Suvi on olnud küllap enamikule meie muusikutele kiire aeg. Lauri Väinmaad on praegu võrdlemisi raske tabada, sest ta on nüüd küll kodumaal, aga ka siin on palju tegemisi ja jooksmisi. Võib-olla siis hakake kohe otsast peale. Missuguseid reisimise võimalusi on teile see suvi andma? Sellel suvel oli, mul võib olla senine kõige pikem kodust eemal viibimine muusikaga seotud. Kokkoline ära poolteist kuud. Üks kuu sellest Ameerika Ühendriikides ja viimased kaks nädalat Inglismaal Londonis. Ameerikas läksin ma ennekõike konkursil mängima. Nüüd käiakse konkurssidel väga palju ja väga mitmesugustel. Need võimalused on meil kõigil vabamaks saanud, informatsiooni tuleb juurde ja selle tõttu ka see konkurss, kus mina seekord käisin, on võib-olla meie inimestele seni veel teadmata-tundmata. Varem ei ole seal kunagi keegi Nõukogude Liidust käinud. Konkursi nimi on rahvusvaheline William käpelli nimeline pianistide konkurss mis toimub juba kahekümnendat korda. Veidi toimus sellel aastal ja peetakse seda Marylandi osariigis Merle nende ülikoolis mis on Washingtonist umbes üheksa miili kaugusel. William käppel oli Ameerika võib öelda, võib-olla isegi juhtiv noor pianist 30 aastat tagasi. Ta hukkus lennuõnnetusel. Ja see oli Ameerika muusikaavalikkusele suur tragöödia. Ja üsna varsti pärast seda hakatigi korraldama tema mälestust temanimelisi mälestuskonkursse mis nüüd on jõudnud juba üpris aukartust äratavate mõõtmeteni. Sellel konkursil oli sooviavaldajaid 157. Sooviavaldus kujutas endast linti oma mänguga mis tuli saata konkursikomitees, kust valiti välja 40 pianisti, kes siis kutsuti kohale Marylin tehtud konkursil osalema. Ka sellel lindi saatmisega oli mul veel väikesi viperusi, kuna kuigi minu Lindsey posti pandud Kanadast. Ometigi kummalisel kombel jäi ta hiljaks ja jõudis konkursikomitees ja siis, kui juba kõik 40 pretendenti olid valitud Ja kui ma siis helistasin sinna ja tahtsin teada saada, kas ma olen nende hulgas, öeldi, et kuna tellin saabus liiga hilja, siis ei ole nende hulgas kui paluti siiski veel nädala pärast helistada ja kui ma seda tegin, siis selgus, et ma siiski olen sealhulgas 41.-na. No ju siis lint neile kõige halvemat muljet ei jätnud ja see kuidagi nagu julgustas mind ka sinna minema. Konkursikava oli koostatud väga huvitavalt oli nõutud kaks tundi soolorepertuaari erinevates stiilides. Täiesti konkurss omal valikul mitte midagi kohustuslikku, ainult niipalju öelda, et ta peab olema erinevates stiilides, mis võimaldaks nagu kontsert karjääriüleseid. Ja see on muidugi väga sümpaatne, sest iga inimene sai ennast näidata ennekõike siiski nendes stiilides laadides, millest oli tugev. Lisaks sellele oli siis vaja esitada kolm klaverikontserti. Konkurss kõigepealt võiks ütelda, et tingimused muidugi meil üsna harimatud, ma saabusin neljandal juulil, mis on Ameerika iseseisvuspäev ja suur pidupäev ilutulestikega ja piduliku sümfooniakontserdiga. Ilmul juba üsna palav, aga järgmiseks viiendaks juuliks tõusis temperatuur 108 kraadini Fahrenheiti järgi, mis teeb umbes 44 kraadi. Sellisest pluss veel niiskus, mis on Washingtonis kale. Nii et see muidugi. Oli üpris tugev katsumus esimeseks päevaks. Aga õnneks pärastpoole pisut läksid jahedamaks küll, alla 30 kraadi mitte kunagi. Ja millal teil tuli mängida? Mängida tuli õnneks alles umbes nädala kuni 10 päeva pärast ma sain pileti nii palju varasemaks võtta ja see oli väga hea, sest ajavahe kaja tingimustega kohanemine just võttis aega viis, kuus päeva. Konkurss toimus suures kontsertsaalis umbes 1500 lises saalis ja konkurentidel oli valida kuue klaverihulgast. Ka see proov iseenesest oli huvitav, kõik kuus klaverit olid kõrvuti laval, lava oli väga laineid mahtusid sinna kõrvuti ära. Igale osalejale anti pool tundi aega, et valida välja klaver ja selle peal proov teha. Ja seejärel tuli teatada klaverinumber ja samuti klaveritooli number, mille peal soovitakse istuda. Ega neid oli ka kuus. Ja siis pärast iga võistleja lõpetamist jällegi veeretati tema klaver lavalt ära ja toodi teine klaver ja teine tool järgmisele võistlejale. Esimene voor oli võib-olla kõige närvesöövam selles mõttes et kuni peaaegu kuni lavale minekuni ei olnud teada, mida sellest kahest tunnist soovib zhürii kuulda. Aga kuulda soovis ainult 20 minutit. Seda oli teada. Nii et neile tuli esitada oma repertuaar ja siis nad ise ütlesid, mida sealt mängida. Täpselt nii ja selles on ju teada 30 minutit enne lavale minekut, nii et pisut sai veel sellesse sisse mõelda ja siis tuli minna. Seetõttu selline Kahetunnise kavas täiesti valmis hoidmine oli muidugi üsna. Vaevarikas laval oli üsna hea olla, sest publik oli kuidagi heasoovlikult meelestatud ja kui midagi ei meeldi, siis kohe reageeris. Publikut oli palju, esimeses voorus ei olnud mitte väga palju, aga juba poolfinaalis oli, oli saal täis. Mis te siis üldse selleks konkursiks endale ette valmistasite ja mida teil paluti seal mängida? No eks ikka autorid, kes nagu kõige südamelähedasemad alustasin Bachi, Kromaatilise fantaasiast puugast sellel Beethoveni sonaat üks listi Beatrarcas annet ja etüüd. Brahmsi variatsioonid pakanini teemale, mõlemad vihikud, söör Prokofjevi kaheksast sonaat ja Arvo Pärdi partiito ja diagrammid, see oli siis minu soolorepertuaari. Ja kuulatas sooviti esimeses voorus osa betoonist listis. Meil on võimalik kuulata selles saates nüüd ja edaspidi muusikat, mis on salvestatud otse konkursil. Vahest pole see kassett tehniliselt just fondi võte tasemel, aga seest viib meid ehtsasse miljöösse. Kõlab katkend Prokofjevi kaheksanda sonaadi kolmandast osast. Teise vooru valiti välja 12 pianisti ja mina siis õnnekombel sealhulgas mis mulle tegi tõsiselt head meelt, sest nii palju, kui ma sain kuulata, oli tase üsna kõrge. Suur oli panna suuremate nõudmistega, tuli mängida 40 minutit. Jällegi žürii valikul sealt kavast. Teada selle saia ka juba eelmisel päeval samuti kaks lõiku klaverikontsertidest. Kelle kontserdit teile minul oli Beethoveni viies kontsert, Tšaikovski esimene ja Alfred Snedge klaverikontsert, mida ma olen viimasel ajal siin-seal Tallinnas mänginud ja mis mulle väga meeldib. Ja mis tekitas muidugi seal väikseid probleeme, sest ta on küllaltki tundmatuga žüriile alles 10 aastat tagasi kirjutatud. Osa võtad isegi temast loobuda, kas mitte vahetada seda kontserti, kuid ma siiski jäin endale kindlaks. Kuna ma tundsin, et ma tunnen ennast selles muusikas hästi. Teine voor, siis kukkudes siis tund aega koos kontsertidega. Seejärel. Jah, oli siis väike paus. Üldse see ei olnudki ainult konkurss või tegelikult võib öelda seal klaverifestival, sest pidevalt hommikust õhtuni. Et toimusid ka mitmesugused loengud ja meistriklassid žüriiliikmete poolt, kes ei tulnud pianistid ja ka mitmete teiste kohale kutsutud muusikute poolt. Nii et iseenesest väga huvitav oli seal ka neid teisi üritusi külastada, niipalju kui jäi aega. Ja veel üks äärmiselt huvitav asi on Marylandi ülikoolist, seal on rahvusvaheline klaveriarhiiv kuhu on kogutud ennekõike haruldasi helisalvestusi pianistidega alates kõige algelisematest salvestusvahenditest, nagu Ron nende selliste rullidele ja mängite, mis siis pandi mehhanisse klaveritesse ja mis ei võimaldanud kõla tugevust reguleerida. Küll aga siiski on võimalik saada pilt, kuidas pianistid mängisid täiesti meie sajandi alguses ja siis juba mitmesugused Järgmiste vahenditega kuni 78 kiirusega plaatideni ja kuni siis juba juba neil praegu 33 kiirusega plaatidele välja samuti mitmed pianistid on sinna annetanud oma arhiivid, kus on materjalid, kavad, pildid, päevikud ja nii edasi ja see on kõigile külastajatele avatud, seal on võimalik kuulata, uurida, võimalik muusikat tellida. Nii et seal ma veetsin ka ühe ühe tubli pool päeva ja sinna tahaks küll ka tagasi veel minna, kui kunagi on põhjust midagi uurida ehk või või midagi kirja panna, sest see on tõesti ammendamatu. Kas need on põhiliselt Ameerika tegutsenud pianistid või või teiste omi ka? Kogu maailmas on kogutud, aga no põhiliselt jah, rohkem, võib-olla Ameerika pianistid, kuna ta lihtsalt lähemal. Aga väga paljud meil tundmatud ministrid näiteks sajandi alguses emigreerusid Venemaalt Ameerikasse alustades võib-olla tuntud meestega nagu Horowitz või, või Rahmaninovi ja lõpetades meil vähendada inimest nagu Venno, Moissei vitš või Nadia riisenberg ja väga mitmed teised tunnustatud suured virtuoosid. Aga teil oli seal valida kuuest klaverist, millise te valisite siis? Valisin esimeseks vooruks kummalisel kombel mitte Steinway, vaid jama. Lihtsalt see vastas minu kõlalidaalile sellel hetkel rohkem. Teiseks puruks oli siin juba ühes Steinway klaver mis tundus mulle lihtsalt sobivam selle repertuaariga, mida ma pidin seal mängima. Pärast konkurssi käisin ma New Yorgis Steinway majas, mind kutsuti sinna seal, sinu esindajad olid konkursil, nad kutsusid mind sinna külla. Ja seal näidati mulle siis kogu maja, aga eriti huvitav oli võib-olla üks suur, kuhu olid kogutud siis Tip Steinway pillid, mis muidu on New Yorgi erinevates kontsertsaalides. Aga suvel, kui kontserte ei toimu, tuuakse nad sinna kokku, et tehnile väike remont näiteks seal K4 hooli, klaver on seal Metropolitan saali klaver, oli seal klaver, mida kasutas Vladimir Horowitz, kontsertturneed, mis olid alati seal kaasas, see seisab seal pidevalt ja veel umbes kümmekond klaverit tehti mulle lahti ja mul oli siis võimalus neid võrrelda, proovida ja see oli tõesti haruldaselt huvitav. Nii et sellest võiks muidugi rääkida lihtsalt väga palju juba. Me jäime nüüd pidama selle peale, et oli siis teine voor 12 osavõtjaga. Ja ma tean, et et see voor oli juba küllalt otsustav. Seal juba anti välja mitmeid eripreemiaid, millest siis üks vangeski mulle selle nimi on Marta Bushee nimeline eripreemia. See ei ole mitte millegi mingi konkreetse teo seest vaid lihtsalt üldesinemise eest. Ja siis üldse konkursil anti veel välja ainult kolm preemiat, kolm inimest, kes valiti välja siis orkestriga mängu jaoks. Ja esimene oli siis meistriks ameeriklane. Ja seal oli veel kaks ministri Nõukogude Liidust. Moskvast. See siis oli nagu kolmas voor või või neljas voor, kui võtta esimeseks vooruks lindivoor. Võib öelda, see on praktika, mis viimasel ajal konkurssidel on, et sinna orkestriga vooru lasta ainult kolm pianisti ja see ei meeldi paljudele inimestele minule kaasa arvatud. Sest see ei anna žüriile enam võimalust eksimise korral oma viga parandada. Nad on juba sunnitud neile kolmele inimesele preemiad andma, aga võib-olla nad ei mängi kontsert hästi selles mõttes, kui lasta finaali näiteks kuus pianisti ja välja anda kolm preemiat. Ma arvan, et see variant on võib-olla isegi kokkuvõttes parema ja objektiivsem õiglasema resultaadi, aga see on ilmselt rahalistest küsimustest tingitud. Kuna ühele õhtule kuutonisti kuidagi ei paiguta, siis on vaja juba kaheksandaks orkestrit. Aga see muidugi maksab väga palju. Nii et teises voorus seda kontserti tuli mängida koos teise klaveri ja no see oli ilmselt. Võib-olla oli ka mõte selles, et neil on olnud halbasid kogemusi, et inimesed ei õpikontserte ära, tihtipeale juhtub nii, kolmas voor on väga nõrk võrreldes eelmiste vooludega, et ennast valmistad ette niukseks, halvaks üllatuseks. Teha kindlaks, et kõik on olemas. Te ütlesite, et Nõukogude Liidust ei ole varem osavõtjaid sellel konkursil olnud aga seekord oli siis peale teie veel teisi siit riigi inimesi. Ja kust üldse veel oli osavõtjaid? No küll ta Nõukogude Liidust oli. Mind ja ühte leedulast kokku üheksa inimest, tähendab seitse, oli siis kas Moskvast või või mõnedest teistest liiduvabariikidest siis oli osalejaid loomulikult ameeriklaste hulk. Sellised kohad hakkavad väga esile tõusma nagu taju, Vana-Lõuna-Korea Jaapan. Kus jah, tung igale poole on väga-väga suur. Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Saksamaa tulevad mul praegu meelde Kas meie tormilise poliitikaga, Ida-Euroopa maadel ka aega ja võimalust on selleks praegu või oli neid vähe? Ja oli küll vähe, aga siiski oli tšehhist. Oli üks osaleja? Jah, aga nüüd, et seekord siis seitse inimest Nõukogude Liidust edustaks Eestist üks. Tõsi küll, nendest siis teise vooru saime kolmekesi kaks. Moskva pianist ja nina. Ja võisid ka nimed esi esimese koha sai siis Ameerika pianist nimega teile ja siis teise kohaolek Volkov, kolmanda hiljaiidin. Aga kuidas te üldse niisugusele konkursile jälile jõudsid? Õnneks on meil nüüd ka võimalik olnud hankida selline brošüür, kus on kõik ülem, on see Rahvas konkursside organisatsiooni olulisemad konkursid sees ja sealtkaudu ma leidsin selle konkursi, kirjutasin sinna ja mulle saadeti siis vastavad tingimused ja nii see läks puhtalt enda initsiatiivil ja no nii nagu nüüd juba tegelikult ikkagi peaaegu kõik, kes kuhugi lähevad, teevad. Nojah, ja mis ilmselt on ka siiski normaalne, sellepärast et sellega jäävad ära need igasugused üleliidulised eelvoorud, kus mängivad kõiksugused tegurid kaasa ja panevad tee püsti paljude. Täiesti täiesti õige ja nüüd isegi juba minu meelest neid eelvoor ei toimu enam üldse, nii et isegi Venemaalt juba lähevad sellest aastast kõik ministrid juba otse. Niisugustel konkurssidel on ju lisaks sellele endale ja teistele tõestamisele veel ka see ilus omadus, et, et seal sõlmuvad mingid kontaktid, millest ehk on edaspidiseks tulu. Kas oli ka niisuguseid võimalusi? Ja ühe žüriiliikmega, kes Jeremy syypmann Londonist kelle meistriklassi kuulasin, ta tegi seda Bachi loomingust, meeldis mulle niivõrd, et ma palusin emalt võimalust edaspidi Londonis sanktsioone saada või, või tunde teha või kuidas nimetada mille peal on väga lahked, nõustus nii et ma loodan, et see saab olema huvitav. Aga kui rääkida kontaktidest, siis eelmine konkurss, mis oli mari kuus kõlas, kus, kus ma osalesin ja kust ma väikse preemia sain siis pärast seda Londonis olles hõlmasid mul kontaktid mitmete muusikainimestega. Ja ennekõike. Edasi tähendab rahvusvahelise klaveriõpetajate liidu inimestega. Ja kuna ma tallanud siin Londonis ka ühe kontserdi, kus nad olid, siis kutsusid nad mind oma iga-aastasele rahvusvahelisele konverentsile, mis toimus kohe pärast Ameerika konkurss. Nii et ma sõitsin New Yorgist Moskvasse küll üheks päevaks. See oli jällegi väga huvitav kogemus nii mängimise mõttes kui ka kuulamise mõttes sest sinna oli kutsutud küllalt kirju, rahvusvaheline seltskond ettekandeid pidama, samuti meistriklasse loenguid. Seal oli Ameerikast, Inglismaalt väga mitmeid Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, esinejaid ja mitmetest teistest maadest veel kuulajaid. Õhtute toimusid kontserdid, mängisid inglise noorema põlvkonna pianistid. Samuti ameerika klaverikvartett, mis on must neljast penistist kallegi omamoodi huvitas. Aga minu mind oli palutud sinna just ekstra mängimata kohvi kaheksandat sonaati. Mida ma siis ka tegin, mis võeti ka videolinti ja mida on siis võimalik ka vaadata tagantjärgi. Meil Eestis on ka loodud umbes aasta tagasi oma klaveriõpetajate ühing kes ei ole veel küll oma tegutsemisest suurt hoogu sisse saanud, aga ma loodan, et nüüd sellest talvest alates hakkab toimuma tihedamalt üritusi. Ja üheks meie eesmärgiks on ka astuda rahvusvahelise liikmeks. Ennekõike just sellepärast, et saada kontakte meie klaveriõpetajad, kellel endal ei ole võimalik sõita igale poole. Igal ajal saaksid kontakte teiste maade klaver õpetajatega saaksin informatsiooni sellest, mis toimub mujal milliseid uusi metoodikaid või õpikuid või klaverinoote on on trükitud ja et nad saaksid neid kätte. Selles mõttes on muidugi oluline olla selle organisatsiooni liige. Ja ma osa nüüd jällegi praegu sai astuda üks samm selle suunas, et nüüd võib-olla isegi sellel sügisel, kui toimub ülemaailmne selle organisatsiooni konverents. Kuigi tema nimi on Euroopa klaveriõpetajate Liit. Sisuliselt on see liikmeid juba ka mujalt, nagu Ameerika Õpetajate Liit on seal Hongkong, Austraalia panna on liikmed. Ja ideaalsel, parimal juhul võidakse meid juba sügisel sinna ka liikmeks. No Londonis olid mul veel mõningad toredad muusikalised elamused. Võib-olla üks eredamaid oli teisel augustil, kui Royal Albert Hallis toimus Arvo Pärdi insereere Londoni esiettekanne. See kontsert toimus õhtul, algas õhtul kell 10 ja kestis umbes poole 12-ni. See kontsadel on tohutult suur, ta mahutab vist istuvat inimest. Ta oli ka peaaegu täiesti täis seal ette veel üks tallise teos. Ja teiseks oli siis Arvo Pärdi, mis järele, mille esitas hiljer ansambel kes on meeldid, käinud Tallinnas. Kooria, solistide ansambel. Tohutu saalides inimesi kuulas hiirvaikselt seda seda teost tõesti oleks võinud nõela maha kukkumist kuulda. Ja vastuvõtt oli väga tormiline. Autor tuli ka ise pärast välja tänaseni. Me võisime tõesti, võisin tõesti veenduda oma silmaga et ka inimesed, kellel ei ole selliseid rahvuslikke tundeid nagu meil, kes me kuulame alati võib-olla tema muusikat mingi erilise tundega ja võtame ta juba soojalt vastu. Selle põhjusel, et ta on eesti helilooja. Siiski inimesed, kes võtavad seda muusikat puhtalt muusikana võtavad seda samamoodi vastu. See oli muidugi väga-väga suur ja äratundmine. No veel oli Londonis, seal toimuvad muidugi praegu need promenaad, kontserdid Albert Hallis ja iga päev toimub midagi ülimat tänavat. Mul endal ei olnud võimalik seekord rohkem kontserte kuulata seal kuna tuli veel üks esinemine, nimelt. Üsna varsti saabus Londonisse Eesti noorte keelpillimängijate orkester Peeter Paemurru juhatamise, kellel oli kontsert. Saint maatilin Fields kirikus järgmisel päeval selle orkestri solistiga, Henry-David Varema, aga oli meil siis kahekesi kontsert samas kohas mis läks ilusti täissaalile, umbes 500 kohaline saal. Ja mis jättis endale väga-väga meeldiva mulje, mida te mängisite, seal olid kavas sonaadid pokkeriini, Beethoveni ja Schuberti sonaadi. Nii et klassikaline tuntud muusika, võib-olla üsna ohtlik on minna seda mängima niisuguse kohta, kus seda kõik inimesed tunnevad. Aga noh, usun, et siiski läks üsnagi korda. Kas seekordsest Londoni käigust midagi mida tahaks teistega jagada? Londonis toimub jah, väga palju. Juba juba see üldine elu ja kultuurikeskused, mis seal on? Muuseumid, eks seal võiks nädalaid veeta ja usun, et loodan, et mul nüüd tulebki see võimalus ka kõigesse sellesse põhjalikumalt süveneda. Kuna septembri lõpust alates Õpin ma Londoni kuninglikus muusikaakadeemias ja seda kursust võiks nagu nimetada umbes aspirantuuriks maast koos ütleme, meie mõistes. See võimalus on muidugi väga haruldane ja siin tuleb tänada kõiki, kes on aidanud kaasa ennekõike muidugi akadeemia ise. Kuningakadeemia, kes suurema osa kõigist kuludest võtab enda kanda aga samuti. Eesti merelaevandusest Eesti avatud fondi Eesti kultuurifondi, kes kes mind aidanud on? Ja no ootan sellelt aastalt muidugi väga palju sest London on ikkagi võiks vast ütelda mu praegu maailma muusikaline pealinn võttes arvesse just seda, kui palju on seal orkestrid, kes seal pidevalt esinevad Ja noh, ma arvan, juba osalemine kuulamine kuulajana selles kontsert elus on täiesti Enneolematu võimalus lisaks muidugi võimalus aasta otsa ilma mingite suurte kõrvalülesannetega tegeleda oma erialaga, valmistada ette erinevaid kavasid Teie tundides, konsultatsioonidest, suhelda muusikutega. Ma loodan sellelt kõigelt väga palju. Jääb üle soovida, ainult et teie siinsed õpilased kannatlikult ootaksid selle aasta teiste õpetajate käe all ja ja et teil oleks väga viljakas ja tore aasta jõuda, siis jagate oma muljeid jälle, kui juba on sealsed. Muljed jah, ja merele aitäh teile.