Kreegi loomingus on muidugi üldse igasuguste rahvaviiside töötlustel võiks öelda valdav koht ja lisaks vaimulik rahvaviisidele anda muidugi palju töödelnud ilmalikke rahvaviise ja eriti palju on ta neid kogunud näiteks kreegifondis on ju olemas üle 700 rahvaviisi, mis ta kogus töötades Haapsalus Läänemaa Õpetajate seminar, ris, nendest anda ligi 50 tükki hiljem seadinud segakoorile. Osa nendest on nüüd ka trükis ilmunud, võtab lintväljaandes ja need on just ilmalikud rahvaviisi ja just uuemad rahvaviisid, kusjuures osa nendest on ta hiljem latiinod suurteks, koori sümfooniat, eks mõned nendest on päris tuntud ja levinud meil. Vaat kui näiteks rääkida nüüd vaimulikest rahvaviisidest, siis siin on oma kindel süsteem kreegil kuidas ja mismoodi ta neid just on laadinud ja, ja kogunud. Tähendab, need kaks varasemat vihikut, mis meil nüüd on ka kontsertidel ette kantud, on ilmselt tema esimene pöördamine vaimulike rahvaviiside poole, need olid kõik eestiviisid ja tema enda kogutud põhiliselt osalt ka Peeter süda kogutud viisid. Siis kui ta need kaks vihikut oli lõpetanud, siis ta seadis ka väga huvitavalt segakoorile mõned Rootsi eestirootsi rahvaviisid. Nendest mul praegu on meeles just oh, jeesus sinu valu, Rootsi variant ja samuti siis ta tegi veel kolm varianti. Taevast ülevalt viisist väga huvitav igal viisil, ühendades ühes samas töötluses viisi esialgse koraalivariandi ja siis rahvasuust üles kirjutatud rahvaliku variandi siis järgmine, selline suurem sari tarneid on siis kolmekümnendatel aastatel, nagu siin oli nimetatud, need 444 viisi kolmehäälse seades. Siin on kreek juba teinud väga süstemaatilise töö. Tõenäoliselt paistab. Ta on kõik temale kättesaadaval olnud Eesti ja eestirootsi rahvaviisid seadinud kolmehäälset, eks töötlusteks. No sina võiks öelda, Rootsi viisid on siin enamuses, need on siis need viisid, mis ta üles kirjutas 21. aastal Noarootsis. Neid on vist umbes 50 siis viisid, mis ta sai Holofandersonilt, kes kogus rannarootslaste viise Vormsil, Noarootsist, Pakri saarelt, neid on 150 ja peaaegu kõik on ta need ka seadinud kolme häälseteks ja siis veel need viisid, mis ta ise kogus Noarootsist 37. aastal. Nii et see on, võiks öelda ammendav Eestis kogutud vaimulike rahvaviiside kollektsioon, kusjuures kõik nad on Craigi poolt seatud kolmehäälset ekskori seaditeks jäi siis umbes 38. aasta paiku, ta kirjutas veel umbes 25 neljahäälsed seaded, need olid ka sellised enamasti mitte just kvalifoonilised, vaid Omafoonilised, nii nagu olid need kolmehäälsed. Kusjuures kolmehäälselt julges siiski väike osakaal polüfoonilise, seal oli Ghana neide niukesi imitatsiooni ja niuke sassi. Aga, aga siis see nagu viimane etapp oli, siis tõesti need kaanonid, need olid väga ranged kaanonid, nende hulgas on siis 150 vaimulikud rahvaviisi, sealhulgas kõik nad olid ka olemas juba selles kolmehäälse seades, aga nüüd ta tegi nad siis Khanoniteks. Tõsi küll, nad ei ole mitte neljahäälsed kaanon, et seal oli niiviisi, et kaanonina esitas sedaviisi enamasti kaks ja ülejäänud ääred, siis saatsid kuigi vahel ka kolm häält. Ja siis 500 puntšeri töötlust. Kusjuures need pontšerei töötlused on niiviisi, et kuigi me teame, et Taali raamatus on 500 viisi ja reegel, on ka neid 500 töötust, aga need ei ole siiski mitte võetud kõik pundžele viisid, vaid on tehtud sageli mitu varianti, ühest viisist jäätud seal terve suur hulk viise kasutamata. Ja väga huvitav on see, et kreek püüdis teha erinevad variandid ühest samast pundželi viisist, samuti nagu ka ühest samast rahvaviisi variandist. Rääkimata sellest, et muidugi need rahvaviisid olid ju üles kirjutatud väga erinevatest kohtadest erinevates variantides, aga just ka ühes samas kohas kirutud rahvaviisist on ta teinud mitu varianti. Sageli isegi üle kahe enamasti oli neid tehtud kaks varianti, aga on ka kolm tehtud ja paljudest on isegi kuni kuus varianti tehtud, ta proovis erinevaid polüfoonilise võtteid nagu isegi võib-olla esialgu, kui läbi proovides erinevad variandid ja siis viimases variandis nagu, ühendades need erinevad Polifonised võtted üheks tervikuks. Nii et mul näib, et geneet isegi elu lõpul kirjutatud kaanoni on omamoodi nagu mingisugune selline üks eesti polüfoonilise kunsti tippsaavutusi umbes nii nagu Bachi loomingus oli see tema fuuga kunst analoogilist ja muidugi ma usun, et rahvusvaheline huvi võib asja vastu tekkida sellest, et vaevalt keegi teine mees kusagil maailmas on nii palju luterlik ja nii järjekindlalt Khanoniteks töödelnud, nii et usun, et kui see puntšeri seadete raamat anda välja näiteks saksa keeles, siis võiks sakslaste hulgas päris suur huvi selle asja vastu tekkida, samuti nagu ka nende Rootsi viisid. Ütluste vastu Rootsis ma saaksin siin veel täiendada, need pundželi viisid on ka kolme häälsena läbi saetud, ma ei tea, kas kõik, aga, aga suur osa nendest. Nende 500 hulgas on enamikest kaheldud kaanoni taga, seal on ka kolme ja nelja hävini. Ma mõtlen, et üldsegi kolmeajalisele koorile kolmelised seaded, nii nagu rahvaviiside teisedki, on need kolmed. Ja võiks veel lisada, et siin oli see märkused, kreek väga palju teiste heliloojate töid ja me teame näiteks reegel on ka suur hulk niinimetatud Bachi korale meeskoorile. Kusjuures need on nüüd võib-olla vähem juba loominguline töö, see on pigem lihtsalt koraaliseade ühelt poolt oriliigilt teisele, nii et selline töövaimulike viiside kallal oli kreegil nagu mitmesuguse loomingulisuse astmele. See töö käis. Ma ütleksin siia juurde veel niisuguse märkuse ka, et riigi huvid, noh, me oleme siin rääkinud kõigi huvid olid väga laialdaselt, kusjuures tähendab mitte nüüd luteri maalide seadeid, vaid kreegi kogus leidub ka vene õigeuskliku kirikuviisi seadeid, kui palju neid täpselt on, ma ei oska praegu öelda, see asi on praegu veel läbi uurimata ja noh, nagu niisugune hinnang nendele asjadele on uurijatele andmata. Sellest jutust võib jääda mulje nagu enamik vaimulikke rahvaviise oleksidki koraalide varianti aga selle juures on veel seal kreegi. Vaimulike rahvaviiside ümberkirjutajate hulgas on suur hulk selliseid laule, mille teksti nii teksti kui viisi kohta on väga raske öelda. Mida see siis endast kujutab ja kust see pärit on. Ja siin olekski paras meelde tuletada seda, et kui näiteks soomlased alustasid oma rahvaviiside väljaandmist üldse vaimulikest rahvalauludest tahab, see oli Ilmari kruuni suur töö. Tema väitekirja teema ja temaga seda väljaannet alustas oli sajandivahetusel täpselt. Ja edasi teine köide, soomlastel olid sellised laulud, edasi tulid pillilood ja alles neljanda köitega jõudsid nad runolaulude võist nende Kalevala viiside juurde. Ja meil niisugune ülevaade üldse puudub tegelikult kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna arhiivis siin ja seal vaimulikke viise on rohkem jaan hilisemast ajast kui nüüd kreegi kogu mis kell kreegi elu lõpuni nüüd ehk mitte, aga, või meelde, et 30.-te aastate lõpuni tõesti peaaegu kõik on sealt kopeerinud. Aga hilisematel aastatel no keegi ikka kusagil linti laulab ja eriti kuna salvestatud on enam-vähem kõike, mida informant oskab, siis oleks väga vajalik need kogud ka sellest aspektist vaadata ja üks korralik välja teha. Nii nagu see teistel rahvastel on olemas, mille põhjal me saaks selgeks, mida siis eestlased on üldse olnud, kus on need allikad? Kui palju on veel protestantlik Eliise, hulgaliselt on kindlasti ka vene usu. Liise on vennastekoguduste viise, aga see praegu niisugune täielik tundmata maa. Ma tahan öelda endise jutu juurde veel niisuguse märkuse, et kreek alati on märkinud väga täpselt ülesse ka andmed, kust viis on üles kirjutanud, et kes on seda laulnud, kui vana ta on olnud. Ja kust ta pärit ja pärit on ja väga huvitav on ka kreegi andmed nüüd oma teoste kirjutamisega seoses, mida ta märkinud oma käsikirjadele ülesanne võime täiesti täpselt eluloo nende käsikirjade järgi kirja panna. Seal on kirjas tänavanimetused, seal on peaaegu kellaajalise täpsusega vahel märgitud üles kuskohal, millal see teos on kirjutatud, seda võis lugeja näha juba. Lase teater muusika kinonumbrist kus oli ära toodud üks märkus. Kõigepealt. Et. Ühe küla ühe talu jões õhtupoolikul kivi peal ja jääge kellaaeg juures ja see on noh, küllaltki niisugune iseloomulik. See teeb tagantjärgi arhiivi inimeste töö muidugi mõnevõrra lihtsamaks. Mis puudutab kõigi poolt teiste heliloojate teoste seadeid siis väga raske on öelda muidugi hoobilt, kui palju need on tehtud priitahtlikult ja kui palju need on jällegi olude tulemus. Kui vabariigi ajal antakse välja Eesti koolilaste lauluvara, oleks niisugune tore raamatukene kuhu paigutatakse kõik eesti heliloojad näopildi ja lühikese elukäigu kirjeldusega ja loomingu päris asjaliku, tiheda ülevaatega ja paari laulu näitega. Siis minu meelest on väga tähele pannud, et selles raamatukese on muidugi kõik meie vanemad muusika klassikud olemas ja seal on isegi niisugune helilooja nagu Lennart nõiman esindatud paari lauluga. Ainuke mees, keda seal ei ole esindatud, on Cyrillus Kreek. Aga kreek osaleb selles raamatus, taan mitmete varasemasse klassikasse kuuluvat teost, aitäh ümber sead ja mõnele teisele kooriliigile, noh, meeskoorilaul segakooril näiteks tehtud. Ka üsna müstiline, miks kreek jäeti niisugusest kogumikust välja. Kas oli asi isiklikust tagasihoidlikkusest, unustasid teised mehed talle seda pakkuda, ei tea. Sind rääkis veel kreegi käsikirjalisest noodikogust, et on väga palju teiste heliloojate teoseid enesele ümber kirjutanud. Ja võib jääda ju mulje, Märt inimesel oli liiga palju vaba aega, aga. Täpselt me selle põhjust ei, ei saagi teada, aga paar oletust võiks ometi teha. Kui Mart Saar Tartus tulekahju läbi kannatada sai, siis me teame, et Gabreek Saisal kannatada. Paraku ei ole meil vist mingisugust dokumentaalset ülevaadet, kui paljudest teostest Grect tookord ilma jäi. Aga mingist pasast jäid ja tõesti ilma. Võib-olla see oli niisugune kibe kogemus, mis õpetas, et käsikirja ei tohi jätta ühte eksemplari, maailmakäsitlus ei peab olema rohkem ja võib-olla sealt tuli ka vajadus enesele selgeks teha oma kolleegidel looming ja sellest teha siis mingisugune käepärane seade. Ja üks kibe kord tõestab aeg, et sellest kreegi tehtust ometi kasu on. Kui Alfred Karindi viiakse ülekuulamisele, siis võetakse tema kodust kaasa ka tema looming. Ja kui ta siis sellest, sest ükskord välja tuleb, siis tema looming kui uurimiseks mitte tarvilik materjal hävitatakse. Ja kui Karindi üks kord vabaks saab, siis annab ta Gregile teada asjade seisust ja kreek saab talle ühel juhul rõõmsalt teatada, et tal on tõesti üks, nagu tema humoorikalt ütleb. Üks sinu vesine lugu on mul olemas. See vesine lugu oli algselt Karindi kantaat rändavad veed millest kreek oli teinud niisuguse direktsioon klaveri. Sinna oli päris täpselt sisse märgitud, milliste pillidega üks või teine muusikaline lõik mängimisele partituuris oli läinud ja selle järgi Karindi sai taastada magantaadi. Aga mõned teosed on kreeka kirjutanud lausa täpselt koopia Tubina varasemad sümfoonilised partituurid ja tundub, et ta tahtis neid väga põhjalikult tundma õppida ja see on ilmselt üks väga otstarbekas moodus. Me ei ole täna üldse rääkinud Eesti riknemist. Mul on tunne, et meil on võib-olla suurem ettekujutus Brahmsi Saksa reekviem-ist kui kreegi eesti riiklemist. Selle sõnapaari paneb kokku vist omal ajal Anton Kasemets, kes oma eesti muusika arenguloos ütleb, et nii nagu Brahms kirjutas sakslastele Saksa reekviem, et nii on ka kreek kirjutanud eestlastele eesti reekviem jaga ta nimetab seda vist väikse tähega andes mõista, kuna ta on eestikeelsele tekstile, siis tuleb see reekviem ometi ükskord eesti inimesele lähedale. Põhimõtteliselt jah, ametlikult ei tuleks meil õigust nagu seda nime sinna külge panna päris nime juurde. See oleks nagu autori teksti omavoliline rikkumine, kuigi ma tean, et päris mitmed muusikainimesed tahavad teda just nimelt Eesti riik võiks nimetada kes võib neid keelata. Aga ma kujutan ette, näiteks korrektne kavaleht või trükiväljaanne peaks sellest nimest siiski loobuma. Kui me tahame austada seda, mida helilooja ise kirja pani reekviemi ümber. On mitmeid kordi pike murtud ja üks kõige murdmise põhjus on ka muidugi tema esituse keel. Me oleme teda sõjajärgsel ajal kuulanud ja kuulda saanud ainult ladina keeles. Muidugi on ülim aeg laulda teda jälle eesti keeles. Aga arvamus, et see ladina keel tuli seoses võimuvahetusega või hirmuga vaimuliku teksti arusaadavuse ees, vist ei ole päris õige, on andmeid, et ka vabariigi ajal lauldi hilisematel ettekannetel seda teost siiski ladinakeelse tekstiga. Võimalik, et põhjuseks on eestikeelse teksti vanus ja keelevanusest tingitud. Vot niisugused kohmakused. See tekst tõenäoliselt vajab natukene keelelist abi. Ja siis on ta ilmselt vägagi tervitatav. Tähendab selle teksti on eesti keelde ümber pannud doktor Schultz pätt trump ja ta on pärit Mozarti reekviemi möödunud sajandi eestikeelsest tõlkest. Ma näen siin ühte väikest ohtu, võiks tekkida samasugune olukord nagu omal ajal pundschel koostas oma lauluraamat, et kõrvaldada seda kaunistatud laulmist ja sellega läks meil nüüd üks dimensioon kaduma täiesti ja siin see tekst ühtlustame sellega ära ja me kaotame midagi väga olulist. Mul on jäänud mulje, et see, see kohendamine puudutab tegelikult ainult ainult väga väikest osa sõnu, mis praeguses käibekeeles sootuks uue tähenduse omandanud ja annaksid teosele võib-olla mitte eriti soovitud niisuguse lisa emotsionaalsuse. Aga ma ei usu, et see nüüd teksti koheldamine nüüd teose väärtust kuidagipidi oluliselt kahandab, ilmselt peab seda kohendamist küll tegema väga suure pieteeditundega ja see on selgelt, seda peavad tegema nendes tekstides väga asjatundlikud inimesed ja selliseid inimesi ma usun. Meil konsistooriumi, st ei ole tarvis pikalt otsida, et neid on kindlasti palju. Kui asjal on eestikeelne traditsioon, nii nagu neil koraalidel on olemas eestikeelne laulmistraditsioon, et nad on ikkagi aastakümnete vältel inimeste suus lihvitud ja seal kujuneb mingi niisugune keskmine ja tehti suupärane ja arhailine ja niisugune omapärane vorm siis, kui need, eks baltisakslane on selle reekviemi teksti tõlkinud reekviemi teksti ei ole eestikeelse traditsiooni. Et need on nagu kaks eri asja. Me kobame Eestis kõik olemas poolt, et et tükk peaks igal juhul säilima tema eheduses nii palju kui see iganes võimalik on ja, ja need parandused, kui nad sisse viiakse, siis ikkagi kõige paremate kavatsustega, et ta ei saaks mingisugust niisugust lisa värvingut, mida tõepoolest ei ole mõeldud ja mis omal ajal poolega toiminud, aga mis keelemuutuse tõttu praegu hakkab meie teadvuses toimima. Kuivõrd te olete kursis kõige sellega, mis saab toimuma Cyrillus Kreegi suurtel juubelipidustustel milline osa tõotab tulla seal kreegi instrumentaalse muusikal? Täpselt ei julgegi öelda simplex aru pärima ERSO rahvalt filharmoonia rahvalt, kes need plaanid ilmselt oma koostöös täpseks kas on juba pannud või lähemas tulevikus panevad ettepanek, et sümfooniaorkester juubelist osa võtab, sai tehtud. Mina isiklikult igatseksid küll väga kuulata mõnda kreegi arvukatest orkestri süütidest. Ka sõjajärgne põlvkond ei ole siin nimetamist sest midagi kuulata saanud ja kui neist mõnigiga raadiolindis on olemas siis niipalju kui kontserdikavast olete puutunud muuseumis, ei ole küll ühtegi jälge, et neid oleks avalikel kontsertidel eriti esitatud. Roman Matsusin. Teatud entusiasmi näitas üles ja ta on tõesti linti mõnedki nendes süütidest omal ajal teinud. Aga võib julgustada ja öelda, et see muusika on ikka tegelikult täiesti tundmatu ja kui arvestada, et ta tegemise ajal Kreegi muusika tuntusele aitas kaasa rohkem kui võib-olla varasemad kümnendid sõjaeelsel ajal. Siis oleks lausa patt, kui me seda muusikat enne seest ikka suletud hoiaksime. Rootsis teatavasti oli ju see mees, kes suunas kreegi sümfoonilistes viitide kirjutamisele ja ta pakkus talle ettekande võimalused oma raadio orkestriga ja ta viis selle muusikaga väljaspool Eestit, mitte ainult Alavratsedena juhatanud kui Tubin. Ja mõningal juhul on ka Tubin pannud tõesti sinna oma dirigendi külge. Noh, see näitab ilmselt ainult seda Tubinale, kui dirigendile pakkusid need süüdi ka huvi. Nende ei ole sugugi mitte kunagi komponeeritud muusika ümberseadmine orkestrile ajapuudusel või, või parema puudusel, vaid vaid see on siiski ka üks võimalus seni esitatud muusika taasesitamiseks, mis siis, et teisele koosseisule. Ja ma usun, et sealt leiaks kindlasti Eesti kuulajaskond väga paljudeks elujuhtumiteks tarvilikku muusikat. Nüüd, kus me jälle mõtleme niisugustest pühadest, millest vahepeal ei ole tohtinud isegi mitte eriti palju mõelda, rääkimata kõva, kellega rääkida nende pühade puhuks on ju muusika kogu aeg olemas olnud, miks ei võiks siis seda kõlada lasta, ei pea igal puhul pöörduma klassikute poole välismaailmas, meil on omas maailmasse muusika tõesti paigas. Tähendab, jutt on süüdistanud jõulud mitte ainult ainult ainult ka muusika nukraks ole ka üksikteosed milledest üks alles nüüd päevavalgele tuli. See on see, oh, jeesus siin valu, oh Jeesus, sinu valu, mis on üks esimesi seadeid üldse orkestrile ja mille jälgima püüdsin muuseumis ajada päris hoolega, mitu kuud, kuni kuni lõpuks siiski see käsikiri tuli päevavalgele üsna üllatavast kohast. Ja millel oli omal ajal noh, täiesti niisugune võiks öelda sihtots tarbeline kasutamine kasutati suurel reedel ja yldiselt, ta läks hästi. Ja siia juurde veel nii palju, et meie avalikkuse ees on saanud tuntuks nüüd kreegi Taaveti laulud Tõnu Kaljuste koori esituses. Aga needsamad Taaveti laulud on ju kreek tegelikult seadnud orkestrile tolles samas süüdis muusika, sakra ja põnev oleks kuulda, kuidas nad kõlavad orkestriga. Kreeka on ju mitte ainult ainult orkestrile seadnud, vaid tal on ka nii orkestrile kui segakoorile seatud. Jututulnud vokaalsümfoonilisi teostest võiks nimetada näiteks niisuguseid asju, et tal on Meil aiaäärne tänavas segakoorile ja sümfooniaorkestrile sirisega sirisega Sirbikesed, segakoorile ja sümfooniaorkestrile. Siis meie r jällegi segakoorile ja sümfooniaorkestrile. Armas Jeesus, sinna palun segakoorile ja sümfooniaorkestrile. Lugu on lisaks tuntud ka veel nimetuse all õhtulaul kindlasti peaks nimetama vähemalt tema kantaati kalevipoeg nõiakoopas kus, nagu võib käsikirjast lugeda kreegi enda märkuste järgi jälle on omal ajal soolot loonud Georg Ots. Kas on laulnud või on arvestatud, et ta laulab, sest minul ei ole näpu puhtunud ühtegi viidet selle kohta, et seda teost oleks esitatud, see pole ainuke kalevipoja aineline teos, mis jäi õigel ajal ette kandmata. Ma tuletan meelde, et Ester Mägil Kalevipoja teekond Soome ootas ka mõnda aega, enne kui ta pääses kuuldele. Muuseas, võib-olla see võiks ka huvi pakkuda analoogilist juhust, kus üks tuntud koorilaul on leidnud hiljem ka orkestri saate oli näiteks ka läti klassiku sviit loomingus, kelle 125. sünniaastapäev möödus hiljuti ja just Riiast tema juubeli ajal kanti ette mitmed need just kantaatide nime all, isegi sealhulgas ka näiteks Peeveerina laulja, mis on ka muide sisuliselt seotud Eestiga. Osaliselt ja veel on tuntuks saanud süüt kuus laulu Hiiumaalt meeskoorile ka selle süüdi üks osadest. Selles süüdison ta kirjas niisukese lauluna, nagu Vaikne meri, tasa liigud, Greecon seda mitmeti nimetanud me sellest on olemas, nii segakooriseade on ka sega koorile ja sümfooniaorkestrile seade. Pealkirja Al Khan on. Või paralleelpealkirjaga saarlaste laul. Mis puutub nüüd kreegi populaarsuses, siis kahtlematult ta jääb siin saarel alla, jääb nii mõnelegi teisele veel alla, kuid tal on siiski oma kindel koht. Ja sugugi mitte väikene koht juba kasvõi nimetades siin, ütleme sinisega sinisega, Sirbikesed siis minu arvates see on siiski niivõrd läbi löönud. Ja praegusel momendil peaks olema peaaegu siiski kõikidele kooridele lauldav sest meie korvitase siiski võrreldes Eesti vabariigiajaga on ikka märgatavalt tõusnud. Kõnelemata tippkoorides, milliseid meil tollal tõepoolest oli, võib-olla ainult paar-kolm ja nüüd võiksime siiski lugeda neid juba tosina ringis, kuid mis põhiliselt hoiab siiski kreegi loomingut nii-öelda kinni on nimelt neid lihtsalt ei ole, ei ole olemas kreegi laulukogumikke vastaval määral. Ma kujutan ette, et kui meil oleks praegu juubeliks välja pakkuda kreegi kas või valikkogumikud, nagu õnnestus näiteks Mart Saare puhul, vaat siin on jälle üks väikene repliik, sest kuna me vahepeal siin omavahel vestelda ei saa, siis ma kirjutasin Martin jumalale. Kuidas on lood kreegi koorilaulude kogumikuga juubeliks ja ta vastas kirjutas mulle siia alla selle, ma võin muusikamuuseumile anda halvasti. Nii et ühesõnaga, vaat siin on minu arvates selle kivi all ongi need vähid, nagu öeldakse. Kreegikoht oleks kahtlematult väga suurel määral. Ma mõtlen rahvalauluseadete osas ka näiteks soome kooride repertuaaris. Kui me kõnelesime siin vaimulikest rahvalauludes, siis peaks olema terve Põhjala pluss Saksamaa siiani juurde, kus on samuti protestantlikud korallid nii-öelda siiamaale käibel. Ja ma ei tea, mida ma õieti peaksime tegema, kus otsast tuleks alustada. Et võiksime selle sõna halvasti maha tõmmata. Mida sa Mart arvad kellega tuleks neid asju ajada, et õnnestuks siiski saada kreegi? Kas või ainult ühe valikkogumikku juubeliks? No kui rääkida juubelist, siis oli ju, tegelikult oleme juba planeeritud üks lorilaulude valikkogu aga selgus, et see tööjuubeliks valmis teha käis kirjastusele üle jõu ja selle asemel nüüd ilmuvad kaks esimeste vihikute vaimulike rahvaviiside töötlusi, aga kui äkki ta üldse probleem on muidugi üldisem ja puudutab üldse Eesti rahvusklassika avaldamist. Ja mitte ainult kreegi loomingut, kuigi sel alal on ühte-teist tehtud siiski kindlasti liiga vähe ja asi vajab põhjalikumat käsile võtmist. Ja üks võimalus selleks oleks meil avada, luua oma muusikakirjastus näiteks praegu on juba noh, võiks öelda, ettevalmistamisel ka Heino Elleri klaverilooming, sellest on palju juba noodigraafikas isegi valmis, aga puudub, toimetus puudub, toimetaja puudub kirjastus, kes seda trükiks. Ja kõik need asjad praegu seisavad just organisatsiooniliste võimaluste taga ja samuti loomulikult oleks tarvis kreegi koorilooming välja anda mitte mingisuguse valiku Jul, vaid ikkagi täielikus ulatuses. Meil näiteks Mart Saare juubeli puhul tuli üks Soome koorides, üritas vähemalt tulla, aga tol korral ei lasknud teda. Kas meiega kreegi juubeli puhul ei saaks mõnda Soome koori? Köögijuubeli ette õmblaneeritud kammerkooride festival. Ma ei ole pädev ütlema, millistele kooridele on kutsed saadetud, aga see asi on juba töös puriühingu inimesed teavad seda kindlasti väga palju täpsemalt öelda ja mul jäi igatahes mulje, et tegemist on siiski rahvusvahelise festivaliga. Seda meeldib kuulata. Ja selle festivali lõppkontsert on kreegi juubeli künnisel lausa. Ja ma tahaks loota, et seal on ka kreegil siiski päris mitu korda põhjust laval kõlada paljude erinevate kooride esituses. Me oleme nüüd kreegist palju rääkinud, me mõtted on olnud võtati murelikud. Aga ometi tahame me kõik vaadata suures lootuses järgmiste kuude peale. Lootuses selles mõttes, et igaüks meie hulgast, kellel vähegi jõuda Kap kreegi heaks midagi teeb. Kes leiab oma arhiivist võib-olla mõne paberi, mis Creeki puudutab ja mis seni on võib-olla veel Gregi uurijatele teadmata võib-olla ka foto. Mõni leiab põnev foto. Mõni tuletab meelde võib-olla mõne mälestuskillu, mida ta on ise läbi elanud või oma lähedastelt kuulnud. Ja need, kes on kutsutud ja seatud, teeksid tõesti parima selleks. Gregjuubel kujuneks vääriliseks selle mehe tegudele sest tema ei saanud oma eluajal teps mitte liiga palju tunnustatud. Ja seda rohkem on see meie auvõlg. Seda tunnustust jagada talle tagantjärele, sest tegelikult jagame selle kaudu tunnustust ka iseendale ja mida kaugemale me kreegi tundmisest saame, seda kasulikum meile. Mul on siin ees Gregi vaimulike rahvaviiside teise vihiku pealkirjad. Ja mul nii väga meeldiks lugeda siit üks nende hulgast. Oh kui õndsad on need pühad taevas.