Lindude keel. Vidri kõndis läbi pargi kodu poole, vastu tuli Unuuba. On juba, küsis Vidrilt. Kassa saksa keelt juba õpid? Ei, vastas Vidri. Mis mees sina siis oled, et saksa keelt veel ei õpi? Fidri vaatas maha kutsa oma ketsi ninadele. Ketsi, ninad sosistasid Vidrile midagi. Me õpime alles ühendude keelt. Vastas Vidri saksa keelt, hakkame järgmisel aastal õppima. Lendude keeld, imestas onu ja vastas Videri. Mis sa seletad, lindude keelt, naeris onu. No ütle midagi lindude keeles. Viitri vaatas jällegi tsiininaasid. Ma ei oska veel, me alles hakkasime. Õpime praegu linnuhäälikuid h, naeris onu, uba. Linnuhäälikuid. Haa. Lindudel polegi häälikuid. Croitmite tööten, croit lendas äkki vares onule õlale. Oih, mis see siis nüüd on, hakkas onu uba kätega vehkima. See on õpetaja mäger, linnukeeleõpetaja, selgitas Vidri. Õpetaja, mäger kakerdas tiibade vehkides onu uba õlgadel edasi. Jottenitas Prühtaks kihkleiker plõks myymkus, mis ta ütles, kargles onu uba ringi ja püüdis õpetaja mägrast vabaneda. Pidri punastas, ma ei saa hästi aru, ütles ta. TrikniketiKitter käpiknukk. Piller, krim. Ingrid Karjus, õpetaja, mäger edasi. Lendas siis puuoksale ja jäi onu Ubale otsa vaatama. Idriitsites Soosaar Aru, küll Karjus, onu Muba ja vaatas oksal istuvat varest. Mida see hull lind ütles? Ta ütles, et heeringas saab enne lindude keele selgeks, kui sina ütles Vidri ettevaatlikult, onu past eemale nihkudes. Onu Uba jõllitas varest, tahtis midagi ütlema hakata, kuid tal jäi see ütlemine kurku kinni. Puterdas onu uba lõi käega ja kõndis väga kiiresti minema. Pohh, mul jäi keel täitsa valusaks, ütles vares Vidrile ja väänas oma nokka vasakule ja paremale. Mis keeles te temaga rääkisite? Küsis Vidri vareselt. Polnud see mingi geel, väänasin niisama häälikuid, selgitas vares. Aga nüüd marss koju kätekõverdusi tegema. Homme tahan kümmet kätekõverdust näha, siis äkki tantsu veel korvpallitrenni kah, lubas vares ja keeras minekule. Jah, õpetaja mäger. 10 kätekõverdust, jah. Hüüdis Videri rõõmsalt.