Hiir tolmuimejast. Kas te tõesti arvate, et mul pole paremat teha, kui kogu aeg teie järelt koristada? Pahandab Petron Ella. Ema. Tal on terve päev halb tuju olnud, sest tööd on alati nii palju ja ka nädalalõpule ei saa puhata. Täna pärastlõunaks on ta sõbrannad külla kutsunud, kuid enne on vaja veel poes käia, pesu pesta ja koristada. Kui teised autoga poodi sõidavad, jääb Petronella üksi koju. Ta otsustab oma tööga koormatud ema pisut aidata ja tal maja koristamisel abiks olla. Petronella toob keldrikorruselt tolmuimeja ja tassib selle, eludub papa. Ta seob suure köögipõlle ette ja hakkab koristama. Rattu diivanilt maha, mulle majasid, tolmu võtta, ütleb Petronella hellalt oma kassile Miirale ja laseb ta terrassi uksest välja. Tema triibulisele kassile ei meeldi tolmuimeja kohe üldse mitte. Koju jõudes on emal kindlasti hea meel, arvab Petronella ja torkab pistikupesasse. Tolmuimejat enda järel vedades tõmbab ta hoolega põrandalt tolmu. Elutoa diivani alt saab kõige paremini ainult toruga imeda, arvab tüdruk ja võtab harja tolmuimeja toru otsast ära. Ta kükitab ja püüab parajasti diivani alt tolmu kätte saada, kui äkki käib põmm. Ja midagi kukuta selja taga põrandale. Oh häda, nüüd läks suur lillevaas ümber. Õnneks ei läinud see katki. Petronella tõstab paasi kiiresti püsti. Vaip on lilleveest parajalt märg. Kõigepealt imen tolmu ära ja siis vaatan, mida veeplekiga teha. Mõtleb Petronella. Diivanialust just väga tihti ei karistata, nendib tüdruk. Just sel hetkel vilksatab seina ääres midagi väikest ja pruuni. Enne kui ta midagi mõelda jõuab, on väike hiir juba tolmuimejast imetud. Appi. Vaene hiireke on nüüd tolmuimeja kõhus. Petronella teeb kärmesti tolmuimeja lahti ja võtab täis tolmukoti välja. Niikuinii tuleb uus tolmukott panna. Selleks, et hiirt paremini ja kiiremini päästa, rebib tüdruk tolmu kotilt papiriba ära. Tolmupahvak lööb talle näkku ja ajab köhima. Vastik tolmuseid, koerakarvu täis tolmukoti, sisikond ei ole just kõige meeldivam vaatepilt. Tüdruk sorib ettevaatlikult tolmukoti sisus. Ja ennäe imet, prahi keskel istub kotis väike pruuni hiireke üleni tolmune, aga õnneks elus. Petronella püüab jahmunult hiireke ettevaatlikult kinni ja toob oma väikese nukuharja. Hiir piiksub erutusest, tema süda taob. Ta hammustab oma väikeste teravate hammastega isegi tüdruku kätt. Ai, kohe saan valmis. Lubab Petronella hiirekesele. Ta käsib hiire kasuka puhtaks ja viib ta siis aeda kompostihunniku otsa, kuhu paneb ka mõne leivatükikese. Sa oled ainus hiireke kogu maailmas, kes võib öelda, et on oma elus tolmuimeja kõhus olnud, ütleb Petronella hiirele ja paneb leiva kõrvale ka tükikese juustu. Aga hiirt ei huvita juustega leib. Ta lipsab minema. Vahepeal on Petronella pere koju jõudnud. Petronella, tule kohe siia. Hüüab ema elutoa aknast. Mis jamaga sa siin hakkama oled saanud? Ma pidin ainult ühe tolmuimejast sattunud hiire elu päästma. Ema vangutab pead, mis naljakaid asju sa küll kogu aeg teed? Ta paneb toidukraami ära ja samal ajal asetab Petronella tolmuimejast uue tolmukoti. Nüüdsest on ta tolmu imedes väga ettevaatlik. Iial ei või ju teada, kes diivani all peidus on.