Täna tahan teile tutvustada ühte Kanada eestlaskonna muusikakeskset kuju, pianisti koorijuhti ja heliloojad. Chars. Eriti otsitud on ta solistide poolt kui saatja kes suudab kiiresti reageerida erinevatele kunstniku natuurist tulenevatele tõlkitsustele, samuti repertuaari muutustele. Ta on väga tugev lehest lugeja ja arvatavasti hetkel tehniliselt täiuslikuma sõrmeaparatuuriga pianist Kanada eestlaste juures. Praktiliselt saatnud kõiki eestlastest soliste, kes Kanada ja USA keskustes on esinenud. Üks viimaseid meieni ulatunud koostöid oli tal Aavo kitaskiga kellega mullu salvestasime. Eesti Nad ei olegi enam kui pooletunnise programmi. Üks selles programmis oli ka Olavi aaria Evald Aava ooperist Vikerlased laulab Aavo kitask. Klaveril Charles Kipper. Liitu. Sama Ulavjaaria kõlas kitaski Egipteri esituses 1980. aastal Rootsis ESTO päevadel suurel galakontserdil kontsert kušeti kahe ja pooletuhandese pilgeni täissaali laval. Ja mõju sellel oli arvestades ka ooperiajaloolist tausta esitus kohta. Sest eks Olav Ki laulnud seda aariat jutele ju Rootsi pinnal. Mõju oli igal juhul erakordselt suur. Enam kui pool publikust olid teadagi õrnema soo esindajad ja paljud neist eakad daamid kelle juured kindlalt kodumaapinnas. Ja just nemad tundsid, et neid selles Aarjov kutsutakse unustama kodumaad ja kõike olnut. Sellest aariast kujunes tookord kontserdi meeldejäävaim number. Kuid oli muudki, mis tõugata Aavo kitaski Years Kipperi ühistööna tähelepanu vääris. Peebu aaria Gustav Ernesaksa ooperist Pühajärv samuti hästi vastu võeti. Aadu Oll. Et nad ei jaa? Jaa. Või siis kus me ei näe, ma? Ma. Mis kihi? Minu kõrval on režissöör tõsine eesti mees. Kogukas, kaalukas oled sa viimati kaalud palju? Su keha, kalur. Meie arvestuse järele 290 naela. See teeb umbes 130 kilogrammi. Nii et vägilasekasvu mees, muidugimõista ma arvan, et sa ei ole vist raskekaallane sportlane, aga sa oled raskekaalane pianist. No seda ma proovin teha, see on minu pea, alaja. Teen oma parimat selles. Teeme siis selgituseks, tegemist on Kanada eestlase Charles Kipperiga Torontost praegu tegeva pianisti koorijuhi ja heliloojaga. Palun räägi oma päritolust ja tekkinud muusikahuvist lähemalt, nii palju, kui sa mäletad. Olen sündinud aastal 1951 aprillikuus Toronto linnas. Ema isa tutvusid Rootsis. Abiellusid ema on pärit Narvast ja isand sündinud Kuressaares. Kahes Eestimaa ääreala nii, ja nii, siis kasvasin üles nas ja seitsme aastane poisikesena nagu kõik suuremas osas väliseesti perekondi rajal. Tahtsid oma lastele kõige paremat anda, mida nad suutsid ja tihti oli sealhulgas ka klaveritunnid. Ma alustasin seitsmeaastaselt pisut akordioni õppimisega ja siis kohe varsti mõni kuu hiljem hakkasin Toronto kuninglikus konservatooriumis õppima klaverit. Ja kui konservatoorium sai läbi, siis tuli sellele loomuliku tööna muusikaülikool. Just nii, ma võiksin vahepeal ka ütelda, et koolis õppides meie meil oli alkohol kui lõpuaastatel ja ka keskkoolis oli muusikatunnid, mis koosnesid peamiselt puhkpillide mängimisest ja sisemängisin tuubad, vaskpuhkpilli ja pasunat ja seal olles tekkis mul huvi muusikaõpetajaks saada, sest mul oli väga hea muusikaõpetaja sellel ajal. Ta oli minul nagu inspiratsiooniks eeskujuks ja otsustasin siis ronil, muidugi käisid samal ajal edasi, mis oli selle muusikaõpetaja ning nii kaks neid. Üks oli kanadalane George Kree aga teine eestlane Mati Sulev oli tema nimi tromboonimängija. Ja siis otsustasin, et tahan saada täpselt nagu nemadki muusikaõpetajaks. Ja minu teekond siis viis Ülikooli muusika fakulteeti siis lõpetanud konservatooriumi mee konservatoorium koosneb 10-st klassist kus on siis võimalik teha iga klassi lõpus eksam, mitte suundustikud, iga klase lõpus. Aga siis paras kümnendat klassieksamit tuleb diplomi eksam. Ja seda mul ei olnud veel saavutatud, kui ma astusin ülikooli muusika fakult Muusika fakulteedis siis jätkasid klaveri õppimist või spetsialiseerumist. Ka meie au endale, meil on niimoodi, et muusika fakolteedis tuli valida, kas, kas ala on muusikaupitamine, pedagoogi ja kontsert, helilooming, on see muusika ajalugu või on see helikunstide klass? Ja mina valisin sellel ajal muidugi muusikaõpetajate klass. Aga pidevalt siis need neli aastat, mida ma seal õppisin õpetaja osaks, eratunnid klaveri alal, minu peaalal ja siis juba nii teese aasta lõpus ülikoolis oli mul siis võimalike asele konservatooriumi lõpueksami diplomieksami ära teha. Klaari erialal oli siin õpetajaks, seal olid kaks Kanada pianisti üks oligi andmekäi. Ja teine oli siis beer suverään. Kaks tuntud nime Kanadas. Kas sa tegid läbi ka heliloomingu või kompositsiooni kursusi Kanada ülikoolis? Ja seal oli siis kolmandast vastas, oli meil võimalik valida kõrvalaine ja mina valisin siis kompositsiooni. Ja siis selle kõrval käisid muidugi kõrgemad teooria ained, aga siis ka kompositsioon oli. Kaks aastat. Õppisin kahe helilooja juures süvenemil Oskar Morovots. Ja teine Läti päritolu kohta oli Valdes kärans. Aga kas ka Kanadas tehakse läbi nagu klassikalise harmoonia vormiõpetuse polüfoonia ja need kursusel just? Kööki Ülikooli õpilastelt nõutakse kaks aastat harmooniaõpetust. Ja muidugi siis, kui ma valisin selle kompositsiooni kõrvalala, siis sinna sisse arvatud oli nii polüfoonia ja kontrapunkt ja niisugused kas neid aineid annab erialaõpetaja. Mis mõttes eriala õpetaja, see, kes annab kompositsiooni, kas neid aineid annab seesama, just nii jah. Ja siis ta tihti needsamad mehed olid siis minu, minu teooria õpetajad ka ja siis kusagil kolmanda, neljanda aasta sees, siis hakatakse tegema Vabakompositsiooni just nii ja kohe kolmanda aasta alguses, sest et meil oli kompositsiooni, mis oli kolm kuni viis, viis õpilast tulid kokku üks kord nädalas siis selle helilooja kompensatsiooni õpetajaga ja istusime siis koosises, näitasime temale, mis me oleme siis nädala jooksul saanud teha. Tema siis nagu ma ütlesin, need läbi ja arutastist ris andis meile näpunäited, mida paremaks teha. Nii et tehti tema iseloom ja tema maitse oli ka minu heliloomingus. Kahtlemata õpetaja maitse ja õpetaja suunamine, see on õpilased alati paratamatult kuigivõrd külge. Ma usun, et väli, soosti pagulasühiskond tunneb sind vast kõige paremini pianistina oled sa ju teinud kaasa paljudel ESTO päevadel nii solistina, saatjana, võib-olla Kanada eestlaskond tunneb sind ka koorijuhina. Aga kuivõrd Kanada eestlaskond tunneb sind komponistina, kuivõrd sa oled ise oma töid seal levitanud, ettekandmine? Väga palju, aga siiski sega on esitatud. Peamiselt. Mul on üks kiriku vaimulik laul. Kompositsioon segakoorile, mille nimi Jehoova koda, mida ma kirjutasin 73. aastal, suri nagu õpetaja tõesõna. Ja seda oleme korduvalt siis Torontos, kirikutes, nii luteri kui ka vabakirikutes ja onud ette kantud vabariigi aastapäeva aktustel. Isegi ühel viimasel laulupeol oli seda. Ja isegi ma olen kuulnud, et seda on siin Oleviste kirikus ka lauldud kas saatega või hakkab. See on orelisaatega ja Olev Eestis orkestri saade kasina tehtud. Ja siis kirjutasin soololaule ühe lauljannale. Ja tema nimi on Helmi Betlem. Kasid pärit ja mängisin aastaid tema stuudios stuudios. Kena. Ja see on muidugi, õppisin hästi palju eesti keelest ja eesti laulust. Ja diktsioonist ja nii edasi. Ja tema siis palus, ta teadis, et ma pisut tegelen kaheli loominguga, palus, et ma kirjutaksin talle paar laulu Betti Alveri sõnadele. Üks nendest on helde andja ja teine. On hing. Seda hingame siin salvestasime ja saame anda kuulata raadiokuulajatele. Nüüd esitavad Aavo kitaskija autor Charles Kipper. ITmees vurri. Ilmus. Õppepäeva. Minu ees on üks raamatuke üsna värske. See on pühendatud eesti muusikale ja tähistab siis Tallinna riikliku konservatooriumi ja Tartu kõrgema muusikakooli seitsmekümnendat aastapäeva. Nagu sellest selgub, olete Torontos nii tähtpäevi kahe muusika Alvo maanteetähtpäevi üsna pidulikult tähistanud. Ma näen, siin on diskussioon ja sümpoosion ja terve rida muid üritusi, sealhulgas siis ka kontserte ja ettekandekoosolekuid. Sellel on sõna võtnud mitmed-mitmed, tegelased, sealhulgas ka siis üks inimene Kodu-Eestist. Leo Normet aga huvitab see kava veel selles mõttes, et sina oled siin solistina. Ja nimelt esitad läbitaavessoni kontsert Hiina Sis klavessiini leia just keelpillidele ja sellega seoses võib-olla puudutaksimegi natukene kolleege. Mainisite Helmi Betlem just. Kaservi Petlemis stuudios õppis palju eestlasi tol ajal, kui sina seal olid. Ja õieti nendel aastatel ma võiksin öelda, viiekümnendates kuuekümnendates oli tal väga suur stuudio ja tema oli siis see nagu käskpunkt, kus siis kõik pagulaseesti, lauljad, eriti need, kes olid siis Ühendriikides, idakaldal, jaga Torontos Montrealis kelle olen nemad siis pöördusid nii repertuaari jaoks ja ka kui, kui siis see oli, oli sobiv ja võimalik ka siis laulutundideks. Ka seal stuudio õpilaste kontserdid toimusid just nii ma peaksin, ütleme, kõige rohkem olid need viiekümnendad ja kuuekümnendates aastates ja ka isegi 70. no nii 70 71, kes sul tuleb nimekamatest või väljapaistva matest meelde, kes eelmist Petlemi stuudios tol ajal õppisid sinu ajal, kellest sai pärast lauljad, ma peaksin mõtlema Iisraelile, Loosbercoli feimi Vetlemise juures. Ja oli küll, muidugi sellel ajal, kui mina mängisin Betlema stuudiosse istuma, enam ei käinud seal ja muidugi oli, siis oli juba lõpetanud sõjaline potentsiaal. Irena laosberg kindlasti. Ja ei tule praegu meelde, seal on mitmed. Need Lembit Haavessoni, seda kontserti nad me kahjuks ei tunne. Võid sa midagi tema kohta öelda, mis helikeeles see teos on kirjutatud. See on Ma võiksin öelda üsna tonaalne ja seal on väiksed niisugused nõksud juures, et, et ei ole nagu päris päris sõda. Aga siiski tema tomo inspiratsiooniks, ma arvan, oli, oli esimeses osas ise kivi valdi hästi palju akordide peal käigud ja nagu keelpillidele hästi palju mängida. Nüüd kaheksandikud noortasid, atrantantampentrantontontanud, klavessiin tada, tada, tada, tada, tada, tada, tarberantatatantanud. Walden Bachi-eelset klassikat. Ja siis teine osa oli niisugune rahulikum, kolmas osa näitas natukene huumorimeelt, ta tegi variatsioonid eesti rahvaviisile sauna taga tiigi ääres. Ja need siis oli üsna nii lõbusad variatsioonid, igasugused erinevad rütmid, erinevatest tellitavad, vahest Valts, vahest marss niisugused. Et pani kuulajaskonna kohe nii elama. On sul meeles, mitu variatsiooni seal oli? Kahjuks ei ole praegus umbes kuus või seitse sellel ümbruses. Nii tähendab see kontserdi ülesehitus on üldse huvitav, kõigepealt on käsitletud siis Anu Darlina Tartu õpilasi nagu öelda juba eesti klassikuid. Heino Ellerid, Mihkel löödi kibedalt, tõbine ka Pärt on nende hulka arvatud ja miks ka mitte. Teiseks on siis need, kes on Tartus ja Tallinnas saanud oma õpetuse ja elavad praegu saadas Roman Toi, Kaljo Raidi, Udo kasemets läbi Daves ja kolmas kontserdiosa, siis puudutab juba puhtalt kahte noort sümpaatset daamikesti Allikud Jelma miljoneid. Kes on vist ligilähedased sinu eakaaslased. Kas peaksin ütlema just täpselt minuealised? Ma tunnen, need mõlemad väga, ei, väga hästi. Olime nii-öelda koolivennad ja õed muusika pakulteedis, nendel oli muidugi see kompositsioon oli eriala. Ja mul on väga hea meel, et, et nad on nagu sellest kohapeal elukutse saavutanud ja ja nad on tuntud Kanada ühiskonna nii-öelda tõsise muusika publiku hulgas. Kui, kui heliloojad Kas miks risti halliku kalevipoja aineline ooper on leidnud ka Kanada ühiskonnas mingit vastukaja? Luum, Schwood, hüve. Otsioonisele kohta ja ei tunne seda väga hästi, et kas ta on või mitte. Aga seda on, kui ma ei eksi, paar korda ette kantud. Ja rohkema selle kohta ei saa öelda praegus, aga siis. Elma Milleri töid on ka mitmes kohas esitatud. Nii Torontos kui ka tema kodulinnas Hamptonis. Mul on vist isegi mõningaid andmeid jõudnud, et mõned Elmo Mülleri tööd on isegi premeeritud üle kanalalistel ülevaatustel heliloomingu ülevaatustel. Just Kanada riiklikus. Kindlasti mul tuleb meelde, et Christie Allikul on mingisugust perioodist ka üks klaverikontsert. Oled sa sellega kokku puutunud? Ei, kahjuks. Oled nüüd teist korda Eestis. Esimest korda. Nüüd siis ka muusikuna ja muusikalistes ülesannetes. Kuidas nüüd tundub koduma? Tunned sa seda kodumaana? Tõesti, ma võin, ma võiksin seda öelda mis on minu südames liikunud eriti viimastel päevadel, kui oleme toi autorikontserti teinud. Ja ma olen siis nii kokku puutunud eesti muusikutega. Kuidagi viis on niisugune tunne, et olen nagu tõesti koju jõudnud. Sest et tegeledes eesti muusikaga Torontos olen peamiselt seda teinud, asjaarmastajate ka ju neid, kes püüavad oma parim anda. Aga nendel ei ole selleks vastav ettevalmistus ja teeme, mis me suudame. Näitaks kooride ja solistidega seal. Siin ma tunnen, et olen täitsa omada hulgas elukutseliste muusikutega. Ja professionaalsuse mõttes ja professionaalsuse mõttes tunnen suurt rahuldust, siin ei ole seda tulnud viimastel päevadel eriti. Ja muidugi, Eesti on mu armas ka sellest, et mul on omal sugulasi ja ka minu abikaasa sugulasi, keda ma olen nüüd seekord eriti tundma õppinud. Nii et siin on palju, mis mind nagu köidab ja mida ma võiksin öelda. Armastan. Kas sul on olnud kokkupuuteid ka selle poliitilise õhustiku ka Eestis ja kas sul on selles suhtes mingisuguseid oma tähelepanekuid? Väga palju ei ole, sest et peamiselt minu huvi muusika ja ka oma sugulastelt tutvusi nagu üles soojendada ja arendada ja mitmel kohal olen neid esimest korda näinud, keda, keda meil üldse on saanud nagu oma silmaga näha. Nii et ma ei saaks öelda, et ma olen nii väga nii selles poliitilises küljest veel seekord veel huvitatud ja muidugi tunnen kaasa sellele, mis Eestis sünnib. Jälgime seda suure huviga Torontos, seda on pidevalt ajalehtedes, esikülgedel pidevalt televisiooni saadetes tunneli, seal suurt rõõmu, et, et asjad on läinud nagu vabamaks ja ühesõnaga võib rohkem nagu rääkida seda, mis tõeliselt. Inimene arvab Torontos elab ju veel palju kolleege. Kristi Allikusse Elva miljonisse juba tegid juttu läbis Taavessoni. Oled mänginud isekassaga pidamessonikovil, hommikul oled. Tal on jah, olen küll, oli kaheksa aastat Toronto Peetri koguduse või Peetri kiriku same, luteri kirik nende koorijuht. Ja siis oli mul nii meeldivaks elamuseks ka koos lämbidavasoniga musitseerida. Tema tihti saatis meie kontserte ja oreliorelil, jah, ja siis esitasime täna helitöid, mis on kirjutatud segakoorile, vaimulikult muusikat. Ja olen hästi hea sõber Kaljo Raidiga. Mängin orelit. Juhatan koori Toronto Eesti baptisti kirikus. Tema on siis selle koguduse praegu nakataja, olgugi et ta nüüd erru minemas ja on väga palju võimalusi olnud temaga musitseerida nimetatakse 14 ka viiulikunstnik Valdeko Kangro, kes elab nüüd Ameerika Ühendriikides. Tema tegutseb ka kirikuõpetaja on aga ka väga aktiivse viivaldajana. Novembris loodan temaga ühe kontserdi anda. Pennsylvania osariigis. On ju USA-s ka üks tore dirigent kes selle raamatu järele justkui ka oli. Torontos nendel tähtaegadel, kui tähistati Tallinna ja Tartu muusikaõppeasutuste juubelit. Tõnu Kala. Temaga ma sain alles siis tuttavaks, kui ta taanduse tuli. Tema on väga aktiivne Ühendriikides, bostoni linna ümbruses juhatab seal kammerorkestrit ja Käib oma isa jälgedes ka mingil määral täpselt. Täpselt üks väga andekas, väga andekas dirigent, peaksin ütlema. Kunagi ta vaimustas ka, kui helilooja on kuulda midagi tema hilisemast loomingust. Ei ole kahjuks jaa. Seal oli kunagi väga tore viiulisonaat. Kas Tõnu Kalam räägib eesti keelt ka veel? Räägib küll. Siin on veel ero watc vist ühe eestlaste väikese orkestri Julistore pillimees. Temal on ka mulle hästi palju kokkupuuteid olema isiklikult tuttavat oma perekonnaga ja temaga ma sain tuttavaks, kui oli 10 11 aastane poisikene aga juba siis väga andekas sotsialist ja viisime teda Toronto Eesti meeskooriga kontsertmatkale Ameerikasse Ameerika eestlaste käskustesse ja siis tema siis asinas juba suure menuga, siis tema on juba hästi laenanud. Kevadel ta esines Toronto sümfooniaorkestriga, ta on selle Toronto sümfooniaorkestri noorteorkestri. Kui ma ei eksi üks esimestest sotsialistidest seal tema siis tegi kontserdivõistluses sai kohale ja see, see, see preemia oli siivsetama, siis sai Toronto sümfooniaorkestriga esitada tšellokontserdi, mida ta tegi väga hästi. Temani topib Rootsis ühes muusikakoolis, kus on nagu tulnud kokku siis ümber maailma. Toredad ja andekad muusikud. Nii et praegu õpetaja Sa oled kindlasti väga paljud Eesti solistidega tööd teinud. Kes on sulle kõige eredamalt meelde jäänud? Alfred pisuke Rootsis aasta aega tagasi temadulisest Torontosse ja oli korraldatud siis naljas linnas kontserte ja ma pean ütlema, et see oli üks suurem elamus minule hästi nõudlikku repertuaari esitamises, nõnda ka sama lugu, mida esitati siin tema Tallinna kontserdil just hiljuti. Tubina sõit I lito siit ja sealt mõned teised olid ka nii et Eesti Radio Raili kontsert, kontsert viis ja nii edasi. Ja see oli muidugi väga intensiivne töö. Ja see nagu tõstis minu taset ka kõrgemale ja püüdsin oma parima taha peamised lauljate hulgas. Mul on väga hea koostajad Aavo vitaskiga. Tunnen nüüd, et ma olen vist nagu tema saatjaks saanud ja seda eriti ka siin Eestis väga hea koostöö olnud. Olen esinenud ka Allar Kaasiku ka, kui ta käis Torontos. Ei, see on vist kõik Narva kasvõi kokkupuuteid olnud Ingemar kurjusega. Aastaid tagasi oli, ma võiksin, ütleme nii. 10 15 aastat tagasi me tegime Kooser heliplaadi seitsmekümnendatel aastatel. Tema siis alustas perekonnaelu ja ja sai omale koha ülikooli juures, mis asub atova meie Kanada pealinnas. Nii et tema on seal väga-väga hõivatud ja ei ole hästi palju kokkupuuteid olnud. Olgugi, et hiljuti ta esines ühel Toronto Eesti meeskoori kontserdil kaks aastat. Tema on ju vist, kui ma ei eksi, nelja rahvusvahelise konkursi võit ja ja ja ta vist vahepeal töötas ka Saksamaal ja äärses ooperis ooperis, just. Ja nüüd on siis nagu pedagoogiliselt tööl, Ottawas ja rohkem. Ja ta töötab koos abikaasaga seal staabi kaasa, vist on ka laulja. Abikaasa on jah Kanada päritoluga ja ka väga nõutud solist. Aga seda plaati, mida sa mainisid, seda plaati tunneme sellest plaadist. Me saame praegu kohe midagi mekkida. Kuna nädala eest olime just eetris saatega Ingemar kurjusest siis siinkohal vaid üks muusikaline näide Charles Kipperi koostes temaga. Artur Kapi metsateel. Saatetunni lõppu ning kuulakem veel Aavo kitaskija Charles Kipperi esituses. Mõningaid salvestusi meie fonoteegis. Chacum Rossini Figaro kavatiin ooperis Sevilla habemeajaja. Ja lõpuks esitavad Avo kitaski ja Charles Kipper teile tuntud traditsionaali Emajõgi. No. Kui ka kui. Kui ka kui ka. Selliseks kujunes siis meie tänane ülevaade ühest tublist eesti pianist heliloojast ja koriivist antos chars Kipperist. Järgmise nädala saatetunni pühendame aga kahele naislauljale USAst.