Õhtu mänguväljakul mänguväljakul olid Marta isaga Jakob ja Juhan ema ja isaga Sebastian emaga, nele emaga, Johanna ema ja isaga ning veel palju teisi lapsi oma ema ja isaga. See oli suur mänguväljak, seal olid isegi karussell, jäätise putka. Karusselli poolt kostis rõõmsaid kilkeid. Aga jäätise putka juurest ei kostnud midagi, sest ilm oli palav ja jäätisemüüja oli suvepuhkusel. Emad-isad peavad saama värsket õhku ja liikuda ning just selleks mänguväljakud tehtud ongi. Marta isa kiikus. Jacob ja Johani vanemad lasid liumäest alla. Sebastiani ema turnis ronimis nööridel. Nele ema Johanna emad tassisid liivakastis ämbritega liiva ühest hunnikust teise ning Johanna isa kukkus mänguautodelt maha. Teised emad ja isad tegid teistsuguseid asju ja kõik lapsed olid oma emade-isade järele vaatamisega hoolsasti ametis. Isa, sul on hoog liiga suur, võta vaiksemaks, ütles Väike-Marta ja Marta. Isa lisas hoogu juurde. Ema, tule eest ära, isa tahab ka liumäest alla lasta, ütlesid Jakob ja Juhan. Ema lebas rahulikult liumäe peal edasi ja isa kihutas talle suure hooga otsa. Ärge liivaga loopige, mängige ilusti, ütlesid nele Johanna ja nele ema valas Johanna emale kühvlitäie liiva krae vahele. Sebastian on öelnud midagi. Ta vaatas, kuidas ema nööridel tornib ning lootis, et ema ei kuku alla. Johanna isa ei öelnud samuti midagi. Tema üritas mänguautot lemm istuda. Mänguväljakul ei hakka kunagi igav, seal juhtub kogu aeg midagi põnevat, kui saaks, möllasid emad ja isad mänguväljakul terve päeva, hoolimata sellest, et jäätisemüüja on puhkusel ja karussell ei käi tegelikult ringi. Paraku peavad emad ja isad ka sööma ja magama ja seda kahjuks mänguväljakul teha ei saa. Juba Marta ütleski, et isand kiikunud küll ja võiks nüüd teistel ka kiikuda lasta. Isa tegi selle peale veel suurema hoo. Nele ütles emale, et aeg on kleit liivast puhtaks kloppida ja koju minna. Aga ema heitis pikali ja rullis ennast liivakastis edasi ja tagasi edasi ja tagasi rullis end liivakastis ka Johanna ema ehki Johannalidele mitu korda selge sõnaga öelnud, et nüüd aitab. Jakobi Johani ema isa jooksid ringiratast ümber karusselli ning Jakob ja Juhan ajasid üle annetuid vanemaid tagada. Sebastian ütles emale, et roni silmapilk alla, aga ema ei öelnud midagi, sest hoidis hammastega ronimisnöörist kinni ja oleks alla kukkunud, kui oleks suu lahti teinud ja üritanud midagi öelda. Johanna isa oli mängu autolemm istunud ja proovis nüüd, kas ta suudab liumäge lemm istuda. Teised lapsed ütlesid oma emadele-isadele umbes samasuguseid asju, aga emad-isad tegid ikka hoopis midagi muud. Alles siis, kui lapsed nutma hakkasid, tuli vanematele aru pähe. Marta isa ronis kiige pealt maha, Sebastiani ema potsatas redeli pealt alla. Jakobi Johani vanemad lõpetasid ringi tarmamise nele, ema kloppis kleidi liivast puhtaks ja võttis nele käest kinni. Johanna ema pundis natuke vastu, aga lõpuks lahkus liivakastist temagi. Liumägi jäi lemm istumata, aga juba homme tuleb Johanna isa tagasi ja istub siis kindlasti. Hilisõhtul tuli mänguväljakule jäätisemüüja, kes oli terve päeva kodus puhanud. Ta jooksis mitu tiiru ümber karusselli. Rullis liivakastis edasi-tagasi, rippus ronimis nööridel kiikus nagu pöörane ja nüüs endale vahepeal ühe jäätise. Jäätisemüüjat ei keelanud keegi, tema lapsed olid juba suured, aga liumäge lemm istuda ei suutnud temagi.