Laulu ja tantsupeol oli pealtvaatajate hulgas ka Cornelius Uibo koos poegadega Prantsusmaalt. Cornelius Uibo on Pariisi lähedal asuvas väikelinnas Kalmaaris ilmuva ajalehe draama ja tantsukriitik. Et kui ma jõudsin Tallinnasse, oli kuidagi mulin, sihukene, sürrealistlik pilt et ei tantsupeol igal laulupeol ega muidu ka tänavatel kuskil enam ühtegi pudelit, kui näinud, nad oleks nagu ära pühitud, nagu kommunism oleks korraga ära kadunud. Nagu nõukogude liit üldse Eestis enam ei olekski, aga muidugi see on, muidugi päädis kaudne pilt. See on esimene, mis ma kohe tundsin ja mutt on siin ka, et tantsupeol ja laulu peal ei olnud enam samasugune õhk, konts oli kuidagi, inimesed laulsid rohkem vabamalt. Möödunud aastate laulupidudel oli see, et et kuulsid, üks surudud rahvas laulis, tantsis ja siiski andis oma rõõmu edasi. Et lihtsalt elus olla, et Eesti ideed edasi viia. Nüüd ikkagi inimesed vabamalt, laulsid vabamalt, tantsisid juba nagu üks jupp, midagi on käes. Oled ametit ajakirjanik, aga ma tean, et sa oled kah tantsukriitik ja sellepärast tahaks kuulda sinu kui spetsialisti hinnang kui siia, kas või võrdlusi eelmiste tantsupidudega. Mis sinu jaoks jäi kõlama seekordselt teost. Tantsupidu on midagi täitsa erilist ja seda ma ei või kuidagi distansseeritult mitt vaadata, lihtsalt sellepärast, et et kuigi ma olen Prantsusmaa kodanik, ma olen ikkagi alati inimestel, ütlen, et minu rikkus on see, et minul ajud on prantsuse kultuuriga läbi imbunud, aga mu süda ja on jälle eesti kultuuriga eestimaaga läbi imbunud ja nii ma olen kahevahel, see on nii nagu šokk. Algus oli väga tugev, see algus oli väga tugev seal, mis, mis väike maa ja meri täpselt ja feik ja eriti meeldivad niuksed, need aeglased tantsud väga jõulised ja seal on rohkem, mis nii küla, naljasi, mind, nii tõmba asakuianiust, aeglased tantsud, aga mis on väga jõulised, kus kõik kus sa väheste liigutustega, aga nad kõik sisse, see oli mitte ainult rahvatantsus, ma mõtlen, et see on ka tähtis ka tänapäevases tantsus, kui sa juba tänavas tantsudes vähesega teha. Palju. See on üks asi, mis ma isiklikult alati otsin ja kond puhtriertioositeetse mind sugugi mitte huvi. Ta tahab alati Tšing peegelduks läbili liigutuse läbi. Dünaamika, mis tants võib tuua ja selles olid tõesti väga huvitavaid momente. Tantsupeol.