Nagu hea kuulaja on juba märganud, on meie saates viimasel ajal domineerinud lauljad. Osalt on see olnud sellepärast, et instrumentalistides kaasmaalased pole olnud nii agarad oma kunstiheli lindistamisel laias maailmas kui lauljat. Teiseks ka sellest, et sõnadega Ta muusikas pole rahvuslikke tunnuseid nii kerge märgata kui vokaalloomingus. Ja selles mõttes on eestlastes lauljad olnud kindlamini ennast määratlevamad. Seda siis ka heliülesvõtete kaudu. Vaid tänase saate tegelane Lydia kosti, kellest viimasel ajal ka meie ajakirjanduses nii mõndagi on räägitud, on teatud määral erand. Repertuaaris puuduvad eesti seosed, ta on elanud kogu sõjajärgse aja sedavõrd internatsionaalsesse keskkonnas et eestiainelised tööd pole lihtsalt temani jõudnud. Kui ta tunneb ennast eestlasena. Nii ta vähemalt väidab. Ja ta peab Eestit oma kodumaaks isamaaks, kuigi ta siin pole isegi mitte sündinud. Kadaisa pole siin sündinud, küll aga vanaisa. Aga isaliin on talle olnud väga tähtis ja ta armastab rääkida mõisast. Pärast 1900 seitsmeteistkümnenda aasta riigipööret Peterburis vangistati Liia Kusti isa Andres Krauen. Vabanes alles pärast Eesti iseseisvumist pärast vabadussõda siis kui Eesti ja Venemaa vahetasid välja vangid. Edasi räägib liidiaagosti. Tehnika jääaja kirik õigele vali tänaval, ta töötas ka seal ja siis, kui need venelased või kommunistid siia saatsid, siis enne, kui sakslased eestimaale tulid, siis kõiki eestlasi, mina jutustan seda, et mul on olnud rääginud sellel ajal ma õppisin Viinis ja kirjema ei ole enam saanud ja siis palju aastad läksid mööda ja ma uurisin uuriseni ja siis ma saingi sõda. Et mis praegu jutustan, et minu isa augustikuul 41 toodi Tallinnast laevaga koos kõikide Insin nööridega ja ütleme endile. Tema pidi töötama sovjeediliste sellepärast, et tema oli laev esitõi insener ja ta pidi seal ka töötama teenima, aga ta elas minu vanaema majas Vassilevski joosta või enam, ma ei tea ainult seda, et ühelt päeval detsembrikuus tulid sõdurid ja ootasid, kui ta tagasi tööst tuli, siis nad ütlesid, käed ülesse ja vangistati minu isad ja tõite teda ära. See ongi leib. Saama Haagosti olite sel ajal rasketel aegadel oma omaste ja vanemate juures kaugel. Tõpsite alul Varssavis, hiljem Viinis. Palun rääkige pisut ka oma õpingutest. Sellel ajal oli küll, oli väga raske õppima, sellepärast et minu isa saatis enne raha mulle, aga peal Eestimaa oli just venelastel, siis mul ei olnud raha õppima, aga tegin kõik, et ma võiksin seda. Ma arvan, et kõikidel on raskust elus, see tegi, võib-olla mul pani rohkem energiat hästi töötama. Ma olin ja üksinda sellel maailmas jäänud ja siis võib-olla jumala andis mulle palju palju jõudu lõpetada. Eestis olite te ennem ka laulmist õppinud Varvara malamast? Ja tema oli väga hea õpetaja. Malama juures õppis tol ajal väga palju Eesti suurem osal lauljaskonnastan nii või teisiti tema juurest läbi käinud. Kas te mäletate ka veel miilitsakorjust? Melissa korjus. Ma ei ole iialgi näinud, aga ma kuulsin seda plaati ja muidugi ess Yoremalama jutustas temalt väga palju ja see oli mulle nagu. Mubaševis mälestust mul ei ole, väga positiivselt konservatoorium mulle ei andnud väga palju tehniliselt nad ei ole andnud väga palju selles ma ei tahagi, praegu räägid, no ja läksin diplomeerida seal, et ja siis tulin tagasi siniora valla maale juurde ja õppisin edasi, aga siis ma läksin fini? Selle akadeemia, sellest suure akadeemia saastusi läksid? 40. aastal ma tulin ja siis nad võtsid mind väga hästi, taastus sekssaamine oli väga raske, aga vaata ometi korraga ma sain hea meelega, ütlesite, et laulate hästi siis suuremat professoritesse siis mida tahan temaga Liidiaga. Et Liidia tuleks minu klassi, kes oli siis viimisti, peamiseks eas olid kaks režissöörid, Markovski ja tuhan. Need olid jumalikud režissöörid ja meie tegime väga palju tööd ooperitööd. Ja ma pean ütlema, et kõikide nende koolist võib poldama ja mul ei ole seda õigus töödelda. Aga kui üks laulja peab edasi saama, siis tema peab õppima igav päev, mitte kaks korda nädalas. Siis mul oli õnn, et ma saatsin kokku ühe imeliku inimesega, see oli veider päil, tema oli inglane. Ja tema oli suur, väga suur laulja, Vaarneri lauljaid. Ja tema näitas mulle hingemise, ma arvan, et see on kõige tähtsam mitte ainult lauluks, ka eluks. Ja siis tema õppis mind mitte laulma ja ka elama. Kõik see energia ja kõik, kui me juhtuvad situatsioonid traagilises situatsioonis, et meie võime nendest üle saada ja see oli mul väga hea, siis ma lõpetasin väga hea kumble autoga kadeemiad ja selleski päevaks siis meil oli nii leppija, kõik suured, karjud kuulsid meid, meil olid kuus ainus, kes lõpetasid seal sellel aastal ja siis nad palusid mind ooperis laulda. Roosaka vali ooperis Viini ooperis ja sosijad ja ma laulsin seal ja siis Mozartit, teised tööd ka. Paljud mis ma laulsin, ma laulsin Pamiinad ükskord ma laulsin kuningannat, saame öökuningannat, ma laulsin need muidugi Liinad ja et kõik seda, mis üks tütarlaps Nii ja siis, kui Viinis olukorrad muutusid ebastabiilseks, siis te asusite edasi Itaaliasse. Siis ma läksin Itaaliasse ja läksin ja Itaalias oli nii imelik ja ma pean ütlema, et liinis ma sain kokku väga huvide inimestega soli Hanserisi, apostel, kes oli saanud sellise apostel, tema oli Schönbergi õpilane ja Albanbergi suur sõber ja Veeber, nii suur sõber ja tema kirjutaski klavira ossa luulust ja tema tundis seda ooperipaiga hästi, me tegime väga palju kontserti tema käel Viinis just selle vini muusiga viiner, suulehe. Ja just, ja siis tema. Et kõik see sellepärast tema oli 20 aastat assistendi Schönbergi assistendi Berliinis. Suurepäraline muusik, mul oli see suur suur õnn, et ma sain selle inimestega aku, kui, et nad ütlesid mulle, meie sureme, aga sina jääd, mis meie sulle praegu öelda. Ja paneme tähtsalt need ja need imelikud asjad siis sina pärast meie surmapead. Te olite tegelikult väga pöörde sellisel hetkel uue muusika sünni juures. Kogu see uue muusika. Miller rajasid Viini klassikud, sönberg, Bergia Weberm. Selle järglaste kätte jäi ju tegelikult tungal hoida ja teie olite üks nendest, kes aitas seda edasi viia. Reaalse kuulajani ja aga need suured maailma suured inimesed, kes nad andsid mulle, mina ei tea, mispärast nemad andsid mulle ja mitte keegi teisele. Sellepärast Ma tahan neid. Ja kui ma võin ka noorte rahvale midagit anda selles juhus, siis ma olin väga õnnelik. Kahtlemata see on suur kogemus, mida on võimalik tõesti noortele anda. Itaaliast kohtusite väga huvitava ja väljapaistva isiksusega puidu augustiga ja jäid väga-väga-väga kauaks. See on ka suur minu elus. Kujutage ette, kogu aeg oli nii, et Ma arvasin, et minu elu peab ainult muusika olla. Kunst, ütleme kunst, see inimene olija üks ränessaaž inimene, temal oli kõik temal, mitte ainult muusika, kuidas räägis Lido koostist. Ta ütles, et ta on kõige suurem uusiklane, keda käniinid tunnis see imelik asi ja selle käe elada, meie elasime 30 aastat koos. Tema oli minu abikaasa ja minu õpetaja ja minu ideaal kolleeg, hea kolleeg muidugi ja meie tegime väga palju kontserti koos ja kõik see musikaalne elu temaga, mina tundsin siis ka teised eliid, muusika, eliid nagu ruumi. Nagu Horowitz, nagu ka nii, nii kõik need suured olid ja tema sõbrad siis mina võiksin ka nendest, kas Sandoogazals kõik need käisid nimelt. Vanas ka tegin seal ka kursused, selleviini, koolis, kursused, aga see ei ole nii tähtsalt minu abikaasa koosti ta õpetas seal 45 aastat. Ja kui sa, kostja, on kindlasti maailma nimi. Kõik rahvusvaheliselt muusika leksikonid, mis on ilmunud pärast 1900 seitsmekümnendat aastat toovad temast artikli kui pianist-ist pedagoogilist ja heliloojast. Kuulakem, nüüd Liidia ja Guido akosti poolt esitatuna nelja Guido akosti laulu mille sõnad pärinevad väga erinevatest allikatest erinevatelt autoritelt ja ilma kartelt, vaatamata sellele, et laulusõnadena on nad kõik taandatud saksa keelele. Kõigepealt laul, kiri, mille sõnad ulatuvad indiaani poeesiasse. Teiseks laul tema teksti lähtekohaks mehiku poeesia. Kolmandaks prantsuse sümbolistide teksti katketele loodud surm. Ma ootan sind. ESF. Ja nüüd kui toa kosti mu surnud armastus Lydia kosti ja autori esituses Kui ta selle suri ära, siis enne surma ta kirjutas kondecki sile, kes oli kondlikigi, see oli patroon, temal oli üks los ja selles lossis oli see akadeemia eliitakadeemia. Kondlikkishi ütles, et ta ei taha reisida, aga kõik suuremad kunstnikud peavad tema juurde tulla. Lossist, küsitleri, terve maailma eliit, terve maailm, kui me istusime õhtul, siis oli nii, et printsess, kes juhatas kõige tema, tema näen, ta ei teadnud, kus neid inimesi panna, nii et too peab siin istuma, aga vaatavameetikazals peab ka sellele kohale istuma ja siis oli muidugi suurem koer, oli see Belgia kuninganna Elizabeth, vala Elizabeth, kes mängis ka viiulid ja õhtul nad tegid kvarteetid korto või minu mees siis kärsaals kuninga ja siis kui kuninganna ei teinud head reetmist, seal leid natuke tema käed. Ja nendelt kõik see miljöö sasseta ja olid Michelangelo, skulptor, kõik need suured tööd suur. Ja olid listid, veri ja kõik, mis ma ei võiks. Ma ei tahagi praegu jutustada, mis see on, mis kultuur on see maailma kultuur ja siis mul juhtus, et mul olid võimalust selles miljöös kassa musikaalsed kasvama. Kahtlemata on see väga-väga põnev ja väga huvitav ja väärib kindlasti pikemat, teatas aga aeglane lehiti. Me tahaksime teada veel seda aega, kui te laulsite paljudes Itaalia ooperiteatrites. See juhtus ka nii, et kui ma Itaaliasse tulin, sellele. Kes võiksid laulda seda kaks Estonia seriaali muusikat. Ja mina, kui ma jutustasin juba oma laulsin apostli käijus enne Viinis, siis mulle see töö ei ole olnud esimene. Ja siis nad kuulsid ühes festivalis Palermos moodsa muusika festivalist, kus ta läpikule viididele Picolases suur Meie komponist. Ta saatis mind, meie tegime Schönbergi hobus, 15 tema käia siis tema roossessvaal, šasotherolo, esimesel korral ma ilmas ta saatis mind normanni saalis, see oli väga tore. Ja siis selle peale tulid kaks härrade ja palusid mind. Kas ma võiksin luulud Veneetsia festivalis laulda, aga ma ei, ei ole iialgi läinud. Iialgi iialgi SEB seal pidi olema siis Veneetsiasse ei augustikuus või esimesel septembril, ma arvan, aga see festival, kui nemad palusid, see oli juba juunikuus ja nad küsisin, mis pärast mind ja teist mitte nood ütlesid, nendel oli küll üks olnud ühe teiste laule, nimelt ma ei taha praegu ütelda, aga tema ei sobi selleks ooperis. Mina olin ka minu hääl. Ma loodan, et ma saan seda, sellega hakkama vajas, sõitsin liini ja ühe kuuga ma õppisin apostel juures ja Käsmoraatide Bergi juures. Poistel oli nõus niisukese variandiga ühe kuuga õppida. Nii oli hirmus, oli noores teeneline ja kui ma ütlesin, temaleid, mina Pean laulma Itaaliasse ooperi esimesel maailmaetenduse. Tema ütles, et Itaalias on hullud inimesed, seda peab õppima ühe aasta miinimum. Ja siis ma ütlesin. Alles Peterpled ja need kõik repertuaarid, mis teised itaallased laulavad siis ainult provintsis. Aga kui ma oskan seda laulda, siis mul on võimalus ka karjääri tegema, et kõik maailm kuulab ja see oligi õige pärast, et õnn oli muuhulgas seal. Mina töötasin väga palju 14 tundi päevas ja õhtul, kui ma tagasi tulin, siis ma uurisin välja veel teised teksti lugesin välja ja ka öösel ajal pidas vastu, seal pidas väga hästi, mina arvan nii tuska ning pärast seda ütles, et hääl teil kaotab, et te kaotate teie häält, aga pärast primineeri ja pärast seda etendust, kui ma Viini tagasi tulin, siis ma laulsin, reekviem on Mozarti, selle häälega, Cololi, seal on hästi pandud. Tänasin joremalan, maagiat hädas. Siis ei olegi vaja, et mis need õpet on Mozarti loonud ka hüpped võtke seda. Aga tonaalsed juba taga, Seattonaalne, sa oled ainult küsimus, kui sina kõrva küsimus, kui sul on see täpselt tehtud, siis sa võid, sina võid ja need käävatonaalsed hüpete teha. Mulle meeldib, mulle meeldib võib-olla sellepärast käituma minu temperament natuke, mina mulle meeldib see, kuidas ja eesti keeles on risk määrmanud, riskivad. Ja kui on nii raske, siis õpin hästi, ma ei ole iialgi laulnud teise koha kombeks, jama, ainult primadonna ainult esimene. Siis mul tuli hea välja, kui ma laulsin, ma ei ole võtnud iialgi teist. No mul meeldib Karmen. Iialgi, aga see töö meeldib mulle, et ma pean rooliga tööd, ma kõik tüüpian minu selja peale panna ja töötama sees on. Võib-olla see tuleb. Teeta, et no lõpuks tee, olite vinnis lõpetanud ju kahel erineval, te olite nii näitleja, laulja ja ühesõnaga realiseerida neid mõlemit, poolusi, ma kujutan ette, et teil ei soovi ühtse süntees saavutada. Ja muidugi mõlemad peavad olema ja siis ma pean ütlema, et kui ma tegin luulud, siis meil oli niinsoni, oli juht, aga kerjus, treener oli režissöör. Kuidas Eestigi, vaevaste lavastaja Lulu töö tema tegi ka esimesel korral seda luulumee olime kõige esimesel esimese korra selle vastu, mis oli mul väga palju ja treileris. Ma töötasin tõeleriga, võib-olla ma töötan praegu kast treileriga 40 aastat me tunneme ja oleme nagu vend ja sõber. Meie ideed on koos. Meie töö on nii Dynaamilik, tema on väga tila Vedik mees, mina olen naine ja me töötame väga hästi. Pihcolotiaatroya Euroopa kooli, see on väga hea kool, see on kolm aastat tagasi, kes Euroopa tegi seda kooli ja inimesed tulevad kogus maailmast, aga meie valime ainult praegu on üks konkurss, 2000 inimesi on, tahavad ainult 20 meie võtame käega murents, suu liiga suur ja väga suur. Ja siis see on väga hea kool. Iludustreener õpetab jorsust releriga esimeselt aastalt, meie nemad teevad ka tööd, diaatris temaga praegu ta teeb pausi ja kõik, kõik õpetaja õpilased teevad. Huvitavat saatjat ma vaatan kui 1000 kosti, kes on veel teil olnud. Partnerid olid väga head ja kultuuriinimesed ka, aga kui ma nendega laulsin, siis mul oli ka lepp nendega, aga mul oli see absoluutne muusiga tähtsalt väga. Ja siis minu sõbrad. Korto sättisime end kähvana korto õnnistatud olla. Piccolo oli minus suus bar, tema oli imelik inimene. Läheb liikvele. See on minu meelest, see on. Ja ja, ja ta oli väga suuristeed ja emalik ka kultuurselt õhtuma, teadis kriisikeelt. Ja kõik need vanad keeled Ta leiu tegelikult oma kooli isegi vist. Ja temal olid õpilased, olid temal ka aga ta ei võtnud näiteks Luigi Noonud jahenenud võttis ainult neid, kes olid absoluut musikaalsed ja kes teadis, mis on mis on need suured maanteeveerde ja kõik need, kellel olid juba kultuur, siis seda teor. Tal olid siis, et ei pea hakkama mitte seda algõpetust andma, et see oleks juba inimesel olemas. Ja siis lähme edasi veiko. Muidugi Beethoveni ja siis kõik romantiline mai ilm muidugi ja siis romantilises maailmas, kui me teame Schönbergi. Tuleks tagasi korraks veel kuid augusti juurde kuid akusti kuulsus oli ju niivõrd rahvusvaheline, et ka üks eestlanna Ameerikast võttis vaevaks tulla, kui ta kostijuhte Itaaliasse õppima. Kas te mäletate, Elisabet kop? Minu mees küdongossi. New Yorgis, meie elasime üks aastat, tema õpetas seal Juliat koolis. Liisublikuks. Oma enne tema õppisin tema juures New Yorgis ja siis ta õppis. Seda ma ei mäleta. Ta oli seal tema juures. Teie meistrikursused on vist maailmale juba ringi peale teinud ja kas on mõni kontinent, kust ei ole andnud oma isa? Kahjuks, et temal ei ole iialgi konks ja tempo aeg Austraaliasse minna, aga Austraaliasse palusid väga sinna tulla, aga ta ei jõudnud Austraaliasse minna, siis see on ainult üks maailmakoht, kus meie ei ole. No nii, aga teie kursused on ju ka olnud paralleelselt kogu aeg ja kui mees andis klaverimeistrikursusi, siis teil olid vokaalvarustuses. Kuidas õpilastel on läinud igal pool kuste kuidas nad on läinud? Ei läinud hästi, mina armastan, see on ja mul nagu teater. Mina laulsin ja siis ma tegin need kursused ka, aga see on üks asi kuu, teie laulate, publiku õlle ja teie õpetate ka publikule, see on ka publiku, teie peate kontakti olla, aga see on, see juhtus nii, kui mina õpetasin väike kuus üheks kuuks, ma võtsin kaks Eesti inimese, aga ükskord ja siis ma õppida, sest see oli nii, aga teised tulid muidugi kuulma. Aga ükskord see, kui me läksime esimese korral Tokyos, siis mulle öeldi, et kursusel on 1000 inimesi istuma. Kõik see kõik, see suur kool on seal siis mul oli nii. Ma ehmatasin jõudsalt, jumala, mis, ma pean jutustava nendele maailma suur ja, aga siis. Ma tulin saalisse ja siis oli niipea kui vaikus, vaikus ja siis mulle mai näinudki neid inimesi individuaalselt ei ole, ei ole olnud piima, kas need olid nagu, kui ma laolsiks nendele, siis oli see extra, et ma tegin seda kursus, siis oli väga imelik, enne seda, kui ma nägin, et nad olid kõik vaiksed ja kuulavad hästi hea meelega tuli välja väga distsiplineeritud ja, ja distsiplineeritud. Ja te olite pikka aega olite rooma kõrgkooli pedagoog ja kaua see kestis? Muusika ja draamaakadeemia mõlematest ma töötasin. Ja nüüd olete siis Euroopa kooli. Kuidas käib töö praegu selles Euroopa koolis? Milline, kuidas, kui te võtate vastu need 25? 20, praegu Kakskümmen praegu ka. Nii kui te võtate need vastu, kuidas te nendega töötate, ega teil ju üldained ei ole teinud ainult ooper-draama. Ja ooper-draama ja tuleb ka, mis on teatris teatris juhtub kõik muusika. Nad peavad moderni muusikat, lauldased, välton music, kõik, mis on kirjutatud Misson treileril. Mina ei tea, mis sellel momendil tuleb peale minu kalli streenerid, kui tema ütleb nii, ma arvan, nii, ma tahan, kuidas sa, Liidia, kas sulle sobib see? Siis ma mõtlen nii, mulle ei sobi, aga homme ma tulen Sul ei, ütlen, mis ma arvan siis meil on mõtet koosid, ütles ja see arvad, siis ma mõtlen ka, aga tema on väga musikaalne, sellepärast meil töötama ka väga hästi. Ja need noored inimesed, nemad tulevad, nendel muidugi on materjali ja siis nad saavad ka väga headeks lauljadeks. Sumate. Tähendab, ühesõnaga juhtub nii, et see üks laulja, kes teil sinna õppima tulla juhtuda, et tänada, laulab seal palestrinat. Homme tallab Picolad ülehomme ja muidugi Beethoveni ja tähendab sellist seisukohta, et igale stiilile oleks oma lauljatüüp seda õigeks ei pea. Ma ma ei tahagi kuulda seda käed, need need lauljad, kes laulavad ooperis praegu. Tähendab, ma olen, ma laulan, minu repertuaar ainult Rigoletto ja kaela ja nii praegu meil on nii suur konkurents maailmas, me peame kõik laulma, kui on tarvis. Sina laulad, Käärmannid, sina pead. Sinu hääl peab olema kolm ja pool oktaavi. Kool, kes meie peame olema elastilise sead, tehnika peab olema suurepäraline, enne ei ole olnud nii palju konkurentsi, aga praegu meil on vaja seda, et meie võime paljude asju koos tegema. Muidugi kahtlemata teatud määral teeksid stilistiliselt laulja töö keerulisemaks, aga kahtlematult professionaalne tase tõuseb taas tõusev diaprofessionaalsust üldse vokaalkultuuris seda ilmselt tõsta vajab igal pool ja taga. Kas on lootust, et ka Euroopa kooli satub teie juhtima nii Eesti noormees või neiu? Teie arvate? Küsin, kas siit eestist mõni noormees või neiu võiks sattuda teie juurde? Eestlastel on ilusad ja ka suured hääled, aga nende temperament on nii raske. Need on intraveer. Aga peab arvestama ka seda aega, mida me rahvas on üle elanud. Ja muidugi, muidugi ma arvestan sellega ja siis seal ma sellepärast ja ma tulen siia hea meelega, et kui nad ei või, ja praegu ei ole ja ma arvan, võimalus välismaale minna, kui mina omal ajal läksin, siis on minu arvamus, et kui ma võin nendel midagi aitama, siis ma tulin ja siia hea meelega, nad ei võib praegu Itaaliasse minema, aga siis ma tulen siis, itaalia, vabandage, tuleb siia ja töötab nendega. See on ja hull rõõmseda. Täna saime kuulata Lydia Gussi esituses vaid kimbukest klassikahõngulist kammerlaulu. Loodame edaspidi võime tema esituses kuulata ka ooperimuusikat Aarjedjesseene. Ja mõistagi oleks huvitav kohtuda tema poolt lauldud meie sajandi radikaalide loominguga. Schenberg, Berg, Webern, Alorna tallab pikule apostel ja veel paljude teiste põnevate autorite loominguga. Lootusi selleks igatahes on, seniks aga kuulmiseni.