma. Et Saareste mõisteline sõnaraamat on rikkalik varamu neile, kes tahavad leida sõnu mingi valdkonna kohta ja selle raamatu suur väärtus on see, et, et sõnad ei ole reastatud tähestikulises vaid mõistete kaupa. Indeks on juudetud, tähestikuline küll. Ja me oleme teinud ka elektroonilise indeksi mille abil siis arvutist internetist saab otsida sõnu. Ja kui me saame ilusti viited kätte, siis me saame ühest põhineljast suurest köitest vaadata Ta sõnu ka siis, kui nad esinevad näit lausete sees, mitte selle mõiste all, need me saame veel rohkem üles leida. See on erakordselt rikas eesti keele sõnavara kogu süstematiseeritud tähtis Nende tähestiku järgi on ka süstematiseeritud, aga tavaliselt siis esimese tähe järgi ja teise ja kolmanda tähe järgi mis ei aita meil sarnase mõiste välja kui sarnaseid sõnu üles leida. Sünonüüme, antonüüme. Aga mõisteline sõnaraamat on just sellise ehitusega, mis meil võimaldab seda teha. Seda kaunist emakeelt, seda kogumikku ja, ja Saareste sõnaraamatut võrrelda, siis milline Raamat, kelle kodus olema peaks? Millist lugejat üks või teine ootaks? Ei saa salata, Saareste sõnaraamat ei ole meil praegu küll ilmunud. Jah, ta on ilmunud Rootsis. Nad on ilmunud Rootsis sambooldade Rootsis jäi tiraaž läbi müümata ja tiraaži jäägid osaliselt ka veel köitmata poognatest toodi tosina aasta eest Eestisse trükiti juurde puuduvad poognad, komplekt eriti täis köited ja müüdi nende ettetellijatele, et Eestis on sõnaraamatu eksemplare päris palju olemas. Aga kas seda neid soovijaid nii palju oleksid, seda uut trükib ja ma ei tea. Aga mis on kellele, kellele, mis ja kaunis emakeel peaks olema kõigi kodus riiulil. Tema sõnaraamat on ikkagi neile, kes tahavad juba süveneda sõnavarapikkustes, aga samas inglaste kombel kamina ees võiks ta sõnaraamatut ka lugeda, võta lihtsalt kätte ja lugeda, mis sõnad on eesti keeles olemas. Uduga Ta, mis on olemas inimese kohta, mis puude kohtamistaimede kohta, mis ununenud talutööde kohta. Et seda kõike saab ka kaminas. Lõpetuseks küsimus, et mis teid ennast selle kauni emakeeletoimetamise ja korraldamise juures? Urmas Sutrop kõige rohkem nagu üllatas. Mis mind väljaandmise puhul üllatas, oli see, et fondid, kes rahastavad raamatute väljaandmist, ei olnud raamatu väljaandmisest üldse huvitatud. Et see oli üllatav sellises ühiskondliku ignorantsuse mõttes. Aga üllatav ja rõõmustav tot lugeda mõni lemmiknäide võib-olla ma armastan väga selle raamatu näiteid rekonstruktsioone eesti keele erinevates arengustaadiumites, tegelikult ma olen kasutanud rohkem ja mitte selle raamatu omivaid ingliskeelse väljaande hommikus on seda valdkonda edasi töötada põhjalikumalt, kus on need näiteid rohkem, aga ma võin teile ühe koha ette lugeda või jutu pisikesi juttu. Nii, tal on üks niisugune tore jutt, mida ta kasutab siis erinevate eesti keele arengust, raadio mitte näitamiseks. Ja see tekst on selline. Ma loen selle ette 18. sajandi variandist. Põhjaeesti keeles oli mehel kuri naine, kes sõimas ning Kyros hommikust õhtuni peksi meest meeskonnalt aasta kannat teisegi, kolmandal tap oma naise salaja mat maha tuli kolmalt kerge südamega tagasi ning heid magama. Südaööl mees, kuul koputust aknale, avab silmad ning vaatab välja heledalt Kuu Valol. Naine seisab akna taga lumehanges paljajalu. Tohoh tuppa selle mõrvalooga. Täna lõpetame aitäh Urmas Sutropi-le ja jutuks oli Andrus Saareste esseekogumik kaunis emakeel, kuulmiseni toimetaja maris Johannes.