Nii ta on, mul on hea meel tervitada Loore Martma, tere Loore. Tere, Ingrid. Suur tänu, et said saatesse külla tulla, kuidas sinu suvi läheb, et loomeinimestel suvi tavaliselt on, on kust, aga üldiselt on ikkagi väga tihe aeg, on etendused, möllud, kõikvõimalikud välisesinemised, välilavaesinemised siis enamasti, kuidas sinu suvi on läinud? Mul eelnevad suved on olnud ikka palju enam puhkuse tähe all, et meil on teatril Kristjan, siis kuu aega on lubatud puhataja siis kuna see on ainuke, siis selline pikem võimalus, siis ma olen alati kusagile mujale ära läinud, aga nüüd sellel suvel siis kõik teisiti dioodi või teisiti. Ja sellel suvel ma olen teinud väga palju tööd, kui seda tööks nimetada, sest noh, minu jaoks on see kõik on selline orgaaniline osa, sest et see on ju see, mida mina praegu teen. Ma olen jah, põhimõtteliselt suve algusest saadik ütleme siis juuni algusest saadik, ma olen siis olnud kaasatud väga paljudesse erinevatesse projektidesse ja lavastustesse ja ja teinud suvetüki ja nüüd uuesti seriaali ja siis need on aega teha veel muusikat ja ka veel oma soolot veel ette valmistada ja jõuda kooli, minna nüüd siin kahe nädalaga pärast ja no ikka väga-väga tihe olnud, väga põnev näha, selle järgi kõlavat meil juttu jätkub kauemaks. Hakkame otsast punuma, mina nägin sind hiljuti või hiljuti juunikuus suure Tõllu avaetendusel jäämurdja sajand. Hullult vihma tormas ja mingi ykspäev oli selline tohutult hall torminaga sobis teemaga väga hästi ja kuuled, keda huvitab siis meie legendaarne jäämurdjat võite vaatama minna lisab seal käia, uudistada, ringi, süüa ma ei tea, kas toidud siis on ka vanakoolitoidud, aga igatahes kihvt laev, et kindlasti tasub vaatama minna. Kuidas sulle endale meeldis seda etendust teha? Väga väga, väga, väga minu jaoks oli, üleüldse oli esmakordne teha koostööd Jaanus Rohumaaga kes on lihtsalt imeline inimene ja, ja kogu see ettevalmistus ja ja ka samamoodi ka Üllar Saaremäe, kellega ma varem ei olnud midagi koos teinud, siis siis nüüd siis selline võimalus ja see oli väga äge, see oli tõesti täiesti hästi tore ja peale seda etendust siis oli Jarek siis laulis. Ühesõnaga Jarek Kasar siis laulis meil etendusel kaasas ja siis peale etendust oli tal veel tema enda lugude kontsert, mis olid väga äge ägeda seadega siis. Ja siis ma sain ka seal kaasa laulda ja arenguga, mis oli ka mul esmakordne ja see kuidagi nagu lõi täpselt nagu väga ägeda stardi seal nagu selleks suveks, et noh, et nii, nüüd on kõik võimalik. Et see oli, see oli väga huvitav ja peale seda siis Vargamäe unistaja ja ühesõnaga see kõik see asi kuidagi nagu läheb natukene ajas tagasi aprilli algusesse, kui ma käisin New Yorgis 10 päeva käisin korra ära ja siis ma võtsin seal olles vastu otsuse, et ma tahaksin saada vabakutseliseks. Ja täpselt sellel samal öösel, kui ma selle otsuse vastu võtsin, siis mulle tuli üks telefonikõne, üks sõnu ja üks email, mis siis kõik olid kolme erinevat, väga ägedad tööpakkumist millest siis üks oligi siis see samas jäämurdja sajand, millest üks oli siis see vargamäetükk, mida me siis nii-öelda nagu kinnitasime. Ja, ja siis kolmas siis oli see, et ka seriaali tegemine läheb edasi. Ja Vargamäe oli minu jaoks mõnes mõttes nagu selle suvepäästja, et ta oli linnast ära, sest et ma oleks väga nukker olnud, kui ma oleks pidanud linnas olema ja Järvamaal siis seal nii vargamäel kui ka valgehobusemäel, kus siis meie nagu see ööbimispaik oli siis seal metsade, soode, rabade ja Laugaste vahel käia jalutada ja, ja ujuda ja süüa ennast metsmaasikatest ja multikatest kõriauguni täis ja muuseas ka sinna kõrvalises proove etendusi anda, siis, siis noh, natuke suu tõrgub ütlemaks, et see oli töö, et see oli, see oli väga suur nauding, puhkus ütleme pigem nii aldis. Mängisite Urmas Lennuki lavastuses Vargamäe unistaja, Krõõt ta, et kuidas, kuidas sul selline rolli sisseelamine või samastumine tund läks, et kas tundsid olevat ennast Krõõt talusid kogu tema seda elu noh, mitmekülgset, kust kindlasti mitte mul oli alguses oli väga raske, siis kui Urmas mulle üldse nagu helistas esimest korda, et kuule, ma hakkan sellist tükki tegema. Ja mõtlen, et äkki sina oleksid Krõõt siis ma ikka väga kohkusin ära, mõtlesin. Oota, aga ma ei, ma ju üldse ei tea, ma ei tunne ju, kes on Krõõt ja ma ei. Kas kas minus on aga seda, seda sügavust ja seda, seda suurt naist? Ja siis Urmas väga rahulikult ütles, et kuuled. Et aga, aga tutvu ja, ja, ja proovime siis saimegi kokku hakkasimegi proovima, siis Ott Sepp siis Andresena ja Tarmo Tagamets arune ja Eliisa pulk siis Marina, me kõik hakkasime otsima ja ja väga palju oli seal seda ängi ja raskust ja kurbust ja tragöödiat ja ja siis ma mõtlesin, et meie ei taha sellist lugu rääkida, veedame rääkida seda, et kui nad just on jõudnud sinna sinna vargamäele, et kõik see kergus ja täpselt seesama unistamine, et noh, et kuule, et vaatab päriselt, et siin on kõik, on võimalik, see kõik on juba siia sisse nagu kodeeritud, et et sealt see kõik algas peale ja ja ma arvan, et ikka päris loomulik on see, et kuni esietenduseni ikkagi nagu otsid nagu seda, seda tegelaste, tutvud temaga ja, ja ja huvitab üritad aru saada seda, et mismoodi ta mõelda võiks mingitest asjadest aru saada ja siis Urmas ütleski. Pane tähele, et noh, et, et üks üks teekond on siis kuni esietenduseni ja teine teekond algab nüüd esietendusega ja täpselt nii see oligi, et siis kui õhtust õhtusse, siis, siis räägid seda lugu ja siis hakkadki aru saama, et niimoodi siis mõtleb see Krõõt või või niimoodi, ta saab mingitest asjadest aru ja see on, see oli, see oli väga-väga-väga põnev, väga õpetlik ja siiamaani ma mõtlen, noh, et nüüd on, Krõõt, jäi minust sinna vargamäele maha kus me õnneks järgmisel suvel uuesti kohtume. Et, et ma kannan teda küll endaga kaasas. Tammsaaret loetakse tavaliselt vist kohustusliku kirjandusena kuskil keskkoolis, siis ta, mina mäletan küll, et tundus tohutult selline raske äng, jube jube keeruline kuidagi läbi närida, eks praegu kindlasti võtaks ette, oleks hoopis teine. Et Tammsaarest tihti räägitakse, et oh, et vot tema oli Eesti üks suurimaid filosoofia, et kuidas sinul temaga selline hingeline äratundmine oli, lugesid, kas jõudsid mingid sügavad filosoofilised teemad kuidagi sinuni? Sellega on jälle see asi minu teada, et et selleks, et nagu täiesti põhjalikult aduda seda, et noh, et mida ta siis nagu edasi anda tahab, siis ma ikkagi olen päris veendunud, et sa pead ikkagi okei, sa pead olema aja inimene siis ühesõnaga, aga see ei ole mitte kuidagi võimalik. Või siis näiteks seal peab olema arusaam sellest, et et et miks ta niimoodi nagu mõtleb, miks ta midagi niimoodi on öelnud? Kui me kooli ajal ma kahjuks ei mäleta, kas oli teine või kolmas aasta Viljandis, siis õpilasmeil oli lavakõne eksam oligi Tammsaare tekstide peale ja siis ma mäletan, et, et sai ikka väga palju tema neid ka päeviku vormis, selliseid nagu jutustusi üle loetud ja ja otsitud ja leitud, et noh, et mis, mis siis nagu mind kõige enam nagu kõnetab ja siis kuidagi nagu vaikselt ikka saad aru, et noh, et, Samas jällegi nüüd nagu seal vargamäel koha peal olla, siis, siis noh, vaadates tõepoolest seda, seda sood ja raba, mis seal ümber on ja mõelda, kuidas on see võimalik, et et noh, nüüd on seal asfalteeritud tee, aga kuidas, kuidas on see võimalik, et siia kunagi mingisugune väike tee on nagu tulnud ja ja, aga mida see kõik nagu kokku tähendab, ma ei tea, ma tõesti ei tea, aga tee tööd siis tuleb ka armastus, mida see sinu jaoks tähendab? Seda on võimalik nii mitmet moodi tõlgendada. Ja muidugi, aga mina kuidagi ma ei ole, ma ei ole sellega päris nõus, võib-olla see on seesama, sama põhjus, miks Krõõt ei olnud Andresega nõus, et et see ei ole ainult see, et noh, et et tuleb ainult tööd teha, sest et tegelikult olulised on ikkagi need inimesed sinu ümber ja ja kuidagi see on see tõde, mis on minu jaoks viimasel ajal olnud. Õigem kui, siis nagu see töö tegemine, et ma ütlen, et ma ei ole seal lausega päris nõus. Kuulame vahepeal muusikat, räägime tõesti armastusest edasi, sa oled valinud täna paar pala Claire's Birthday, Samelini Solmaust, kan miks sa sellise laulu valisid? Mitte, et ma usuks, et suvi läbi saab, aga ütleme siis nii, et need põdrakanepi tiba õitsevad ja need on märgid siis sellest, et noh, sealt üle ta õitseb kuidagi siis niimoodi, et ta näitab nagu suvelõpu lähenemas. Ja, ja võib-olla see suvel hakkab millalgi lähenema, et et see on jah, üks lugu, mis mulle väga meeldib, ma tean, et Vaiko vist oli 19 aastane, kui ta selle loo kirjutas, nii et et kuule, mis lugu ta siis räägib? Suveraadios on külas Loore, Martma ja head kuulajad. Kui teil on Loorele mõni küsimus, siis R2-e seadlejate suveraadio foorumi võite sinna kirja panna äkki vastabki. Aga räägime Loore natuke sellest, et kuidas sa üldse tead, tria muusikani jõudsid, et muusikast räägime üsna pea ka, sa oled tõeline multitalent, null kukkus täiesti karp lahti, kui palju pille sa näiteks mängida ka, millal sinus tekkis tundmus, et oh teater, muusika, kõik see on see, mis on minu tulevik. Muusika on ikkagi olnud tänu sellele, et ema otsustas mind muusikakooli panna aga teatri juurde see on lihtsalt ilus romantiline lugu, et ma põhikooli siis armusin ühte noormehesse, kes käis Tallinnas ühes näiteringis ja siis, kui meie kooli tehti näitering, siis ma lootsin, et äkki ta hakkab meie kooli näiteringis käima, siis see oli põhjus, miks ma siis sinu näiteringi läksin. Minul kunagi seda ambitsiooni, et minust peab saama näitleja, mul seda mitte kunagi olnud ei ole. Ja nüüd tänapäeval on väga ja siis aga kuidagi seal oli hästi toredad inimesed selles näiteringis, kellest nüüd ka osad on, ongi saanud näitlejateks näiteks Ataly lohk, kes on, on siis Rakvere teatris ja Karl kena, kes nüüd Ugalas kaasatud ja ja aga seda noormeest sinna näitering ei tulnud, aga mina ikkagi otsustasin edasi jääda ja siis. Ja siis ma käisin seal siis kuni keskkooli lõpuni, mil, mil ma siis ikkagi oli, ma käisin ikkagi lavakas, käisin proovimas ka näitleja katsetega, aga. Ma arvan, et mul ei olnud nagu jah seda tahtmist, et ma tahan sisse saada, kuna kuna tahtsin hoopis minna Tartusse õppima ja Tartusse ja ma läksin õppima, muusikaõpetaja tahaks. Ja mul oli hääle saada õpetajaks oli Merle Jalakas, Vanemuise ooperiteatri solist. Ja temale ma siis rääkisin enda enda soovidest ja ambitsioonidest saada hoopis muusikaliseks kujundajaks ja tema ütles, et kuule, ma teen sind, Toomas Lunge ka, tuttavaks sain Toomas Lunge tuttavaks Toomas Lunge, kuule tead, mul on, praegu on, on, on proovid minu tänu ja tervitused siis nimetatutele. Et kuule, et noh, et mul on, näed, siin on, praegu on, naasen proovid, aga näe, Ain Mäeots tahab, siis nakatus ta tükki tegema, et kuule, äkki sa vikid võttas enda peale ja. Olgu, ja siis aastal 2006, siis oligi minu esimene muusikaline kujundus siis Vanemuise teatris, mis oli, see oli elling. Ja tuli see välja saksa kultuuri instituudis, on minu teada. Vaat ma nüüd täna ei kontrollinud, aga ta vist eelmisel hooajal ikka veel nagu mängiti seda. Ja see oli hästi tore ja siis ma vaatasin pärast enda enda viidet, et näed, kaks aastat hiljem mul oli jälle, oli muusikaline kujundus, oli jälle, oli muusikaline kujundus on kuidagi nagu hästi, loogiliselt läks kuni siis minu siis bakalaureuseõpingute lõpuks lõpus oligi Vastuvõtt Viljandisse ja siis ma teadsin, et ma ikkagi ma tahan, mida tahan saada muusikaliseks kujundajaks. Teater väga huvitab, aga ma ei taha saada näitlejaks ja lavastama ka väga ei oska, et aga, aga noh, teatrid ikkagi õppida ja siis läksin katsetele. Vastasin esimesena sinna ette, siis Kalju Komissarov siis küsib minu käest, et et nii, tere, miks sa oled siin ja teisiti ei saa ja siis mina ütlesin, et tere, mina LoRe ja mina tahan saada muusikaliseks kujundajaks ja siis umbes sellega siis oligi otsustatud ja Von Krahli teater võttis siis terve meie kursus enda tiiva alla ja kuidagi hästi orgaaniliselt seal siis edasi, kõik see läks teed koos näitlejatega kogu kogu paketi kaasa ja lisaks siis lavastajana lisaülesandeid ja siis kui lõpetasime ka minul ei olnud. Noh, ma ei uskunud, et noh, et ma võiksin saada Von Krahli teatrisse tööle ta, et minul olid oma plaan A B, C, D ja modellid siis välja mõeldud, et kust me kõik maailmas reisima lähen ja mida mida muutma õpin ja teen, ja siis Peeter äkki siis küsib minu käest, kuidas seda või kuidas sulle meeldiks töötada Von Krahli teatris muusikajuhina siis? Jah, aitäh. Ja siis nüüd ma siin siis kolm aastat siis need olin ja nüüd üks siis selline seitsme aastaring sai minu jaoks nagu täis ja nüüd siis vaatame, mida siis uus spiraali ring siis edasi toob. Ja nüüd sa oled vabakutseline jah, nüüd alates siis esimesest juulist, aga miks sa tahtsid olla vabakutseline? Seal on mõningad riskid ka, et oi, kas saan ikka iga kuu leiva lauale. Vot see oligi see, et kui ma kui mu emale, siis seda ütlesin, et oh, tead, mis mõte mul tuli, et ma tahan saada vabakutseliseks, siis siis ma millegipärast arvasin, et noh, et äkki äkki ta võib öelda, et noh, et vaata, sa ise tahad saada töötuks. Et see ei kõla nagu loogiliselt, aga, aga emaseks kuidagi noogutas ja ütles, et hea küll, et siis teame sellega arvestada. Räägin, et noh, et kuna, kuna tõesti, kui ma selle otsuse vastu võtsin, siis ma ei teadnud, et mul seriaal läheb edasi. Ma ei teadnud, ei Vargamäe tükist ega, ega sellest jäämurdja eest ja ja ometi see tundus ainuõige valik ja, ja nüüd ma näen, et ülevalt poolt peegeldati mulle, et kuule, kõik on väga õige, lähed õiges suunas. Kui palju sa ise kodus muusikat kuulad, et kui sa oled muusikaline kujundaja, A võib-olla räägi ka sellest, et mida kuule, võib-olla ei tea, mida see muusikaline kujundaja siis täpselt tähendab, kas see, kes valib etendusele muusikat? Muusikaline kujundaja, jah, vastutab kõige selle eest, mis siis on õigem oleks, tegelikult, oleks oleks öelda helikujundaja, et tema vastutab jah, nende nii muusika kui ka helide eest, mis siis, mis siis kõlavad olgu selleks siis mingisugused ukse kriipsud või olgu selleks laul või olgu selleks mingisugune ambient, taustamuusika näiteks. Et aga meie, Rahval, Krahli teatris, siis on see kuidagi palju vabalad, noh et me seal oleme teinud nii bändi laval kui ka kui ka siis improviseering ja muud sellised asjad. Et on umbes selline see tööl. Jah, bändi tegemine sulle võõras ei ole, et kui me enne rääkisime, küsis, et noh, mis Pilles veel peale kitarri ukulele mängid, sa ütlesid, et viiulit, klaverit, trompetit, trummibassi, Ukuleeled kitarri, et midagi äkki mainimata. Suupill kammipill parmupill olgu proovija. Aga millal, kus sa, millal sa need pildid kõik selgeks õppisid, õppisidki siis, kui seda bakalaureust ei meeled juba väiksena mänginud riiul oli esimene olen peale siis mu hääle siis viiuli esimene instrument, mille, mida ma siis muusikakooli õppima läksin, siis seitsmendast eluaastast ja siis jälle seesama asi, et, et seesama see noormees, kes mulle siis meeldis, tema mängis kitarri ja koha, et ma tahtsin aa ja siis veel koolis kõik need ägedad poisid, nemad tegid bändi ja ma tahtsin ka ja siis siis kuidagi sai endale ka siis kitarr, muusikaõpetaja käest palutud ja siis hakkasid vaatama, et kuhu siis need sõrmed seal keelte ja kaela peal sobituvad ja ja siis, ja siis, kui bakalaureust läksin õppima, siis oli jah vajalik, et peab oskama ka klaverit ja üks lisapill ja siis ma mõtlesin, et issand, kaugem mulle hetkel siis ma vaatasingi trompet, trompetit on nii kaugele, et seda pole näha, kes on nii nüüd trompet on lihtsalt noh, see on nii uskumatu kõlaga Pilled. Et ta justkui nagu räägib mingit oma lugu ja, ja Ukuleeled oli, oli see lugu, et olin turg, kus Soomes siis käisin mingeid etendusi vaatamas. Mingis proovis käisin ka siis läksin ühte muusikapoodi, kuid kuna mul oli vaja kitarrile rihma ja siis ma nägin seda väikest poissi ehk siis selle nimi on pikkupaiga, ehk siis nagu väike poiss ägesid seda Ukuleeled siis seal seina peal rippumas ja siis ma teadsin, et ilma ilma temata ma siis ära ei lähe ja võtsin, võtsin ta siis endaga kaasa ja isa ei teadnud, kuidas mängida, aga Meil on Simm Ashilevi, siis ütleme noh peale seda siis, kui ta minu Te olete oli siis mängima hakanud, siis ta ütles, et ah, see on ideaalne pill, et näed, et neli sõrme, neli keelt. Lihtne. Et selles mõttes ma olen täiesti nõus, et pole, elan, on, on väga lihtne, väga lõbus pilt, alati toob naeru näole kõigile. Lisaks sa teed kaasa veel Kene Verniku bändis gene. Et mängid bassi, oled taustalaulja ja ma saan aru, et teil on ikka läheb juba hästi, et nüüd on juba plaan Lätti minna, räägi natuke, kus te esinete seal selle nädala reedel oleme me kutsutud siis sata festivalile sata, sata festivalile, kus siis jah, meil on siis esinemine ja, ja vist on ka mingid tulevikuplaanid, aga nendest ma veel rääkida ei saa, kuna ei ole veel kinnitatud, nii et et oleme siin proove teinud ja eile tegime nüüd täna nüüd peale seda saadet, nüüd lähen jälle proovi ja ja väga äge, äge oled mänginud selle mõttega ka, et kui gene saab hästi maailma kuulsaks toimub läbimurre, siis sa pead kogu aeg tuuritama. See on? Jah, sest reisimine sulle meeldib, mulle väga meeldib reisida, mis lemmikreisikohad on? Kindlasti California, see on, see on minu seal mu süda ja vaimustus. Et seal olema nüüd viimase kahe aasta jooksul kokku kolm kuud, et nad, et, et esimest korda olin siis kuu aega ja teist korda siis eelmisel aastal olin suisa kaks kuud ja sõnnik. Imeline vaht, mis siin tuleb selle juures? Ma olen, no esiteks on seal lihtsalt see, et. On näha ja tunda seda, kuidas siis emake loodus on ikka täiega hullanud, et oh, ma tahan nüüd siia panna mingid mäed ja siia ma panen kõrbe siia, ma panen lund ja siia ma panen ookeani ja ja kuna seal on nii niivõrd suur kultuuride segu, siis on seal nii palju erinevaid. Ehk et mulle väga meeldib hea hea söök siis siis see seal on nii palju muusikat ja seal on nii toredad inimesed, see on noh, alguses ikka võtab ikka harja harjumist, et et näha. Ühesõnaga, et, et harjuda sellega ära, et inimesed on nii avatud, seovad et see on uskumatu. Hiljuti toimus üks üliäge asi, 21. juulil esines Tallinnas Norde kontserdimajas legendaarne pungivanaema, siis tänaseks pättis Milt ja ma istusin seal lava ees, kaifisin kontserti täiega, äkki hakkas midagi ootamatut toimuma, pätismite ütles, et oo, kes tahab nüüd tulla lavale kitarri mängiva, vaatasin korra selja taha, nägin sinu säravaid silmi ja järgmine hetk olid seal laval nagu noh, täiesti orgaaniliselt sulandusid bändi sobisid sinna sama hästi kui pätismite tütar, kes mingis klahve ja poeg, kes mängis vist bassena terrigi tärje ja siis oligi, vaatasin, ohoo, Loore laval möllab täiega pättis, nüüd laulab, et mis tunne sul oli kirjeldav? See on jah üks üks viimase aja suurematest kogemustest siis mis, mis näitab mulle, et näe, kõik on võimalik, et see oli tõesti, see oli täiesti uskumatu. Ma ei oleks elu sees midagi siukest isegi unistanud ja tõenäoliselt ma ei ole sellest isegi unistanud, mitte et, et selline asi võiks juhtuda. Ma olin, ma küll lootsin, et äkki mul oleks võimalus temaga peale kontserti siis nii-öelda kohtuda. Ta signeeriks raamatu. Ja siis, kui ta küsis, et kas siin on keegi, kes mängib kitarri, siis ma ei teagi, üks käsi tõusis, tõusis teine käsi, siis tõusin ise püsti. Liis, nüüd märka. Rääkides ütles ta, noh, need tule. Et sellest hetkest ma natukene edasi mingeid kohti ei, mäletad, kuidas ma sinna lavale sain või mis siis juhtus. Aga aga, aga ühel hetkel siis siis kui registreerid ära, et issand, aga tema on siin minu ees ja, ja ma mängin temaga koos ja tema kitarrid ja, ja on bände, siis ma lihtsalt ainult Vasandasse hääl, peased laudi, nüüd laudi nüüd. Et see oli, see oli väga suur ja tänulik tunne, et mulle meeldivad sellised kogemused, mis. Vot on eesti keeles hambal eesti keeles alandlik, alandlik jah, et, et siis sellised kogemused, mis, mis muudavad sind nagu alandlikuks, et justkui nagu millegi millegi suurema või kellelegi suurema ees, et et et mitte teda nii-öelda mitte teda kõrgemale tõsta, sest et me olime täpselt samal levelil ja eks ole. Aga, aga see oli kuidagi, ma olin päevadeks päevadeks ja siiamaani veel olen, olen nii tänulikkust täis ja see oli. See oli vägev, tead, see oli nii loomulik ja orgaaniline, minu arust ei sobi noh, ja ka saatuse tahtel seal täpselt kogu soo outfit sobis sinna kõik, nagu see olekski võinud olla tema bändi liige, nii et mine tea, mine tea, võib-olla järgmine kontsert kuskil mujal jälle. Aga kuulame seda sama, sina saad oma lastelastele rääkida legendaarset lugu, pätismiti lugu panga, kus siis Loore Martma koos pätismitiga oli laval mängis kitarri ja mõnuga rockis kaasa. Nii läks, säilib pätist, mitte lugu nimega panga, just see lugu, millest me enne rääkisime, seal siis Loore Martma universumi tahtel sattus lavale gospatis, mitte tema bändiga kitarri mängima. Ja tõesti, sa oled imetlusväärne multitalent, et oma paljudest pillidest täna kaasa võtnud Uku Leele. Mida sa mängid ja laulad. Ma jah, mõtlesin, et ma teen sulle üllatuse ja sulle ka ühe näite. Tere. See on jah, üks pätist tihtilugu. Aga ühesõnaga, mille, millele on siis mina, võtsin tema sõnad ja siis, ja siis mõtlesin, et ma laulaks selles, olles näite. Aitäh, nii ilus suur-suur, tänu see on tõesti väga ilus ja armas kingitus, aitäh. Räägime natuke veel kuulajat Teile ka sellest, et kust sind varsti näha saab, et sa ütlesid, et laupäeval on sul pärnus augusti unest augustiunetuse all üks väike ülesastumine, millega, mis sa teed seal seal minu sõbrannal ja tema, tema abikaasal on dekadelli kohvik, veinikohvik ja, ja siis liis aga palus, et ma tuleksin, jagaksin siis nendega oma laule ja lugusid ja ka siis nii väikseid levinum instrumente. Ja siis nüüd jah, laupäeva õhtul, siis kell kaheksa, kuna nüüd mööda ei pane, siis seal kohvikus võib siis mind mind kuulda sellest osa saada. Nii äge. Aga räägi kontsertlavastusest, hunt, missis plektrumil, mis toimub augusti viimasel nädalavahetusel, 28 kuni 30 vist on seal plektrumi nädalavahetus mis Von Krahli teatri pööningul, et räägi, mis hunt see hunt sai väga palju inspireeritud siis minu eelmise aasta lõpul toimunut soololavastusest soolo, kus siis justkui üks lugu jäi nagu pooleli ja siis herko labi, kes siis on meil Krahlis on siis projektijuht, aga nüüd hundi On ta siis nimetamist dramaturgi poole peal, siis Herkoga sai väga palju räägitud ühest raamatust. Valdur Mikita, lingvistiline mets ja see raamat on meid mõlemaid väga palju inspireerinud, kõik sellest metsas olevast ja siis kuidagi hakkas, hakkas üks lugu tormama, mis siis jõuab jah, siis Plektrum raames jõuab Krali pööningule. Ja ja ma arvan, et me teeme ka lisaetendusi, siis äkki siis septembri alguses ikka sealsamas pööningul kõlab küll hästi huvitavalt hunt ja mets ja kogu selline loodus ilmselt on sulle oluline, sest et alles mõnda aega tagasi oli suurem kampaania loomuse poolt, kus siis tuntud loometegelased poseerisid koos erinevate loomadega tuua tähelepanu, olla seda, et karusloomafarmides toimub räige loomade väärkohtlemine, piinamine ja sina osalesid seal kampaanias ka, et seal pildi pealgi sul on üks noh, nii-öelda hunt, eks ju, selline mala muuta ja hästi äge koer. Miks sa kaasa lõid? Kuidas sa tunned ennast üldse sellise ütleme keskkonna- ja loomakaitseteemadest? No minu jaoks ei ole üldse nagu see, see karusnahafarmide pidamine on minu jaoks niivõrd absurdne, suisa et miks, miks ma peaksin selliste käitumist nii-öelda õigustama. Ja täpselt nii nagu ma seal plakati peal nagu ütlesingi, et et ma, ma tõesti, ma ei pea seda õigeks ja kui mul on võimalik kuidagi nagu selle selles teemas kaasa rääkida, siis, siis ma kasutasin seda võimalust, et kui mult paluti, siis otse loomulikult ma olen nõus alla kirjutama, et selline lollus tuleks ära lõpetada, ütleme siis nii. Jaa. Ma olen nüüd juba viis ja pool aastat. Olen olnud ka taimetoitlane, et et ka see nagu ühesõnaga mina ei, mina ei taha mitte jälle kellegi kellelegi moraali lugeda või öelda, et noh, et nüüd peab nii tegema või teistmoodi tegema, aga aga ma saan küll näidata oma suhtumist, et et mida mina mina õigeks ei pea, et et kui keegi on, on sellega nõus, siis, siis on väga tore ja kui keegi arvab teisiti, siis, siis palun väga. Need, taimetoitlane oled sa ka ikkagi eetilistel põhjustel seal selle tõttu, mis siis toimub loomadega, et sa ei taha süüa surnu tooma? See sai alguse tegelikult. Ühest filmist ma saan aru, et noh, et jällegi, et näed seda filmi mõista, tuleb tuleb aru saada nagu sellest kontekstist jälle film, dokumentaalfilm Fooding. Räägime nendest USA. Looma tööstustest muidugi noh, näiteks meie, ma tea, Rakvere lihakombinaat on muidugi selle kõrval on sihuke väike kodule kodune farm, eks ole. Aga, aga, aga koguga mis siis, mis siis nagu ma ei tea nende loomade siis nii-öelda pärast ühesõnaga sõime me raiskame väga palju toitu ja me kulutame väga palju ka vett selle jaoks, et seda liha siis nii-öelda nagu saatan. Ühesõnaga, see on nagu mina minu jaoks kuidagi ma ühel hetkel ma ei saanud enam sellest nagu aru, et miks, miks peaks ja siis, aga see ei tulnud ka nagu päevapealt, vaid see oli kuidagi ühel hetkel oli nagu see otsus oli tehtud ja televaatajad juba üks aasta juba teine aasta ja ja on võimalik olla nii-öelda nagu taimetoitlane, olla sealjuures nagu terve ja siis kuidagi leiutanud sinna siis vaatad, et noh, et milline siis mu menüü on jaa, jaa, muidugi taimetoitlus on ikka, seal on palju enam maitseid kui ainult salati, porgandit. Et et ja mulle meeldib ka see on, ütleme selline väga, mitte süvenev vaade, et liha annab jõudu ja ma ei taha kogu aeg ainult silo süüa. Et tegelikult rääkisin tervise arengu instituudist Tagli pitsiga, ta ütles, et inimesed, kes on taimetoitluse peale läinud, tihtipeale on palju teadlikumad toitujad, siis nad peavad välja siis mõtlema. Nende menüüs asendab, eks ju, kõike seda loomset. Noh, samas on igasuguseid äärmusi, et võib-olla jätame selle toitumise sinnapaika, praegu aga petitsioon, punkt ee kaldkriips karusloomafarmid on siis see koht, kuhu soovitab kui ka mina minna, vaadata, anda oma hääl, et selline luksuse nimel mõttetu loomade piinamine. Lõpeks. Kuulame vahepeal veidi muusikat, Joni Mitchell on meil ootel. Mis sa selle loo kohta tahad öelda? Seda lugu ma kuulsin, esimest korda kraapisin Viljandisse ja Robert Jürjendal tegi, andis sellist tundi või loengusarja nagu muusika kuulamine siis ühe loengu lõpus siis oli, oli see lugu? See kuidagi ikka väga läks sügavale. Kuulake ja nautige. Chani Mitchell sani, Sandei Loore Martma poolt valitud lugu, Looreni paljust tahaks rääkida, vaatan juba, uudised lähenevad nelja minuti pärast pikalt ei saagi rääkida tee joomisest ja unistamisest või siis võib-olla järgmine kord rääkima ka, kindlasti tahavad kõik kuulajad teada sinu ühe sellise põhi rolli kohta, mida läbi mille sa tegelikult Te olete jõudnud väga paljude inimeste kodudesse südamesse, naabriplika, et noh, midagi ei ole teha, teleon nii võimas meedium, käid ekraanil ära ja siis siis käid poes ja kõik vaatad, mida sa ostad. Et kuidas see naabriplika roll sinuni tulija, kuidas sa selles ennast tunned? Naabriplika loll tuli minuni siis läbi Ergo, Ergo Kulla, kes siis on, oli eelnevalt kaks, kaks aega siis selle režissöör, operaator ja on ka edaspidi või noh, nüüd on ka produtsent. Et tema siis mind sinna nii-öelda nagu siis sellesse ossa proovis ja pärast ka välja valis. Mille eest ma olen ergole tõesti väga tänulik. Et see roll on olnud väga selles mõttes väga lihtne, palju lihtsam kui, kui krõõda roll, sest enne ma saan väga palju võtta nagu iseenda pealt täpselt siis, kui me seda eelmisel suvel olime, hakkasime tegema, siis täpselt sellel aastal ma olingi olnud ju kaks aastat Ameerikas ja siis tulingi tagasi siis. Ja, ja tänu sellele ma olen siis ka tõepoolest avastanud seda, et noh, et tegelikult on, Eestis on ikka väga äge, et kui vahepeal mul olid ikka väga suured soovid ikkagi kusagile mujale ära minna ja siis nüüd ma, et ma enam päris päris nii kindel selles ei ole. Kindlasti tahavad kõik fännid teada, et noh, mis sügisel saama hakkab, et teil on siin just olnud sügiseojavõtteid vist käivad edasi ja et mis sa saad vihjata midagi või ei saa, meil on uus dramaturg, kelleks on siis Urmas lennuk ja meil on uus režissöör, kes on siis Martin Korjus ja ütleme nii, tahaks nagu juba praegu nagu selle nelja nädala pealt, mis me oleme neid võtteid teinud, on, see on nagu väga-väga naljakaks juba läheb ja väga palju toimub, suured muutused on ees, niiet et ma ootan väga põnevusega juba. Tead, näitlejate puhul mind alati huvitab see, et mida nad teevad enne lavale minekut või noh, või ka enne võttele minekut, et kas on mingi oma mingi rituaal oma mingi selline noh, mingi võti, kuidas ennast häälestada või on mõnel mõni talisman või ma ei teagi, mida teevad, eks, kõigil on erinevad, et on sul mingi oma väike rituaal, mis sa teed enne, enne kui sa lähed lavale? Enne seriaali mul ei ole, ei ole sellist asja olnud, aga enne enne lavale minekut on küll, ma pesen oma hambad ja siis ma käin, olen ühel hetkel laval täiesti üksinda sellel tühjal laval ja siis valmistan ennast sisemiselt, et täna ühtelugu rääkida. Jah, nii palju oleks neid lugusid rääkida näiteks ka sellest ju, et nüüd üsna pea augusti lõpus algavad sul magistriõpingud. Miks sa läksid tagasi kooli? Sest mulle väga meeldib? Mulle väga meeldib lugeda ja ja kuna lavakas veel tegi selle lasta siis lavastuses teatrimagistri, mis on siis nii pedagoogika kui ka psühholoogia suuna peal, siis kuna need kolm teevad praegu minu jaoks väga huvitavad, on siis kuidagi põimunud nagu kokku ja, ja on väga loogiline. Nii äge, suur tänu Loore Martma, et sa tulid siia suveraadiosse külla. Soovin sulle edu õpingutes seriaalis kindlasti ka sinu kontsertlavastusega Hunt ja, ja sel laupäeval Pärnus augusti unetusel pikkadelli kohvikus kell kaheksa, et sul oleks selline hästi mõnus atmosfäär ja publik.