Margus Saare jutusaade Jutusaade tere hommikust, head inimesed raadiote juures. Poliitvõitlusest punnis nädala lõpul tahaks rääkida miskist muust kui poliitilisest maailmavaatest sest me elame ju ka muud elu ja minu külalisteks on täiesti apoliitiline tegelane kolleeg, telemajast naine, kes on pärast ülikooli lõpetamist teinud praegu, et ühtmoodi tööd. Ma loodan, et vähemalt mitte igavalt 30 aastat ene tööd ning lisaks sealhulgas lastekooride töö korraldamist ja laste lauluvõistlus deklariseerimist. Küllap teate, tere hommikust, Eve Viilup. Ma haarasin su saatesse sellisel kiirel hommiku ajal, kui siin naaber ja see teeb bänd juba kooriga proovi, sest laulukarussell on pöörlema löödud ja esimesed stuudiosalvestused algasid just sel nädalavahetusel. Mitmendat korda lapsed teleekraanil võistlema hakkavad? Kui eeldus, ma jään praegu selle selle numbriga edasi laulukarussell ise aasta järgida, järgmisel aastal 15 aastaseks ja alguses 92 93 94, me olime nagu järjest eetris ja siis me hakkasime eetris olema iga teine aasta, ehk siis tuleb 96 98 2000 2002 2004. Ehk siis kaheksa. 19 kord ütle mulle seda asja, et kui palju on neid kirgi laste lauluvõistluse sees ümber. Ja eks neid ikka on, selles mõttes me olemegi nagu kaks viimast aastat või kaks viimast tsüklit läinud nagu selle peale, et me ainult ei tule telemajja ja nii-öelda ei võistle lauldes vaid me võtame kõik need lapsed ja noored enne kokku sellistesse Laulukarusselli laagritesse. Laseme neil möllata natuke laulda, ka tuttavaks saada nii õpetajate kui lastel ja nüüd on see küll, et kui nad telemüüa tulevad, siis nad ei vaata vasakule, paremale, järgmisesse lauljasse konkurenti, vaid et minu meelest nad suhtuvad neisse kui headesse sõpradesse. Aga see, mis seal telgi taga toimub või enne seda siia telesse pääseda? Eks see on päris selline korralik rebimine, ma arvan küll igal pool Eestis, sest et kõigepealt sa hakkad ju laulma. Lasteaia jälle sätime natuke vahepealse mikrofoniga, aga ütle mulle seda asja, kas need lapsevanemad ja juhendajad elavad seda asja nagu rohkem üle, kui, kui lapsed ise vä? Ma ei oskagi öelda, sest mu oma laps ei ole võistelnud nagu väga lauldes. Aga kui ta viiulit mängis ja ja eksamit pidi tegema, siis siis oli mina ilmselt küll rohkem närvis ukse taga kui tema ise, ma arvan küll, et juhendajat. Meie jaoks on see oluline väljakutse ja eks nad muretsevad, muretsevad päris korralikult, ei oska neid ambitsioone nagu, nagu kommenteerida. Praegused need reeglina enam telemajja ei jõua. Ehk ehk mingid üksikud sellised signaalid, et miks see sai kuskilt ja, ja teine ei saanud. Aga kuna laulukarusselli valmistab ette kogu Eesti iga piirkond kohapeal oma žürii tõsi, meie juhendist lähtuvate tingimustega, siis reeglina meie sinna ei sekku. Et, et kui ikkagi mari võitis, siis ma ei saa kuidagi öelda, isegi kui ma lindi pealt kuulen, et Jüri on ka selle lindi järgi, mis meile on saadetud, parem, et nüüd tuleb Jüri ja mari jääb koju. Et selliseid asju Laulukarusselli tee. Et väga demokraatlik süsteem. Ühtpidi on ju väga tore, kui lapsed laulavad, eks ju, ja ilustate heledat häält kuuled. Naiisid laule, nagu need lastelaulud on, ehk siis mõni vahel küsib käsu käest, ma ei tea, võib-olla kiuslikult, et miks need lapsed üldse võistlema peavad. Ikka küsivad ja noh, näiteks hea sõber ja pikaajaline kolleeg Ave Kumpase, kes seal ju põhimõtteline laululaste lauluvõistluste Vastane. Teda veanis esiriides. Võid vaevalt nüüd nii vastane ka on, aga aga me oleme seda kaalunud, et tegelikult ei ole ressursi küsimus, et minna ka laulukarusselli ka sellisele vanuserühma festivalile, et et võtta need kolmeks päevaks, kui laulda, anda avalikud kontserdid, olla, olla rõõmsad ja minna õnnelikena koju tagasi, et et, et see mõte on kaalumisel, aga et kui ruttame selle teoks, suudame teha seda täna, ei oska veel öelda. No kui palju meil häid lauljaid on, kuidagi peaks ju ikkagi mõõtunist võtma, eks ju, et kus kasvavad kõige paremad laululapsed. No oleneb lapse vanusest kindlasti selles vanuses, nagu laulukarussell töötab, on kõik kõik lauljad väga-väga ja väga sõltuvad sellest, kes neid õpetab. Ja sellepärast on need lauljad kõik natuke oma juhendajate nägu ja juhendajate tarkus on see, mis tegelikult televiisorist välja paistab. Jah, juhe noh, ütleme jah, juhendajate lollus kohaga, et noh, ma ei oskagi öelda, kust tuleb kõige paremaid, aga on küll tänavu näiteks Laulukarussellil selliseid õpetajaid kellel on kolm lauljat, laulukarusselli televoorus. Et Ingrid otti Tartu laulustuudio faadi ess juhataja, kes suutis siia telesse tuua siis kõik kolm kasvandik, kui seitsme kuni üheksaaastaste vanuserühmas, sest Tartu linnal on kaks kohta ja Tartu maakonnale on kaks kohta ja tema kolm kasvandiku, siis laulsid end võitjaks seal piirkonnas, siis on Svetlana koti Niko Narva koorikooli Kreenholmi koori koorimuusikapedagoog, kellel on igas vanuserühmas samamoodi üks kasvandik, siis sellest samast koorikoolist ja kõige noorem poiss Vladarbuusov jäi küll haigeks ja ei saa osaleda, meil aga, aga tervitused talle ja õpetajale sinna Narva kanti. Ja siis Läänemaalt Anne Pääsuke. Täpselt samamoodi, kellel on igas vanuserühmas üks, üks tema lapsed. Et ütleme, et kui me nüüd loeme, mitu tükki kelleltki on, ma loodan, et ma praegu kedagi peast ära ei unustanud. Kes, kes on kogu aeg finaalis, et noh, siis võib hakata peale neid nimesid juba tunnevad. Kõik aga kas ongi niimoodi, et kui üks väike laps kord oma vanuserühmas võidab, siis ta järgmistel kordadel saab küll vanemaks ka seal tipus alati või lihtsalt päris alguses tulebki alustada, mitte niimoodi, et järsku tuleb üks üheksa aastane imelaps kuskilt kõrvalt, kes pole kunagi võistlustel käinud ja paneb ka koha kinni. Kas nad just imelapsed on, aga ei, sellist rutiini kindlasti ei ole laulukarussellis, et üksikud erandid nagu näiteks Liisi Koikson, kes kõndis kõik need trepiastmed ja võitis, erinevad vanuserühmad Maria Listra. Et, et see ei ole väga, väga selline korrapärane, et tuleb selliseid üllatajaid, tuleb uusi lahedaid tegijaid, noh tänavu näiteks Hedi-Kai Pai, kes, kes varem nii tugevalt ei ole oma kasvandik kõige esinenud teeb suurepärast tööd ja, ja nii armas nimi on tal ka, et miks ta ei peakski tegema, et lapsed tahavad talle juba iseenesest kogu aeg pai teha. Ütleme nüüd see laulukarussell lüüakse üheksandat korda juba käima, eks ju. Aeg on nõnda neid inimesi muutunud, et, et lapsed saavad üha kiiremini täiskasvanuks. Mis laulud on lapsel suul? No meie tänavu tegime selle reegli, mis, mis võis olla kohati ebapopulaarne, aga millele kõik nagu rahulikult alla andsid. Et me laulame laulu karussellis emakeeles, mis tähendab, et kui sa oled venelane, Saabid rahulikult lauda vene keeles, kui sa oled grusiinlane, lätlane, mis iganes võid laulda oma emakeeles. Ja see on huvitav kogemus, sellepärast et muidu tõsise vanem vanuserühm, mis on juba otsapidi nagu kisub sinna kahte takti, et, et see on olnud meil küll problemaatiline, hakkame, hakkame laulma neid maailma tuntud hitte, milleks me veel nagu valmis ei ole ja mitte ebaküpses inglise keeles ka veel sinna juurde. Et seda muret tänavu laulukarussellis ei ole. Ja võib-olla ka siiski mitte väga küpses eas. Täpselt, et, et eks see kaks taktigi võiks, võiks sinnapoole minna, et püüame interpreteerida Eesti muusikat ja see annab selleks miljon võimalust. Samas kas siin on siis sisse ju programmeeritud võib-olla see ka, et noh, see peab ikka kõva sarm olema ühele grusiinil või, või väikesel vene lapsel. Et eesti publik tõest hääletate Meie laulu karussellis ei hääleta selles mõttes, et hääletus finaalis on, finaalis saavad kõik valida oma lemmiku, aga mitte siis nõndamoodi, et see, kes kõige rohkem internetis hääli kogub, seisab finaali, et kõik me teame, et tehnika piiramatu uute võimalustega ja muusika tegemine ei ole kindlasti tehniline nähtus. Aga suurepärane oli ju eile medi, kas sa sellel hetkel juhtusid meie stuudiosse tulema, kui laulis Pärnu tüdruk, tegelikult Victoria puhnjaanina, seda lugu, mis alla Pugatšova tuks tegi? No ma arvan, et enam põnevamalt ühte asja nagu teha ei saagi ja vaata, milline särts ja sära oli selle väikse inimese sees. Ma panin eile veel ühte asja tähele, et et uusi laule on tulnud minu kallis Wimbergi ja Tauno Aintsi luukere meresõit tüdrukul suul, et ikka tuleb uusi lastelaule peale ja repertuaar vahetub. Vahetub ja, ja väga palju on selliseid laulukirjutajaid, kes on hakanud laulu kirjutataks, nagu nad ise ütlevad, sellepärast et ma tahan, kas lasteaias või koolis tööl ja on vaja mingit mingit politsei või päkapikulaulu, mida hetkel võtta ei ole ja noh, siis tuleb see lihtsalt endal kirjutada ja, ja ei, laulukarussellis kõlab väga palju sellist helist, laste laulu, mida, mida mina varem kuulnud ei ole, mis on kindlasti minu ebaprofessionaalsuse küsimus, aga et ju neid on lauldud, aga, aga ei ole jõudnud meie teleekraanile. Sinu põhiülesanne on selle laulukarusselli juures olnud nüüd, et, et see kõik ekraanile tuua, mis, mis ikkagi enne ekraani veel toimub, sa rääkisid, et nad said laagrites kokku ja seal See on ka juba tulen, aga tegelikult on selle projekti ettevalmistus ikka pikem kui aasta. Nii et oi, kui üks lõpeb, siis järgmise, kahe aasta pärast midagi välja tuua hakkab peale. Kaua need Eesti piirkonnad oma eelvõistlusi korralikult ära teha, et me iga kord jääme selle väljakuulutamisega ikka tiba hiljaks ja noh, nüüd on see tempo juba Eestimaal nii sees, et ega enam keegi lootagi. Et mis ETV ja miljardit ütleb, et nagu see läbi saab, nii hakkavad uued võistlused toimuma ja ainus, mis minu käest küsitakse, et mis vanuserühmad ja millal kukub kell, siis ühes või teises vanuserühmas, et et ma usun, et ta tiirleb ja pöörleb küll üsna uhkesti ja ma arvan, et veel väga kaua pärast seda, kui kui mina seda ka enam ei tee, et see asi on niisugune Jutusaates täna külaliseks Eve Viilup laulukarusselli peale. Kuidas pea käivitaja, sa tõid siia kaasa ühe plaadiga, kus ütle, mis sa selle esimese laulu kohta ise öelda tahad. Teil on parandused, et olla täpne, et laulukarussellil noh, olen mina võib-olla selles mõttes korraldusliku poole pealt see, see pea aga et tal on ikkagi oma peaprodutsent ja selleks on Juhan Paadam, et et nüüd siis kõik sellised projektid on, on meil ühe, ühe mütsi all, et eurovisioon kaks takti ette ja ja ka laulukarussell. Aga selle alguste alguse kohta ütleks ma seda, et nad ju kõik kasvavad. Ja tänavu on selle laulukarussellile mõeldud selline tunnuslause välja, et noh, me võime vaielda staari staari mõiste üle Eesti Eesti mastaabis, aga noh, kui seda kasutatakse ja seda kasutatakse, mis me siin siis ikka nina, kirtsutamed, homsed staarid täna laulukarussellil ja tegelikult see on ju sulatõsi, karussell sai 10 aastaseks, siis me tegime ühe sellise helikandja ja, ja tegelikult nii see alguste algus kui selle plaadi esimene lugu, kui tiivad kannavad mõlemad Hanna Pruuli laulud. Ja kui tiivad kannavad, on kirjutatud 97. aastal ja see oli see aasta, kui Hanna-Liina hakkas meilt Ameerikasse. Hanna-Liina võsa jah, New Yorgi draama ja muusikaakadeemiasse lendama ja selle plaadi peal siis need need kaks suureks armsaks kasvanud inimest, seda laulu laulavad. Ja jälle nii heldinult, seda kõike räägin, ma sain aru, see oli su esimene nende kõige-kõige ägedamad tüdrukud siiamaani südames. On jah, ega sinna ei saa midagi teha selles mõttes, et noh, nemad on kõik juba igale poole laiali lennanud, aga mul on siiralt hea meel, et et kõik on hästi kihvtid, inimesed täna ka ükskõik, teevad nad siis muusikat või on abielus või et kasvatavad lapsi või mida iganes, aga et, et neil on nagu toredasti lask. Hanna Pruuli ja Hanna-Liina võsa kui tiivad kannavad. Jutusaatekülaliseks on Eve Viilup 30 aastat teletööle räägikski rohkem televisioonist, vähem nüüd laulust. Kui see 30 aastat tagasi Tartu Ülikooli lõpetasid ajakirjanikuna, kas sa teadsid, mis sind televisioonis ees ootabki? Sest mina tahtsin televisiooni 10.-st klassist alates. No kus sa teadsid, et sosinal rahad Sellepärast, et siis ma olin ehit õpilasmalevas, seal oli selline kõnevõistlus ja mina võitsin selle kõnevõistluse ära ja auhinnaks oli see, et sa said selle kõne televisioonis ette kanda. Ja pärast seda oligi. Jumal, kui ma mäletaks seda, ma tõesti ei mäleta, ma mäletan kõiki lapsi, nende lauldud laule ja asju, et aga väga palju muud mälus mälusse nagu ei mahu. Aga, aga see oli seal ja ma sain hästi palju kiik. Ja, ja siis nüüd ma jälle ei mäleta, kes oli tookord selle saate tegija kõige tema ütles selle lauset, tüdruk, sinu koht on televisioonis. Siis oli asi tehtud. Aga kõik kujutavad ette teleoperaatori või kaameramehe tööd, eks ju, valgustaja tööd enam-vähem, et et mis teletoimetajatöö on, mida sa ju suuremas osas teinud oled, et sa küll jõudsid lastesaadete nii-öelda peatoimetaja ametikohale, aga kas korraldab või on see niisugune loominguline töö? Ka sellel hetkel, kui mina tulin tööle ja sattusin uno, leia see toimetajaks, kes, kes on suur lastelavastuste meister, olnud ju pikka-pikka aega. Et ta on ikka väga loominguline töö. Et loomulikult sul pidid olema nii-öelda, et stsenaarium oleks vigadeta, see eesti keele baas hästi tugev asi, aga väga palju tollel ajal organiseerima mina küll ei pidanud, et, et oli selline meeskond, oli režissöör, oli režissööri assistent, kelleks oli siis Krista Juhvelt ja vot see meeskond koos siis nagu esimeses teksti lugemise proovist kuni selle salvestuse, nii olid siis nagu koos ja, ja teksti lugemise ajalgi. Kui näitlejad ütlesid ühte või teist asja, siis me, me kõik saime ka onu, leia selle ju kogu aeg nagu nõu anda, et et äkki seda kohta sedamoodi. Kuulas ta siis ka neid noori tüdrukuid. Kuues küll kuulas, kuulas. No eilse seisuga on ETV arhiivis säilitatud 693 ühikut saateid, kus sinu nimi on tiitrites olgu siis autorisaatejuhi või toimetajana ja ma ei tea teist samapalju anil, et hävinenud või lindipuudusele salvestatud nimekiri on aukartust äratav, eks ju, et et just nende tänaseni nende suhtes, kelle lapsepõlve ainus eestikeelne telekanal näitas kriimsilma nõiakivi kestnud Kikeriki londiste kadekopsupintsel, sabasid tammetõru seiklusi, kooli TVd vembutembud ja paljusid teisi, eks ju, et kui sind poleks nende saadete juures olnud, kas siis need mõni asi oleks tegemata jäänud vä? Ei, ma ei usu, et, et oleks tegemata jäänud, sest elus ei jää midagi tegemata teha, teevad teised inimesed, teevad teisi asju, ilmselt ei oleks sündinud kiki rikkide Hei, pöialpoiss, mille ma ise olen kirjutanud, võib-olla ka londiste, mitte mille ma instsineerisin ja, ja Kunksmoor ja paljusid selliseid asju, noh, võib olla. Jah, kooli televisioon on ju ka tegelikult selle turniiri jätk, mis enne seda eetris oli lihtsalt koos selle Eesti taasiseseisvumise perioodiga olime me ju äkki olukorras 90.-te alguses, et ajalooõpikud ei rääkinud tõtt, oli hästi kiiresti vaja hakata sellele noorele inimesele ütlema, kuidas asjad tegelikult olid, et et sellel, sellel saatesarjal oli kindlasti nendel üheksakümnendatel meeletult suur lisaväärtus ja seda on kõik tunnistanud ka. Ja ma arvan, et see olukord, kus üks asi on nii populaarne nii osalejate poole pealt kui vaadata, kui see poole pealt oma hiilgeajal oli ju sihtgrupis kuskil 41 või mis protsent, kui vaadata, kui sealt, et ja alati käis hirmus rabelemine eesti koolide vahel, kes sinna nagu sisse saaksid, et et see, see oli küll ta oli oma aja märki kandev saatesarjaga, ta vaieldamatult oli meeletult suure sellise kasuteguriga kõikidele meile endale väga harid noortele nii loominguline kui hariv ja. Kooli TV oli nii-öelda noh, selgelt nii-öelda tarkust, Need on siis ütleme või vähemalt sellele inspiri keeriv, eks ju. Aga kui sa tegid neid lastesaateid, noh, ma ei tea, seal tuli välja Kessuja nõiakivi või seal oli ka mingisugune vahel oli nagu moraalia vahel tehti sellist imelikku nalja ka, et võib-olla veidi kõhklesid ka, kas võiks, võiks sisse panna, et kas sa, kas lastesaadete tegijad nagu alati tunnistada tunnistasid seda vastutust, et sa kasvatad võõraid lapsi? Jah, vahel on lihtsalt fun ka teha vä. Vaata, ega nüüd teadlikult ei öelnud, et nüüd ma nüüd ma hakkan nagu kasvatama, aga, aga eks see vastutus, ma arvan, et see vastutus on minus üldse sees iga iga asja eest, mida ma teen, olgu siis töö või omad lapsed või abielu või, või mis tahes muud asjad, et et selline ma lihtsalt olen, aga, aga noh, tollel ajal on ju hoopis huvitav asi see, et täna me ju oleme andnud välja, ETV on andnud ju DVD-de peal paljud need asjad, mis kannavad, mis, mis imelik aasta aastanumbreid ja märke, aga, aga need ei ole ju sentigi üle monteeritud. Ehke meil õnnestus ikkagi olla täiesti nii-öelda apoliitiliselt heas mõttes eetris sellel sellel keerulisel ajal. Et selle üle on mulgi tülli hea meel ja kui una lehes kirjutas Johnist karust, kes oli metsa valitseja, siis täna ja juba siis said kõik aru, et ju ju sel ajal meie kullakallist Leonid Brežnevit oli siis mõeldud tollel hetkel, et et selles mõttes oli ta jube huvitav, et kuidas nüüd nagu sina räägid nagu ühest asjast ka haru ja siili mingist tavalist laps saab sellest aru, sest jutt on kõik õige ja selline rumaluse vaba suhteliselt, aga täiskasvanu võtab sealt ikka selle välja. Puhmas kulmudega karu oli seal põhitegelane küll aeg-ajalt. Nagu kirjutasite Aldeks enda rõõmuks Jah, aga see kuidagi niimoodi tuligi välja, sellepärast et laste lastesaated olid hetkel tollel ajal üks väheseid saateid, mis ei allunud Glavlitile, ehk need käsikirjad ei pidanud käima siit raadiomajas mingist toast läbi saama punaseid kriipse või rohelisi linnukesi. Et eks selle võrra oli meil ka natuke lihtsam, aga aeg-ajalt, kui oli vaja vaielda, näiteks, et et lugu pealkirjaga White Christmas eetrisse läheb, siis, siis tuli see tee lihtsalt ette võtta. Tuli võtta kätte noodid, mis olid nõukogude ajal ilmunud loo pealkiri olnud valged jõulud nendes nootides vaid sajab lund ja küsida, et milles, vabandust, küsimus on, miks me ei või laulda lume sadamisest laulsimegi, et natuke tuli endal ka vaeva näha, mitte kohe niimoodi nagu alla anda. Aga need olid üksikud juhtumid minu elus. Ameerika lipuga vest tuli ükskord lapsel saates seljast ära võtta, aga ei midagi hullemat. Kas kas tal oli kogu aeg tamp ka peal või oli aega nagu järele ka mõelda, missuguseid saateid nii-öelda teha ja nii-öelda palju ette töötada või oli kogu aeg vaja nii-öelda toot? Olukorras, kus iga neljapäev oli mingi periood eetris, lastelavastus, eks ju, et siis nende sarjade kirjutamisega oli ikkagi tanke, tegelikult tagantjärele mõeldes enam ei saagi nagu aru sellepärast, et Uuno leias. Ükskord ma proovisin, et teeks nagu kõik valmis, et ei oleks seda, et noh, on eetris ära ja nüüd nädala pärast on vaja uut teksti ja siis uus salvestus ja kõik niimoodi aga. Et kirjutaks selle paki valmis ja siis hakkaks rahulikult üles. Mina ei ole olnud, ei režissööriga lavastaja tänase päevani, noh selles mõttes ja ma ei oska seda tööd teha siis see, kuidas ikkagi režissöör-lavastaja näeb sinu teksti läbi teleekraani ja kui sa selle ära vaatasid, see suunas sind täiesti uute mõtete juurde, et, et ei saanud, noh, see oleks nagu konserviks läinud kahepoolselt, et iga iga eetris olnud tükk küttis sind jälle nagu uuesti üles, aga oli küll tamp ja ma mäletan, et et noh, käisid ikka kogu aeg nagu nagu tõesti ei tulnud selle uue uue tüki head mõtted ja pea oli pulki täis ja siis kui see esimene lause tuli, minul oli alati niimoodi, et siis ei saanud enne pidama, kui tuli, seitsmeteistkümnendast lehekülg täpselt 17 lehekülge sellist õige reavahega masinakirja teksti oli sellise poole tunnilisele käsikirja maht, noh, sinna kakskolm laurugavel sisse. Need on 17 kuni 20 lehekülge. Ei jää siis rutiini ja igavat tööd vedeles pidanud tegema vä? Noh, eks see toimetuse, kas see nüüd igav oli, kindlasti mitte igav, et see toimetuse juhtimine 10 aastat noh, kindlasti oli mingi teatud tüüpi rutiin oma oma oma koosolekute vastutamist, aruannet eelarvete ja asjadega. Aga meil oli selline oma selline see kõikusse arv 13 kuni 15 inimest, selline heaga tegelikult ja igalühel olid sellised omad omad asjad ajada kellel siis loodusesaated ja kellel siis spordisaateid ja kellel siis selline laste surnaal, kellel lavastused kirjanduse ja muusikasaated, et meil tegelikult sündis kogu see 10 aastat ka ikkagi koostöös mitte nii, et keegi tuli ja ütles, et nüüd tuleb hakata sellist asja tegema? Meelde küll ei ole jäänud jumalaks siis ju ametit äkki vahetanud, kui, kui see töö oleks olnud igav ja, ja kuidagi rutiini ajanud. No aga miks on see kriimsilmi või nõiakivi või kes su või ma ei tea, kas või tammetõru seiklused inimestel nii peas, noh, ma tean noori, kes tsiteerivad peast saate dialooge, kirjeldavad situatsioone, eks ju, nagu oleks tegu Nõmmiku komöödiafilmiga. Et kas need on omamoodi geniaalsed saated või oli see sellest, et neid saateid näidetigi iga kahe aasta tagant uuesti uuesti neid kulusid lihtsalt pähe? See on nagu üks asi, aga ma arvan, et põhiväärtus nendes saadetes on see lapsega, räägiti temaga temaga temale arusaadavas keeles ja sellest maailmast, millest ta aru sai. Et mis praegu on ju juhtunud, sööd lapsed vaatavad meeletult neid omakeelseid seriaale. Kodu keset linna põhivaatajaskond oli ju lapsed. Ja, ja noh, mis tekib siis teistpidi nende mängudesse, et kui tal on nagu näiteks kaks kinni ja jagaks barbit, kes on juhuslikult eriperede geenide eriperede Barbitsid, mingit vahet ei ole see, kui täna nagu üks tuleb selle barbi juurde, teine läheb teise barbi juurde ja homme on jälle vastupidi, et et see elu kui mäng on minu meelest hästi-hästi ohtlik asi, mis sealt nagu lastele koju kätte tuleb, et noh, ikka ma toon seda näidet ja see on minu meelest, et niisugune tragikoomiline näide ühest Hiiumaa lapsest, kes lõi vanaemale panniga pähe. Ja tore laps, tubli perekond, kõik hästi, kui küsiti ta käest, et miks sa seda tegid. Et siis oli ainus jumalast lapselik vastused, ma tahtsin näha, et kas vanaema silmist hakkab ka sädemeid lendama nagu nagu multikates, et ka ei kuulu sellesse koolkonda, kes väidavad, et televisioonil ei ole lapse peale mingit mõju. Et kahtlemata on. Aga kes peaks sinna siis suunama? Ma ei tea, kas laps peaks üldse televiisorit nii palju vaatama, nagu nad vaatavad. Peaks vaatama selliseid saateid nagu koos vanemaga, kui ei ole midagi muud vaadata, aga, aga noh, ju ikka on kui, kui nagu otsida või siis ja vanem peaks talle seletama sellesama asja, et see on nagu, nagu mitte päriselt, mis seal toimub või tegelikult näed, meil on ju niimoodi, eks, aga et kui ta jäetakse üksi nende täiskasvanumaailmadest kirjutatavate saadetega, et siis on jama majas, ega siin ei olegi midagi öelda. No võtame selle koha uuesti, missugune on hea lastesaade? Muidu kirjutaks ütleme, et kahtlemata on head lastesaated, mis seal olema peab või selles mõttes, et kas see peab olema fantaasia või see peab olema nagu päris elust. Pigem võib-olla lihtsalt minu arvates, eks ju, lastesaadet ei tohi ühelgi juhul teha mingitest jääkidest ehk nii-öelda nende kirjanikega, kes nagu muidu väga ei kirjuta nende heliloojatega, kes muidu väga Nende näitlejatega, kes, kes muidu väga ei mängi ja, ja nende operaatorite ja toda taaga, kes seal televisioonis kõik on, kes, kes muidu väga ei tee. Et see on nagu eeldused, noh, su oma viimaste aastate töö näitab seda täpselt samamoodi, et Buratino fenomen, milles eksivad et Eestil hetkel selle põlvkonna kõige paremad jõud olid nagu kokku pandud ja sündis suurepärane tulemus. See ei tähenda, et seal peab nüüd kogu aeg ütlema, et laps peab piima jooma ja tuleb aitäh ütelda ja aega, aga see varjatult kindlasti see, et missugune üks, üks hea laps on, see käib ju igalt poolt läbi. Aga niipea, kui sa seda hakkad talle otsesõnu ütlema, nagu, et siis võib jälle olla nagu halvasti, et aga kui see tuleb kõik läbi mängu, ikkagi see Helena meeldib neid lapsi nagu suurest peast näha tahame, et siis siis ma arvan, et see ongi üks tore saade ja tal peab huvitav olema, et seetõttu kõik need signaali tüüpi asjad on hästi-hästi, lahedad ja head ja lavastused ennekõike, kus on palju palju tegevust. Et ta justkui tema tähelepanu võtab, miski muu, aga selle Ajal, kui ta meid vaatab ja kuulab ja näeb, siis me saamegi talle ära ütelda need, need nii-öelda vajalikud asjad, milleta tal on raske suureks kasvada. Mingil ajal oli teleekraanil Eve Viilupi sega. Miks sa siis ekraanilt kaadri taha ennast tähendasid? Nende asjadega on ikka niimoodi, et kasvatakse nagu suureks, kuigi ma arvan, et ma olen praegu oluliselt parem, kui ma siis seal televiisoris oleme. Et minu roll elus on olnud ja mille üle ma olen hästi õnnelik, et kas või selle viimase laulukarusselli, et ma olen andnud hästi paljudele uutele noortele võimalust saateid juhtida ja tegema hakata ja neist ju kasvõi seesama kooli televisioon, mida me enne mainisime, et seal alustas ju Hendrik Norman ja noh, jonksus kui kihvt, kui nad sellisteks suurteks tegijateks kasvavad, aga eriti need need muusikasaated ja need asjad, et need on ju reeglina andnud võimalust kasvada kasvada, siis ennekõike küll siis jah, muusikaga seotud inimestel, kes, kes seal telemajas titest peale on käinud nagu kellekski ja paljud, jõuan seda saatejuhi tööd väga hästi teinud. On see siis Ines või, või Vaiko Eplik viimases kahes taktis või kes iganes, et peab andma teistele võimaluse ja kui nad sul natukene nagu jala kõrval kasvavad, siis võtavad nad jalad alla ja teevad suuri tegusid kindlasti varem. Missugused telesaated sul tegemata jäänud? Mul on, mul on nagu kahju sellest, et lasteuudised jäid pooleli. Et see oli selline formaat, mis nagu tuli ja sellega oleks võinud nagu pikalt edasi minna, et me saime seda teha vist poolteist aastat, kui see 2000. aastal saabus. See oli jah, selline koht, kus võib-olla natuke lihtsam selgus see, et isegi sellised eakamad muide ongi nii, et lapsed ja vanaemad-vanaisad, need on ju sellise lastesaateid. Et hakkasid seda vaatama ka tegemata tegemata ei olegi sisuliselt vist midagi jäänud, sest et on, on pikalt ja palju tehtud, aga võib-olla on tegemata jäänud selline asi. Et kui sa oled ühe asja nagu välja mõtelnud ei peagi isegi seal 17 lehekülg olema, aga et siis saaks temaga eetrisse nii, et ei peaks tegema ühtegi mööndust siis ma ei räägi kompromissidest, aga et noh et siis tulemus oleks, oleks nii, nagu sa paberi peal oled, oled nagu üles kirjutanud ja välja mõtelnud, et saateid ei saa teha väikese rahaga. Sama jutt, eks ju? Kui palju sul on õnnestunud oma ideaali siis ekraanile tuua? Noh, ikka on selles mõttes, et ega, ega nende nende lavastuste asjade puhul arvestades, et toona oli selline tehnika ja selline ressurss, siis nendel pole häda, mitte midagi. Aga pigem ma mõtlesin praegu selliseid suuri kontserte, noh, nagu nagu oli näiteks laulukarusselli 10. sünnipäeva kontsert Saku Suurhallis või et kui see ootus ja selle asja populaarsus on juba nii kõrge, et 7000 inimest tuleb kohal, et noh, siis, siis oled lihtsalt kurb iga nagu kleeplindi otsa poolest, mis kuskilt nagu paistab või noh, sellise käsitööndusliku mingi värgi poolest, mis sealt kuskilt nagu läbi kumab ja alati nagu kurvaks teeb, on see, et. Et kui sa nagu ootad, minu viga on see, et ma nagu ei räägi välja asju minu enda pea sees on kõik väga selge ja siis kuskil mingi vaikse häälega ma ütlen, et ahah, et nüüd nii ja naa ja ma eeldan, et kõik kohe teavad, et nii ongi ja noh, siis kui keegi ei tea või, või nagu küsib võtte käigus või miskit, et kuule, kuidas sellega on, aga see on nüüd selle kolmanda lehekülje neljanda lausena, nagu kirjas siis selle asemel, et sellel hetkel öelda Kolmas b patsid peas, noh vaata et ei hakka nutma, täitsa täitsa arusaamatu, et selles mõttes ei ole minuga nagu, nagu lihtne noh, ei hakka küll, jah, hakkan nutma küll, kui, kui noh, niisugune selline solvus hinge sees, et tegelikult asja pole ollagi, kõik ju läheb. Teeme juttu siis väikese pausi lase, Vaiko Eplik. Sinu üks lemmikutest paitab kõrvu. 10 aastat noorem Vaiko Eplik või? Ja, ja sinu laulukarusselli just sinu tüdrukud seal taga, kas see ETV need laulukoorid kunagi saidki loodud, sellepärast et oleks, kes nii-öelda tausta laulaks? See tegelikult vot minu esimene just vaatasin järele igaks juhuks, et mõnda asja mäletada, et 1979 oli see, kui ma alustasin AEG pumpadega, no nii-öelda sattusin selle lastemuusikarea peale. Ja kui 90. aasta tulles see oli pikk aeg, nii loominguline töö nagu koos, tegelikult väsitab ära ka väga head sõbrad ja kui Ave ütles, et ema paneb ametit maha ja üldse, et nüüd oleks aeg siia telemajja endasse need laululapsed tuua, et kaua me seal minu korteris muudkui laulame ja laulame ja siis mõtlesin, et noh, miks ka mitte, et tõesti laulev laps on ju Eesti televisiooni osa olnud sealt juba Entel Dentalist alates. Ja siis saime, saime sellise koha lastesaadete toimetusse, mille nimi oli muusikatoimetaja, kutsusime tööle Aarne Salu, Paberi, Viimsi kooliõpetaja ja vot siis tekib see muusikastuudio ja, ja siis ta võttis nagu üle selle selle lauluvõistluste korraldamise ja need lapsed hakkasid telemajas proovi tegema ja Laulukarussellile eelnes selline suur üle-eestiline lingipõhine lauluvõistlus, mille nimi oli kolm kuni 13, ma ei mäleta mingi 1000 kasseti või värki, mis sinna tulid. Me mõtlesime, et meie neid küll kuulata ei jaksa. Et Eesti peab ikka ise selle töö ära tegema ja vot siis tuligi see, et mis, mis nad siia saadavad ja meie kuulame, las kõik piirkonnad ja maakonnad ise teevad oma võistlus ja nüüd oli juba ennegi tehtud, sest ega lapsed laulavad üle Eesti. Aga siis jah, et siis tekkis see mõte, et viia ta sellisesse korrastatud süsteem ja tundub, et see oli õige ja sobiv siis. Palju sinu käe all nad ikkagi kõik need laulukoorid palju tõid praegu on. Meid on nüüd on meil 2000.-st aastast selline õppeasutus nagu kuurikuul ja tänava, no ikka ikka ligi ligi 400 last, ega sealt ei saa üle ega ümber, alustavad siis kolmeaastased ja lauldakse siis keskkooli lõpuni, põhiliselt. Mille, missuguse auhinna üle sa kõige uhkem nüüd oled viimasest ajast. Viimasest ajast on, oli meil viimane ja väga, väga tore ja sisuline koostöö oli Andrew Lloyd Webberi galakontserdil kus me laulsime nii lastekooriosi ja see koor oli kokku pandud siis leidma poolt nii lastekoorist kui mudilaskoorist, et oli selline 45 ägedasti laulvat noort inimest. Ja me saime hästi paljugi selle kontserdi solistidelt kui Eesti kontserdilt ja kõikidelt nendelt inimestelt, et see oli hästi selline kahepoolne ja eriti tore oli, et kui liiakas meie tüdrukuid lahti laulma seal, siis kuidas need kohalikud Ei, ma tahtsin öelda kohalikud või kohal kohale tulnud meessolistid, siis tulid vargsi ka sinna lahtilaulmise ruumi ja alguses nad lihtsalt mitte midagi aru, mis me nagu teeme ja siis õppisid need meie joole myyd seal kõik kenasti pärast lausidki koos meiega lahti, et see oli hästi selline, ma arvan, et see andis lastele ka meeletult palju, et lauluväljak ja õhtu ja meri ja väga ilus ilm, ilus muusikat. Ja see ei olnud võistlemine muusikaseid lihtsalt musitseerimine. Aga enne seda siis oli suvel Hongkongi rahvusvaheline koorikonkurss, kus KUS ETV mudilaskoor võitis lastekooride kategoorias, siis esimese koha ja kulddiplomi ja ja naljakas lugu juhtus folgikategoorias, kus teadupoolest ei ole vanusepiiri ja meie olime seal kõige nooremad. Ja seal me jäime jagama siis esimest kohta sellise võimsa 60 liikmelise Uus-Meremaa segakooriga ja see oli see nii naljakas tegelikult, mis kujutad pilti mudilaskoor rahvusvahelisel konkursil, mis nüüd oleks pidanud Grand Prix Cavel võitma. Aga kui ma loeks ära need tüdrukud kes-ist tennisid sellel hetkel, kui Uus-Meremaakool seal finaalis Grand Prix voorust siiski meid napilt võitis, siis oli neid ikka väga palju ja neile andis seletada, et kullatibud vaata enda pikkust ja vaata selle teise inimese pikkuste. Katsu nüüd ikka arusaadav. Et eks need võidutule kõik omamoodi toredad olnud, et aga noh, need olid need selle suve kaks suurt tegemist. Ütleme ausalt, et ma olen viimastel aastatel märganud Sulekus ka ja rohkem sellist kurbust või nõutust, kui sa mööda telemaja koridore seal vahel käinud, et kas sa mõtled ilma ja tööasju nõnda, et võtad naeratus huulilt või et kas elu on tõesti nii raske? Ma loodan, et ei tule sulle üllatusena, mulle vahel tundub nagu, et sa muretsed nagu üle asja vä. Ma muretsen selle seda mulle kõike öelnud, et ma kogu aeg nagu muretsen üle ja, ja noh, vahepeal ma mõtlesin selle lasteekraani nagu enda seest hästi välja hästi lihtsa lausega, et minu lapsed on kõik před teel saab ka kohe ülikool läbi ja et kõigil on nagu sabad maas ja jalad all ja toredad noored inimesed kõik, et mis mul selle kõigega pistmist on. No ma ei tea, kust see tuleb, aeg-ajalt tuleb nagu mingisugune noh, ikkagi see oli nagu mingi uus otsus, sest ma mäletan, et ma ei tea, mis asja me tegime mingit väga proosaliste asja oma mehega ju see oli mingi korteri ost, eluaseme laen ja Lembit küsib minu käest, et kuule, et aga 98. aasta oli see, et mis siis saab, kui sul selle teletööga midagi juhtub ja mina ütlesin suht loll peas, minul ja teletööga. Enne hakkab maakera teistpidi käima ja vaata, ega sealt ei läinudki nagu, nagu palju aastaid ja eks see, eks see on oma jälje jätnud ja pigem võib-olla minusse selles mõttes. Mul oli mina juurde ja nii edasi ja mul on omad asjad elus ajada ja, ja koolis lapsedki õpetada, aga et et kogu see meeskond ikkagi, kes nagu sellel hetkel jäi ilma hooleks ja, ja ma usun, et nad on võib-olla enam mitte siiani nagu, nagu pahased minu peale, et ma ei võidelnud mingit võitlust lõpuni, eks ju, et pigem nagu näib sedamoodi, et näed ise nüüd teeb nagu edasi, aga aga, aga meie võimalus nagu lõigati läbi, et, et ma ei tea, miks see, miks see nii pikalt ikka veel jumal, kuus aastat tagasi juba vä? No see oli aastakümneid ETV-s, hiljem oled nüüd erateletootjate juures olnud ja, ja sealhulgas ka ETV ekraanile saateid tohtunud, eks vähemalt sa oled kaasa löönud. Nüüd sa oled siis nii-öelda vabakutseline teletöötaja, aga põhiaur läheb sinna kooridele. Sellesse lasteekraani muusikastuudiosse ja, ja ma arvan, et meil kõva minemine, seis, et et eriti tore, me nüüd teist aastat teeme esimesel oktoobril oma hooaja alguse kontsertaktust Estonia kontserdisaalis ja hirmus tore on ju see, et ei mahu sinna ära tegelikult enam koos emade-isadega, et et meil on lastevanemate, tantsurühmade lastevanematega puurid ja et see, see kõik nagu, nagu möllab täiega, et ja mul läheb lastega hästi, muidugi nemad mind ei võõrasta ja ainus mure on neil on see, et miks mul kaks kätt on, et kui on vaja neid telemaja treppe pidi kõndida. Kui su su isiklikud lapsed üks tütar ja kaks poega kas neid kasvatasid end ise või kasvasid nad telemajas? Jonksus, eks selle asjaga mul on ikka kõvasti õnneks läinud, sest et ju ma ikka selle televisiooniga nagu rohkem olengi abielus olnud 30 aastat, kui oma mehega, et et hirmus kõva närviga mees pidi olema, kes selle kõik ära talus ja noh, nüüd on, nüüd on natuke lihtsam. Aga eks nad ikka ikka väga-väga ise kasvasid, aga nad olid hästi palju kaasas nagu selles mõttes, et kas isa ka trennis või teatris või kontserdil või, ja, ja meil oli kelle jaoks aeg võetud, et raamatuid lugeda ja ma usun, et kogu see toonane lastekirjandus ja asjad, et minu lapsed on näiteks sellised, olid poisid. Et kui nemad kooli läksid, vaata väga suur osa on kõik need naksitrallid ja asjad, neid võib suuremast peast ka lugeda. Aga nad on ju mõeldud mudilastele. Et meil on ausalt ette loetud need kõik need kõik Heljo männid ja ellu viidud ja, ja Eno Raua raamatut Rein Rannapi ja kes seal, kes seal kõik kolideta. Et 72.-st aastast, kui ma ülikooli läksin, siis minu suur kirg oli lastekirjandus ja ma ostsin ära kõik lasteraamatut, mis, mis eesti autoritelt poodi ilmusid ja need on ausalt alles ootamas lapselapsi. Küll need ka ükskord tulevad. Et aga teele kasvas ju vendadega sellepärast et Toomas läks siis esimesse klassi ja Toivo ka ja siis siis me niimoodi jagasime, poisid läksid õhtupoole kooli ja siis me pidime kuidagi, kas mina võin ees siis lõunast koju jõudma, et lapsed kooli saaks ja siis siis õehoidmisest vabastada, et eks sellega juhtus ka kõike, midagi juhtuda võis, aga aga ei hullu. Ühtpidi on see normaalne, teistpidi ikkagi ebatavaline. Ütle see saladus ka. Mis ministriks on need 30 aastat ühe mehega abielusse pal. See on ikkagi vastastikune selline kannatlikkus, sellepärast et jonksus, kui lihtne oleks mingil hetkel lihtsalt jalaga uks kinni lüüa nii-öelda, aga, aga teine asi on see, et täna hommikul oli muide vikerraadios. Ma just kuulsin seda mingit saaterubriiki. See on see meie Või, või mis asi see, et, et kust sa tead, et see teine on parem? Ja, ja noh, kui see jumpsud, see on ju terve, ma alati imetlen neid muidugi sügav ja siiras lugupidamine, kes, kes suudavad nagu, nagu selles mõttes, kui elu on sõlmes oma elu eest nagu edasi seisma hakata, aga aga. Aga mõtle, kui sa oled kogu elu vale inimesega koos elanud. Ma arvan, tead, et siis oleks nagu mingid märgid sellest märku andnud. Ega ma nüüd nii vilets tüdruk ka ei ole, et keegi poleks mulle silma heitnud, kui mul oleks näha, et midagi on selle poole pealt väga-väga sassis, nagu et, et nii pikk periood selliseid hetki ette ei too, et et anna taevas kannatust, noh, ei seda kindlasti pole olnud igasugu asju ennetada. Aga lapsed ütleme, et kui sul on juba sellest asjast küll aru ei saa, et kui sünnib nagu üks laps ja siis selgub, et meil klappi veel teine, aga et siis nagu pika pausiga võetakse ette laps kui abielu parandaja. See on küll täiesti vale, et seda ma nagu julgen kõikidele noortele inimestele öelda kellelegi elu on sõlmes ja selline mõte plaanis. Lapsed ei hoia koos, lapsed ei lapi abielusid. Et seda ei tohiks tohiks teha. Kahjuks on nii, et ütles, et aeg saab läbi. Sa saad nüüd tormata telemajja, sest laulutundide pärast selgub taas EKRE. Minul see kõikidele telesse tuleb siis oktoobris esimesest oktoobrist. Igatahes augustis oli sul kolmekordne 30 30 aastat ülikoolist, 30 aastat tööd ja 30 aastat abielu. Nii et mis siis edasi, andku tööle, abielule vaid aastaid juurde. Pikalt. Aitäh, Eve Viilup.