Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab nüüd kokku reede, 15. augusti olulisemad sündmused meil ja mujal stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Põllumajandusminister Ivari Padar tegutseb koostöös pankade ja tootjatega Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonide mõju leevendamise nimel. Tartus toimunud kriisiistungil valmistuti sigade Aafrika katku Eestisse jõudmiseks. Veterinaar- ja toiduamet kontrollib Aafrikaga seetõttu kõiki Eesti seafarme. Euroopa Liidu ministrid väljendasid muret teadete üle, et mitukümmend vene soomukit tungis üle piiri Ukrainasse ja on valmis kehtestama täiendavaid piiranguid, kui Moskva kurssi ei muuda. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen nimetas seda Venemaa sissetungiks Ukrainasse. Soome president Sauli Niinistö ütles, et Ukraina kriisi eesmärk peaks olema relvarahu. Ka Venemaa peab Niinistö sõnul tagama selle, et üle Ukraina piiri ei toodaks enam sisse relvi ja ka laskemoona. USA endine suursaadik, NATO juures kurt Volker ütles, et president Obama peatne Eesti visiit on tunnustus just Eestile, kes on kaitsekulutused hoidnud kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust. Folker ennustas, et Venemaa üritab siiski Ukrainasse sõjale lihtsalt sisse tungida. Adamson Eriku nimelise noore kunstniku stipendiumi pälvis Ants Nuki, kes on väga mitmekülgne kunstnik, nagu oli ka Adamson-Eric. Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Zürichis jookseb Euroopa edetabeli juht Rasmus Mägi täna 400 meetri tõkkejooksu finaalis. Finaal algab kell 21 52. Naiste kõrgushüppes jõudsideleriin baas ja Grete Udras mõlemad lõppvõistlusele ilmast ka öö ja homne päev on vahelduva pilvisusega, sajab hoovihma ja on äikest. Puhub edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning õhutemperatuur on öösel üheksa kuni 15, homme päeval 17 kuni 22 kraadi. Põllumajandusminister Ivari Padar kohtus täna hommikul pankade esindajatega ning hiljem erakorralisel riigikogu majanduskomisjoni istungil ka Eesti piimaliidu ja Eesti kalurite liidu esindajatega. Istungil osales samuti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. Egert Pärna räägib, millest kõneleti. Hommikusel kohtumisel pankade esindajatega vahetati põllumajandusminister Ivari Padari sõnul vastastikku informatsiooni ning arutati, mida saavad pangad teha tekkinud olukorra leevendamiseks ja kuidas saab ministeerium omalt poolt aidata. Padar sõnas, et pangad on väga vastutulelikud ja mõistvad olnud. Pangad on valmis andma maksepikendusi nendele põllumajandustootjatele, kes võivad raskustesse sattuda. Meie omalt poolt saame siis täiendavaid toetusi ja garantiisid anda läbi maaelu edendamise sihtasutus, nii et sellised võimalused, teiselt poolt me leppisime kokku, et me teeme tihendatud infovahetust. Pangad ja põllumajandusministeeriumi vahel vahetavad analüüs. Riigikogu erakorralisel majanduskomisjoni istungil osalenud Eesti piimaliidu juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul pole Euroopa Liidu võimalikud meetmed piisavad kriisi vältimiseks, kuna juba praegu on teatud turgudel piima kokkuostuhind langenud üle poole võrra. Muraka sõnul on suureks probleemiks ka see, et Eestil puuduvad lühiajaliste kriisidega toimetulekuks riiklikud meetmed, mis on eriti olulised põllumajandussektorile ja toidutööstusele. Kriisi mõjud võivad Eesti piimatootjatele tugevamalt mõjuma hakata alates esmaspäevast. Ega täna ju veel ei olegi hullu, aga täna on meil täna, kui ikkagi informatsioon, et juba esmaspäevast paljud piimatootjad ehk farmerid saavad tunduvalt madalamat piima hinda siis esmaspäevast juba on hull ja küsimus on lihtsalt, kui pikaajaliseks asi jääb, et lühiajalisi raskusi, väga lühiajalisi nädal, kaks, kolm või kuu elatakse üle Nad peaksid olema juba siin mitmeid kuid kestvaid, siis ikkagi läheb raskeks. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling rääkis, et seni on koostöö olnud väga hea ning praegu tegeletakse Eesti kaubale uute välisturgude otsimisega Aasias ja Aafrikas. Meie jaoks oli kõige olulisem saada paika see toodete nimekiri ja kogused, millega me oleme välja minemas, et saaksime aidata siis potentsiaalseid ostjaid leida. Ja nüüd paar päeva tagasi Piimaliit meile selle nimekirja andis. Need tooted on olemas, kogused oleme saanud juba neid välja pakkuda, et esimesed huvilised olemas kõigest sellest on liiga vara selles mõttes täpsemalt veel rääkida, huvi on näiteks meie juustu vastu meie piimapulbrite vastu, aga eks siis sellest saab rääkida, kui, kui kõik juba konkreetsemaks muuta. Erakorralisel istungil osales ka Eesti kalurite liidu esindaja, kuid kuna püügihooaeg pole veel alanud, siis kaluritel hetkel kriisi ei ole. Anne Sulling. Kalasektoris hetkel laod on tühjad, püügihooaeg algab sügisel oktoobris, et nende jaoks hetkel nii-öelda kriisi ei ole, et, et keerulisemaks võib muutuda olukord uue aasta alguses, aga kui ikka Kalaliit pöördub minu poole, et, et püüda aidata, siis me omalt poolt teeme kõik, et, et neid toetada. Anne Sulling ning Jaanus Murakas toonitavad mõlemad, et koostöö valitsuse ning tootjaid ühendavate organisatsioonide vahel on väga hea, kuid uued eksporditurud ei avane automaatselt. Kõige mahukamaks kujuneb ekspordilitsentside saamine, kuid konkreetsetest kuupäevadest on veel vara rääkida. Täna pärastlõunal toimus Tartus Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni erakorraline istung sigade aafrika katku teemal istungil osalejad vaatasid üle, milline on valmisolek seakatku tõrjumiseks ja millised tegevused on pooleli. Tartust jätkab Merilin Sarapuu. Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni esimees Margo Klaas ütles, et kriisikomisjon kutsuti kokku tulenevalt nakkusjuhtumitest naaberriigis Lätis. Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon on nüüd aasta algusest saati sellest hetkest, kui teatati, leedus sigade aafrika katku avastamisest. Regulaarselt seda informatsiooni kuulanud, et milline on situatsioon ja kas on oht, et see katk jõuab ka Eestisse, kuna praegu on Lätis taud avastatud ja Eesti päris mitmed piirkonnad Lõuna-Eestis just kuuluvat ratsioonitis kutsusime kriisikomisjoni kokku, et vaadata üle, kas kõik on valmis tegutsema hakkama juhul, kui seda autaks Eestisse jõudma ja kas kõik täidavad neid meetmeid, mida vaja, et seda taudi ära hoida. Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärtel kinnitusel täidavad peaaegu kõik seakasvatajad haiguse takistamiseks kehtestatud nõudeid. Nõuete rikkumist, näiteks sigade välistingimustes pidamist tuleb siiski üksikutel juhtudel ette. Veterinaar- ja toiduamet püüab saada täieliku ülevaate kõikide seakasvatajate tegevusest augusti lõpuks, kui külastab sigade pidajaid. Pärtli sõnul esineb aga juhtumeid, kus seakasvatajad pole ennast PRIAs registreerinud. Konkreetselt nüüd siin lõunakriisikomisjoni istungil, loomulikult me rääkisime põhjalikult läbi ka selle, mis juhtub, kui me leiame esimese positiivse mets ja, või kurvem veel esimese kodusigade farmis, milline on siis erinevate ametkondade võimalik koostöö noh, seal on ööpäeva-kahe jooksul tuleb võtta rida väga olulisi ja selliseid kiireid otsuseid, et loomad tuleb kahjuks hukata, kahjux hävitada, kehtestada ümber, siis teatud piirangutega tsoonid, kus on esialgu kitsendatud igasugune loomade ja toodete väljaliikumine. Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra tõdes, et nii seakasvatajate kui ka teiste põllumeeste olukord on hetkel keeruline. Ühelt poolt ähvardab sigu haigus, teiselt poolt aga avaldavad mõju Venemaa kehtestatud sanktsioonid. Sõrra sõnul pole aga loota, et taud Eestisse ei jõua. Teeme mida tahes, siin on praegu Leedu näitel on tapetud ikkagi kümneid tuhandeid sigu, aga Lätis on olnud üks ainult üks väike seafarm 23 seaga. Praeguse seakatk ongi ikkagi Läti piiril ja kes teda levitavad, levitavad teda metssead, et Eestis ei ole veel ühtegi haigustunnustega metssiga avastatud. Aga noh, ma arvan, et see on päevade küsimus, sest ükski piir taudi ei pea. Merilin Sarapuu Tartu. Edasi jätkame juba Ukraina teemadel. Tõnu Karjatse Ukraina president Petro Porošenko teatas, et mitmed Vene soomukeid, mis läinud ööl ületasid Ukraina mina piiri, on juba hävitatud, teatas sellest telefonitsi Briti valitsusjuhile David Cameronile, kes omalt poolt kinnitas Suurbritannia toetust Ukrainale. Nii väidavad vähemalt Ukraina agentuurid. Nato teatas omalt poolt, et kontrollib ukraina väiteid. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas, et Venemaa ründaski läinud öösel Ukrainat ja tema sõnul kinnitab soomukite sisenemine tõika, et Venemaa jätkab separatistide varustamist ning on seotud Ida-Ukraina olukorra stabiliseerimisega. Brüsselis kogunenud Euroopa Liidu välisministrid väljendasid samuti muret hommikuste, et üle, mis siis kinnitasid vene soomukite sissetungi Raina aladele. Euroliidu välisministrid ähvardasid jõuliselt vastata, kui Moskva kurssi ei muuda. Välisminister Urmas Paeti sõnul on järeldusi mitmeid. Kui üks peamiseid on see, et Euroopa liit loomulikult jätkuvalt seda olukorda seal jälgib ja põhimõtteliselt on valmis ka liit, kui ma edasi piirangutega, sest ka kõik senised põhjused senisteks sanktsioonideks Venemaa vastu on alles, et midagi kahjuks paremusele ei ole muutunud. Lisaks Euroopa liit ütleb ka siis Euroopa Liidu kandidaatriikidele ja teistele riikidele et nad hoiduksid siis lõikamast kasu sellest, et Euroopa Liit on Vene suhtes sanktsioonid kehtestanud ja Venemaa sellele reageerinud. Kindlasti on oluline ka see, et Malaisia lennud allatulistamise uurimine jätkuks ja, ja need, kes selle eest on vastutavad, saaksid oma karistuse. Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ütles, et juhul kui humanitaarkonvoid on kasutatud sõjalise sissetungi kattevarjuna, peab Euroopa liit ette valmistama kausi vastumeetmeid. Linkeviciuse sõnutsi peab euroliit nendega alustama täna ja ettevalmistusega lõpule jõudma järgmise nädala keskel. Samuti vajab tema sõnul otsustamist terroristide poolt nii-öelda rahvavabariikideks kuulutatud Luhanski ja Donetski lülitamine terroriorganisatsioonide nimekirja. See protsess on ringkäivituse sõnul alanud ja see tuleb lõpetada ning anda ka selge signaal. Saksamaa jäi avaldustes ettevaatlikumaks välisminister Frank-Walter Steinmeier rääkis vaid korduvatest probleemidest. Samas tervitas ta teateid, et Venemaa on otsustanud lubada kontrollide abikolonni veokeid, et hajutada kahtlusi Studia nende laadungi suhtes. Ukraina piirivalve teatas ka tasubki Vene humanitaarkonvoid kontrollima ja punane rist on seal samuti. Ligi 262-st veokist koosnev kolonn peaks jõudma lõppsihtmärgina luhanskisse, kus punane ristabisaadetisi laiali jaotab. Ukraina küsimus oli arutusel ka Sotšis, kus kohtusid Venemaa president Vladimir Putin ja Soome riigipea Sauli Niinistö. Putin nimetas kohtumist konstru tiivseks. Niinistö ütles omalt poolt, et eesmärgiks peaks olema relvarahu. Ka Venemaa peab tema sõnul tagama selle, et üle Ukraina piiri ei toodaks enam sisse relvi ja ka laskemoona. Soome president ütles, et Venemaa vastu kehtestatud survemeetmed mõjutavad kõiki riike aga tema sõnul on praegu märke, et olukorda soovitada, takse ühiselt lahendada. Ta ütles oma pöördumise lõpetuseks ka ajakirjanikele, et Soome on valmis alati omalt poolt kaasa aitama, kui sellest on abi probleemide lahendamisel. Homme kohtubki Niinistö Kiievis. Ukraina presidendi Petro Porošenko k. Kohtumine toimub Porošenko kutsel. USA president Barack Obama saabub Eestisse kolmandal septembril ehk päev enne NATO tippkohtumist Walesis. See visiit kinnitab meie riikide tugevaide tulemusliku liitlassuhteid meie ühiseid ees parkija ühist tegutsemist, ütleb president Toomas Hendrik Ilves. Tema sõnul räägiti mullu augustis valges majas toimunud kohtumisel toonasest rahutust maailmast globaalsetest, piirkondlikest julgeolekuohtudest. Nüüd on see küsimus veel põletavam ja fookus on paljudele ootamatult tõusnud Pole. NATO kui kollektiivse kaitseorganisatsiooni roll on meile määrava tähtsusega ja julgeolek selle mõiste avardada tähenduses on president Obama Tallinna kohtumise peateema, rõhutas president Ilves. Lauri Tankler Washingtonist kätte USA endise suursaadiku NATO juures kurt folkeri Indrek Kiisler vahendab Lauri Tankler intervjuud. Volker ütles, et tal on väga hea meel kuulda, et president Obama tõesti Eestisse sõidab. Endise suursaadiku sõnul on see ühtpidi tunnustus Eestile et me oleme pühendunud kaitsekulude kahe protsendile selle tasemele SKP-st. See on midagi, mida USA tungivalt soovitanud kõikidele NATO liitlastele. Eesti on päästest kahe protsendi tasemehoidjatest. Muidugi on kõige suurem teema Ukraina ja Venemaa vahel toimuv. See, kuidas Venemaa oma naabrile jahti peab, osa tema territooriumist lausa annekteerib ja Ukraina venekeelset elanikkonda üles ässitab. Me ei taha seda näha mitte üheski teises riigis. Kindlasti ei taha me ameeriklased, et see juhtuks Balti riikides. Ma arvan, et USA ja NATO hästi kokku pannud tugevate julgeolekumeetmete paketi Balti riikides. Kui me vaatame Ukrainas toimuvat, siis tundub, et meil on keeruline Venemaa jätkuva tegevuse peatamine. Aga vaadates, kuidas me oleme astunud heidutavaid, samm oma liitlaste tuge Hindamiseks näiteks balti õhuruumi valvamise Poola õhuväeõppuste, mereväe, Buste ja Rumeenia õppuste kaudu siis see on väga selge piiri tõmbamine, mis näitab, et meie oma liitlastele antud lubadusi ka peame. Lauri Tankler küsis, kas praegused sündmused Venemaa ja Ukraina vahel veel eskaleeruvad selles ajavahemikus mis, mis praeguse ja septembri alguses toimuva NATO tippkohtumise vahele Kahjuks on see just see, mida ma arvan, et juhtub. Minu jaoks on August just see kuu, kus nad tavapäraselt püüavad pahandust teha. Nad tungisid juga Gruusiasse augustikuus. Ma arvan, et see humanitaarabi kolonn on mõeldud Ukraina sõjaväe provotseerimiseks. Et nad võtaksid midagi ette, millele Venemaa saaks siis sõjaliselt omakorda vastata. Ja nüüd vahetame teemat, paides kestab veel tänavuse arvamusfestivali esimene päev ja telefonil on Olev Kenk, kes on kogu päeva Paide vallimäel veetnud ja ka oma sõna öelnud, millised on muljed? Kõige suurem mulje ongi vast teisest arvamusfestivalist see et rahvas on selle festivali tõepoolest omaks võtnud. Kuigi sagedaste vihmahoogude vahel on osa inimesi ka ära läinud, on rahvast praegusel kellaajal siin Paide vallimäel väga rohkesti ja kuna mitmed suurepärased etteasted on veel ees näiteks meie saate eetrisse mineku ajal. Praegu on käimas diskussioon, sajaaastane Eesti vabariik, arutelus osavad Ene Hiion, Anu raud ja Merle Karusoo. Ja seda diskussiooni veavad Tiina Kaalep, Jaanus Rohumaa ja päris hilisõhtul 21 15 algab selline diskussioon teemal Eesti tuleviku lugu otsimas. Et milline siis võiks olla see Eesti, mille poole me kõik pürgime, sellised arutelud on veel ees, nii et tänane päev siin arvamusfestivalil kestab vähemalt kella 11-ni õhtul välja ja minu teada jätkab siis veel tegevust ka festivaliklubi. Nii et kindlasti on siin väga palju tegemist ja kuulamist. Festival laiub kogu Paide vallimäel, siin on umbes 30 lava ja 160 erinevat, vaat diskussiooni või ettevõtmist on kahe päeva jooksul. Nii et mina kindlasti soovitan ka nendel inimestel, kes veel kõhklevad, kas siia tasub tulla homme siis kindlasti olete kõik Paide arvamusfestivalile oodatud. Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis kuulutati välja Adamson Eriku nimelise noore kunstniku stipendiumi laureaat. 18 taotluse seast valis komisjon neli nominenti Kristel saani Marivoolentsi, Uku Sebsywart, Beats nukki. Stipendiumi asutas 2011. aastal Lions Club Tallinn Hansa ja seda antakse välja igal aastal Adamson Eriku sünniaastapäeval jätkab Erle Loone. 2500 euro suuruse stipendiumi eesmärk on aidata kaasa Adamson Eriku loomingu ja pärandi uurimisele. Samuti on oluline väärtustada mitmekülgseid isikupäraseid noori eesti kunstnikke. Oli müürsoo Lions Club Tallinn, Hansa president räägib täpsemalt, miks stipendium on loodud. Me tahtsime pisut eristuda tavapärasest abistajatest ja meie klubis on paljud väga suured kunsti toetajad siis nad tulid välja selle ideega, eelkõige Ingrid Lepp, kes on kunstisõprade klubi liige, siis tema tuli välja ideega, et miks mitte proovida toetada kunsti abil aidata noori inimesi rohkem enda arendada enda enda annet. See oli see põhjus, miks me 2011 otsustasime, et me võiksime seda proovida. Žürii valis tänavuseks stipendiumi laureaadiks Ats nukki. Adamson-Ericu muuseumi direktori Ülle Kruusi sõnul oli konkurents tihe, väga selge kunstnikupositsioon, mitmekülgsus ning sõnum ühiskonnale olid need põhjused, miks Ats nukki teistest kunstnikest eristus. Tänavuse 2014 Adamson Eriku nimelise noore kunstniku stipendiumi puhul oli väga hea, et väga mitmed kriteeriumid olid ühiselt tema puhul aktsepteeritavad ja arusaadavad, et see dialoog ühiskonnaga, see sotsiaalne närv, kuidas ta ka väga mitmekülgse kunstnikuna, mis repliigi korras ütlen, on ju ka Adamson Eriku suur tugevus olnud. Aga, aga mees, kelle sünniaastapäeval lähistel neid, eks ole, käesoleval aastal 12. siniaastuva lähistel me räägime uutest nagu kunstisuundadest, ET performans, videograafika eri stiilid, digiprint, offsetti, mis iganes joonistamine. Et Ants Nuki puhul oli see olulisel määral kõik kaetud. Ats Nokia on mitmekülgne kunstnik, keda teatakse peamiselt Estampidki, graafikajoonistuste ja performance ite kaudu. Kunsti tegemisel peab Ats oluliseks inimese suhestumist iseenda ja ümbritsevaga. Kunsti tegemisel minu jaoks on kõige olulisem on siiski inimene inimese probleemid, sisemaailm, ühiskonnas toimuv ja nende kahe nii-öelda omavahel nii-öelda sobitamine või nende nendevaheliste probleemidega tegelemine ja mingist lahenduste otsimine. Saaremaal Baltic Workboats laevatehasest sai järgmisel aastal Vormsi liinile tulev uus parvlaev Vormsi täna oma lõpliku kuju, kui Lätis valmistatud terasest laevakorpusele tõsteti peale alumiiniumist 25 tonnine reisijatesalongi aga kaptenisild. Nüüd algavad laeva sisetööd. Doors jõuab liinile järgmisel aastal. Margus Muld usutles Baltic Workboats laevatehase juhatuse esimeest Margus Vanaseljalt. Siiamaani on see suurim ja meile väga suur väljakutse, Al, see laev on 45 meetrit pikk ja tema kogumahutavus on peaaegu 1000 tonni. Nii et saan päri päris korraliku laevamõõtmetes juba. Millal Vormsi inimesed saavad laeval astuda ja oma saarel sõita? No siit on veel pikk tee minna, et ma arvan, et järgmise aasta maikuus on see aeg, kui see laev on lõplikult valmis, sest praegu hakkavad kõik sisustustööd elektritööd, torutööd, et praegu on laeva nii-öelda valmis Keston siin ja korpus samasugune laev tuleb, teine veel ja see saab järgmiseks sügiseks valmis ja see on selle laeva sõsarlaev täitsa identsed laevad ja teine Läheb Kihnu vahele sõitma. Pärnu aga aastas mitu erinevat uut alust välja tuleb teada, keskis. Keskmiselt tuleb 10 alust välja, praegu on ka kokku 14 alust ikkagi firmas tootmiseks, et noh, see number tuleb ka sellest osalused, on väiksemaid, et Kasahstani tahtsin näiteks kuus väiksemat õli õlitõrjelaeva ja üks suurem ja nii see number tuleb praegu nüüd päris kindlate tellimustega, on kaks aastat nagu. Tellimuste portfell täis. Kuna te olete nüüd astunud sellisele uuele turunissile parvlaevade turule, millal siis hakkavad suured parvlaevatee teha, sest olen ole osalete konkursil? Ei, me seal ei osale, sest see kaks aastat on ilmselgelt väga väike aeg, mis seal oli ette antud laeva ehituseks. Ja see tähendaks, et me võime neid laevu ehitada. Küllase tähendaks kogu tehasteks kogu selle aja ühte või kahte laeva, et seal on vaja ikkagi juba tuhandeid inimesi tehases seda laeva nii ruttu valmis teha nagu praegu. Tellija ootab. Nüüd aga ilmast ja sünoptik maile Meius, palun. Lähiaja ilma dikteerivad madalrõhkkonnad ning jääb nihkesse ja ebapüsivas õhumassi. Täna ajutiselt Baltimaade koole sirutanud väike kõrgrõhuhari lahkub eeloleval ööl Venemaale. Järel liigub meie suunas väheaktiivne madalrõhulohk. Eesel on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja võib äikest olla. Paiguti tekib udu. Puhub edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, on äikeseoht. Puhub edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 17 kuni 22 kraadi. Pühapäeval ja esmaspäeval sademete ja õhutemperatuuri osas suuri muutusi ei toimu. Küll aga läheb ilm järk-järgult tuulisemaks. Joosep Susi võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Kergejõustik. Kui Euroopa meistrivõistlustel Zürichis jookseb Euroopa edetabeli liider Rasmus Mägi täna 400 meetri tõkkejooksu finaalis finaaljooks, algab kell 21 52. Rasmuse treener Taivo Mägi ütles täna hommikul, et loodetakse teha samasugune jooks nagu poolfinaalis, kui sündis uus Eesti rekord. No ma arvan, et see poolfinaalipäev oli hästi närviline pärast poolfinaali, nüüd see vahepäev tundus, et, et natukene oli maha rahunenud, võib-olla natukene nagu enesekindlus tuli juurde. Tähendab nüüd seda, et täna jälle kõik otsast pihta ja ka, et no tänane päev kindlasti, ma arvan, et tal on hommikust peale juba närv püsti, et kõik mehed rajal on ohtlikud ja võimelised üllatavam. Naiste kõrgushüppes pääsesid Grete Udras ja Eleriin Haas lõppvõistlusele, mõlemad ületasid kõrguse meeter 85 esimesel katsel. Kuna meeter 89 ületajaid oli 10, siis pääsesid ka viis naist, kes olid senised kõrgused ületanud avakatsel. Samuti lõppvõistlusele. Eleriin Haas. Mitte see tulemus, mida ma tahtsin saada finaali, aga finaalikoht on külani koht, et ei ole midagi hullu. Et ma loodan, et dünaljaks tuleb lennukust juurde, et tegelikult siis kui ma 89 kolmanda maha ajasin, siis mul oli täiesti selline nüüd naljakat ja minema, et emotsioon läks täiesti nulli, et aga nüüd tuleb uuesti ennast elama saada ja, ja pühapäevaks valmistuda. Naiste seitsmevõistluses Grit Šadeiko viie ala järel 12. mari Klaub 21. avapäeva järel Eesti rekordigraafikut 6221 punkti 13 punktiga edestanud Šadeiko hüppas kaugust kuus meetrit seitse sentimeetrit ja kaotab nüüd rekordgraafikule 75 punktiga. Jekaterina patjuk jäi 3000 meetri takistusjooksus esimesena finaalist välja ja sai 16. koha. Naiste kuulitõukes sai 18 aastane Kätlin Piirimäe tulemusega 15 46 eelviimase 15. koha. Euroopa meistrivõistlustel sündis ka esimene maailmarekord. Meeste 50 kilomeetri käimise võitis 36 aastane prantslane Joan tiniis ajaga kolm tundi, 32 minutit ja 33 sekundit. Lisaks 400 meetri tõkkejooksule ja seitsmevõistlusele jagatakse täna välja veel kaheksa medalikomplekti. Euroopa meistrivõistluste ühe põhiala, meeste kõrgushüppe finaalvõistlus algab kolmveerand üheksa, vikerraadio alustab ülekannet kolmveerand kaheksa. Eesti rannajalgpallikoondis kaotas Hispaanias toimuval Euroliiga finaalturniiri B-divisjoni teises kohtumises Türgile üks, kolm. Avamängus Ungarile kaotanud Eesti jaoks on lootused pääseda A-divisjoni kadunud aasta kõrgemale tõuseb vaid grupi võitja. Homme mängitakse viimases kohtumises Inglismaaga. Aitäh ja selline sai Päevakaja 15. augustil, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.