Tere hommikust, tänast jutusaadet alustas mahedahäälne ansambel nimega Chicago ja nagu ikka, on muusika tänases saates külalise valitud ja jutusaate. Tänaseks külaliseks on Aivar Mäe tere hommikust äkiliselt valitud emotsiooni ajel, minu nimi on Margit Kilumets ja mul on tõeliselt hea meel, et ma Aivari sellest ratast hetkeks sain välja tõmmata, sellepärast et kui eesti inimene sind, mille järgi tunneb, siis on see sinu niisugune võime olla ühel hetkel vähemalt kahes või kolmes erinevas kohas ja teha parema käega ühte tööd ja vasakuga teist. Et sa oled nagu hästi kiire inimene, sa suudad palju lühikese aja jooksul, vastab see kirjeldus tõele. Minu meelest absoluutselt mitte vastu, siis ma olen väga ilusa pildi endast loonud. Ma arvan, et keegi mind ei teagi. See on esiteks. Teiseks ma olen väga alalhoidlik ja ma kindlasti ei tee ühtegi ülepingutust. Aga see, et ma pean baaris või 304. kohas korraga olemas, on tingitud meie organisatsiooni paiknemisest. Organisatsioon, millest me räägime, on Eesti kontserti Aivar Lääne-Eesti kontserti direktor. Ta küll ei lubanud seda öelda, sest ta ütles, et see on tähtsusetu, aga mina arvan, et sellises kohas nagu Eesti vabariik suure kontsertorganisatsioon Täna, et on organisatsioone, kus töötab kolm inimest ja seal juhib seda organisatsiooni peadirektor ja sihuksed, kõlavad nimed, mis on seotud eelkõige mingite palgaastmetega või midagi taolist, aga kindlasti ei näita selle inimese positsiooni. Et meil on suhteliselt lihtne meeskonnale orienteeritud organisatsioon ja meil need ametinimetused eriti määrav. Aga veel mõnda aega tagasi juhtisid sa Eesti kontserdi kõrval ka teiste organisatsiooni, mille nimi oli Vanemuine. Kui kaua see periood sinu elus kestis? Emotsionaalselt terve elu, aga ajaliselt kolm ja pool aastat, mis emotsionaalselt terve elu tähendab. Noh, ta oli esiteks niivõrd võõras valdkond minu jaoks ja kui täna uuesti mulle pakkumine tehtaks ja ma peaks, peaasi, et ma arvan, et ma siis ei hüppaks enam. Mitte et midagi halvasti, see oli minu jaoks Ülikoolis käimine. Ma astusin vabatahtlikult uuesti ülikooli, läbides mingid ained, mida tegelikult tavaülikoolis ei õpetata. Aga emotsionaalne laeng, mida annab üks loominguline organisatsioon, see on super. Nii et tegelikult ega oli ääretult kahju ära tulla. Kas sa kahtlesid seda otsust vastu võttes endas, et kas sa saad hakkama? Mul ei olnud aega isegi kahelda, mitte veel vähem analüüsid, et kas peaks minema. Eks meesterahvastele on omane selline midagi karjääri, mu, see ei ole õige sõna, aga et tahaks kogu aeg ennast proovile panna ja et kas ma olen juba liiga vana ja, ja et kas ma peaks juba elust kõrvale astuma või on veel rammu. Nii et ühest küljest selle hetkel, kui otsus tuli langetada ja selleks aega, vist üks tund? Ma vist tegelesin hoopis mingi teise tööga, et sel hetkel Kui näed, tegid ikka ühel hetkel kahte asja. Ma nägin mingeid muid asju ja, ja siis oli nagu otsus selge, aga hiljem, kui ma selle otsuse langetades mõtlesin ja mis nüüd saab, see situatsioon, mis avanes, oli ikkagi suhteliselt tühi eelkõige finantsilises mõttes ja lihtsalt see lähtepunkt, kus me asusime Vanemuises, oli ääretult keeruline. Eelkõige oli mul kahju neist inimestest, kes seal töötasid, kes olid tegelikult väga raskes seisus, aga jumal tänatud, et nad ise seda ei teadnud. Aga täna. Ma olen õitseb ja seal on noor juht ja kindlasti 10 korda parem kui mina ja ja vanemasse tulevik tundub, on väga helge. Kuidas sa logistiliselt seda asja ajasid, et olla ühele ja samal ajal nii Tartus kui Tallinnas? See on väga lihtne, selleks sõidad lihtsalt Tartu ja Tallinna vahet omad, aga mul ei ole oma autot, riigi auto. Autojuht Ahto juhtiva kardan ma igast tootejuht, et kui ennast tappa, siis ise mitte teistel lasta seda teha ja Tartu maantee on selline Camikaatse-d ja et ma igast otsast ja. Lihtsalt ma mõtlesin, et selle aja jooksul kahe-poole ja kolme tunni jooksul me hakkame arutama, kui kiiresti sa seda läbisid, seda vahemaad saaks saaks tegelikult autost teha ju ära hulga tööd. Mida ma vaatasin? Kuidas see võimalik on, sülearvutiks ometigi ei näpi, samal ajal, kui sa sõidad. Eriti arvuti friik ei ole, kuigi mul on ta olemas ja ma kasutan teda, aga eelkõige instrumendina, kust ma vaatan ja hangin informatsiooni. Aga ma ei ole selline friik, kes igal hetkel igat sõna üritab nagu talletada kuhugi. Siis telefoniga. Kas ma tohin küsida, kui suured sinu telefoniarved on? Kuus? Suhteliselt tagasihoidlikult, sest EMT on ka Eesti Kontsert üks suur toote, nii et. Aga kui sa oleksid tavaline inimene, siis mõni 1000 kroonika tuleks särama. No ikka tuleks jah, ta tuleb praegugi mõni 1000 krooni aga lahkaga võrdled siin teatud suurte muusikutega, siis minu arvates on ikkagi suhteliselt tagasihoidlikud. Kui tuleb suvepuhkus kas ta tuleb sellel aastal? Selle puhkuste jada ja puhkuse võtmise mittevõtmise tegelikult otsustasin ära juba 97. aastal, kui Eesti Kontsert laienema hakkas, et seda on väga raske teha. Ja kui 93. aastal Eesti Kontsert kasutas võimalust olla kollektiivpuhkusel, siis täna meil ei ole tegelikult sellist võimalust. Et me töötame 365 päeva aastas. Vähe sellest, et meil on veel neli maja, mida me peame. Pärnu ja suvi on kindlasti teada ja tuntud kontekst, kus maja on ju töös kogu suvi. Nüüd ka Tartu ja Jõhvi ja Tallinn, nii et tegemist on ääretult palju. Aga aeg-ajalt ma kõrval astun, aga mitte niivõrd puhkuseks, kuivõrd mõneks kontserttuuriks. Et siis ma tegelen oma hobiga. See on kellade ansambel. Appi, liiga palju teemast tuleb korraga, ma tahtsin tegelikult küsida, et kui tuleb suvepuhkus, mida nüüd ma saan aru, et ei tule, aga, aga et kas mingi hetk sinu suvest näiteks on niisugune, kus sa ei räägi telefoniga, et ongi niisugune päev, kus sa hommikul teda sisse ei lülita ja õhtul ei taha ka teada, kes seal sulle postkasti lugematuid sõnumeid lugenud. Seda antud postil ei ole võimalik. Aga kõik me teeme ise valikut, kes nii ise ma lähen sinna portsud kukkunud. Et mul valikuid, et telefon peab sees olema ja ma pean olema 24 tundi kättesaadav, ükskõik mis või majades juhtuda. Tutatu, tulekahju, mida iganes meil olid aprillisündmused, kus me olime kogu aeg valvel nii jõhvis kui Tallinnas, nii et paraku nii on. Aga, ja mis on positiivne, et ma ei ole naelutatud sinna kogu eluks. Et kui mina 2009. aastal oma lepingu lõpetanud, siis margitsad ju kandideerida. Ma võin sulle öelda julgelt, et nii suurt vastutust ma kardan, hullult, ma ei tee seda mitte iialgi. Miks see nii suur vastutus on ikkagi ma arvan, et suur vastutus Eesti ühiskonnas ei ole mitte poliitikutel, vaid arstidel. See on väga suur, vast arstiks aediku. Ma tahaksin kõik, me räägime mingeid nii suurest vastutusest, aga kui hakata analüüsima, siis ma ei näe seda vastutust. See, kas üks kontsert jääb ära või, või keegi mängib suhteliselt kesiselt pilli laval. Ta on publiku ees vastates muidugi sellest ei sünni mitte mingit katastroof. See on väga positiivne, et sa suudad nii mõelda, sest vastasel juhul oleksid sa ilmselt juba kuskil voolikud küljes tõvevoodis sest inimesed, kes väga, põevad selle pärast, et nad vastutavad või sellepärast selle töö pärast, mida nad teevad. Ise tead, et keskealised mehed varem või hiljem viskavad sussid püsti lihtsalt. Ma ei tea ja ma ei taha sellest midagi teada. Nii et Eesti kontserdisuvi natukese mind ikkagi huvitab, et menetleda plaanima hakata umbes aasta aega varem eelmisel suvel ostetud. Et kas selle planeerimise juures näiteks sinu käsi ka mängus või, või on sul nii ustavat abijõud, kes selle sinu eest kokku panevat siis sina ainult ütled jah või? Eks vetoõigus on direktoril alati ükskõik, kas ta kunstiline veto või anda finantsiline, võtta. Et meil on tegelikult, ma ei tea, kas see on hästi või halvasti, on ikkagi suhteliselt autoritaarne juhtimine. Paraku nii on, aga ma ei saa öelda, et me meeskonnaga nagu koostööd ei tee, seda küll. Aga mis on need projektid näiteks viimasel ajal või lähitulevikus, mis on sinu algatatud? Ma ei väida, et ta nüüd ise peaksid ainuisikuliselt nende eest vastutama, aga mis on sinu ideed või sinust lähtunud? Ma arvan, et ma ei ütle seda, miks, sest eks idee ongi see, et kui ma idee välja käinud, siis ma ei, ei pakkusite välja enda ideena vaid ma üritan selle kellelgi pähe ajada ja seda esitletakse hoopis kellegi teise poolt. Et põhimõtteliselt ma ise konkreetselt kontserttegevuse kokkupanekuga ei tegele. Aga ma viibin kunstinõukogudes ja seal, kus on vaja rühiks laual Ja kui sulle mingi asi ka väga ei meeldi, siis sa ütled, et ei, seda ei tule. Kui tihti sa ise kontserdisaalis viibid? Liiga tihti, liiga tihti, nii tihti kui võimalik. Ma arvan, et ma käin iga kolmas päev, ma olen kas teatrietendusel või kontsert sars. Nüüd see peaks küsima mu käest, miks teatris? Miks teatris? Sellepärast mul on Vanemuise teatris töötanud ja teatripisik on selline asi, see lihtsalt jääb külge ja, ja kuna ka haiglas, et huvitav, mis toimub Eesti teatrimaastikul. Kuidas selles kontekstis käitub Vanemuise teater, et tagantjärgi analüüsida oma tegevust, et mis seal siis tookord õieti tehtud, kas need suunad, vaat, mida me meeskonna kolme aasta jooksul paika panime olid ikka õiged, et ühest küljest nagu närveldad, et aga mis siis saab, kui kõik jälle uuesti auku kukub? Ma ei tea, et see on, see on üks asi, et hoida ennast kursis. Ja noh, eelkõige muidugi muusikateatri võtab. Aga räägime nüüd ikkagi millestki konkreetsest, räägime nüüd mõnest asjast, mis on sulle tõesti väga meeldinud, mõtlen vedela positiivseteks, rõõmsameelselt suvehommikusaadet, me ei hakka rääkima halbades asjades, keda Eesti kontserdilavale ei luba. Aga, aga mõni tore etendus, mõni tõeliselt kihvt kontsert. Mida sa oled nautinud ja miks? No kui sa võtad, et meil on hooajas pead 1100 kontserti ja nüüd hetkel sa sunnid mind välja tooma sealt mingi üks kaks kontserti Sa võid rääkida hoopis mõnest muusikateatrist, mis üldse sinusse ei puutu. See ei pruugi üldse rääkida eesti kontserdist. Tagasihoidliku inimesena. No kui ma võtan praegu malati, võrdleb mehhanism kaks muusikateatrit, ma jälgin nende mõlema tegevust ja kui nüüd eelmisest hooajast välja tuua, siis ma üle pika aja sain väga hea elamuse rahvusooperist tukad Rinust. Nii vokaalses mõttes kui ka kunstiline pilt, mis laval avanes, oli, see oli super õnnestumine ja ma ütlen veel korra, et ma arvan, et viimase viie kuni 10 aasta jooksul ei ole sellist täistabamust olnud. Mis puudutab vanema issis, Vanemuine tõuseb ja vabaned Bertman, kes tegi nüüd Vallenbergi tegi ka Vanemuise teatris Hoffmanni lugusid, mis oli väga põnev lähenemine, võib-olla need kaks asja. Teine, mis on mulle südamelähedane, on muidugi ballett. Klettima naudin täie rinnaga ja viimasel ajal Estonias midagi sellist, mis nagu rabaks ei ole olnud. Aga, ja kasti kontsert vist pürgib balletimaailma ja Me algatame järgmisest aastast balletifestivali, mida Eestis ei ole ja see hakkab toimuma sellises linnas nagu jõhvi. Kuni selleni, et tuleb ka konkus ja osa võtavad sellest festivalist Venemaa esipriimabaleriin ja võib-olla ka Toomas Eduri, Age Oks ja nii edasi, et saab põnev asi olema. Toomas ja Age istusid siin selle sama saate stuudios umbes kuu aega tagasi. Ja umbes kolm päeva tagasi tantsisid nad Londonis Royal Albert hoolis meeletu suure koosseisuga luikedega järvega umbes 50 luike tiirles ja nemad olid keskel, nii et. No näed, et maailm on väike, aga miks algatab Eesti Kontsert balletifestivali, kuidas niisugune asi näiteks teie majas sünnib, niisugune idee? Me oleme jõhvis teinud nüüd külalisetendusi, ehk siis majapõhisus, eks me oleme ju täna halduskeskuste tõmbepunktides. Issand, kus ma ei saanud aru Eesti riik on paika pannud ja tõmbekeskus, et see neli säärast administratiivset paika Tallinn, Tartu, Jõhvi, Pärnu. Ja kuna jõhvis on meil probleem, see on ju suur, et meil oleks vaja üks keskpunkt seal peab toimuma kõik alates ooperis, draamast, balletist lõppedes konstik. Seepärast me oleme seal lihtsalt ka tegelema sellega. Millises oma neljast kontserdimajast sa tunned ennast lihtsa inimesena kõige paremini? Kas parandada võib ja mitteomavaid? Prillirehikontserdimaja juures, et ma mõtlen, et kus on nagu kõige parem olla, kus on auraga ja parem. Unustada diplomaat ja kõik nad ei viitsi niikuinii. No ütleme niimoodi, et jõhvi Pärnu on ideest üles ehitatud, ehk need on ikkagi algusest peale nii-öelda oma lapsed siis Estonia ja Tartu on olemas olnud ja need on nii-öelda renoveeritud selles mõttes jah. Jõhvi ja Pärnu on rohkem higi ja verd valatud, kuigi Tartu tuli väga valulikult. Väga raskes majanduslikus seisus oli Eesti riik sel ajal kui tart valmise. Aga Estonia, siin oleme rentnikud, et on säärane oma maja tunne küll, aga nagu ei ole ka. Et me oleme rendipinnal. Ja meile heidetakse ette, et miks meil ei ole ikkagi Tallinnas ilusat kaasaegset kontserdisaale. Kas sa lükkad selles suunas mõndagi vihmunda vankrit? Praegu lähema viie aasta jooksul just saalide maastikul Tallinnas muutub väga palju ja see kõik peab paika loksuma ja ja eks küsimus on, kas kunagi tuleb uus ooperimaja ja millal see tuleb ja kõik need asjad liiguvad paika, siis on aeg otsustada täna, nagu selleks olulist vajadust ei ole. Me oleme rääkinud nüüd kontserdielust ja natuke balletielust, aga suurema osa Eesti inimeste meeli köidab suveli hoopis kergem muusika, ehk siis igasugused suured vabaõhukontserdid, staarid, kes eestimaad külastavad. Millal sa viimati sattusid mõnele niisugusele kontserdile? Kuna mu töö on seotud nagu meeletud rahvamassidega, siis ma üritan vaba aega veeta täielikus vaikus eksis metsas. Olude sunnil muidugi külastan neid, eriti kui seda organiseerib tõesti kontsert. Eelmine aasta tegime taimeriga alat. Igasta me ei tee, nii et see suvi on meie jaoks nagu põhimõtteliselt puhas säärasest suurest kalaüritusest või vabavalitsusest. Aga neid, eriti kui külasta ainult siis, kui ma pean, et kuskil on vaja nagu hinge tõmmata ja vaikus on see, mis ravib, meelija ravib kõrvu ja selleks ongi mets ja linnulaul igal võimaliku silmapilgul. Ma kihutan maakoju. Kohe me räägime sellest edasi, sellepärast et ma tahan ikkagi teada, mida sa seal maakodus teed ja kus see on ja nii ja ühesõnaga kõik see tuleb, armas kuulaja, aga tohutult raske oli tänasesse saatesse pärast Aivariga muusikat valida, et nagu te praegu kuulsite, ta ju ei kuula muusikat, kerget muusikat, aga midagi me temast siiski välja pigistasime ja see, kes, Ta ei kuula kergelt, ma kuulan, ma kuulan väga head muusikat ja nihukest retrohõngulist ja siis, kui siis kui mina noor olin, et niisugune seitsmekümnendad, kaheksakümnendad Talev kirjutatud väga palju head muusikat. Kaver ja nii-öelda varastatud muusikaga, jah, tol ajal kirjutatud, testib kuningast hekid. Kuni kohta ei olegi vaja midagi öelda, sest ta lihtsalt on kui. Nagu lubatud hakkame nüüd rääkima Aivar Mäega sellest, kus tema oma üksindust naudib. Mitte selleks, et hordid sinna kohale kihutaksid, aga lihtsalt selleks, et teada, mis koht see sul on. Esiteks, niikuinii isegi kogu selle koha ütleks niikuinii ei üles ei leia, et seal vahet ei ole, aga ta on pärnametsas. Aga mis on seal nagu teisiteks? Ta pole mõtet, kirjeldati need, kes maakodu, omamot kuskil vaikses kohas, need saavad sellest aru. Kas oled seda omanud aegade algusest peale või sa oled selle ise ehitanud? Ei tegemist on minu vanaema taluga, nii et ma olen teda koercapitsenud. Ja ma loodan, et ma selle aasta lõpuks vast saan enam-vähem ühele poole. Kas sa oled niisugune isetegijad, haarad haamri ja mõtled välja, kuidas sauna ehitada? Selleks ei ole aega, et, et kui sa küsisid, kas ma hakkama saaks, vast küll, jah. Aga aeg-ajalt ma midagi kõpitseda eelkõige. Mulle meeldivad hoopis muud asjad, muud mänguasjad, mitte niivõrd laua seina löömine. Minagi saan muidugi hakkama, vaid ütleme, tehnilised pooled, mingi traktori remont või säärased asjad meeldivad rohkem. Milleks sulle traktor, viljapõldu, künnad? Ei ole viljapõldu, aga noh, ma olen ikka traktorit vaja, kas mingid puud metsast välja tassida või mida iganes. Et see on niisugune põhimõtteline asi nagu maal peab olema jahipüssi ja traktor, et muidu nagu ei tule välja. Nii ta on jah. Ja noh, paadid traktori või ei tööta nagu ikka Stina vaja remontida ja põhiliselt seal remondid ja sealt saab ka nagu võtad aja maha ja üritada aru saada, et kuidas ikka omal ajal tegemist on 57. aasta traktoriga. Kuidas omal ajal seda kokku pandi ja miks ta ikka nii suurele võiksid, niuksed, lollid lahendused siin on ja et ka see annab mingi raudse On seal mõni veekogu lähedal, et sa saad näiteks ujumas käia. Ja kolme kilomeetri kaugusel mingi pais järvekene aga teisigi määras. Et ma ei ole niisugune veekogu juures vedela ja Pärnu ja Pirita rannas või ei käi põhimõtteliselt. Mismoodi need päevad sul seal siis kulgevad kogu aeg ometi selle traktori all ei ole. Ei, ta aeg-ajalt ikka sõidab ka, tiivad ei olnud siis, kui vaja on, siis ta ei sõida. Aga siis, kui vaja ei ole, siis ta kõik korras. Aga näiteks ärkad hommikul, jood kohvi ära ja siis kas sa vahel näiteks võtad mõne raamatu isegi? Praegu ma loen niisugust stressirohked raamatut üksinda universumis. Et see on selles mõttes, see oleks kasulik neile inimestele, kes arvavad, et nende ümber keerleb kogu maailm läbi, loed, siis saad aru, kui väike sa oled siin maailmas. Tegin just teleajakirjanik Astrid kanneliga hiljuti intervjuud ja tema ütles, et kui ta Moskvas töötas, ta läks mõni otse loetud tekst näiteks halvasti, mida ei saanud enam tagasi võtta ja talle tundus, et see oli mööda. Et siis ta võttis oma teleskoobi ja vaatas kuu kraatreid sealsamas oma Moskva korteri akna. Loel vaatas ka vastasmaja venelastest naabri aru, et sellel tekstil ja selle headusel või mitte headusele ei ole kõiksusega võrreldes absoluutselt mitte mingisugust tähtsust. Otsust aga täheteadus sind ei lummai. Jah õudselt, aga mitte nii palju, et ma nagu hakkaks sellega tegelema ka igasugused sellised lõpmatused, mida võimalik võrrelda nagu lõpmatusega, mingid kaugused kuskilt tähtedeni kuskile galaktikate ja need on medaleid kunagi meeldegi neid astmeid ja neid miljoneid valgusaastaid, aga mõlemad on seda kuulata. Ja see, see toob siin nagu maapinnale tagasi. Ja ma ise arvan küll, et ma tunnen ennast kahe jalaga maa peal. Et hirmus on see, kui inimesed lähevad liiga suureks. Ei, eriti Eesti vabariigis ja neid on oi kui palju. Seda nii armas vaadata ja just seesama, millest me vestluse alguses alustasime, kus meie tiitlid üha pikemaks lähevad. Aga sisu ei ole, see, sellest on kahju, on ühele väikesele riigile väga kohane, nii et ma ei ulatu millegile. Kas seal maal on sul loomi on sul lapsi? On mul on kuldnokad, tihased, varesed, tuvid. Et sel aastal on eriline nauding, magada üldse ei saa, sest linnulaul on nii vali. Sellel aastal on täiesti pöörane, ma ei tea, mis, mis seal seda on tekitanud. Ei ole ühtegi virisejad. Kõik on ära söödud. Sääski pole, parme pole igasuguseid muid lendavaid objekte, kõik puudub. Aga koduloomi ma ütlen, ei hakka talu või? Vanalinnas elan korteris. Kuidas saadud, et mul on seitsmekordne maja, ei mäleta samas raadiomaja kõrval päris hästi, ma näen. Su käed on ära kriibitud, mis ma mõtlesin, et kas see on maad ööst? See maatööst ja lapsi on mul ka rodu, nii et, aga ega lapsed on juba nii suur, et ega praegu nagu maalapsed Absoluutselt ma olen suga ühel nõul, et kui sul ei ole ikkagi pakkuda neile telekat, internetti, kõik nende sõbrad on tegelikult linnas, eks ole siis see, et nad seal nagu kuskil peedi vao vahel küünitavad, sellest ikka tänapäeval absoluutselt mingit rõõmu ei tunne. Aga ma arvan, et hakkavad hakkavad tänaealised iseärasused täna ja ma täpselt ei mäleta, et kas meid sunniti seal maal käima, igasugused, ma mäletan, et pool elu olema seal lapsepõlvest. Absoluutselt sunniti muidugi igal reedel laoti inimesed Zaporožets sisse või Žigulit vanaema vanaisa juurde sõitja kooslusel. Seal oli vabadust. Linnas elasid kuskil purgis koos kümnekesi 30 ruudu peal ja sellepärast seda tehti. Kas see, et seal on muusika juurde jõudsid ja ikkagi sa oled ikkagi muusikasõber, ütleme, jätame need tiitlid ära, siis, aga see, et sa muusika juurde jõudsid, kas selles on sinu vanematel või vanavanematel oma osa? Kindlasti mitte. Kellel see osa võiks olla, ma arvan, et need olid kooli lauluõpetajad. Ja Ta iseteadvus ja iseotsustus tekkis mulle millegipärast nagu liiga vara. Ma panin toodud vara välja arenenud, nagu tänapäeva noored on. Et aga ma arvan, et kuskil seitsmes, kas siis oli mul nagu selge, mida teha, kuhu minna? Ja see enesekriitiline pool peab olema väga tugev, et üks poolt asja teha ja kui sa eriti andekas nagu ei ole, siis ära selle erialaga tegelema. Meile üritatakse ikkagi nui neljaks, kui laps peab saama lauljaks, siis üritame ta selleks teha, aga kui andeid ei ole seal mitte midagi teha, sina ei tahtnud regilauljaks saada. Olid paljud, kes tahtsid, epa lauljaks, saal, aga mina küll ei tahtnud. Kelleks sa siis tahtsid saada? Ausalt öeldes ma ei teagi. Kui ma tulin Pärnust ära muusikakeskkooli kolm aastat oli must keskkooli, siis läksin kontsi, mõtlesin sihuke, vahet polnud, tollel nagu vahet polnud, olid ju sundsuunamise 100 jama oli, selle kõrgkooli lõpetamisega vahet ei olnud ja lõppkokkuvõttes mind suunati piss ansamblisse vitamiin mis oli konservatooriumi ajaloos täiesti enneolematu, et see, see on täiesti võimatu. Muide, esimest korda ja maale seda tehti nagu ministri korraldusel. Nii et see oli ainulaadne, isegi oleks Sapposhini saanud, sellele vastu tehti üksnenda. Nii et see oli jah, muidu oleks mind kuskile maleõpetajaks minema, sest ma olen ikkagi õppinud pedagoog. Täna Ma teen pedagoogitööd. Tegelikult ma teen, õpetaja on kellade koolis annan lastele kuldselt väljundit. Kontsert ansambleid, teen kahte ja see on tegelikult see, mis me teha tahaks. See ongi see, vaata, millest me alustasime, et kui sul ei ole suvel puhkust, mida sul ei ole ja su telefon on 24 tundi ööpäevas sees, siis need kontsertreisid, mida sa kellade ansambliga endale lubada saad, et need ongi. Saagibuks, ja kuhu te reisite? Me lähme nüüd noortega, sõidame ühendriikidesse kolmeks nädalaks, mis ei ole puks reis selles mõttes, et meil tuleb läbida ratastel 18000 kilomeetrit ja me oleme 21 kontsert. Peale selle tuleb veel jõuda tehasesse, et hankida lastele uusi kell ja, ja siis tagasi. Aga mis seal reisil nagu põnevat? Dirigendid enamasti dirigendid on sääraseid vampiiritüüpi, kes üritavad oma energia hankida kollektiivilt, mille eest nad seisavad. Nii ka mina ja lastel on seda energiat niivõrd palju ja nad ei saa arugi, kuidas sõnad kuivaksime. Kuule, tegelikult tegelikult seekord jälle, kui sa ajakirjanik räägib oma juttu, et, et ma olen üks kord elus sedasama kuulnud ühelt treenerilt kelle käest ma küsisin väga healt kergejõustikutreenerile. Holger Pihlilt, et kuidas sa suudad, kui ma kuulasin 100 üheksakümneaastaste poiste kisa seal spordihallis meeletud kisa, kunas hüppavad, jooksevad, see käib ju kisa saatel. Ja noh, tal on, ütleme kolm trenni päevas, ma küsisin ta käest õhtureid, kuidas sa suudad. Mille peale ta ütles, et kui seda ei oleks, siis ma üldse ei suudaks. Et see ongi see, kus ta saab. Ega sa annad teisega, tegelikult võtad nüüd täpselt, ei tea, kumb käsi suuremad. Aga iga kord pärast proovi või kontserti, tunned sa ennast sellise energia pomminaat ei tea, kuhu minna või mida teha. Ma ei ütle, et see nüüd eesmärk omaette, et õpetada lapsi selleks, et energiat tankida, seda mitte. Aga see koostöö sujub väga hästi. Kas ühel hetkel, kui sa ei ole enam see Eesti kontserdi, see, mis sa oled? Kas sa kujutad ette, et need sinu Absoluutselt, kas sa nägid, kus oleksid mõlemad? Ja, ja see on see emotsioon, mida mul on 40 minutit. Pühapäeva hommikul, et jah, absoluutselt tähendab ma ei viitsiks seista ja 36 õpilase ees kuskil gümnaasiumis, keda üldse laulmist oli huvitav et kui üldse kellegi inimestes, keda see asi huvitab, seda küll. Aga sa pead selle huvitavaks tegema ja nii edasi. Seda ka. Nii et päris mitte see staadium, aga üldiselt jah, kooli vabandus on see, mis mind tegelikult huvitaks, kuigi aeg on teine ja õpilased, teised ja suhtumine kooli on teine ja käib üks pidev reformimine, nii et ei saa enam õpetada aru, mida õpetama peab. Väga hea näide oli, poiss käib, mul lõpetasin neljanda klassi praegu ja ta läbi bioloogiast temaatikat, mida mina läksin üheksandasse ta ei saa sellest ju mitte midagi aru. Ja ei peagi saama. Et me oleme selle lati tõmmanud nii-öelda ette, et nüüd esimeses klassis varsti hakkame ruutjuurt ja siinused, Vincent õpetama, et noh, ta õpib selle ära. Aga ta ei saa sellest mitte midagi aru. Ja 90 protsenti töödest teevad ärakodusse Lapsevanemad. Milleks meile see jama, õigus? Et see on, see on uskumatu ja, ja täna üritatakse veel ettepoole minna, et lõpuks siis hakkame juba siis sünnist saati õppima, ühe aastasena peaks juba sõnavara olema 5000 sõna. Korrutustabel kindlasti peas. Tammsaare ka ikka kabile. Muusikas oli niimoodi, et vene koolkond ju arvas seda, et Kosünniga kohe viiul kätte või kohe klaveri taha ainult siis sünnipsust staar. Siis täna, kui me vaatame Euroopa tippmängijaid nädal alustanud 18 aastaselt 19 aastat, siis kui mõistus on peas, siis see kõik tuleb kiiresti, kui sul on olemas sees midagi. Aga mitte et sa ei suuda kolme sõna ritta panna juba sa pead interpreteerima Mozartit, Beethovenit hailinud, kõik võlts, sega ikka võlts. Nüüd, kui huvitavaks hakkab minema Aivar nüüd on meie saade läbi. Ma ei tahtnudki midagi eriti öelda päeva hommikul. Kuulakem diagnostikat. Ja ma tahtsingi öelda, et, et sina, kes kes, sa ju ise, nagu me praegu teada saime, oled suunatud ansamblisse. Vitamiin tagasihoidliku inimesena ei tahtnud, et ma mängiksin vitamiini selle saate lõpus. Küll aga mängime me Tõnis Mäge tema kohta on sul ometi kaks head sõna öelda inimestele pühapäeva hommikusse kaasa. Noh, ma ei ütle, et vana Mäksiga nagu tohutu südamesõber omal ajal me tegime ühtsama tööd, kui tema hotellist lahkus, siis mina tulin hotelli sisse suurel laial Venemaal. Aga maksan, olen talati laulja, kellel on nii oma muusika ja oma tekstidega midagi öelda. Aitäh sulle, Aivar Mäe kutsumast ja ilusat teist suve sulgudes, mille raames saab ka puhata ja et sama traktori siis ikka korda saada. Ja nüüd on murtud kõik metsik ja muus. Nüüd on kõle kõik juut, nii paljas, paljas valuvaid. Oli korra kõik, siis tulin maru. Murdis ta eineks ja tühjaks ja, ja. Kallis naine, saad must aru, ei ole käes meie mure ja. Rolits pealt. Teie nii kaua turi Blairi heegel välja vaalike Rossi ja keelud. Naine, oodake ka ja elu. Lill. Elamute alla ja oli saatja painud. Seal. Käib? Tõesti. Päike soojendas maailma eile. Täna maru on rüüstanud oma onu. Seda. Armastust. Naine olen minuga. Päike paistis ja iluks tulvil. See on usk. Naine oleme minuga Meraal.