Minu järgmine vestluskaaslane on Jüri Kork. Kui kaugelt olete tulnud maale massiga, nii lähedal ta Ameerika ühendriikidest. Et te jäite mulle sellepärast hästi meelde, miks teie käest intervjuud palusin, ma nägid teid saabumise päeval Eesti televisioonis, siis te tulite laevalt maha, suur karvamüts oli pea. See oli lennuki olnud ja, ja ma rääkisin liiga palju, ma mäletan. Sest ma tegin kohe ümber ja ja see oli väga tore teist, sest eks on ikka nii, et veebruar on suur talvekuuolud kui ka pakane paugub väljas. Ega te vahepeal Eestis olnud, ega vist ei teadnud, et meil. Tavaline, sest meil on praegu Vassingtonis külmem olnud ja me oleme umbes Naapoli laiuskraadil häälsed. Nii et paistab, et on erakordselt ilmade sulamist olemas. Aga karvamüts seal ikka ettenägelikult päevandust, no selle maalsel lapimaalt ja ma olen filmis näidatud rahvasaadikutele, on kõigele karvamütsid, tead, ma olen esimest korda rahvasaadik Eestis. Kuidas te selle rahvasaadikuseisuses ennast tunnete? Me oleme väikse rahvasaadikud ja oma maal. Ja te olete valitud saadikuks siis Ameerika ühendriikidest ja kui palju Ameerika Ühendriikides kokku valiti, meil oli üheksa, aga ma kardan, et ühte meest ei lastud sisse. Eino Enso, niru, milliste mõtetega te siis kongressile tulite, mida te, sellest kongress, tooted? No ma väga? Vaatasime kui esimene välja sai, siis läks tuju paremaks. Aga enne seda me ei olnud kindlad, kas saadetakse järgmise lennukiga koju tagasi ja nagu sellest televisiooni saatest mäletan, te tõesti olete pärast pikki aastakümneid esimest korda istumast. 944 suvel ma, ma lahkusin siit. Vahepeal tulnud ei ole enam. Mis tunne oli, kuse jalg jälle seda Eestimaapinda puudutas. On vapustav. Esimene hommik siin oli ka väga udune, hall ja. Aja jooksul, nii et et pisarad tulid silmade Kongressi esimese päeva esimene pool on selja taga. Eks neid tahaks küsida ka siis seda kongressi mulje, et kuidas see ava etele mõjus, kuidas etega tervitused. Ta on minu arust seni väga sujuvalt läinud ja ja sõbralikus vaimus. Ja mis mulle kõige rohkem meeldib, on need inimesed tänaval, et kui me näiteks sööma läksime, siis tee peal suruti kätt ja ütelda, et samas vaimus edasi ja ja kõik jälgivad seda ja tunnevad selle vastu väga suurt huvi. Mida ka Ameerika väliseestlased eelkõige ja siis teie sellelt kongressid siiski ootate. No me ootame seda, mis me oleme 45 aastat ootanud, et põhimõte on see, et inimene saab ise otsustada oma saatust ja oma tulevikku ja et rahvas saab ise otsustada oma saatust ja tulevikku. Aga kui nüüd tõesti peaksime meie kõigi eestlaste soomunel täituma ja me tõesti saame taas iseseisvaks. Mis te arvate, kui palju võiks olla neid väliseestlasi, kes tahaks siis jälle oma saatuse siduda Eestimaaga, sest aastakümneid on muidugi väga palju mööda läinud, eks need on teinud oma töö. Kui palju siia elama tuleb? Mina? 60 protsenti või rohkemgi veel. Milline võiks teie isiklik kaasabi olla tulevasele Eesti iseseisva vabariigile? Seal on siiski oma teatavad kontaktid olemas ja esimese hooga, Eesti peamine probleem on just majanduslik küsimus, kuidas saada uuesti, et firmad ja talud ja eraomandit tööle, mis on nii kaua seisnud võõra võimu all. Ja ma usun, et kui sinna meie väliseestlased suudavad oma toetuse ja nõnda oma uut asukohamaade toetuse panna siis mitme inimese peale kokku ja mitme maa peale kokku saame ta uuesti käima. Mis alaametimeeste muidu olete Ameerikas? No vaat see näitab, miks mul on väga raske tagasi tulla, ma olen maailmaruumi insener ja lasen rakette taevalaevu. Ja mulle on umbes 180 rakette, ma olen lasknud ja nendest on 170 satelliitjoon taeva all. Ja Eestisse nii palju. Mul ei ole satelliite üles lastud. Aga ma usun, te küllap olete kuulnud meie Tõravere teadusemeeste koostööst Nõukogude Liidu kosmose vallas. Ma tunnen neid ja üks käis seal just meie mässas kõnet pidamas, oli see Juhan Ross ja ta tuleb uuesti sellel kevadel ja ma olen teda kutsunud oma sauna juba, et saunalaval maailmaruumi asju arutada. Ja võib-olla üks ühine raketi üles lasta. No võib-olla seda ka või lihtsam oleks panna üks eesti eksperiment ühe teise suure satelliidi peale kus ruumi järele jääb ja, ja ei juhtu veel näiteks kui seal paarsada naela ruumi järelejad. Et asju saab ilma rahata üles panna, masinad ja instrumendid peab ise ehitama. Aga see rakett liita ilma rahata üles on niisugune kokkulepe on olemas juba ja.