Kell sai kuus ja eetris on laupäeva 16. augusti Päevakaja. Mina olen toimetaja Kristi Sobak niinimetatud donetski. Rahva vabariigi uus juht Aleksander Zahhartšenko tunnistas, et separatistidele saabus Venemaal sõjalist abi. Vägev Venemaa humanitaarabi kolonn seisab endiselt paarikümne kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Iraagi põhja osas asuvas Jediididega asustatud külas tapsid islamiriigi äärmuslased vähemalt 80 inimest ja röövisid naisi ja lapsi. Tallinnas musta mäel põleb taas mahajäetud koolimaja, tegemist on siiani tõsiseima põlenguga. Öösel põles mahajäetud koolimaja õismäel. Paides jätkub arvamusfestival valgus, vahetati mõtteid, näiteks see kultuuri Euroopa Liidu tuleviku lõimumisega ka eestlaste liikumisharrastustega seotud teemadel. Õhtul on veel ees parlamendierakondade juhtide debatt. Tartus Emajõel peetakse täna jõelaevade Raadi traditsioonilisel Emajõe festivalil keste keskendutakse sel aastal veeohutusele ja purjelaevadele. Ilm on nii öösel kui homme päeval vahelduva pilvisusega ja võib sadada hoovihma ning olla äikest. Öösel on sooja 10 kuni 15, rannikul kohati 17 kraadi, homme päeval aga 17 kuni 22 kraadi. Kõigest lähemalt ja alustame välissõnumitega. Suurbritannia jätkab vaatluslende Iraagi põhjaosas, et püüda ära hoida rahvusvähemuste sattumist pühasõdalaste uute rünnakute alla, ütles kaitseminister Michael Fallon. Suurbritannia teeb abi ja vaatluslende Paki oma Küprosel asuvast õhuväebaasist. Briti lennukid on visanud rohkem kui 100 tonni abisaadetisi Jesiididele, kes pagesid pealetungivate pühasõdalaste eest mägedesse. Iraagi põhjaosas asuvas Jesiidide kasustatud külas tapsid islamiriigi äärmuslased aga vähemalt 80 inimeste röövisid naisi ja lapsi, vahendab BBC. Viie päeva eest edastasid armuslased külade elanikele ähvarduse, et kui nad usku ei vaheta, peavad nad surema. Rühmituse islamiriik terrori tõttu on Iraagis hinnanguliselt kodudest põgenenud umbes 1,2 miljonit inimest. Eile kohtusid Brüsselis erakorraliselt Euroopa Liidu välisministrid ja kinnitati valmisolekut humanitaar Araabia andmise jätkamiseks ning Iraagi julgeolekujõudude toetamiseks. Eesti välisminister Urmas Paet kinnitas, et ka Eesti on valmis andma humanitaar ravib. Välisministri sõnul on Kurdistani regionaalne valitsus palunud toetust oma relvajõududele, millele on relvatarnetega vastanud mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid ja ka USA. Paet lisas, et sellist toetamist kaalub ka Eesti niinimetatud donetski rahvavaba. Vabariigi uus juht Aleksandr Zahhartšenko tunnistas, et separatistidele saabus Venemaalt abiväge. Zahhartšenko sõnul saabusid separatistidele või 1200 võitlejat, kes said Venemaal nelja kuu pikkuse treeningu, vahendab Union eha. Moskva andmetel said separatistid ka 30 tanki ja 120 soomukit. Ukraina president Petro Porošenko ütles eile telefonikõnes Briti peaminister David Cameronile, et suurtükivägi hävitas olulise osa neljapäeva öösel Venemaalt Ukrainasse sisenenud soomukite kolonnist. Venemaa on Ukrainas sõjatehnika ja sõdurite saatmist eitanud Venemaa saadetud niinimetatud humanitaar. Varssavi kolonn seisab praegu 30 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, sest Kiiev soovib enne kolonni riiki laskmisele sisu kontrollida. Küll aga jõudis täna sisse piiratud Luhanski linna ukraina kolonn humanitaarabiga. Austraalia peaminister Tony Abbott manitses kommentaaris ajalehele Times šotlasi ühendkuningriiki jääma. Abbott ütles, et Suurbritannia sõbrad ja eemaloleva vaatlejana on tal raske näha, mis kasu oleks maailmale iseseisva Šotimaast. Ma arvan, et inimesed, kes ootavad Ühendkuningriigi lagunemist, ei ole õiglusega vabaduse sõbrad ja riigid, keda see väljavaade rõõmustab, ei ole riigid, kellega tahaks seltsida, leidis austada Itaalia peaminister Tony Abbott'i seisukoht Šotimaa iseseisvusreferendumi teemal on senini jõulisem välisriikide juhtide väljaütlemine. Kuigi Ühendkuningriigi säilimise poolt on sõna võtnud näiteks ka USA president Barack Obama roomav. Šotimaal peetakse rahvahääletus Suurbritanniast lahkulöömise üle. 18. septembril. Tuleme Eestisse, Tallinnas mustamäel põleb taas mahajäetud koolimaja, tegemist on siiani tõsiseima. Põlenguga põleb nii kolmandal korrusel olev kabinet kui ka teises tiivas asuv võimla, kus tuli levis katuseni. Öösel oli põlenud mahajäetud koolimajas õismäel, seal põles võimlas prahihunnik. Päästeameti pressiesindaja Reimo raja ütleb, et Õismäe koolimajja on olnud sel suvel väljakutseid 20 ringis. Akadeemia 30 asuvas endises koolimajas on tegemist aga juba kaheksanda tulekahjuga. Reimo rajal. Seal ei ole nagu varianti, et seal saaks muidugi ise süttida. Et mahajäetud maja, et ja kui tuleb väljakutse stiilised, põlev võimla köis, siis ilmselgelt ei saa iseenesest süttida, ta peab olema inimese tegevuse tagajärjeks keetmisele ilmselt põlema pannud, seal. Päästeameti esindaja sõnul on tegemist seni tõsiseima mahajäetud koolimaja põlenguga. Ja seal siis oli tulekahju kahes sektsioonis oli see kabinet põles lahtise leegiga kui väljakutse. Ja, ja siis võimla mäe põleng, mille tagajärjel matus süttis, et aga päästjad seal veel tegutsevad. Et tulekahju ei ole veel täielikult ära kustutatud. Nüüd aga rõõmsamatel teemadel paides jätkus täna arvamusfestival, kus vahetati muuhulgas mõtte idee kultuuri, Euroopa Liidu tuleviku, aga ka eestlaste liikumisharrastusega seotud teemadel. Meil peaks nüüd olema otseühendus. ERR-i Kesk-Eesti korrespondendi Olev Gengiga astusid äsja ise arvamusfestivalil moderaatori rollis üles. Missuguseid arutelusid sul ohjata tuli? Tere päevast, head kuulajad, tõepoolest mina olin ise ka kolme tunni jooksul vaba mikrofoni, lavajuht ja esinejateks olid seal ettevõtja Neeme Tamsi ker, kes rääkis tegeliku eesmärgi asendamisest mõõdetava näitajaga. Jutt on sellest, et sageli me püstitame omale küll eesmärke, aga, aga tulemusi Me mõõta ei oska. No näiteks, et meil on üleval küll kiiruskaamerad, et pole täpselt sõnastatud, kas eesmärk on ainult trahviraha koguda või on kõigele sellele ka veel mingisugune muu eesmärk. Näiteks alkoholipoliitikas rohkem räägitakse sellest, kui palju me taas tahame protsentides vähendada alkoholi tarbimist aga, aga kaugematest eesmärkidest ei räägita. Väga huvitav oli ka Linnar Viigi sõnavõtt tutvustas EMORi poolt tehtud värsked uuringud Internetikommentaatorite profiili kohta. Ja üldse oli rõõmustav kuulda, et interneti kasutajate arv ainuüksi viimase aasta jooksul on 10 protsendi ulatuses kasvanud ja eriti suur kasv on olnud just eakate internetikasutajate hulgas. Suurenenud on ka internet kommentaaride lugejate, aga samas on oluliselt vähendanud vähenenud internetti internetis kommenteerijate arv. No need olid mõned näited, mida seal vaba mikrofoni laval millest seal räägiti, aga selle vaba mikrofoni lava kohta ma tahaksin teha ka pisut kriitikat. Nimelt see lava asub väga kõrvalises kohas. Seda lava ei ole nimetatud festivali ajakavas ja inimesed ei leidnud sageli seda lava üldse üles, nii et kuulajaid oli mõnigi kord väga vähe. Ometi on tegemist vaated ainsa lavaga, kus inimene saab lauset tänavalt tulla ja, ja oma arvamuse sekka öelda. Aga mis veel festivali kohta niimoodi üldival üldiselt öelda, siis ainuüksi täna on olnud festivali külastajaid korraldajate hinnangul vähemalt 2500 ja päev ei ole veel kaugeltki lõppenud. Eile oli 2000 külastajat ja arvamusfestivali korraldajad on öelnud ka seda, et kindlasti toimub ka kolmas arvamus igal järgmisel aastal ja suure tõenäosusega loomulikult ikkagi Paides ja mis mind kõige rohkem on üllatanud, arvamusfestivalil on see, igale poole jätkub publikut, lavad on kõrvuti, siin on ju 30 erinevat lava, igale poole jätkub publikud, inimesed seisavad tundide kaupa selleks, et kuulata kellegi arvamusi, kellelegi tarka juttu ja, ja ka ise sõna sekka öelda. Ja veel sellise kriitilise märkusena on arvatud, et neid lavasid on ehk liigagi palju. Arvamusfestival on liiga suur, kõik ei suuda hoomata, aga ma usun, et et nii internetiavarustes kui ka rahvusringhäälinguportaalist on ju võimalik paljusid debatte järelkuulata ja järele vaadata, nii et igal juhul ka minu jaoks on olnud. Teine arvamusfestival siin paides igal juhul üks suur õnnestumine. Aitäh sulle. Täna õhtul kell pool kaheksa toimub paides veel oru laval debatt kolme parlamendierakonna juhtide vahel. Poliitikutelt uuritakse, millised küsimused saavad seekordse valimisvõitluse olulisemateks. Räägitakse heast valitsemisest Eesti mõttes nii julgeolekust arutelus teeb loomulikult otseülekande meie uudisteportaal. Emajõgi on viimase nelja-viie aastaga suurendanud rolli Tartu linnapildis ja tartlaste vaba aja veetmisest. Mirko ojakivi jätkab Tartust. Päevakaja algusega sai lähteka seekordne Emajõe jõeparaad 70 80 alustan sel korral üles rivistatud tänavu olid eriti oodatud, jõele passivad, purjelaevad haruldased, aga Emajõel neid mõned siiski veel on. Põhja-Euroopa suurimat jõeparaadi on Tartus peetud juba üheksa aastat. Festivali üks korraldajaid Aile Parmsoo ütles, et ideaalis peaks igal nädalavahetusel Tartus jõe ääres erinevaid festivale ja sündmusi korraldama. Samas on parmsoo meelest Emajõe roll Tartus viimastel aastatel märkimis järsult tõusnud. Tartu linn on muutnud Emajõe kaldad avatuks. Rajatud on uusi vaateplatvorme, kergliiklusteid ja kalastamisvõimalusi, kuid üha rohkem on jõel toimumas Aile parmsoo. Emajõe festival on ellu kutsutud üheksa aastat tagasi, nii nagu ta seal aastail lapsis üheksandat numbrit ja tol ajal üheksa aastat tagasi oli tegelikult seis selline, et Emajõel võis näha üksikut paati. Ja Emajõgi oligi nagu välja surnud ja siis sellised aktiivsemad inimesed kõigepealt nad kutsusid ellu ühe ema ja päeva, mida tehti enne paar aastat tagasi ja pärast seda hakati siis Emajõe festivali na sellist üritust korraldama. Emajõel ka ise laevaga ringi sõitev Henry Timusk ütles, et paadimeeste seisukohast on endiselt siiski puuduni paatide vettelaskmiskohtadest ja paatide hoiukohtadest. Ent lähiajal avatav Karlova sadam peaks veidi leevendust tooma. Henry Timusk. Kahjuks on jätkuvalt jõgi, mis läbiv Eesti teiseks kõige suuremad linna ja mis on ainukene ametlikult laevatatav jõgi Eestis üldse on kuidagi sellises vaeslapse seisus, et, et ei ole siin õieti kohti, kust paati sisse lasta, Joosin õieti kohtadest paate hoida. Tõesti, ta on natukene paremaks muutunud, see olukord. Aga noh, siin on veel pikk-pikk-pikk, tee minna. Et kes vähegi on ajalooga kursis, siis ilmselt ei pea väga kaugele minevikku tagasi vaatama, milline elu Käisi kehasin jõe peal. Emajõgi on olnud läbi aja Tartule üks olulisemaid liikluskanaleid ja, ja, ja selliseid tuiksooni lausa, mis on seda elu siin üleval hoidnud, eks elu siin natuke sellepärast tekkis ka kunagi. Nii et siit on veel pikk-pikk tee minna, aga, aga suure rõõmuga peab nentima, et asi natukene vaikselt areneb. Püüame siin oma festivaliga niimoodi kaasa aidata selle selle teema populariseerimiseks. Mirko Ojakivi, Tartu. Viljandimaal kuhjaveres saavad järjekorras juba kümnendat korda kokku külateatrid. Seekordsel külateatrite festivalil osaleb 18 näitemängu. Trupikuhjavere külaseltsi eestvedaja Urve Muki sõnul on teatriteatrite repertuaar küllaltki mitmekülgne. Hakkab silma see, et on ikka meie head enda Oskar Luts ja Juhan Smuul ja ja Andrus Kivirähk. Ja nende kõrval tulevad ka välismaalt tuttavad juba, kes on trupid ennegi ette kantud, nende teoseid on nagu John Patrick või, või ka Brandon toomas, aga aga väga vahvad on ka need, kus trupp ise paneb oma loo kokku, nende juhendaja lavastab ise ja tulevad siis oma oma lugudega välja, ehk et teevad algupärandit. Ja üks grupp on ka see, kes ei ole palganud endale ka mitte lavastajat, vaid terve trupp kujundab kogu lavastuse ise. Seal siis Sonda kultuurimaja näitering. Taolised teatripäevad annavad kuhjavere külavanema Roomeo Muki kinnitusel kaasa armastajates teatritegijatele põhjuse kokku saada. Kindlasti leiab ka publik, mida vaadata. See annab võimalusega publikul osaleda ja vaadata, kuidas siis asjaarmastajad, külateatrite tegijad näevad ja, ja kujundavad oma oma lavastusi ja seda teda esitada siis rahvale. Teatrifestivali patroon on näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov, kes annab näitlejatele tagasisidet ja aitab välja valida edukamad trupid ning üksikesinejad. Ning ilmast räägib nüüd sünoptik Merike Merilain, palun. Homseks ilma olukord oluliselt ei muutu, madalrõhulohk nõrgeneb veelgi. Saju ja äikesevõimalus on öösel suurem merel ja rannikul päevana rünksajupilvi tekkimas nii mere kui maismaa kohal. Sooja on öösel 10-st kuni 17 kraadini, päeval 17 kuni 22 kraadi. Puhub nõrk või mõõdukas edelatuul. Aitäh ilmateate eest sellega Päevakaja tänaseks lõpetab kuulmiseni.