Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust ja kaunist septembrikuud, head jutusaate kuulajad. Tänase kolmveerand tunni külaliseks on tuntud propagandist autoajakirjanike liiklusõpetaja Johannes Pirita, tere hommikust. Tere hommikust. Kuidas teile meeldib see propagandisti nimi? Mina mäletan? Küll aastakümnete tagant propagandist oli vene ajal täiesti niisugune sõimusõna. Aga heas mõttes ikka nüüd. Noh, ja siis ma ütlesin, nojah, ma ei tea. See sõna on paremaid sõnu, aga las ta olla. Kui kaua teie liiklusõpet andnud olete? Liiklusõpet niimoodi rääkinud liiklusest ja ma ei tea õigest liikumisest, noh siis kui ma hakkasin kaela kannaks, mis anga liiklejaks, aga muidu rääkima ma hakkasin spetsiaalselt vist 72 oli see jah, siinsamas raadiomajas juttu nii-öelda vanakooli mees. Nojah, ei tule välja. Vanakoolimehel on tänasesse liikluses kerge hakkama saada või, või raske mõistatada seda asja, mis toimub ümberringi see, kas kerge või raske, see ei ole nüüd vaste siis minust naguniinimetatud vana kooli meest, vaid see oleneb sellest, kes minu ümber on. Liiklus on ikkagi suhtlemine, liiklejate, oma suhtlemine mitte küll füüsiliselt ega ka mitte reaalselt teel, aga, aga see on ikkagi suhtlemist uue, pean arvestama teistega. No mulle tundub, minule isiklikult tundub, et liikluses on taas selline hull aeg kätte jõudnud pealinnas ei taha nüüd suve lõpus autod enam tänavatel ära mahtuda. Ja juhtide jalakäijate seas on selliseid käitumuslikke häireid taas enam, et et kas teile tundub ka, et liiklejad lähevad periooditi hulluks või läheb pidevalt vaid hullemaks? Ei-ei, mulle nii ei tundu ja midagi hullu ei ole. Ma mäletan, see oli kuskil seitsmekümnendatel aastatel Helsingi Ülikooli doktor Valdemikunen kes hiljem, kümmekond aastat töötas Soome liiklusohutusametis, liigene turvas kirjutas. Jah, mul on see praegu alles, et nüüd on Soomes autosid nii palju ja liiklemist nii palju, et me peame hakkama sõitma kolonnides, et teisiti sõita, enam ei saagi, et sõidame kolonnides. Aga kolonnis, kõik minu tööd teha meeldivaks. Muidugi ta seal ei osanud öelda ja ei oska tänapäeval keegi öelda, kuidas saab kolonnis sõitmist meeldivaks teha. Aga midagi teha ei ole, sest kolonnis sõites ei saa enam vigurit teha, ei saa omatahtsi üldse liikuda, vaid peab arvestama kogu kolonniga. Kuidas meeldivaks teha, ei tea. Ja Eesti maanteedele ja Tallinna linnatänavatel Ankolonnidest sõitmine nüüd täiesti kätte jõudnud. No maanteedel ikka saab veel kupatada nagu väiksel sõidul siin Tartus. Ühe asja ma vaatasin Tartu maanteel ja kui satub sinna, et üks veoauto võiks aeglane või kes lihtsalt ei viitsi sõita normaalse kiirusega, siis tema tabanud kohe saba, kohe on kolonn ja möödasõitmine liikluse närvis, kõik üritavad mööda sõita, mööda sõita ei saa. Tähendab, kui kõik sõidaksid nii, et nad arvestaks teistega, siis poleks midagi hullu. Mõni aeg tagasi oli selline nädal või kaks isegi. Püüti tähistada musta lindi päeva, mis tegelikult kukkus läbi peaminister õpilasajakirjanikele emotsionaalse sõnavõtu sellest lapatusi. Pressimisesti missugune teie arvates suvi. Statistika ütleb, et selle aasta seitsme kuuga sai liikluses surma pea 100 inimest. Neist neljandik suri juulikuus ja vigastada on saanud sel aastal üle kolme ja poolesaja inimese ja purjuspäi sõitmas on avastatud 7000 juhti. See on imestamisväärt. Ei, see on normaalne, see on, ma isegi ütleks, et see on parem kui halb. Kuidas öelda, kui see ei ole normaalne, lihtsalt ütleme selles mõttes tavaline. Nojah, jah, ega surmasaanute arv ei ole normaalne, jah või ebanormaalne, see ei ole jah. Kui näiteks Eesti sai vabaks ja üldse toimus suur revolutsioon siin 90. aastate algus, sotsialismileer lagunes siis ju kõikides riikides, sealhulgas ka Eestis hakkas noh, kord või distsipliin nagu lagunema. Ja kui 92. aastal, kui mälu mind ei peta, Eestis sai aasta jooksul surma, hakkas 495 460 500 inimest, see on meie lagi, nagu öeldakse, must lagi siis praegu viimastena aastatel see on olnud 770 halvemad olen küll 200 isikut, arvan, et ega selle aasta lõpuks siia-sinna tuleb umbes sama seis välja kui viimastel aastatel, kuid tuleb arvestada seda, et kui üheksakümnendatel aastatel oli Eestis Eesti oli siis nagu Nõukogude Liidu kõige autostunud liiduvabariik. Meil oli siis 70 80 autot 1000 inimese kohta. Mis oli siis liidu parim näitaja. Praegu on, praegu on 1000 kohta haldust. Ma ei oska mind mingi, kas meil mingisugune 400 Toodogtile vä? Meil on, ütleme niimoodi, 400 noh, ütleme jah, meil oli siin neid pool miljonit autot, kui ta seal oli palju selliseid, mida te autoregistrist välja visati. Need romud olid ka veel autoregistris arvel, aga ütlen praegu 400 siia-sinna autot 1000 kohta, ehk sisuliselt igas peres peaks olema keskeltläbi auto. Autestan siin veel rohkem tulnud. Teed on jäänud samaks. Samaks on jäänud, autod on Lääne-Euroopa rahadega, tehakse ikka meil kuidagi teisiti. Ja noh, kui asfalt saab küll siledamaks, see ei muuda alus liikust, kui ta ei saa laiemaks ise ideed, vot selles mõttes samad autod on läinud paremaks ja surmasaanute arv on oluliselt vähenenud. Kuid pange tähele, tendents, vigastatute arv on oluliselt suurem, kui oli vene ajal. Miks? Sellepärast et autod on läinud sedavõrd paremaks, et iga kõksu tulemusena inimesed enam surma ei saa. Ma mõni aasta tagasi tundsin huvi, et miks on näiteks Zoom Vaese surma saanutena? Ma arvan, on suhteliselt väike, kuid vigastatute arv on tohutu suur. Ja seletus oli väga lihtne. Ma isegi ei mõelnud ise, ei mõelnud välja, et autod on nii head, et autod säästavad palju inimelusid. Ja Tertsama teinud vigastatute arv on tohutult palju kasvanud. Võrreldes 90. aastate näiteks. Aga hukkunute arv on oluliselt vähenenud. Ei ole hullu, noh, mõnes mõttes nagu ei ole jah, kui te seal autokoolis nüüd õpilastele loenguid peate ja liiklus liikluskoolis liiklejat liiklejad et siis kuidas te siis oma õpilaste jaoks selles liikluskoolis lahti seletate, mis asi on liikluskultuur? See on see, mida pole olemas, mina ei räägi liikluskultuurist, kuigi ma pean ütlema, et et see sõna mina olen sellega lendu lasknud, Austria on siin elanud, siis me hakkame tõesti rääkima liikluskultuur. Kuid kui natuke natukenegi mõelda, siis mis asi on liikluskultuur, kui inimene on kultuurne, niisiis me kõik, kujutame ette, missugune ta on. Sel juhul on ta ka liiguses kultuurne, kui te ettenähtust liikluskultuur pole küll olemas, mina nimetaksin seda moraaliks, liikus moraaliks ehk moraalituseks, see on küll õige. Mulle meeldib see video ja väga, ma olen seda korduvalt rääkinud, et inimese moraalne intellektuaalne tase on omavahel sõltuvuses ja moraalset taset hinnatakse mingi kolme astme järgi. Esimene astet. Meil on nüüd auto, ütleme, autojuhist või liiklejast ise. Esimene aasta siis on kõige madalam selle inimese haridus. Ta ei ole väga haritud inimene, ei ole väga haritud inimene. Ja tema moraal on kaunise niru selles mõttes. Et autojuhina ta täidab reeglid ainult siis, kui ta kardab vahele jääda. Ehk siis see on see liikluse liiklejate kategooria, kes kardab piitsa ja teist niiviisi teist teed teist võimalust ta kõrvaldada, politseinikud, teist võimalust temaga liiklus oli täitma ei olegi ja see on see kategooria, kes annabki tööd politseile ja päästjatele ja, ja ka matusebüroodele. See kategooria nüüd paljud toovad järgmisel astmel ehk teisele astmele moraalses mõttes. Need on haritud inimesed, kes täidavad liiklusega reeglid, sellepärast et nad tahavad head välja näha. Et nii on kombeks jah, seisus nõuabki jah, neid on väga palju ja paljud inimesed jõuavad teisele astmele elus. See on see kategooria, kes üldiselt sõidab korralikult. Ja kolmas on siis, kes on haritud, väga intelligentsed inimesed, kes täidab liiklusreeglid sellepärast, et seal elu nad ei sundus, nad üldse on elu loomulik, loomulik jaht, jaht. Kas see meie selles liikluseeskirjas, mis meil siin Eestis kehtib, on kohus ei liiklusmoraal kirjas ka või et kui liikluseeskirja õigesti täita, siis oleks aga see moraalne liikleja. Hoone ainele otsei ei ükski määrus ei saa niisuguste niisuguste ei sisalda niisuguseid kuidas ma ütlen, elemente, eieiei, liiklusreeglid peaksid olema, nagu nimigi ütleb, reeglid liiklemiseks, kuid meie ristmikud ei tohigi liigelda. Kas saab veel paremini liigelda? Liiklus, peeglid või liikluseeskiri ei garanteeri lik suhtlust. Peab olema veel midagi, mis, mis garanteeriks ohutuse ja vot see midagi ongi see, mis on igal inimesel kahe kõrva vahel või nagu autojuht rääkides öeldakse, see on see hallollus, mis asub juhiistme seljatoe ja rooli vahel. Vaat seal sünnib see, kas on õigus out sõjale. Liiklusreeglid ja 155 protsendiline täitmine ei garanteeri ohutust. Ja liiati kolmeelikkuses kiri, suhteliselt keeruline, ma isegi ei tea ühtegi teist eeskirja, mis niigi kui midagi lugesin, Leedu eeskiri. Nii palju, kuna mul koolis õpib praegu üks daam, kes on rahvuselt leedulanna aga räägib eesti keelt varem ja tõi mulle selle ja natuke lappasin isegi. Kas. Kui nüüd see Autosid on juurde tulnud, liiklejaid on juurde tulnud. Kas neid esimese astme nii-öelda kõige moraalitumaid liiklejaid on? Absoluutselt? Rohkem ka tulnud või on suhteliselt nad ainult juurde tulnud? Ma ei oska seda öelda, ma mäletan, kui vene ajal räägiti, räägiti niisugust kategooriast asotsiaalne, praegu on asotsiaalne saanud teise tähenduse, aga tol ajal loeti sotsiaalseteks niisuguseid inimesi, kes kes oma loomult ei arvesta seadustega, vaid nendel on omad seadused siin kahe kõrval. Ma olen sedasorti inimene, nad ei olnud mitte mingite eluheidikud, need asotsiaalid, aga see oli inzor kategooria, kes ei arvestanud üldiste normidega ja neid arvati olevat siis vene ajal 18 protsenti, see on siis viiendik peaaegu. Ma ei tea, kas tänapäeval on need siis sama palju. Ma ei tea, ma ei tea, aga noh, sõidude ka näete liikluses, neid on palju küll. Kui te seal oma liiklus olis õpetate uusi uusi liiklejaid, kes liiklust džunglisse peaksid õige pea ka astuma. Kelle poole te nagu hoiata õpetajana? Tundub nagu kummalisena kastele hoiate nagu järelevaatajate politsei poole või olete te nende saamatute arglikke õpilaste poolt või olete te kogenud ja karastunud staažikate liiklejaid? Poolel ma olen õppe õpilasteks poolel, ma olen õpilaste poolel, ma asetan ennast vahetevahel nende rolli ja siis ma seletan, et et vaat, et kui te teete nii, siis juhtub nii, kui te titena, siis juhtub naa, ehk siis üritan olla nende parteis, nagu öeldakse, või nende erakonnas, nagu nüüd on moodne olla. Kuid Ma näen ära paljudel juhtudel ette, et ma ei tahaks olla selles erakonnas, kus tema on. Näiteks on õpilasi. Ma lähen ära, et temast ei saa telliste, kes täidab reegleid, sellepärast et nii on kombeks või, või, või talle meeldiks neid täita. Nii et selles mõttes on väga raske küsimus täpselt vastata. See issanda loomaaed on suur, kuigi nagu te teate, et ta koosneb neljast temperamenditüübist. Aga ikkagi on see looma Ja vahepealseid variante on ju ka jah. Kas autoga, koolidesse või liikluskoolides siis liiklemiskoolides antakse mingeid nippe ka politsei vastu vä? Ei, miks politsei vastu ei ei, kuid tähendab noh, minu roll male pannud seda tähele ja see meeldib ka õpilastele, on rääkida asjadest nii, nagu nad on elust enesest ja see sobib kõige paremini. Ja mul ongi näiteid, kus politsei on olnud ebakompetentne kuid mul on ka vastupidiseid näiteid, kus politsei väga kultuurne ja niimoodi ma räägingi. Ehk mul on siis selline elukogemus, et mul ei pruugi midagi ilustada, vaid rääkida nii nagu elu on, aga, aga lähtun ma muidugi ikkagi põhiliselt autojuhi vaatevinklist või seisukohast, kuna nad tahavad saada autojuhiluba. Kas tänapäeval mina käisin kuskil 80.-te 90. aastate vahetuses autokoolis, seal räägiti sellest ka, kus on karburaatori ja mismoodi töötab mootor, kas tänapäeval kaabel? Roboti alla ainult selle aknapesu vedeliku korgi asukohta ära vä? Mõni aeg tagasi või mõni aasta tagasi võimalus kohtumine ühe Hollandi autoga oli liiklus ja autoõpetaja ja noh, temaga oli huvitav vestelda, sest meil kehtis siis veel vana süsteem, kus autokoolides põhimõtteliselt õpetati mootori remontimist ja plekksepatööd ja ja auto lohvi, Vulcani värvimist ja muud sarnast ja ja siis küsisin tema käest, et noh, et kas tal on ka juhtunud niimoodi autoga teele jäänud autot remontida? Jah, et ühe korra jäin teele küll. Aga et häda oli selles, et autot leidunud kohe kohale ja mul läks tükk aega, enne kui ta kohale tuli ja ma küsisin, mis siis viga oli, mina ei tea, et midagi seal oli, aga väga tühine viga. Mulle tundus jutt naljakas, kui meile õpetas remontimist põhist autokoolis siis tema auto, õpetajaid ja autosid, mitte midagi. Mulle jama on sama lugu. Mul oli niisugune auto praegu õudsalt samas auto, kuigi teda toksid mükitud ja juba hakkab vanaks jääma ja aga ühel päeval signaal ei töötanud ja mina sõidan alati niimoodi mul pöial rool, et ei ole alati seal signaali nuppu linnasid doosignaalitada toibsignaalitada siis, et ohtu ei tekiks, aga päästnud ja ei töötanud ja hakkan otsima, kus signaal on, kurat ei leia üles, ei leia üles ja ei leidnudki üles ja läksin siis autoteenindusse ja mul ei muud asja ka sinna ja Sudi nemad ei leidnud. Tööta. No läks natuke mööda, jälle ei tööta, aga siis nagu mõni aasta tagasi sõideti sel autol nii õnnetult auto ninal natukene viltu ja siis see Eesti raud või see tange või põrkeraud, mis on plastmassist küll kukkus ester seal all signaalid, nägin näha jaoks olid need meil tänapäeval eiei, seda autost on niimoodi, autol on neli ratast, kaks kuni neli ust, üks pool, üks mootor enamasti töötab ja Waterilt sellel teemal räägime autost näiteks küll selles mõttes, et autol on esipidur, on head, tagapidurid kehvad, miks see peab olema nii, kuidas on, räägime põhimõtetest, aga mitte sellest, kuidas autot remontida, sellest ei tea tänapäeval keegi midagi, sest me enam autot ise remontida ei saagi. Auto nii keeruliseks läinud sellist õpetust autos mingi asi krõbiseb või sahiseb imelikult, et siis seda autojuht ise ära ei taba, milles viga on, ega olukord või mitte ohtlikule paagis ida tabaga vilunud autolukksepad alates minul üks autodest niisugune, et midagi hakkas kolisema, koliseb ja koliseb ja koliseb asi poistelt, väikud siin poistelt, kuulake autost, kuskohal siin on üks ütleb, et see on siin teinud, siis on siin kolmas ja mitte kuidagi aru ei saa ja kolisime selga, no lõpuks selgus, et Alt oli üks kronstein lahti tulnud, mis vastu summutitorud nüüd see kolises noh, ei, ei, ega autot ei eiei. Isegi spetsialistid teinekord ei saa jagu, kus miskit koliseb või viriseb, oi kui palju autokoolis liikluskoolis räägitakse füüsikaseadustest. Selles mõttes, et, et füüsikaseadust selles mõttes küll räägitakse, et näiteks see, et kui et see ei ole mingi kangelastegu, vajutada gaasipedaal vastu põrandat. See on väga lihtne erilist oskust õppimist, aga oskust ja õppimist väärt. Kuidas nüüd siis hakkama saada, kui gaasipedaal vajutatud vastu põrandat ja vaat seda? Tõepoolest paljud ei kujuta ette, et füüsikaseadused autos ikkagi toimivad, kas ta sõidab 220-ga? Selles mõttes küll, aga pidurid on läinud ägedamaks. Pidurid et 200 pealt ikka pidurdab kähku pidurdab ära küll jah, aga selleks on vaja vähemasti ka 200 250 meetrit. Nii et siin ei ole selget vahet. Auto muidugi on ehitatud jah, küll, vastavalt mehaanika füüsikaseadustele, see on õige, aga need seadused toimivad ka ikkagi auto liikudes, nii et mitte ainult seistes. Jutusaatest ära Johannes Pirita, me kuulame ühe loo muusikat ja siis jätkame veel moraali ja kultuuride. Te kuulate jutusaadet, minu nimi on Margus Saar ja tänaseks külaliseks on minu lapsepõlveraadiohääl Johannes Pirita. Johannes ikkagi vanasti ei olnud ka, ma ei tea, kas tee liiklussaadetes seda räägiti, aga minu meelest rallimehed rääkisid seda, et nad saavad oma kihutamised võistluste ajal kihutatud ja nemad teavad, mis seal mootori jõud ja kiirustamise ohtlikkus ja neil pole tavaliikluses kunagi käitumisega probleeme. Nüüd relvad, mõttemehed nõnda tükid taga ja, ja inimesed surnud ja kuhugi on nagu see rallimeeste tsunfti au ja eetika kärbunud, noh, rääkimata siin muudest spordialade kangelastest. Kihutajad armastavad ja sellest suuremat numbrit ei tee, et kas teile tundub, et positiivsed eeskujud hakkavad Kaerakaduma noh, see on nüüd oluliselt või suuresti küll pressi pressifunktsioon, kuidas ajakirjanduse käitub ja tihti mitte tihti, vaid see on pikka aega niimoodi olnud, et et on vaikuse rahu ehk käima periooditi on vaikus, rahu, kui juhtub niisuguste noh, tähelepanu, väärsemat, tuntumate inimestega, nätakat, siis siis kõik ärkavad jälle, siis kerkib jälle päevakorda. Räägivad liiklust ja, ja jääb niisugune mulje, et kõik on aga suured asjatundjad. Mulle tundub, et muidugi raske, täpsemalt Data, kuid mulle tundub, et, et ei, see nii ei ole. Lihtsalt ajakirjanik ajakirjandus kujundab niisuguse kas siis taolisi või, või teistsuguse arvamuse. Ja kui liikusi midagi olulist juhtunud jälle ei ole, siis on tükk aega vaikust ja rahu. Ei, ma ei arva, et, et nüüd, kui rallisõitjad omal ajal rääkisid, et nüüd nad sõidavad kõik korralikult see võis see tõesti ka tema puhul kõneleja puhul nii olla, mida ajakirjandus võimendas, kuid see ei tähenda seda, et et praegu oleks pisut teisiti või, või ka täpselt samamoodi, ma ei tea. No me siin saate alguses ütlesite ju ka, et et sel aastal statistika ei ole väga eriline, kuigi tundub, et kuna juulis palju laip oli juulis avastati Tallinnas ka viis juhti, kelle auto kiirus oli suurem kui 150 kilomeetrit tunnis. Vabandust. Tegelikult võiks ka kiiremini sõita, kui lubatud piirmäär Tallinnasse lubab. See 50 kilomeetrit tunnis näiteks. 150 vast mitte, sest et see on kiirus juba linnas, kus juht enam ei, ei ole peremees olukorra peremees, vaid tema saatus oleneb teistest teguritest. Liiklejaid on rohkem kah, linnas võiks kiiremini sõita, ma arvan küll, ma arvan küll, sest et tänapäeva autode üheks autode ostmise puhul oleks näiteks on see, et kui kiiresti ta nullist Nonii mitu sekundit kulub see on voolunäitaja. Bensiinikulu sealjuures ei ole foori tagant ära saab jah, jaa, jaa. Pean küll ütlema, et ka minu pisike auton võrdlemisi nobe, isegi nii nobe, et, et need tema olid ja noversust rääkimata. Ja siis, kui ma saan foori alt enne minema, kui minu kõrval üks uhke bemar siis pärast seda ta läheb kasvõi et minust mööda saada. Sega küll, aga linnas võiks kohati olla kiirus suurem küll ja ma tean, praegu ongi plaanis või plaani arutamisel, et näiteks Lasnamäe kanalis võiks sõita küll kiiremini kui 70, miks mitte seal ju ristmikke ei ole, on sillad seal on üsna mitu kilomeetrit saks päris lahedasti. Lasnamäe kanalis Tallinnas ju mis selle nimi nüüd iganes ongiseks laamade lahendade. Ega seal 70-ga väga keegi ei sõida või siis sõidavad need 80 90-ga, lubatakse 90-ga sõita, siis hakkavad inimesed 110-ga sõitma. Jah, see on tõepoolest nii, see on tõepoolest nii ehk siis üks kiirus, mis on nüüd määrusega ettenähtud ja reaalne kiirus on alati sellest nõksu suurem. Seda küll, jah, ja kui lubada sõita kanalis, ütleme, 90-ks hakkavadki sõitma ja 99-ga, see ei ole keelatud 10-ga või sa ühega on ehk natuke keelatud, aga 99-ga alluvat on, ütleme niimoodi. Kui nendest piirmäärade tõstmistest on räägitud või isegi langetamisest, siis on ilmselt ka öelnud seda, et, et autod on justkui niimoodi konstrueeritud, et see 50 kilomeetrit tunnis ei ole auto mootorile ja autokütusekulule kõige soodsam, et justkui seal mingi käiguvahetus toimub just parasjagu 50 60 piiri peale, et kergem oleks 60-ga sõita ja auto kütustki. Vähem selles jutus on loogika seepärast, et, et näiteks kui, kui siin taheti ja tagasi teha Tallinnas kiiruseks 40. Niisugune jutt käis juba üsna ja minagi selle vastu ostsin välja siis kui 40-ga sõita, siis peaks auto sõitmast kolmanda käiguga kuid kolmanda käiguga pulsil mootori pöörded on suhteliselt suured, bensiinikulu on suhteliselt suur, kuid mootor seda rutem, sedagi kiiremini, mida kiirem ta pöörleb. Nii et auto mõttes see kiirus ei ole tõepoolest hea. Auto on ehitatud niimoodi, et parim kiirus mootoril on 90 kilomeetrit tunnis ehk maantee kiirus sel juhul. Auto on suhteliselt säästlik ja nähta mootor kõige jõulisem ja kõige säästlikum. Nii see on kummaline, aga nii ta tegelikult on, ehk auto ehitan arvestanud sellega, et 90 kraadi on sellel autole kõige tervislikum viirus. Nii et need, kes maanteedel magavad, need tegelikult piinavad oma autot. Nad piinavad oma autot, kes ei sõida sellise kiirusel, mis mootoril hea, et kas mootor pöörleb kiiremini, kui seal normaalne või mootor pöörleb, aeglasem mootor pöörleb väga aeglaselt, siis mootoril kahjulik. Mootor pöörleb kiiremini kui vaja, siis on seda mootorile kahjulik, nii et jah. Te olete liiklusõpetaja ja, ja tänapäeval ei räägita tõesti siis võib-olla enam nii palju auto ehitusest, vaid kuidas täita liikluseeskirja. Vanasti öeldi selle juhi kohta, kes kes eriti rumalalt liikles, et see on viste load ostnud, juht, et kui range on eksamite kadalipp. Teie arvates? Mismõttes range, kas teadmiste mõttes või kontrollida, kas saab nagu kergelt läbi või praegu arvuti arvutiteooriaeksamile rastati arvutile lube enam osta ei saa. Luba lubavad Eestis e-kiri. Kodanikul tohib olla üks juhiluba. Et ei oleks arvuti ja on kuulda, et ka sõidueksamil tahetakse panna, mitte küll arvuti, aga kaamera kaamera autosse ja see tähendab seda, et kontroll on erapooletu. Aga, aga eksam ei, praegusel kujul teooriaeksam on ja autoregistris kui ka autokoolis ei hinda õpilasi, oskusi, testimine, testimised, tulemus, ehk see äratundmise tase, test liikus üles, Annelikusteston äratundmise tase, õppur tunneb ära vastustes ette antud vastuste seast õige või õiged vastused. Ma olen teinud Soome autoregistris liikus eksamit. See oli see huvitav eksperiment, et kas Eesti liikluseeskirju hea tundja saaks Soomes juhiluba? Ei, ma tegin mingi kaheksa, üheksa viga, kuid seal olid küsimus, et me pärast analüüsisime ka niisugused vastused. Ei ja ja vaat nüüd peab vastaja teadma õiget vastust. Meie anname talle kolm vastust ette, nendest üks, kaks või kõik kolm on õiged ehk et see on ikkagi äratundmise tase. Nii et seetõttu ma ütleks, et et teadmisi ei saa pärise päris ülevaadet teadmistest ei saa. Ja seetõttu ja ongi meie kergelt ütleme õpetamise üks olulisemaid muutsed. Et õpetatakse, liikus ülesandeid lahendama. Nitesti põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve vanemkomissar Villu Vane, kes vikerraadios ka käiga päev sõnast saab, on mõni aeg tagasi öelnud, et talle tundub, nagu valmistatakse autokoolides õpilasi selleks ette, et nad iga hinna eest eksamid ära teeks. Mitte et nad oleksid tulevikus viisakad, ohutud ja korrektsed liiklejad. Kas ongi selles süsteemis siis viga ka, et, et ei ja neid vastuseid tuleb anda tunnetada oma ametivendade süüd, kui ta ei eieiei? Nonii ütles Villu Vane muidugi räägib õiget juttu, et autokoolist peaks tulema. Noh, kui me räägime niimoodi piltlikult siise, kui auto, kolin tuleb mats räägin piltlikult siis kahe kuu pärast peaks sealt koolist uksest väljuma džentelmen. Et autokool deebe kasvatab kultuurseid liiklejaid ehk neid esimese astme moraalitutest tuleks kolmandast moraalne nagu tühi lootus tüülod kaheks. Aga selleks ei ole inimestel raha, et seda aega osta koolist või ei ole neid filosoofia nii palju, kes räägiksid, mismoodi, mida endast siis kujutab see liiklusmoraal ja liikluskultuur. Ülikool. Tartu ülikool praegu plaanib ühte uurimust ja meie kooliõpilastega Ki tahetakse seda läbi viia. Et miks, miks autojuhid tikuvad reegleid. Kuid tahan ikkagi öelda seda, et autokooli tuleb täiskasvanud inimene paist taskus ta on välja kujunenud siis elamuga välja kujunenud harjumustega. Ja kui tema senine kasvatus või ma toon teile näite, jaapanlased ütlevad niimoodi, et jaapanlane ei riku liikluseeskirja. Jaapanlane saab selle lause koos emapiimaga. Ta teab, et Jaapanis, jaapanlane ei riku liiklus läinud, see ongi kõik ja ongi nii või idamaadest ja teatri on niisugune võtted kohtus, kui, kui teile antakse tariisi pulbrit. Kui näiteks kohtus valetate, siis te ei suuda seda alla neelata, räägite tõtt, siis te suudate seda alla neelata. Proovige Euroopas ja neid ei tohi. Aga seal see toimis suurepäraselt neid. Nii et kui Eestis on noh, räägime üldiselt uuritusest või üldisest ühiskonna arenguastmest, siis praegu on arenguaste arengutasemele arenenud meil just nimelt selline ja paremat midagi loota sellelt põlvkonnalt ei maksaks. Kahju küll. Oota, millal see siis tuleb, ega siis see põlvkond oma lastesse siis rinnapiimaga ei hakka seda ju ka sisse andma, mida nad ise ei tea? Ja kõik köiega köige, kui te, kui te elu on nagu niisugune, nagu vesi voolab torusse, siis katkestust ei ole ühiskond ikkagi arenenud, ma kujutan ette, et need, kes on laenude, ütleme praegu reaalses elus noh, kannatada ka, ühesõnaga, ütleme õpetust jutumärkides niimoodi, kas heas või halvas mõttes. Need hakkavad siis ikka oma järeltulijatele ehk sellelt pinnalt midagi siis juurde liitma või kasvatama. Nii et lihtne lootus, et lihtsalt olukord iseenesest või tahad lihtsalt paremaks. Ma siiski arvan, et seda ei juhtu. Villu Vane arvatavasti on rääkinud siin Eesti raadiosse, sellest, et Aino siis ai pluss viis ja ainus tee, kuidas liiklust paremaks muuta, on liiklusjärelevalve. See on see piits, piits, mis on seal jah, mida vajab vähemalt 18 protsenti vene ajal oli. 80 protsenti ahvenal, oletame samasugust inimest liiklusest loobuksid. Siis poleks ju vajagi meil väga liikluspolitseiniku, sest siis liiklevad ju kõik kenasti ja hästi ja kultuurselt ja toredasti ja moraalselt ja kõik, mida te saated. Seda tunnistate ka, et on olemas selliseid inimesi, kes tegelikult ei adu seda liikluspilti, milles nad ise osalised on ja nad tegelikult ei sobiks mitte kunagi autorooli, ükskõik siis millises situatsioonis, kutselise autojuhina või harrastusautojuhina nad ei saa aru, mis toimub nende ees, mis toimub nende taga ja ei sa iseendast aru, mida nad seal autos teevad, on selliseid inimesi? Üks osa on siis see, et tal puuduvad vastavad teadmised ja kogemused ja teine olu inimtüübina teine temperamenditüüp ja ja see on üldse üks huvitav lugu, sest noh, meil siin ennem rääkisime ennem saadet seitsmendal, et koosneb ju neljast temperamenditüübist ja nendest üks on nüüd kindlalt, kes, kellest ei, saajad juhti, seonsemelanhoolik. Seal see üks huvitav lugu tegelikult, kui ornamenditüüpidest rääkida auto juhtimise seisukohalt, siis see tähendab seda, et kuidas see et inimeste ehitataks selle järgi, kuidas nad erutuvad, pidurduvad nii. Ja kui juhiseisust rääkida, siis kuidas ta gaasi- ja piduripedaali tallab näiteks kas aktiivselt ja või, või tugevasti või nõrgasti või, või kui kiiresti ümber lülitab pidurit gaasi peale ja ja autojuhi seisukohalt ja melanhoolia näiteks selline, et ta vajutab gaasipedaali nurga alt, ta väsib kiiresti taga pidurdab nõrgalt ja kui ta on autol gaasipedaali, siis vahel ei tule, talle meeldib autol ka pidur on nüüd ultra. Utreerin natukene. Aga need on need tüübid, kes nagu ristmikult ära isa ja kogu kolonn nende järgi. Tüübid, kes ei tule toime auto juhtimisega selles heas mõttes, et, et sõida nii, et sa teisi ei sega, ei takista, ei häiri nemad seda ei suuda, isegi, kui nad tahaksid. Ja ehte olete isegi ainult et või mõne tuttavaga tuttavale muidugi kunagi öelda, et sa ei oska sõita. Sõbrast Juttavad kohe lahti. Aga olete pannud tähele, et mõni mees tõesti ei oska sõita seda teised nagu tee sõidaksid, vahel seal kõrval ongi ja see on muidugi loomulik, et alati mina rõhuma kõrval istunud, kuigi väga harva küll ma ikka kardan, kas ta näeb seda vigast, ta nägi seda või? Teine eriti tahaks ilmselt kogu aeg seal midagi veel öelda. Ja, ja, ja kuigi ma hakkan ma iseloolise mul vahel on keegi pereliikmetest kõrvad, näe, tuled tulevad, ma näen ju Et sellised inimesed on olemas, kes ei peaks üldse autojuhiks tahtma? Praegu autojuht, no siin on veel niisugune asi, et tööpsühholoogid jagavad ju ametit ka kahte suurde gruppi, üks osa on sellised ametid, mida iga normaalse tervisega inimene suudab ära õppida, no näiteks raamatupidamine või raamatupidaja või, või kopajuht või, või ka palju peenemaid ameteid. Kuid teine osa ametid on, mida igaüks ei suuda ära õppida, näiteks arst, kosmonaut, autojuht. Tundub, et autojuht on pandud väga keeruliste või niisuguste ametite loetunud, mida igaüks ei suudagi ära õppida. Kuid praegu, kui venelasi seal oli juhiks pürgija, pidi minema hullumajja võtma tõendi, et ta hull ei ole. Pluss veel muu tervisekontroll siis praegu on tervisekontroll suhteliselt normaalne. Aga ma pean küll ütlema, et nüüd koolis üks näide on olnud, kus kus õppur oli, langetõbi, hoog tuli peale. Kahjuks on üks niisugune näide olemas, siis tänapäeval ei tea, kes autoroolis on. Ta võib-olla näeb ja kuuleb Eesti värve, kuid milline tema vaimne tervislik seisund on, siis seda me ei tea. See ilmneb vahetevahel liikles küll. Kas selliseid inimesi on teil olnud õpilaseks, kes on tegelikult nagu liikluskartlikud või nad näiteks kardavad tagurdada? Minu meelest pooled autojuhid ei oska meil parkida? Ei oska tagurdada ja nad ei julgegi tagurdada. Hanno ühes pidi kasvõi üle haljasala. On on selliseid tõepoolest ja ega tagurdamine ongi suur kunst muide tagurdama või suur kunst ja kui kui autoregistrieksamiga niux niuke harjutus, kus juht tagurdama tee ääres seisvate autode vahele siis isegi ma ise vaatan, praegu ma olin 50 aastat juba olnud, nüüd juba teine kord, mul ka. Läheb siia vahel küll, aga ikka natuke kiiva ikka ka ei tule hästi välja, nii et seda ei saa öelda, see on ikka niisugune tegevus, mis, mis on küll korduv tegevus, kuid alati võib juhtuda nii juhtudena. Johannes Pirita, mis te arvate, kas sõidame õigete autodega või või nagu, kas eestlased kummardavad autot liiga palju või, või ei ole see kellegi asi, kui suure ja uhke autoga ma sõidan? Prantslased ütlevad niimoodi, et igal korralikul mehel peab olema üks naine, kaks last, kolm tuba ja neli ratast. Kuid neil peab olema veel midagi neli ratast mitte lihtsalt, vaid meil peab olema uhkem auto, kui teistel on. Meil on tihti nüüd veel siis mingi paat, kaater või mingi suvemaja või peab tingimata olema nüüd juba võib-olla lennuk, kogunisti auto on meil ikkagi praegu, ütleme niimoodi, et jah, ta on küll tööriist, kuid kui te auto, on meil ikkagi niisugune sümbol ka praegu, et ta peab ikka olema uhke ja huvitav ja ja mida uhkem ja huvitavam, seda parem. No aga kas ei ole nii, et mida viletsam linn siinsamas Tallinnasse asju, mida rohkem mida rohkem auke tänavas, seda suuremad rattad, seda suurem auto või mida hullem liiklus, seda kindlam tank peab sul olema, et sina ja su pereliikmed oleksid kaitstud. See on ameeriklaste loogika seitsmekümnendatel aastatel, kui see oli õudne Eestisse Ameerika autod olid tohutult suured ja sellepärast, et vaat kui juhtub kõik, siis ma olen kaitstum. Aga see oli siis, kui kütus ei maksnud midagi. Ühesõnaga, te ei pea seda, noh, aga kui on pereemal võimalus osta linnamaastur, sellepärast on meil linnamaastureid nii palju, et lihtsalt teed on viletsad ja liiklus on hull. Öelge, mis asi on linna linna? Vaat mina ei tea, mis asi on linnamaastur. Maastur on niisugune auto, mis on mõeldud maastikul sõitmisega. Kas autoomanikust jalakäija on teistsugune kui autot? Kui jalakäija autoroolis ta käitub kui autojuht, aga jalakäijana ta käitub kui jalakäija autoroolis, ta külvab jalakäijaid ja kui jalakäija, siis ta kiluvõi, autojuht ja niisugune inimene jahmil. Aga selline ei ole, et kui sa oled nagu autojuhina saad jala, olete autojuhist jalakäija, et siis sa vaatad nagu oskad mõlemat poolt vaadata. Selles mõttes küll, et noh, autojuht on ikkagi ikkagi ütleme, kvalifitseeritud liikleja jalakäijana, aga inimene, kes ei ole liiklust õppinud nagu jalgratturid ja mopeedijuhid ka on siis jah, siis nemad vaatavad, liikus natuke teistsuguse pilgu, küll see on õige. Kas liiklusviisakus ei hakka segama normaalset liiklust vahele ikkagi, mis asi on liiklusviisakus? See on see, et tipptunnil järsku otsustad, et sealt kõrvalteelt Kaua oodanud keegi, et laseks ta siia kolonni vahel ära, see on jah, ma pean seda ütlema, et et kui te seda nimetatud liiklusviisakusest, mina nimetasin. Jah. See on, see on lihtsalt terrorism, mina ütlen niimoodi, kui keegi teeb sulle teenet, laseb sind sinna kolonni vahele tõsta käsinäitudele niimoodi ja mina teen seda alati ja ja see tendents on praegu küll küll selles ümbrus, kus mina enamasti liigun, on levimas, et ei saakski teisiti, kui vabal tänaval ootad ja ootad, no ei saa sest peatänavale kodus kinni ja siis üks jääb sinna seisma. Palun, mul on tõesti hea meel, ma tõstan käed üles täna ja see teeb ka meeleolu heaks, kui, kui ma teen kellelegi mingi teene, ta niimodi tõstab mulle kui hea tunde. See tendents on levimas, sest teisiti ju tänapäeval enam liigelda ei saa. Kui te olete kolme sõidurajaga teel näiteks ja tahate jõuda sinna kolmandale sõidule, häälet pöörata vasakul stena teisiti ei saa, kui te peate kuuga, arvestame enda tagaolijatega, et nad laseksid teid sinna minna. Siiski riigi, kui paned suunatule sisse, liikluses käsitlik kohe sisse lasta. Ja, ja aga vot, see on hea küsimus ja liikluseeskirjade niimoodi taga sõitev peab garanteeri mees, sõitja ohutus ehk kui teist eespool tahab, näitab keegi suunatuld ei taha tulla teie sõidurajale, siis teie peate sinna laskma, kuid sellel ees, kellel on teine punkt, Te, peate veenduma selles, et teid sinna lastakse. Seda punkti need paljud ei, ei, ei, ei tea. Ja need, need on need sünged vahelelõikajad või sünged ettekeerajad või näiteks, kui te sõidate mõnel pikemal teel? No ma sõidan tihti Tallinna lähedal teel traktoristid ei tea reeglit, et kui sõidad aeglasemalt, siis maal, maanteel, sa oled kohustatud enda taha kogunenud mööda laskma linnastele linnaste võite takistada teisi sõitjaid nii palju, kui tahate, reeglit ei ole, mis kohustaks teid teed andma nendele, kes aktorite linnas normaalse kiirusega amaal Te olete kohustatud need endast mööda laskma, need reeglid on ranged. Johannes Pirita kahjuks hakkab jutusaateaeg lõppema, kui nüüd kokku võtta see seitsme kuu statistika juba saate alguses, te ütlesite, et justkui nagu ei olegi. Või siis hull olukord liikluses ja suveti on ikka hull, sellepärast et suvel liigutakse rohkem, kiirused on suuremad, inimesed on liikuvamad ja septembris, nagu praegu peaks nüüd pisut nuhk ainestuma liikus see olukord peastest kajastama kui doktor oktoobris, kui nüüd traditsioonilised aastaid jälgida, siis oktoobris peaks jällegi tulema halvem kuu. Kui aga ruttu külmaks läheb ja lumi maha tuleb, teed libedaks, siis on kaele väike langus ja siis see langus kestab. Teedelt ära ja tal sõita ka, aga mõned kaovad selle pärast ära, et nad ei satud haiglasse või, või veel hullemasse kohta. Aga siis kevadel hakkab jälle tõus, nii et see on, see on niisugune süsteem ja ja see ei ole midagi erakordset. Sellel septembril tulevad Tallinna tänavatel taas paarkümmend vanavanemat, et aidata oma lastelastele ohutult kooli ja koolist koju jõuda. Minu meelest selles aktsioonis on umbusaldust liikluse nii-öelda riigi poolt määratud järelevaatajate suutlikkusse kui ka survet kaaskodanikele, et neil on praegune olukord liikluses vastuvõetamatu. Holland on tulnud tänavale ja, ja nii-öelda inimesed meie seast. Jah, ja riik peaks hoolitsema meie ohutuse eest, kuid riik kahjuks ei suuda seda praegu teha. Tõepoolest praegu ei suuda teha, ma ei tea, kas tulevikus suudetakse, kui te, ma vaatasin ka neid, kuidas siis need kaaskodanikud siis üritavad liikluses tegutseda, siis alati ei ole see ka muidugi päris päris reeglipärane liiklus tohib korraldada liikluskorraldusvahenditega, kuid kui, kui seal üks vana ära mingi punane lane kepp on ta käes sinna punase kepi külge pandud vineerilatakas, mille peale on kirjutatud stopp ühe peega ja ta sellega korraldab liiklust, siis see ei ole liikluse korraldamine. Liikluse korraldamine on suur kunst ja suur oskus. Kuid raha on siiski see, et praegu on tähelepanu natuke teravdanud. Et liiklejad siis ka juhid saaksid aru, et, et neid jälgitakse ja et miskit on siiski plaanis ja miskit on võimalik teha paremini, kui sa siiamaani tehtud on. Aitäh Johannes Pirita, liiklusõpetaja kaine jutu eest. Ilusat pühapäeva kõigile, kohtume nädala pärast. Mustangi Missouri Sonyiri. Naeratus näos ja päikse. Oli hoian kätt ning sinu kütkestav piht. Suunda näitan siis mööda autodest. Kiirgse 110. siin upik. Kuule jah, välja muretu eluala uisu lähedas suurele ajule minna, söödame ja sõidame aia kõikudes hoiame ja tuulevalen, aga ta on ka osa saamaga. On minna poole too. Poole teel, sest kõik veega muu Liinal Avamata veinina toodud veidi nagu selles ei saa keegi olla. Eks paari jõu piir ja lõua otsas olla. Sõbranna jõu, et selles peitubki. Naudingut ei too, seda aga ei tea sõitu alustanud. Köik. Kuule jah, väljena mured, uue eluala tursruu lähedas suurele ajule minna sülle ame ja jälle sõidame ajapikku sojajahu ma olen, aga ta on ka osa saama ka tuule jahve kella muret, loo elada uisu lähedal soolel, kui minna oma südame ja jälle.