Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsi eestvõtmisel said hiljaaegu nii Tartus kui Tallinnas teoks diskussiooni ringid eesti praegusest riigiõiguslikust seisundist ja sellest tulenevatest järeldustest. Diskussiooni juhtisid Herbert Lindpere ja Salzburgi Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Henn-Jüri Uibopuu. Viimane on ka meie juristide seltsi välisliikmeks. Tundsime huvi, kuidas külaline loeb diskussioone kordaläinuks. Ja mina arvan, et diskussioonid olid tõesti väga huvitavat, esiteks väga hea asi oli minu mõttes see, et ja minul on noveli, mitte samas seisukohalt, sest muidu šansse diskussioonid ei oli nii huvitavat. Aga mulle muidugi oli praegu väga hästi näha, mis tõesti instid huvitab, mis ütleme, eesti juriste huvitab. Sest Ma olin ju viimasel aastal mõnikord Eestis käinud ja olen ka diskussioonides osa võtnud ja olnud ka intervjuud on irasid. Aga nüüd tuleb minu mõttes mingisugune kulminatsioonipunkt, kus tõesti eesti juristid tahavad täpselt teada, kuidas on. Ja seal mul nagu välismaalt tuleva ütleme enam-vähem objektiivse juristina on võimalus seletada, mis variandid eksisteerivad rahvusvahelisel tasemel rahvusvahelise õiguse alt. Aga ma pean ikkagi ütlema, et see on poliitik, kes otsustab, mida variantada kasutab ja mittejurist. Kõne all peateemaks oli siis Eesti riigiõiguslik seisund. Kuidas nüüd, teie, kui rahvusel õiguse spetsialist isiklikult hindate meie siis tähendab arestiseisundit? See on väga, väga raske ütelda, sest see rahvusvahelise õiguse seisund ei olene ainult rahvusvahelisest õigusest. Oleneb ka väga paljude teiste riikide positsioonist ja neid teiste riikide positsioonid täna minu arvates ei ole liiga selged. Võib-olla 20, Sa oled tagasi, nad olid rohkem selgemad kui lihtsalt nad võib-olla ei tunnustanud balti riikide Inkupatsiooni aga nemad olid kõigil. Nüüd mul on hea meel ütelda, et nüüd nemad muutusid oma seisukohta, aga võib-olla mitte väga kontsekventsed, vähemalt ütleme kaks kolm nädalat tagasi. Suurriikide seisukoht ei olnud veel nii selge. Mina muidugi ei tea, mis Maltas Gorbatšov ja Bush leppisid kokku seda. Ta ütles, et sa oled mingisugused salalepingud, aga kindlasti olid nihukesed läbirääkimised ja mingisugused laser, mis Ameerikas nimetatakse Angry sterling. Ja võib-olla et nemad kuidagimoodi. Tulid sandase Andresest ligi pool, et liidu, see tähendab keskvõimu seisukoht balti riikide suhtes muutus aga üldse näiteks Austriast vaadates aste ja ei ole veel niivõrd selge, et ostja ütleks, et õieti Eesti vabariik ei ole kaotanud oma pikluse. Seda minu arvates osta senini ei ole veel teinud. Mis muidugi on kahju, aga asi on nii. Soome seisukoht oli kaver väga, ta ütles. Sest mina olen kindel, et soomlased ise tunnustaksid väga hea meelega. Et Eesti vabariik ei ole kaotanud oma iseseisvuse, aga minu arvates valitsuse seisukoht on siin veidi teine. Kes ma olin ise seda diskussiooni Tallinnas jälgimas ja saalis tekkis üksjagu sahinat, kui te tõstatasite aegumise küsimuses ei puuduta muidugi ka eesti tutud kontinuiteet. Küsimus. Aegumise põhjus rahvusvahelises õigusel on lõppude lõpuks rahvusvaheliste suhete stabiidid. See tähendab, et niikaua kui näiteks üks eksiilvalitsus nõuab ja on toetatud teistes valitsustel ütleme liikluse taastamist nii kaua praegu meil on kindlasti tekistatud, aga kui nende valitsuste hääled saavad ikka väiksemaks ja kui teised riigid on, ütleme rohkem. Mis näiteks ütleme, 100 aastat tagasi olid õigusvastased, aga lihtsalt aegumine nõuab, et säänse situatsioonis on piirid. Nüüd tunnustaks nagu. Teie siinviibimise aja jooksul toimus vabariigi ülemnõukogu Helvivane istungjärk kus võeti järjekordselt vastu meile väga oluline otsus, tappub otsus läbirääkimiste alustamiseks Moskvaga Eesti iseseisvumise küsimuses. Kuidas hindate meie ülemnõukogu seda viimast otsust? Ja mina hinnad 100, viimased otsused köögist väga heaks otsuseks, nagu ma üldse hindan, kõik, mida ülemnõukogu kuueteistkümnendat novembrit 1000 988. aastal Algis tegi, see on juriidiline külgpoliitiline külg on muidugi see, kas see otsus omaette veel on rahuldav või kas ei oleks mingisugune nõusolek keskvõimud vaja ja mina kahjuks arvan, et keskvõim peab kuidagimoodi nõus olema, see tähendab, et ilma keskvõimuta. Kindlasti peab mingisugune kompromiss olema, aga nähtavasti, kui 27.. Kui arvatavasti osa selles oli lõpuks ei olnud nõus sellega. Ja siis, kui Lauristin ja viis teised delegaadid käisid Gorbatšovi poolsla, temaga rääkisid see kindlasti, oli esimene samm nendele läbirääkimistele. Ja veel teinegi oluline sündmus sattus kakutäie Eestis. Seekordse viibimiseks on Eesti Kongressi valimised. Eesti kongress nagu ütleks, ütleme nii juriidiline küsimus on jälle väga võrreldav, see on jälle väga raske ütelda, mis nüüd juriidilised seesti kombeks tõesti oleks. Mina muidugi isiklikud, mõtlen, et see Eesti kongress on eesti rahva eesti keeles see sõna inglise keeles oleks, eks Brežnev, Estonian Bible. Eesti rahva tahte väljendus eesti rahva tahte väljendus ja täpselt. Aga kas sellel kongressil oleks otsekohe mingisugune juriidiline staatus, see on raske ütelda? See oleneb muidugi ka sellest, kas näiteks teised riigid oleksid nõus selle Eesti Kongressi esindajatega rääkida. Mis siis oleks nagu üks tunnustus. Ja siiski üks tunnustus võrdlemisi kõrgel tasemel. Aga mina arvan, et, Peaks hakkama kusagil väikeste sammudega. See tähendab, et kui Eesti delegatsioonid välismaale sõidavad, nemad seal esindasid Eestit. Ja mitte nagu Nõukogude liidu osa. Et koostöö välismaalastega mitte selle liitriigi tasemel, vaid lõikneid. Seltskond. Nii tänav hakkab lõpule jõudma teie seekordne Eestimaareis millel on selle reisi kasutegur sedapuhku teie õppe- ja uurimistöös. Esiteks, mina tahtsin siin olla kasulik minu eesti kaasmastele ja selles mõttes, et mul oli võimalus selle Eesti diplomaatilise korpuse korraldamise koosluselt rahvusvahelise õiguse loenguid hoida. Mis minu mõttes on näiteks ka üks väga tähtis, esimene samm, et valmistada Eesti diplomaati selleks juhuks, kui Eestil hakkavad esimesed otsekohesed suhted välismaaga ratastega. Ja ma nägin seal, rääkisin paljude taga andekatega noorte inimestega, kes olid huvitatud sellest asjast ja kus ma mõtlen, et selles Andres tuleksid välja päris head diplomaadid ja teiseks, ma olin ju ka Tartu Ülikoolis, kus ma andsin ka otsin loengud rahvusvahelise õiguse alal. Mulle muidugi üks väga tore asi, et ma siin niimoodi saan mõisa maad aidata.