Siin toimetaja maris Johannes tänase keele kõrvaga märgime ära ühe väga vana teksti ilmumist. Nimelt on raamatuks saanud püha vaimupastori Georg Mülleri jutlused seitsmeteistkümnenda sajandi algusest. Sel puhul räägime Tartu keeleteadlaste ValveLiivi Kingissepa ja Külli Habicht tiga vanast kirjakeelest ja Georg Müllerist. Saate lõpetavad Udo Uibo ettumioloogia minutid. Kui tänapäeval räägime vanas kirjakeeles, siis võib-olla defineerima algatuseks, millest me siis räägime, millal algab see uus kirjakeel, kuhu jääb see vana kirjakeel ja kas enne vana kirjakeelt oli ka veel mingi keel ja mingi kiri eestikeelne? Tekstis jah, see tegelikult ongi uurijate jaoks üks suur probleem, sest ega siin päris ühtset arvamust selles suhtes, et kuhu see vana kirjakeeleperiood lõpeb, ei olegi, see, kust ta algab, on enam-vähem selge, sest algab sealt, kust algab keel, kus algab kirjutatud keel. Kirjakeel algab esimestest tekstidest pikematest tekstidest, mis on kirja pandud ja niimoodi me oleme kokku leppinud, et kirjakeele algusajaks loeme ikkagi kuueteistkümnendat sajandit. Aga mis siis on need laula, laula, pappi ja Taara avita? Need on kirjakeeleeelsed kirjapanekut, sest me tegelikult oleme küll alustanud oma uurimistöid ka nendest kõige vanematest kirjapanekutest, aga need on ikkagi tsitaadid, juhuslikud tsitaadid juhuslikult kirjapanekud, et me ei saa öelda, et sellest ajast oleks alanud teadlik eesti kirjakeele arendamine, et me ikkagi kirjakeele traditsiooni Loeme 16.-st sajandist algavaks, aga varasemad kirjapanekud loomulikult võtame ka arvesse ja nimetame neid ja oleme oma valima kirjakeele sõnastikus ikkagi alustanud just nimelt miinima Henriku kroonikast ja ja laula, laula, pappi on seal ka sees nagu maga magamas ja muud sellised tuntud väljendeid. Nii saame ainult ikkagi rääkida alles 13. sajandi võõrkeelsetest väljaannetest, kust me leiame mõned üksikud eesti keele sõnad, kohanimed, mõned lausekatked, et see ei ole veel kirjakeel selle niisuguses tavapärases mõttes. Nii ja võib-olla siis nimetatakse ära ka noh, niisiis need raamatut, teosed, käsikirjad mis on siis meie kirjakeele sünniraamat. Selles mõttes saame raamatutest rääkides ikkagi alustada valvati Kõlli kategismusest, mis on 1535. aastal ilmunud, millest õnneks on nüüd tänaseks leitud ka 11 katkendlikku lehekülge, nii et me saame vaadata, missugune oli see 16. sajandi esimese poole kirjakeele seis. Aga andmeid on puudestki raamatutest, aga neid ei ole kahjuks seniajani leitud. Käsikirjalise allikaid on ka varasemast ajast, näiteks kullamaa käsikiri 1524.-st aastast nii pisut varasemast ajast. Võimaldab teha väikseid järeldusi kirjakeele arengu kohta. Aga jah, raamatuna 1535. Kui juhuslik üldse on see, mis meil olemas on, mida me oleme üles leidnud? Mingis mõttes on see kindlasti juhuslik, see on ikkagi õnneasi, kuidas tekstidel on näinud, kuidas raamat korter on läinud, sest eks seesama vanade kalli katekismus ei ole iseloomulik oma leidmisloo mõttes, et ta ju tegelikult ikkagi leiti teise raamatu kaanetäitematerjali hulgast sulatati sealt välja. Ja leiti ikkagi alles 20. sajandil. Ja mõned huvitavad leiud sünnivad isegi veel tänapäeval. Näiteks kui me koostasime vanimate tekstide sõnastikku, siis selle töö käigus selgus ju, et professor Jüri Kivimäe oli Rootsi arhiivides töötades leidnud ühe käsikirjalise kirja võõrkeelsete materjalide vahel tundis tema ära ühe käsitsi kirjutatud teksti, mida ta arvas, et see on eestikeelne ja seda ta tõesti oli. Ja meie saime selle veel oma raamatu koostamise käigus lisada juba läbi vaadatud tekstide hulka. Nii et midagi võib iga päev päevavalgele tulla. Ja nüüd me võime rääkida tõesti uudistest, 15.-st sajand. No võimatu ei ole võimatu, ei ole, kõik sõltub sellest, kuivõrd hästi töötatakse läbi Lääne-Euroopa arhiivid, võimalik, et sealt midagi leidub, kuigi neid arhiive on ju sõelutud ja, ja loetud ja vaadatud ja uuritud, aga aga kunagi ei ole lõplik see vaatamine ikka võib midagi päevakorrale tulla veel või välja tulla. Ühelt poolt on prioriteetsed üksikud lehed, teisalt kuidas tänapäeval nende tekstidega töötamine käib. Kuidas te neid organiseerite, kuidas te neid uurite? Tänapäeval valdavalt käib see töö nüüd arvuti abiga, nii et me palume nendest allikatest endale koopiad. Sisestame need arvutisse. Meil on elektrooniline tekstikorpus olemas, millega me saame töötada, mida me täiendame pidevalt ja mille põhjal saab uurija teha päringuid ennast huvitava keelenähtuse kohta. Et valdavalt on ikkagi elektrooniline korpus see, mis tänapäeva uurijad Aga muidugi tuleb siin kohe seda lisada, et nende tekstide ettevalmistamine korpuse jaoks on omaette töö sest küsimus on ju, kuidas neid tekste kirjutada korpuse tekstidena, ortograafia küsimused tulevad kohe päevakorrale ja, ja kui meie ülikooli vana kirjakeelerühmaga alustasime nende vanade tekstide käsitlemist just korpused korpuse tekstidena ja, ja korpusesse või arvutisse sisestamise ka ja siis esimene asi oligi leida need võimalused, kuidas neid saab praegused arvutitehnikaga võimalikult täpselt edasi anda. Siin me jõuamegi siis, milleni ortograafia probleemideni ja kindlasti kindlasti igal kirjaviisi on see kokkulepe, et kuidas ma tema üles märgin, eks ole. Me oleme harjunud oma ortograafiaga ja tihtilugu on nii, et kui näen teksti vanas kirjakeeles, siis ma ei oska seda lugeda või, või loen seda valesti, sest ma annan nendele tähtedele selle tähenduse. Nii kuidas mina olen õppinud, et võib-olla siis sellest vana kirjakeele ortograafiast ka pisut, mis seal on teistmoodi ja kui palju see seal üldse kehtivad ortograafiareeglid. Kõige vanemates tekstides muidugi väga korralikku reeglit ei ole sest need kõige vanemad tekstid, need alluvad Lääne-Euroopa kirjaviisidele, seal on siis ladina kirjaviisi ja on on taani kirjaviisi näiteks ja on siis saksa kirjaviisi loomulikult kõik need esimesed kirjapanijad lähtusid siis ikkagi oma emakeeles eesti keele kirjapanekul. Sellepärast need kõige varasemate tekstide keelepilt või, või kirjapilt on vägagi erinev ja me peame sealt siis leidma selle, mis sobib tänapäeval. Aga millal siis toimus mingi ühtlustumine või kauase iga papp oma keeles laulis. Naase ühtlustamine ei toimunud kaugeltki nii väga kiiresti. On üldteada, et me jagame selle meie tänapäevase ortograafia kolm sellesse suuremasse perioodi, et nende kõige vanemate tekstidekeelse ongi sellise korrapäratu ortograafiaga keel või kirjaviis ja siis tuleb vana kirjaviis ja lõpuks siis uus kirjaviis, mille põhimõtteid me praegu rakendame. No kõlab kaunilt, korrapäratu kirja. Viis Ma valiksin selle, et omaloomingulisi võtteid kirja panna pole. Tundub, et seal on nagu kõige fantaasiarikkam võimalus. Ma ei usu, et, et seda nii kerge oleks tänapäeval rakendada sest seal on tõesti väga palju erinevaid võimalusi. Kui näiteks Heinrich Stahli ortograafiast rääkida, siis seal on kõige tähtsam moment, see ta pikka vokaali annab edasi H tähega nagu saksa keeles ja nagu saksa keeles ja siis tal on sellised saksa keele tähekombinatsioonid nagu CK ja ja CH ja, ja teised sellised, et see on selgelt saksa ortograafia eripäraga keel. Sellisena on nii mõnigi stilist ka täna päeval, kes on tahtnud olla huvitav, on rakendanud seda vana kõige vanemat ortograafiat. Ma võin näiteks tuua näite Juhan peeglist, kes oli huumorimeelega mees ja pärast seda, kui ta oli väga palju vanu tekste läbi töötanud, siis tema kirjutas vana ortograafiat kasutades oma lugusid mõningaid ja näiteks teateid ja kutseid. Ja kui ta tahtis just nimelt olla humoorikas vana kirjaviisi põhimõtete rajajad, on ikka Forseliuse ja ornung ja, ja traditsiooni lõi pikaks ajaks ikkagi uus testament ja piibel. Ennekõike. See vana ühtlustatud kirja viis tuleb siis seitsmeteistkümnenda sajandi lõpus kasutusele, nii et ongi grammatika 1693 fikseerib esimest korda selle põhimõtted, aga need põhimõtted on juba enne välja toodud, tegelikult 1600 kaheksakümnendatel aastatel nad ikkagi tekkisid traditsiooni käigus, sest tegelikult ikkagi see vokaali pikkuse märg tikkimine kokkuleppeliselt, et kas on vokaali pikendusmärgiks h või märgitakse pikk vokaal ühe tähega kinnises silbis ja lahtises kahega, et sellised põhimõtet tead ikkagi. Tegelikult selgusid praktika käigus, et sealt siis üldistati lõpuks. Vaidlusi muidugi peeti, eks ole, piiblikonverentsidel juba tulid kirjaviisi küsimused päevakorral seal Forseliuse ettepanekud tulid päevavalgele ja hiljem ta oma aabitsatest seda rakendas, nii et isegi enne, kui see grammatika näol ilmus, Nornuga muidugi fikseeris selle tõesti, aga need põhimõtted, arvamused liikusid, aga ega miski asi ei juurduju silmapilk ja kiiresti. Traditsiooni kujunemine võtab alati aega. Peame ütlema, et need tekstid, need on nii-öelda tõlgitud tekstid, järgmine aste on see tekst, mis on juba eesti keeles mõeldud eesti keeles kirjutatud tekst, millal tuleb siis see esimene ja kirjutatud eesti keeles kirjutatud? Tekst vähe raske öelda, jah, sest siin on mitmesuguseid vahevorme ja kombinatsioone, seda niimoodi päris konkreetse aastanumbriga vist dateerida on võimalik, sellepärast et see varasem traditsioon noh, tegelikult ju kuni kindlasti 18. sajandi lõpuni oli ikkagi valdavalt Tulkeline, suuresti suuresti aga samal Ajal, kui me vaatame kas või kirjakeele algusaegadesse, siis needsamad Mülleri jutlused, et küllap neis on ka selliseid lausekatkeid, mis on originaallooming, kuigi selle kõrval on ka tõlkelist, sest tegemist oli ju religioossete tekstidega ja need piibitsid, taadid ja mitmesugused jutlustes kasutatud. Tekstikohad on ju käibinud arvatavasti kaua aega enne seda, kui on nüüd meie ajani säilinud need esimesed kirjapanekud, mida me saame praegu uurida, nii et see traditsioon on kujunenud pika aja jooksul ja seened, mis on konkreetselt ühe autori enda peas mõeldud eesti keeles ja mis on kusagilt mujalt saadud tõlkeline keele, selle vahel vahe tegemine tegelikult ei olegi väga lihtne. Noh, ei ole ja võtame näiteks need Mülleri jutlused ise, eks ole, seal on väga suur osa tsitaatidel, mis on tõlgitud ilmselt, aga seal on ka niisugust tekstiosa, millel meie ei oska arvata, see oleks kuskilt võetud, mis on ilmselt puhtalt tema oma eesti keele oskusega kirja pandud. Et selles mõttes Mülleril on oma loomingut puhtal kujul ka tekstides. Mülleri nimi tuli juba sisse, sest tegelikult üks põhjus, miks me täna vana kirjakeelerahvaga räägime, ongi see, et just on valmis saanud Mülleri jutluste raamat, mis on meie kultuuriloos eesti keeleloos väga-väga-väga oluline. Aga räägime siis seetõttu Müllerist ka võib-olla veidi pikemalt kelda Neid jutlusi pidas, ta pidas. Tallinna pühavaimu kirikus kohalikule eesti kogudusele, mis tõenäoliselt ei olnud väga rohkearvuline, aga ikkagi käis kohal ja ja kuulas neid abikirikuõpetaja manitsusi. Kindlasti tuleb mainida, millal ta neid pidas aastail siis 1600 kuni 606 on teada, et kui 107 on ta ka ühe jutluse pidanud, aga need paberid, mis on säilinud, need viitavad siis, et me oleme netateerinud 1600 kuni 1606. Selle ajastumaterjalina on nagunii-öelda täiskomplekt Jaanus suurem. Suurem materjal 39 jutlust, see on ise ikka väga suur, see teeb kokku üle 400 lehekülje umbes ja käsitsi kirjutatud tena gooti kirjas. Originaalid on olemas alles Tallinna linnaarhiivis. Ma olen ise neid lugenud, need on imehästi säilinud, uskumatult hästi säilinud ja need hästi loetavad, nende, nad on niisugune vihiku formaadis 35 väikest vihikut ja, ja seal on niisugused liiva nagu paberite vahel, mida omal ajal olevat kasutatud selleks, et tekst paremini säiliks. Kui neid lugeda niimoodi üle 400 või 400 aasta vanuseid tekste ja keerata neid lehti, siis esialgu käed värisevad, kui vaatad, et on see võimalik, et nii vana tekst on säilinud meie ajani käsitsi kirjutatud tekst Mülleri jutlusi ennem pole välja antud, on, on nii, nagu siin juba juttu oli, et vanade tekstide leiud tulevad tihti ootamatult päevavalgele ja Mülleri tekstidki leidis Tallinna raearhival täiesti juhuslikult akte korrastades ja ise ta oli sakslane, aga ta tabas ära, et need on midagi haruldast ja, ja siis ta pöördus asjatundjate kirikuõpetajate poole, kes siis juba rahvale andsid teada, et niisugune leid on olemas just pastor malm oli see. Ja hiljem oli selleks ikkagi Villem Reiman kes sai teada, et niisugune allikas on leitud ja märkas selle tõelist väärtust ja saatis sinna siis üliõpilased neid ümber kirjutama ja õpetatud Eesti seltsi toimetiste sarjas. Siis 1891 toimetised 15 köitena ilmusid. Reiman ise kirjutas saksakeelse pika sissejuhatuse analüüsi nende kohta nii, et see oli esimene, kus ta nii-öelda rahvale kättesaadavaks tehti. Ja nüüd siis 100 aastat ja pisut peale veel läheb aega edasi ja nüüd ta ilmub jälle. Mida see raamat sisaldab? Tänane raamat, mida te esitlesite? Kuuendal mail raamat sisaldab praegu kõiki neid Mülleri 30 üheksat jutlust, nii nagu me nad kunagi 1999. aastal arvutisse sisestas ime elektroonilisse korpusse. Nii et see Mülleri enda tekst on võetud sellel kujul, nagu ta meil oli elektroonilisse korpusse sisestatud, võrdlesime ta veel praegu ükskord ka originaaliga läbi originaalkäsikirjaga, kuna trükitehnilised põhjused seda tingisid, et mõned kriipsukesed olid kaduma läinud ja selleks, et ikkagi oleks võimalikult originaali truuse, praegune väljaanne sai läbi võrreldud veel kord ja kõrval paralleelselt jookseb, siis tulge tänapäeva eesti keelde. Et see tekst 400 aastat vana tekst oleks tänapäeva lugejale arusaadav. Nii et püüdsime tõlkida eesti keelest eesti keelde, et teha selle teksti kättesaadavam. Jah, mina ütlesin, et, et ta tehti siis aastal 1891 rahvale kättesaadavaks, aga siis originaali kujul ja, ja kuivõrd palju seda rahvast oli, kes seda lugeda oskas, seda ei oska muidugi öelda, nii et tegelikult ta oli ikkagi teatud määral suletud. Tavalise eestlase jaoks pidi olema väga haritud inimene, kes sellest Mülleri tekstist aru sai. Aga kui meie sellest tekstist elektroonilise kuju lõime, siis selle eesmärgist tookord oli ju sõnast tiku koostamine, et me töötasime läbi kogu jutluste sõnavara ja tegime jutluste sõnastiku ja see ilmus aastal 2000 2000 täpselt ja raamatuaasta logoga veel. Tookord. Aga rääkige pisut sellest tõlkimisest eesti keelest eesti keelde, see on üks huvitav eksperiment ja tahaks kuulda. See oli. See on väga raske töö, tagantjärele vaadates alguses tundus, et kõik on väga hõlpsasti tehtav, kuna me tõepoolest olime ju kõik Mülleri teksti sõnathin läbi vaadanud seoses sõnastiku tegemisega ja tundus, et mis seal siis ikka. Aga kui me hakkasime nüüd tekstiga töötama ja tekstilausetele mõtet otsima, et mida siis tegelikult on öelda tahetud, et see sisu võimalikult adekvaatselt edasi anda, siis tuli palju probleeme ja selgus, et mõned pikad laused ei ole nii väga päriselt tõlgendatavad. Vaidlesime nii, et see oli selline pikk ja vaevarikas protseduur, lõppkokkuvõttes just selle tõlgenduse poole pealt, et kuidas anda Mülleri mõtted edasi, nii nagu tema on seda mõelnud, aga et see oleks ka tänapäeval arusaadav. Ühelt poolt on tegemist ju eesti keelega, need on eesti keele sõnad, needsamad sõnad, millega me tänapäeval parki kokku puutume. Aga nendel sõnadel võib paraku olla hoopis teine tähendus sõnade tähendusi muutnud. Ja selles mõttes oli see töö kindlasti raskem kui näiteks võõrkeelest tõlkimise töö. See oli väga omapärane tee tõesti huvitav töö, sellepärast et kui võrrelda nüüd seda suhtumist, kui me tegime sõnastiku, siis loomulikult iga sõna tähenduse selgitamiseks sa loed teksti, vaatad, kuidas ta seal kontekstis mõeldud on, mis tähenduses ja loomulikult me lähtusime ka kontekstist ilma ei saa ju ühegi sõna tähendust õieti määratleda. Aga lause kui selline ei olnud meile tol ajal oluline just lause, aga Mülleril tekst jookseb lausetena, eks ole, eks ta ole mõtegi sees ja mõttega peab seal sees olema, sest ta ju õpetab oma kogudust ta kirglikult toob neid jumalasõna juurde ja kuidas tema siis oma lauset üles ehitab, et olla mõjus. See on kõik omamoodi kunst ja, ja muidugi, kui, kui oled küllalt kaua Mülleri tekstide sees, siis ma pean ütlema, et Mülleri tekste hakkab nii meeldima, et arvad, et niimoodi võiks ka rääkida ja kirjutada. Et hakkab mõjutama oma keelekasutust selles huvitav nähtus, muuseas me jagasime e39 jutlust neljaks. Ja siis võtsime loosi, kes tänapäevast lasevad siis esimesed 10 jutlust ja kes järgmised 10 ja järgmised 10 ja niimoodi neljakesi, esimese osa sai Külli Habicht yle, teine sai mulle, kolmas oli Jaak repol ja neljas osa sai Külli Prillop-ile. Ja meil tuli omavahel kokkuleppima pida. Kuidas me Müllerit täna päevastamisest, meie igaühe oma keelekasutus on ju erinev. Seda lauset saab nii või teisiti natukene seada just sellepärast, et ega Mülleri lause ei lõpe ka alati õige koha peal ära, vaid tema, tema mõte jookseb pika lõiguna. Kuidas sa sealt siis valib, kust lõpetad selle lause tänapäevasel ja kus mitte? See on väga huvitav ja keeruline ja siin on just niisugused individuaalsed keelekasutuse eripära, tuleb esile. Ma võin tunnistada, et mina hoidsin nagu rohkem Mülleri poole, mina tahtsin säilitada Mülleri sellist natukene arhailise mad teksti ja arhisemat, sõnavara kasutust ja vormide kasutust ja nii nooremat tahtsid teha hästi tänapäevast, aga siis me ikkagi arutasime, kuidas on parem või, või sobivam ja leidsime romisse omavahel. Aga on mingeid näiteid ka sõnavara asju, muidugi Kerge öelda, Mülleril on ikkagi ju valdavalt ja asemel ning et kas me jätame tema ningid paika, eks ole, või, või asendame neidiaadega, nii nagu tänapäeval kombeks, on ring jäiga küllalt sageli jäi paika, aga, aga mitte ka alati oli üks asi, noh kõik need seesinane ja need sinased ja et kas jätame need vanad sõnad, mis tal oli, hästi, palju neid üldiselt jäid paika? Ka paika maha võtsime näiteks artikleid, võtsime see ja üks, mis on vanas kirjakeeles saksa keele eeskujul artiklil ühises kasutuses, neid jätsime kõrvale teadlikult ja, ja eks me ikkagi sõnavaraliselt püüdsime ka täna päevastada. Päris arhaismid ikkagi tänapäevas. Jah, aga mõned väga värvikad arhaismid jätsime sisse näiteks meie kasutame ikkagi nii, nagu Mülleril oli kõhn rep mitte kurat, vahel harva kui tuli. Kurat, enamasti jäi minu tekstides küll üsna sageli, jäi kõhn retsisse. Jah, selle me jätsime lõpuks kokkuleppel teadlikult sihti, aga Müller ise kasutab mõlemad, sellepärast see ongi huvitav, et järelikult tema jaoks oli seal ka mingisugune stiililine vahe, võib-olla seda ühel korral kasutab kurat kuradi tähenduses teisel kohal alt kõhn vett. Nii et sellest lähtudes me jätsime praegu nii, nagu Mülleril on veel, siit mõned näited võib olla. No mul on siin pigem näiteid selle kohta, mida Müller räägib oma kogudusele. Et neid sõnavara näiteid leiaks muidugi ka päris palju, sest sõnavaraliselt on tal ju noh, valdavalt eesti keele sõnavaraga anga saksa laene, selliseid huvitavaid saksa laene, mille üle Lähme näiteks juurdlesimiaali veetrumm. Mis oli siis vee veetoru tegelikult. Et kas jätta see nüüd niimoodi, nagu ta on arhailisena saksa laenulisena või mitte. Ja tegime sellest ka tänapäevase toru, näiteks, mis mulle meenub nendest omavahelistest vestlustest ei mäletaks minismisest pleemikesest sai pleemikesest said ka lillekene ja nii et sellised päris selge sakk ja kõik niisugused tüüpilised arhaismid, need Me asendasime, kõhnret tuli muidugi sedavõrd huvitav just, et, et see on Mülleril endal ka sünonüüm, eks ole, kuradi kõrval. Ei võiks selle kasutusele võtta ka praegu mõni kasutab. Mis meil siin siis on? Siin on pigem selliseid Mülleri enda lauseid, mida ta oma kogudusele, kuidas ta siis põhiliselt muidugi kutsub oma kogudust kristlikele väärtuste kohaselt elama. Ja näiteks ütleb ta nõnda, mitte nõnda, armas inimene, sinu kurbuses ei rõõmustada sind mitte viina ega õllekeldris, vaid seda tehakse kirikus sõna juures. Siis räägib ta ka tolleaegsest üsna raskest igapäevasest elust, kui oli katk ja näljahäda ja vaesuse viletsus igalt poolt pool ja ütleb kogudusele nõnda. Peale selle armas rahvas, võtab näljaaeg veel ikka meelevalla ja võimu, see nii, et peaaegu kõik asjad on kolm või neli korda kallimad kui enne 18 või 20 aasta eest. Ja mina küll usun, et kui see kuri näljaaeg peaks pikalt kestma, siis ei ela Tallinnas ükski inimene kuigi kaua, nii et selliseid murelikke mõtteid taga vahendab oma kogudusele. Aga taga toetab ja lohutab, enamasti teebki seda nii, et negatiivset on nendes jutlustes kindlasti vähem sellist sellist näpuga näitavat manitsust, kui seda toetust ja üleskutsed. Jumala sõnajärg ja näiteks näide, mis sa siit ettegi lugesid. See ju ei toetu piiblile ega mingile usuallikale, nii et see on selge näide Mülleri oma keelekasutusest ilma eeskujusid kasutamata või, või ilma, et mingit tõlget teeks. Jah, see Mülleri üheksas jutlus on väga haruldane, omapärane jutlus, kus ta tegelikult küll lähtub piiblitekstist, aga kus ta tegelikult võtab kokku kogu tolleaegse elu-olu kirjeldab seda näljahäda, seda, kuidas inimesed tänavatel söövad, surnud kasside-koerte raipeid ja, ja kuidas neid iga päev sureb ja kuidas neid maetakse aukudesse lihtsalt ja seal oli juttu ka sellest, kuidas ühel päeval on matnud üle 400 inimese. See oli karm aeg ja tegelikult nendest jutustest ikkagi jääb kõlama see, et ta julgustab ja ütleb, et et inimese elu mõte tegelikult ongi kõik need raskused siin maailmas üle elada, et siis teises maailmas hõlpsamini väärada väärida, taevariik. Aga kui me nüüd veel keele juurde tagasi tuleks ka Mülleri kontekstis kas selleks ajaks kui Müller oma tekstid kirja pani, kogu see grammatika ja mis tasemel ta oli, kui palju sellel Mülleril endal oli seda nii-öelda, seda keeleloomet iseloomustage natuke seda aega, seda 1000 kuussadasid. Ma arvan, et Müller oli selles osas väga iseseisev, sest eesti keele kohta grammatikat kui niisugust ei olnud üldse veel ilmunudki sest esimene keele grammatika ilmus alles 1637 andis Stahli oma ja Müller pidi oma teksti loomisel lähtuma ikkagi puhtalt sellest, mida ta teadis eesti keele kohta, mida ta oli õppinud, mida ta oli ise rahvasuust kuulnud ja ta on ilmselt puhtalt suulise keele põhjal oma tekstid kirja pannud ja, ja no muidugi Tallinn tol ajal oli ju väga mitmerahvuseline linn ja ka Eesti elanikkonna kohta arvatakse, et Tallinnasse oli juba koondunud eestlasi erinevatest Eesti paikadest, nii et see kohalik keel oli küllalt värvikas ja mitmekesine, seal olid nii-öelda kõneldava keele, kohalike murrete jooned ja elemendid. Ja Müller on õppinud seda ilmselt ikkagi tänavalt inimeste suust. Aga tema enda rahvusest? Tema rahvusest tänapäevani tegelikult lõplikult lahendamata, sest on olnud neid uurijaid, kes pidasid ja tahtsid pidada teda eestlaseks. Ja üks niisugune oli muidugi Paul Ariste kes on suur Mülleri keele uurija, varasemast ajast. Aga on jälle neid, kes arvavad, et ta Ikkagi oli päritolult sakslane, nüüd üsna hiljaaegu on ju Milleri elulugu selgitanud Liivi Aarma ka jällegi leitud dokumentide uute dokumentide põhjal ja tema jääb ikkagi enam-vähem sellele arvamusele, et ta oli sakslane. Nii et selles osas ei või keegi päris kindlalt öelda. No siis ongi see, et ega siis suurt rahvust ei olnudki välja kujunenud. Selle taha nagu pugeda, et, et see sel ajal võib-olla polnud veidigi oluline küsimus, vead ära ja Mülleri rahvust. Me ei saa väga identifitseerida, aga kas me keele kohta saame öelda, et mis meie keelele siis selle korrastatuse on loonud, kas see on ladina korrastatus, on see saksa korrastatud või on see ladina korrastatus saksa kaudu meieni jõudnud? Pooldat ei tea, tundub ikkagi, et saksa keele mõju eesti keelele selle algaastatel kirjakeelele on ikka kõige tugevam. Minu meelest see vahetu mõju, aga ladina keel on saksa keele kaudu kahtlemata oma lause struktuurides ja ja mitmetes sellistes grammatilistes konstruktsioonides eeskujuks olnud, nii et ladina keele mõju tuleb kaudselt pigem eesti kirjakeele algus saksa keele vahendusel praktilisel keele vahendusel. Georg Mülleri vaim lehvib meie kohal ka järgmises keele kõrva saates. Kui jätkame juttu ValveLiivi, Kingissepa ja Külli Abihtiga ja uurime, milline on vana kirjakeele mõju meie tänasele keele pildile. Georg Mülleri tekstidele on meie saates tihtilugu viidanud ka ettumioloog. Uudo Uibo. Täna räägib ta habemest ja vuntsidest. Ja põhjust tsiteerida on Georg Mülleri sugulast Heinrich Stahli. Habe pard, vuntsid ja vurrud habe on mehe au, ütleb eesti vanasõna. Mida on kirja pandud mitmetes variantides kõige pikemalt ja ammendavamalt ist kujul. Habe, mehe au, ninamehe nägu, kübar, mehe kõrgus, saabas, mehe sirgus. Ja tõepoolest nii see on varem olnudki. Praegu on meeste ninaalune karvkate küll hõredaks jäänud. Aga kui vaadata kas või 19.-st sajandist pärit pilte, siis näeme talupoegi sageli uhke täishabemega. Täishabeme pidas endale vajalikuks kasvatada seda fotodel jäädvustada ka vabatalurahvaideoloog Carl Robert Jakobson. Anu pilte silmitsedes paneme aga ka tähele, et 19. sajandi teisel poolel hakkab habeme ninaalune osa lõuga katvast eralduma kusjuures viimane osa võib täiesti kaduda. Piltidele ilmuvad uhkete lopsakate vurrudega noorsandid, vurrud, otsad, sageli edevalt rõngasse keeratud. Ado Grenzsteini, Eduard Vilde, Jaan Tõnisson. Nemad olidki need 19. sajandi Key karid ja moemehed, kes jäid omaaegsele moira katusele truuks ka 20. sajandil. Mida aga võib habeme kui mehe aukohta öelda keeleandmete põhjal kust on pärit sõnad habe, pard? Habe on ilmselt ürgvana nähtus ja ootuspärane oleks ka seda tähistava sõna ürgne vanus sõnade habe ja pard puhul, mis mõlemad on läänemeresoome keeltes üldiselt levinud seostest kaugemate sugulaskeeltega siiski rääkida ei saa. Mõlemad on meie keeles küll väga vanad sõnad. Nende levik piirdub läänemeresoome keeltega. Kaugemates soome-ugri keeltes neil vasted puuduvad. Kõige ebamäärasemad on lood sõnaga hade, mis tänapäeva eesti keeles on põhiline habet tähistav sõna ja on seda olnud senikaua, kui kirjakeele andmed lubavad tagasi vaadata. Selle sõna esitab meile habeme tähenduses Heinrich Stahli 1637. aastal ilmunud esimene eesti keele õpetus kus sõna habe kõrval leidub ka eitav habeneta habemeta ja väljend habe kasvatama. Sugulaskeeles see päris nii siiski ei ole. Neis ei tähenda see sõna enamasti habet, vaid habeme või juuksekarva, vuntse või ka puusa omad. Enamikus sugulaskeeltes tähistab habe hoopis sõna pard mille päritolu on selgem kui sõnal hade, ent samuti mõnevõrra problemaatiline. Sõna parv on väga vana laen indoeuroopa keeltest kuid probleem seisneb siin selles, et täpsemalt keete rühma on laenuallikana raske määratleda. Juba indoeuroopa algkeelde rekonstrueeritakse selle sõna alusvorm kujul Hartha b ja d on siin helilised ja hõngusega. Ja see sõna kõlab üsna samamoodi, kui soome parda kehtib. Praegu on see sõnum eri indoeuroopa keeltes omandanud erineva kuju näiteks vene Borav ta Leedu baarseda saksa bar, Inglise vööd ja nii edasi. Taanduvad kõik need sõnakujud varasemale ühisele alusvormile. Seetõttu ei olegi võimalik väita pardon, vana-balti-slaavi või germaani laen või siis veelgi vanem laen indoeuroopa hõimudelt kelle algne keele ühtsus polnud veel lagunenud. Kui habe ja pardon meie keeles väga vanad sõnad, millel on vasted ka meie lähemates sugulaskeeltes siis vuntsid ja vurrud on eesti keeles üsna noorukesed tulnukad, millele otsesed vasted sugulaskeeltes puuduvad. Need on eesti keeles dokumenteeritud alles 19. sajandil. SÕNA vunts mitmuses vuntsid või siis vunts mitmuses. Winsud on Wiedemanni sõnaraamatule tuntud kuid selle ees seisab tärn, millega viidemal tähistab uusi sõnu mis on iseloomulikud pigem linna kui maarahvale. Sõna vuntside aluseks on samatähenduslik baltisaksa sõna vuntsen mis omakorda on laenatud Poola sõnast Homse. Poola keelest baltisaksa keelepruuki võib sõna vuntsen olla jõudnud Ida-Preisimaa kaudu, kus see sõna oli samuti tuntud või siis otselaenuna Tartu Ülikoolis, kus õliga poolakatest üliõpilasi. Olgu märgitud, et Karl Salman mainib oma 19.-st sajandist pärit uurimuses baltisaksa sõna vuntsen iseloomulikke üliõpilaskeelendite hulgas. Baltisaksa sõna vuntsen, aluseks Poola On see on päritolu mõttes sama mis vene Užee poola keeles on säilinud esimese silbi nina hääldusega täishäälik, mis vene keelest on kadunud ja mida saksa keeles on edasi antud häälikuühendiga. UN. Ja poola keeles on lisandunud sonaal kuline tee, mis vene keeles puudub. Kui lisame vene sõna ainsuse kujule uus Poola sõna alguse v esisilbi huule vene keelest kadunud nina häälduse, ongi tulemuseks ilus eestikeelne sõna. Unts sõna kujunes muide 19. 20. sajandivahetusel väga populaarseks. Et igasugust toredat semu ja selli hakati nimetama vahvaks, võltsiks. Sõna- vurrud ajalugu on seotud sõna vuntsid. Ajalooga. Tiidemann tunneb sõna- purjer mitmuses vurrid ainult Kirde-Eesti murdesõnana, saksa vasteks on antud Nurbar sõnavurr ja saksa liitsõna Nurbart. EsiOsašnur. Kõlaline lähedus tekitab tugeva kahtluse, kas eesti keeles pole tegemist varjatud saksa laenuga, mille algushäälik n-sõna vuntsid mõjule asendatud veega. Vaatame Wiedemanni sõnaraamatust järele n-tähe alt ja sõna nur mitmuses Norrud tähenduses. Nurbart ongi olemas seejuures ilma mingi murdebergenditav. Lisaks tunne Tiidemann veel liidsena nurugarvad ja nuriga. Arvad? Väikese murdesõnastiku andmed ütlevad, et nurru, karvad, nurri, karvad, nuru, karvad ja nurikarvad on mitmel pool eesti murretes säilinud veel ka 20. sajandil ja sellega võibki loole habemest ja vuntsidest sedapuhku punkti panna. Udo Uibo koostatud etümoloogia minutid valmivad Helmut Ein Pauli ja Eesti Rahvuskultuuri fondi toel. Kuulmiseni ütleb toimetaja maris Johannes.