Tere õhtust, kell sai kuus ning Päevakaja võtab kokku esmaspäeva 11. augusti olulisemad sündmused stuudios toimetaja Margitta Otsmaa. Eesti majandus kasvas selle aasta teises kvartalis 2,2 protsenti. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et Eesti majandusel läheb hästi, kuid järgmise aasta avaliku sektori palgatõus tuleb tagasihoidlikum kui sel aastal. Eesti majanduse põhiprobleem on eksporditurgude nõrkus, kaubandussõja puhkemine Venemaaga. Töövõimereformi eelnõule tulnud ettepanekud soovitavad reformi aasta võrra edasi lükata ning suurendada sissetuleku piiri, millest alates hakkab töövõimetoetus vähenema. Kiisale asuvate Eleringi avariireservelektrijaamade õlipüüdmisseadmest sattus eelmisel kalal keskkonda reostunud vett, mis võib sisaldada kütuse, õli, jahutusvedeliku ja tulekustutusvahujää. Praeguseks on reostus likvideeritud. Ukraina teatel ei ole kavas sõjalist operatsiooni riigi idaosas peatada ja tsiviilelanikke kutsutakse üles Donetskis Lohanskist lahkuma. Iraagi uueks peaministrikandidaadiks sai parlamendi asespiiker kalapaadi, kes kutsus iraaklasi üles ühinema islamiäärmuslaste barbaarse tegevuse vastu. Viimsisse rajatakse riigigümnaasium. Tegu on esimese kokkuleppega riigigümnaasiumi loomiseks Harjumaale okaspuu või tulevikus jääda muutuvale kliimale. Allani leiavad Tartusse kogunenud teadlased, kes arutavad muuhulgas ka tehismetsade rajamist. Eesti võib hiljemalt aasta pärast saada oma etenduskunstide esitlusfestivali valdkonna esindajate vahel tuleb kokkuleppele jõuda selles, kas teha festival olemasolevate ühendamise baasil või luua see täiesti nullist. Nii arvavad Soomes Tamperes eesti teatriesitluskava korraldajad eesti etenduste edu Soomes kinnitas meie noore teatri värskust. Nimelt Zürichis algavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel on esimesel päeval võistlustules Eesti medalilootused Gerd Kanter ja Rasmus Mägi. Ilmast nii palju, et öösel ja homme päeval sajab hoovihma ja on äikest ning õhutemperatuur on öösel 15 kuni 20, homme päeval 19 kuni 25 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Eesti majandus kasvas selle aasta teises kvartalis 2,2 protsenti. Indrek Kiisler uuris, kas tegemist on hea üllatusega või mitte. Aasta esimesel kolmel kuul oli Eesti majanduslanguses võrreldes möödunud aastaga vähenes siis sisemajanduse kogutoodang ligi kaks protsenti, teine kvartal näitas aga aastatagusega võrreldes üle kaheprotsendilist kasvu. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et tema jaoks pole majanduskasvu taastumine küll üllatus. Sissetulekud on kiiresti kasvanud, tarbimine kasvab, tunnetus, et majandus kasvab, leidis kinnitust, see on kõige-kõige tähtsam ja need väiksed statistika muudatused tegelikult ka sellele kahe koma kahele protsendile ilmselt veel järgneva, nii et me ei ole nagu väga lõplikus numbris kinniga. Samas eksport jätkas vähikäiku vähenedes aastaga 3,5 protsenti. Seda rõhutas ka riigikogu majanduskomisjoni liige, IRL-i kuuluv Tõnis Palts. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul on Venemaa kehtestatud sanktsioonidel edaspidi mõju nii töökohtadele kui ka sisekaubanduse koguproduktile. Sanktsioonide otsene mõju jääb umbes 0,3 protsendi kanti SKP-st, märkis Oja. Ka rahandusminister tunnistas, et eksport on Eesti majanduse murelam. Välisnõudlus on, on nõrk, ta on pikka aega mäe majandust pidurdanud ja sellest me oleme rääkinud, on suurepärane, et siiski kasvatamata sellele toimub. Äsja kuulsin ühte raadiointervjuud, kus üks prominent ütles, et eksport on see, mis meid rikkaks teeb. Üksteisele tootmine, see suurendab ainult SKP-d. Noh, nii ka ikka ei ole, et kui me teeme ühiselt söötja kaupu vahetama ka siseriigis, on ikkagi ju hea luu parandamine, et mitte töötamine on see, mis ei paranda heaolu. Aga muidugi ekspordivajadus väiksel riigil on väga suur, sest me peame enamiku asja sisse ostma ja selleks siis ka enamiku toodangut välja müüma. Erakonnad ja huvirühmad esitasid riigikogu sotsiaalkomisjonile oma muudatusettepanekud töövõimetoetuse seaduse ettevalmistamiseks. Sotsiaalministeerium soovib reformi jõustamiseks aasta võrra edasi lükata ning suurendada sissetuleku piiri, millest alates hakkab töövõimetoetus vähenema. Kui esialgu pidi piiratud töövõimega inimese toetus hakkama osaliselt vähenema. Peale seda, kui ta teenib 641 eurot kuus, siis muudatusettepaneku järgi hakkab sissetulek vähenema peale üheksakümnekordset päeva härra, mis on 2015. aastal 960 eurot. Seega saavad tulevikus töövõimetoetust keskmist palka teenivad inimesed. Nii ütles minister Urmas Kruuse. Oli tegelikult kartus, et kui töövõimetoetus hakkab vähenema madalamalt piirilt, siis inimeste liiv tööle saamisel võib-olla pärsitud ja see ei motiveeri nii palju. Kui me soovime, et erasektor oleks initsiatiiviga ja positiivne kogemus nendel tööandjatel on ju näidanud, et vähenenud töövõimega inimesed saavad hästi hakkama siis on oluline ka see, et riik võtab eeskujuks vähemalt 10 protsenti nendest inimestest avalikku sektorisse tööle võtta. Keda me oleme kavandanud aastal 2020. Muudatusettepanekuga pööratakse enam tähelepanu erivajadustega töötajate lisakulude katmisel. Inimeste töövõimet hakkavad hindama töötukassa töötajad, kes on saanud selleks vastava koolituse. Vajadusel võivad nad töötaja suunata ka arsti juurde. Ministeerium tegi ka ettepaneku lisada töövõimetoetuse programmi töölesõidu toetus. Urmas Kruuse ütles, et just hindamismetoodika on selle reformi alus. Kindlasti kui tervise infosüsteem muutub veel ülevaatlikumaks ja paremaks ja me saame ka kogemusi selle reformi käigus siis kindlasti on mõistlik ka tegelikult luua tingimused, et see hindamine toimub täiesti ühes kohas. Tõepoolest, täna töötukassa vastutab selle hindamisest ja vajadusel saadab siis inimesega ravikindlustuse ametisse. Kui me räägime puudega inimestest, siis neid on selles sihtrühmas ainult pooled. Ülejäänud inimesed tegelikult puude hindamist ei vaja. Kiisal asuvate Eleringi avariireservelektrijaamade õlipüüdmisseadmest sattus eelmisel nädalal keskkonda reostunud vett. Egert Pärna palus Eleringi kommunikatsioonijuhil Ain Köstnerile juhtunut selgitada. Eelmisel nädalal pääses meie õlipüüdmisseadmetest välja reostus, tõenäoliselt reostunud vesi ja see vesi võib sisaldada erinevaid aineid, mis seal avariielektrijaamades kahtlusel on, et võib-olla õli, õli ja kütust, mootorite jahutusvedeliku ja ilmselt ka võid seal olla ja tulekustutusainet vahuainet. Kas on mingeid informatsiooniga põhjuste kohta? Sellega on nii, et sellised ained kogutakse kokku kui ühte maa-alusesse mahutisse sealt mahutist on see aine välja pääsenud, on tegelikult selline siiber või luuk vahel, eks, ja mingil põhjusel on see luuk lahti läinud. Võis olla tegemist inimliku eksitusega, ei saa välistada, ei oska öelda seda, kas keskkonnaohtu või tervise ohtu inimestele sellega niimoodi sealsamas, kus vedelik siis nii-öelda loodusesse või siis väikse Oya atus on tõesti naa veepea pinnal õli, õli või kütuse, naftasaaduste res kilet. Ma isegi käisin eile seal minu silma jaoks on seda nahani võib-olla 50 meetri ulatuses kraavi peal, aga, aga mitte kaugemale, eks, et selle kokkukogumisega juba siis kolleegid eile tegelesid kutsutud kutsutud Meie firma käest selle vee sealt kraavist nii-öelda koos selle kihi õlikihiga ära korjas. Samas on muidugi diretselt võimalik, et see saastus on levinud ka kaugemal, näiteks keskkonnainspektsioon on võtnud seal analüüse ojas ka kaugemate Kiisasulasteks oja lähedalegi sadulas edasi. Reostusaine täpne koguse kontsentratsioon ei ole praegu teada ja nii siis keskkonnainspektorid võtsid nii elektrijaamadelt tooriumilt kui ka ojast reostusproovid ja esimesed proovi tulemused saadakse käesoleva nädala lõpuks. Kuna saastunud vesi liigub Kiisa elektrijaama lähistel voolavast sooojast Keila jõkke, siis palub keskkonnainspektsioon Keila jões praegu mitte ujuda. Möödunud reede varahommikul lülitus avariiliselt välja Eesti-Soome alalisvoolu ühendus Estlink kaks. Eleringi teatel oli põhjuseks lühis ühenduse tagasivooluahelas. Ülehomme saabuvad Eestisse kaablifirma esindajad, kellega koos selgitatakse välja rikki asukoht. Täpne põhjus. Jam koostatakse tegevuskava avarii likvideerimiseks. Estlink üks ühendus on jätkuvalt töös. Edasi aga välisteemad ja Maria-Ann Rohemäe. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiesindaja Andrei Lõssenko teatel ei ole kavas sõjalist operatsiooni Ida-Ukrainas peatada. Täna kella üheksase seisuga on kokku tapetud 568 ja vigastada saanud 2120 Ukraina sõdurit. Me kutsume taas kord tsiviilelanikke üles Donetskis Luganskis lahkuma, sest seal viiakse läbi operatsioon nende linnade vabastamiseks terroristide tapmiseks. Lõssenko sõnul peab Ukraina sõjavägi pealetungi jätkama, et ennetada mässuliste ümber paiknemist ning varustamist. Täna teatas niinimetatud donetski rahvavabariigi uus liider Aleksandr Zahhartšenko, et kavandavad lähipäevadel valitsusvägedele vastulöögi andmist, kuid ei kommenteerinud öeldut detailsemalt. Iraagi šiiitide parlamendiplokk esitas parlamendi asespiikri haid Arrallabadi uueks peaministrikandidaadiks ning president Fouad Mazumb. Alustan moodustada uus valitsus, vahendab Reuters. Uus peaministrikandidaat paadi kutsus oma kõnes üles iraaklasi ühinema islamiäärmuslaste barbaarse tegevuse vastu. President mosoomi otsus määrata abad uueks peaministrikandidaadiks võib Iraagis veelgi suurendada poliitilisi pingeid. Nimelt otsustas Iraagi kõrgeim kohus täna, et praeguse peaministri Nuri al-Maliki juhitud valimisblokk õigusriigi allianss on suurim Parlamendis, mis tähendab, et ta võib jätkata oma ametis ka kolmandat aega. Aprillikuiste valimiste järel peaministri kohusetäitjana tegutsev maalikki on vastu seisnud sunnide kurdide osa šiiitide ja regiooni teiste riigi esindajate kutsele astuda kõrvale vähem vastuolulisema valitsusjuhi leidmiseks oponeerida Maliki süüdistanud riigi lõhestamises. USA välisminister John Kerry hoiatas maalikid võimu külge klammerdamise nimel põhiseaduse rikkumise ja jõu kasutamise eest. NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni sõnul on suur võimalus, et Venemaa võib Ida-Ukrainas sõjaliselt sekkuda, vahendab Reuters. Rasmusseni sõnul ei ole näha ühtegi märki, et Venemaa tõmbaks oma vägesid Ukraina piirile järjest tagasi. Me näeme, et venelased kasutavad humanitaar ravi ettekäänet sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja oleme märganud ka sellist vägede koondumist, mis võib viia ebaseaduslikku sõjalise tegevuseni Ukrainas, ütles Rasmussen. Venemaa väidab aga samal ajal, et ei saada Ukrainasse paar missiooni enne, kui kõik osapooled sellega nõustuvad. Lääneriikide esindajad on kinnitanud, et Vene vägede sissesaatmist Ukrainasse nähakse igal juhul kui invasiooni, mitte humanitaarabi. Ja nüüd on tulnud teade Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiesindaja Andrei Lõssenko sõnul on Venemaa koondanud Ukraina Venemaa piirile 45000 sõdurit, rohkelt sõjatehnikat, sealhulgas 160 tanki ja 1360 soomukit ja president Vladimir Putin, ütles Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga peetud telefonivestluses, et Venemaa koordineerib Rahvusvahelise Punase ristiga humanitaarabi saatmist Ukrainasse. Ja uuesti kodustel teemadel nimelt Viimsi vallas kirjutati täna alla kokkuleppele haridus ja teadusministeeriumi ning Viimsi valla vahel, mille kohaselt rajatakse hiljemalt aastaks 2018 valda riigigümnaasium. Tegemist oleks esimese riigigümnaasiumiga on pealinna piirkonnas Egert Pärna lugu. Viimsi vallavolikogu esimehe Jan Trei sõnul on uue kooli vajadus vallas olemas juba järgmise aasta sügisel. Napib vallas kohti esimesse klassi, sama probleemi ees on mõne aasta pärast ka gümnaasiumiaste. Mingis mõttes on ka riigigümnaasiumide rajamine Viimsisse suureks leevenduseks ära lahendamaksis tulevikust tekkivaid gümnaasiumi koolikohtade defitsiiti. Kaudses mõttes tähendab ka riigigümnaasiumi rajamine seda, et me oleme ümber organiseerima oma tänast Viimsi keskkooli ja, ja tulevikus, kui riigigümnaasium rajatakse Viimsisse, et me tõstame ka piltlikult öeldes Viimsi keskkoolist oma gümnaasiumiosa välja, paigutame need riigigümnaasiumisse ja see vabaneva pindade osas on meil plaan siis kindlasti ära paigutada ka meie algklassid. Uue gümnaasiumi õppesuunad töötatakse välja ministeeriumi ning kohalike omavalitsuse koostöös. Viimsi vallavanema Andres Kaarmanni sõnul võetakse arvesse praeguse Viimsi keskkooli tehtud tööd õpilaste ning lapsevanematega. Õppesuundade osas Viimsi praeguse keskkooli sulgemine on kohalike elanikega läbi arutatud ja probleeme pole oodata. Viimsis on seda riigigümnaasiumi asja juba vähemalt pool aastat, neetud kohtutud on nii lapsevanematega, õpilastega kui ka teiste sotsiaalsete partneritega, et mis, mis teistes omavalitsustes on võib-olla hirmu tekitanud, nad on näinud, kuidas need koole on loodud, noh ütleme sellist umbusk on vähem ja pigem nad näevad ikkagi selles võimalust, et koduõuel on, ütleme ikka Eesti mõistes täiesti tippkool. Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on plaanis aastaks 2020 avada riigigümnaasium igas maakonnakeskuses eesmärgiks on kvaliteetse ning ühtlase gümnaasiumihariduse pakkumine üle Eesti. Nii-öelda filosoofia riigigümnaasiumite taga on olnud selles, et gümnaasiumiharidus peab olema valikuterohke, ehk siis õpilane peab saama sellist haridust, mis vastab tema huvidele, sest just selline haridus suudab õpilase maksimaalselt hästi valmistuda õpinguteks kõrgkoolis ja see ootus on kindlasti ennast õigustanud. Praegu näiteks Viljandi riigigümnaasium tänu sellele, et seal on üle 500 õpilase, suudab pakkuda tegelikult tervelt seitse õppesuunda, seal saab õppida näiteks kuute võõrkeelt, et on selge, et väiksemad gümnaasiumid ei saa sellist valikut pakkuda. Koolimaja tarvis korraldatakse ideekonkurss, uues koolis peaks tööle hakkama viis paralleeli 540 õpilasega. Eesti okaspuumetsad võivad soojema kliimaga sattuda ohtu kui mänd peab muutuvale kliimale paremini vastu, siis kuusk vähest niiskust sedavõrd ei. Taluteadlased soovitavad sellest ja muudest teguritest tulenevalt hakata tulevikus rajama pigem lehtmetsi. Tartust jätkab Merilin Sarapuu. Tartus toimuval rahvusvahelisel konverentsil arutlevad teadlased metsade kasutamist muutuvates keskkonnatingimustes. Eesti Maaülikooli vanemteaduri Kalev Jõgiste sõnul käsitletakse ühe olulise probleemina tehismetsade rajamist kalevi. Jõgiste. Tehislik ökosüsteemide suureks Probleemiks või noh, ütleme siis niimoodi, et väljakutseks inimeste jaoks on just nende stabiilsus ja me püüame muidugi otsida või püüame leida seda tasakaalu momendid, mis meil lubaks tuleviku jaoks prognoosi teha. Aga paraku on just olukord selline, et nende uute ökosüsteemide uute koosluste puhul on see ka riskantne ettevõtmine nende käitumist ennustada. Higiste sõnul oleks teismetsade rajamisel vajalik tulevikus keskenduda pigem lehtpuu teistutamisele, kuna need puud võiksid olla tulevikus vastupidavamad. Kalevigiste. Üldiselt soojenemisele soojenemisega kaasnevad veel mitmete kliimailmingud, sademete määra muutus ja kiirgusrezhiimi muutus. Nii et siin on tegelikult terve kompleksiga tegevust tegemistega. Üldiselt arvatakse tõepoolest niimoodi, et okaspuud olles nagu vanemad evolutsiooniliselt ei suuda nii kiiresti järgi tulla nende kliimamuutustega. Soome ülikooli teadlane Timo kuuluvainen ütles samuti, et mõtlema peab sellele, millised keskkonnatingimused võiksid olla 100 aasta pärast ja sellest lähtuvalt käituda metsade majandamises. Praegu. Palju kuuski, kuid probleem on selles, et kui suled muutuvad kuumemaks ja kuivemaks, siis kuusk saab kannatada ja nii ka Eestis. Kui juhtub, et kliima muutub kuumemaks ja kuivemaks, siis mänd saab sellest pigem kasu. Mänd on kuivale vastupidavam, samas kui kuusk jääb. Merilin Sarapuu Tartu. Ja vahetame teemat. Soomes Tamperes lõppes eile Põhjamaade suurim teatrifestival. Koos fookuses olnud eesti teatrietendused olid väga menukad. Tõnu Karjatse teeb kokkuvõtte. Eesti teatriesindatus Tamperes hõlmas kogu festivali kavast kolmandiku. No 99 suur nügimine ja projektiteatri raam, tühermaa tõid, saalitäis kiituse pälvisid kabaree risoomi mutanttants ja Soome-Eesti ühisetendus, köök. Silma hakkas eesti teater, mitte ainult soomlastele. Tampere festivali publikut oma minimalismi hämmastanud tühermaa sai festivalil ka kutse juba järgmisele teatrifestivalile, mis toimub Poolas. Festivalil nähtud Soome ja Eesti etendusi võrreldes hakkas silma see, et ehkki soome teater on tänapäevaste probleemidega tegelenud kauem ja rohkem kui Eesti teater on meil siiski märgatavalt rohkem sotsiaalset teravust, psühholoogilist sügavust ja vormilist julgust. Samas on ka festivalil ju aeg loetud ja paremad, sealsed etendused võisid lihtsalt märkamata jääda. Eestisse juhtub Soome ja ka muud Põhjamaade teatritega häbiväärselt vähe, et täit pilti saada. Teisalt puudub meil endal teatri ja muude etenduskunstide esindusfestival, kust võiksid oma noppeid teha teiste riikide festivalid. Hillar Sein Kultuuriministeeriumi teatrinõunik. Ja ma arvan, et noh, kultuuriministeerium ei hakka seda kohaldama ega looma, ilmselgelt see peab olema kostes olemasolevatega, et nullist uue loomine ei ole selles väga veendunud, et mis siis saab nagu olemasolevatest, pigem on see, et kas on meil võimalik mõnda olemasolevat näiteks kokku liita ajaliselt, see on kõige suurem mure kõige keerulisem koht selles või siis võtta leppida kokku ühe festivaliga, keda siis hakatakse sinna suunas arendama. Eesti kultuuriesindaja Soomes Liisa Ojaveer ütles, et töö Soome ja ka teiste Põhjamaade etenduste toomiseks Eestisse on juba käimas. Meil siin need plaanid järjest süvenevad, et seal on muidugi mitmeid rahastus, küsimusi tuleb lahendada ja kõike seda aga, aga meil on Põhjamaade nõukogu rahastusallikad, kus me saame, saame seda kindlasti taotleda ja kui on juba mitu põhjamaa riiki, kus Eestis, siis see oleks täiesti reaalne. Väga-väga tore oleks, ma arvan, ma natuke hakkan selles suunas mõtlema. Ma arvan, et siin nende suurepäraste koostööpartneritega ka südamel ja festival või siis just nimelt teatriagentuur ja Jagnoosik draama kooner, Põhjamaade niisugune draamanurk siin nendega koos võiks seda kindlasti teha. Kas võib juba järgmise aasta peale mõelda, siis ma kardan, et need on liiga vara, varajased plaanid, aga, aga ma ütlen, et me hakkame kindlasti selles osas liikuma, et võib-olla teeme mingi niisuguse väikse pakkumiseks eelroa ja siis vaatame, mis, mis edasi saab, aga võib-olla, et näiteks aastal 2016 juba täiesti reaalne. Sünoptik taimi paljak räägib nüüd pikemalt ilmast. Eelolev öö jooksul pilvisus tiheneb, kogu Mandri-Eestis sajab vihma, kohati on äikest. Nelja kuni kuue tunni jooksul tuleb mõnes kohas üle 10 millimeetri vihma. Tuul puhub öö hakul Sisemaal lõunakaarest viis kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis saartel ja läänerannikul edela- ja läänetuul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Pärast keskööd pöördub tuul ka Sisemaal järk-järgult läänekaarde soojem 15 kuni 20 kraadi. Homme hommikus kandub madalrõhulohk Eesti idapiiri taha, me taevas saab selgemaks. Päeva peale areneb aga rünksajupilvi juurde ning kord siin, kord seal tuleb, et vihma võib ka äikest olla. Puhub edela ja läänetuul viis kuni saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 21 kuni 25, vihmahoogude korral aga alla 20 kraadi. Järgnevate päevade ilm on muutlik, kolmapäeval on vihmahooge enam Lääne-Eestis ja tugeva edelatuule, puhangud ulatuvad 16 meetrini sekundis. Päeval on uus äge madalrõhkkond Kesk-Euroopast tulekul, see toob kaasa tiheda vihma. Homme täpsustame, kas tugev sadu jääb Peipsi järve taha või katab ka Ida-Eesti. Sooja on öösiti 11 kuni 15, rannikul kuni 18, päeval 20 kuni 24, sajuhoogude all vaid 17 18 kraadi. Spordisõnumitega on valmis Juhan Kilumets Homme algavad Zürichis kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused. Kolmapäeval on võistlustules Eesti medalilootused Gerd Kanter ja Rasmus Mägi. Kanter astub kettaheite eelvõistlusel ringi esimeses grupis, kus on heitejärjekorras üheksas. Võistlus algab Eesti aja järgi kell 18 15. Esimeses grupis heidavad ka Robert Harting Virgiilus, Alekna ja Zoltan kevago. Kell 19 45 alustavad teises grupis võistlust Märt Israel ja Martin Kupper. Tuntumatest meestest on teises grupis Piotr Malachowski, Tin virich, Maarjo pestanu kvalifikatsiooninorm on 64 meetrit, edasi lõppvõistlusele pääseb 12 paremat. 400 meetri tõkkejooksu Euroopa hooaja edetabeli juht Rasmus Mägi jookseb kolmandas eeljooksus, mille start antakse kell 12 16. Jaak-Heinrich Jagor stardib teises eeljooksus. Kokku on kavas viis eeljooksu, kust edasi pääsevad iga jooksu neli lähemat ning ülejäänud meeste seast neli kiiremat aegadega. Esimese Eesti koondislase alustab Zürichis võistlemist, aga Andres rajab kümnevõistluse esimene ala, 100 meetri jooks on kavas kell 11. Null neli. Kell 11 34 stardib naiste 1500 meetri jooksus Liina Tšernov. Kell 13 50 teeb meeste 400 meetri jooksu eelringis esimese etteaste Marek Niit. Euroopa meistrivõistlustel ei osale hooaja edetabelis kolmandat kohta hoidev Horvaatia kettaheitja Martin Maaridž, kelle dopinguproovist tuvastati halb analüütiline leid. Naarits, kes on tänavu heitnud 67 92 sai läinud reedel Horvaatia antidopingu agentuurilt vastavasisulise kirja ning seetõttu määrati talle asjaolude selgumiseni ajutine võistluskeeld. Itaalia korvpalliklubi Varese kinnitas oma koduleheküljel Eesti koondislase Kristjan Kanguri palkamist. 30 aastane ääremängija esindas varese klubi ka aastatel 2010 kuni 2012, misjärel siirdus esmalt Siena Monte baskisse ja seejärel Milano Emporio armaanisse, võites mõlema meeskonnaga ka Itaalia meistritiitli. Varese sai eelmisel hooajal Itaalia liiga põhiturniiril 10. koha ning play-off'i ei pääsenud. Pärnu korvpallimeeskond sõlmis lepingu mullu Tallinna kalevis mänginud Renato Lindmetsaga. Värskes naiste tennise maailma edetabelis parandas Anett Kontaveit oma karjääri parimat positsiooni veel ühe koha võrra ning on nüüd 142.. Kaia Kanepi tõusis kaks kohta ja asub 50. positsioonil. Aitäh ja selline sai Päevakaja 11. augustil, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.