Piia kohtub koiga. Lasteaias oli täna kevadkontsert ja pyyavalis peoks kleiti. Ta pistis pea riidekappi ja uuris asja. Ema õmmeldud helesinine kleit rippus riidepuul uhke karvane krae küljes. Selle panengi, rõõmustas Piia ja tõusiski diiva rockile. Aga enne, kui ta käe kleidi järele jõudis sirutada, juhtus midagi ootamatut. Kraelbikutes pisike kollane ussike ja naeratas tüdrukule suurte säravate silmadega. Pyyal vajus üllatusest suu lahti. Milline ussike, kes sina veel oled? Ma pole mingi ussike moleriide koeronia, teatas ussike. Kõige venib peaaegu riidekoi, sest praegu olema veel röövik. Aga ühel päeval saab minust uhke koiliblikas rooni, ajasin sirgu ja pilgutas Piiale silma. Kui vabandust, kogeles Piia. Ajasin siis natuke segi. Ma pole oma riidekapis veel ühtegi koid näinud. Aga loomulikult ma alles kolisin sisse, teatas Ronja, ma võin sinu omaks hakata, kui sa tahad. Vean kihla, et sul pole eladeski elusad koid olnud. Ei ole, noogutas Piia. Teistel pole ka ühtegi. Katrinil lasteaiast on kutsikas ja Kristjanil on kaks papagoid, aga koid pole kellelgi. No ma räägin, tähendas Ronja rahulolevalt. Aga nüüd asjast, mis sa selga paned? Ma kuulsin, et täna tuleb pidu ja sa loed isegi luuletust. Ja ema-isa tulevad ka rõõmustes, Piia, ma mõtlesin, et panen selle sinise karvase kraega. Mis sa arvad? Koi punastas ja tegi ümber kleidi kiire tiiru? Ei tea, kirtsutas ta nina, pane parem see roheline, ühelgi teisel pole nii ilusaid kollaseid nööpe nagu võililled. Koi ronis õhinal kleidile ja koputas jalaga vastu nööpi. Aga see siin siis veel see karusnahkne krae, see pole üldse kevade kleit. Roheline sobiks vist paremini, jah, nõustes Piia. Aga ma hakkan siis riidesse panema, kas räägime õhtul edasi? Loomulikult noogutas, kui ma vahepeal pikutan ja puhkan jalga. Ega see liblikaks kasvamine pole mingi lihtne töö. Aga sulle räpppidu. Piia pidu oli tõesti erakordselt tore. Roheline kleit meeldis kõigile ja luuletuse lugemine tuli tal samuti kenasti välja. Kui Katriin jälle oma kutsikaga kelkima tuli, polnud Piia üldse kurb, vaid hoopis naeratas. Elusad koid polnud lasteaias mitte kellelgi peale tema.