Minu meelest stuudiolaual on rahva hääle pühapäevane number. Selle viimaselt leheküljelt leiame pikema kirjutise, kuidas teha disidenti, sellest võime lugeda. Lavale sai Veljo Kaalepist kunagisest teisitimõtlejatest kunagisest vangist kunagisest Pärnu KEKi insenerist praegu Kanadas elavast eestlasest kolme lapse isast taas õige mees. Eesti NSV ülemkohtu presiidium oma selle aasta 28. veebruari otsusega tühistas Eesti NSV ülemkohtu otsuse 1981.-st aastast ja lõpetas kriminaalasjas menetluse seoses Veljo Kaalepi käitumises kuriteo koosseisu puudumisega. Mees on seega rehabiliteeritud. Elus on tihti üllatusi ja omapäraseid kokkusattumusi. Geni juhtus ka samal läinud pühapäeval, et sattusin silm silma vastu sama Belia Kaalepi kui oma kunagise koolivenna Eesti kongressi välistelegaadiga filharmoonia kontserdisaalis. Koos käepigistusega andsin ülekanne, soovid ja palusin artiklit kommenteerida. Tänan õnnitluste eest. Ma tahaks märkida, et see artikkel ajalehes Rahva hääl tuli mulle suure üllatusena. Imelikult on ta kokku sattunud nende päevadega, kui ma saabusin Eestisse külaskäigule seoses Eesti kongressiga. Lugesin seda artiklit ja selle lugemisel ma pidin mõtlema selle peale, need seigad, mis seal olid välja toodud, ei olnud üldsegi olulised selles poliitilises protsessis, mis minu vastu toimus. Samuti need nimed, kes on seotud seal nende seikadega. Need nimed ei oleks pidanud olema märgitud seal ajalehes sest nende ka minu poliitvangiks sattumise see ei olnudki nii suur. Ja ühel juhul on tegemist ülemnõukogusse kandideeriva isikuga ja artikli stiil jätab mulle mulje, et selle artikliga ei tahetud üldsegi mitte kirjeldada minu asju, vaid hoopiski see artikkel oli mõeldud valimisvõitluses ühe kandidaadi vastu, aga see, et sa nüüd puhas mees, oled mulle mulje, et said sa teada, olid minu käest oleks esimest korda, missugune inimene ma olen, seda ma olen iseendas alati ära tundnud, ma tean ise, missugused on minu patud ja missuguseid patusid mul ei ole. Selles suhtes on mul olnud ühtemoodi rahulik ja rahutu, alati. Artiklis on aga õieti allakriipsutatud, selle teo tagajärjel on aga Eestimaa kaotanud viis Eestimaa inimestele. Selle peale ma mõtlesin Torontos siis, kui kõik mu kolm last korraga lõpetasid leeri ja leeriõnnistamise peo järgi Torontos ilusa kiriku Eeesse tehti leeripildid ja siis ma vaatasin, et need kolm noort eestlast on ikka ilusad eestlased küll nendes piduriietes ja siis ma mõtlesin küll selle peale, et kas Eestimaa kaotas tõesti kolm noort eestlast. Liikudes Pärnus ringi Eksma sain kokku oma koolikaaslastega juttu oli ka sinust, sinu käekäigust, sinu taotlustest ja ma mäletan, sinu poliitilises eluloos oli mingil määral esikohal ka Venemaa sotsiaaldemokraatia küsimus selle programm ja et sa olid ka nendel seisukohtadel siis vahepealset aastat on nii palju edasi läinud, et meil Eestis on tekkinud sotsiaaldemokraatlik mõtte. Ametlikult on olnud rakukene koos, kes on asutamas Eestimaa sotsiaaldemokraatlikud parteid ja see nüüd luban. Mitmeparteisüsteemis on saamas teoks kõige lähemal ajal. Sinul oli aga tookordse suureks patuks. Tol ajal ma kasutasin väljendit sotsiaaldemokraate ja vihjasin sotsiaaldemokraatliku ideoloogia peale lihtsalt sellepärast, et minu ideoloogia oli selles, et ma hindasin mitmeparteisüsteemi. Mitmeparteisüsteemist rääkides oli mõelda välja tuua ainult see sotsialistliku ideoloogiast üks väike sammukene paremale poole eksisteerib sotsiaaldemokraatlik ideoloogia, nii et. Ma pean üles tunnistama, et ma natukese oma südamed tunnistuse vast kuulutasin ennast. Sotsiaaldemokraadid, see, miks ma siis ei tahtnud ka täie veendumusega sotsiaaldemokraat olla, oli see, et meile õpetati igal pool, et Venemaa sotsiaaldemokraatlikust töölisparteist tekkis bolševike partei ja mis pahandust sellest tuli, see on praegust hästi selgelt näha. Ja siin pean natukene kurvameelsemaks muutuma ja meenutama poliitvangide laagrisoleku aega. Siis ma lugesin lehest, et Brežnevi matustel käis teda austamas sotsiaaldemokraatlikke riigipäid Lääne-Euroopast. Sellepärast oli mul isegi mõte. Kui Rootsi sotsiaaldemokraatide juht Olaf palme tapeti siis ma ei saanud küll seda öelda, et ma oleksin olnud temaga ühe ideoloogiaga, sest tema käis ju seda tuntud kurjategijat Leonid Brežnevit austamast tema matustel. Sel ajal olime meie poliitvangide laagris ja seda ma tean, hästi, kui sünge oli siis meie elu seal. Sa oled oma elus alati võidelnud Eesti õige asja ees ja ma usun, et küllap seal on jätkunud aega tahtmiski Kanadas jälgida, mis toimub tänapäeva Eestis. Nüüd oled sa esimest korda siin pärast lahkumist, kuidas sa hindad neid muutusi? Täna alanud eesti kongressi taustal? Eesti kongressil jätab väga selge üllatava pildi see, et ma näen, et delegaatide hulgas on niivõrd palju päris noori inimesi ja nooremaid inimesi, neid, keda varematel aegadel poliitilistel kogunemistel ei olnud võimalik näha. See noorte inimeste agar osavõtt oma rahva ja riigi elu korraldamisest ongi see, mis lubab vaadata optimistlikult tulevikku. Praegust on siin kohapeal näha ja oli ka Torontos võimalik lugeda, kui palju on nüüd uusi poliitilisi mõtteavaldusi ja uusi suundasid. Esialgu on pilt, et natukene liiga kirev ja natukene palju on erinevaid liikumisi, aga no eks see on paratamatult vajalik perioode poliitilise elu arengusse. Kanadas on kolm põhilist parteid. Ja Kanadas tundub, et just see kolm on päris paras arv, on olemas progressiivsed konservatiivid, liberaalid ja uusdemokraadid. Need teised väiksemad parteid ei anna suurt tooni riigi elusa. Ja ma loodan, et Eestis ka tekib järkjärgulisi parteide ja voolude liitumisi, nii et tekivad hästi tugevad elujõulised erakonnad. Suur on nüüd Kanada väliseestlaskonna esindatus kongressis. Kanadast tuli siia konverentsile kaheksa põhidelegaadid, D ja kaks varudelega. Varu delegaadid oleks saanud hääleõiguslikuks sel juhul, kui põhidelegaatide keegi ei oleks tervise pärast või muudel põhjustel saanud kohale sõita. Ka Eesti Kongressi mõju on niivõrd suur, et kõik Kanada delegaadid said sõiduga hästi hakkama, hoolimata talvisest pingutavast sõiduperioodist. Ja üldse see kongress on toonud suurt elavnemist Kanada eestlaskonna sekka. Sellest annab tunnistust see, et Eesti Kongressi delegaatide eks kandideeris 28 väliseestlaste. Mina olin sellel valimisel 10. kohal ja niimoodi siis sain ka Eestisse sõita sellele kongressile praegu. Ja milliste soovide mõtetega Kanada väliseestlaste delegatsioon Eestisse kongressil tuli ja üldse, mida te loodate lõpptulemusena sellel kongressidel? Kanadast sõitsid siia kongressile sellised inimesed, kes peale sõda ei olnudki saanud kodumaal käia. Omapärane on jälgida nende kodumaale saabumisest. Saabusid ju sellised inimesed, kes läksid siit sõja mürinas ja vahepeal ei olnud mõeldagi nende kodumaa külastamine. Praegust on selle tõttu uutmoodi aega. Kanadalased näevad, et areng on olnud suur aga me ei oska veel ette näha, kuhu see areng viibe. Mul tuleb meelde see aeg 1988. aastal. Vabariigi aastapäeva kõnes. Ennustasin, et Venemaal tekib jälle üks selline segane laastumise perioode, mis on sarnane sellega, kui tekkis Eesti vabariik. 1918. aastal. Ma ennustasin, et praegu tuleb jälle selline periood ja Eesti vabariigi taassünd on võimalike. Siis ma mõtlesin talvel. Ma vist ennustan liiga palju. Aga juba maikuus, peale loominguliste liitude Tallinna konverentsi tulid paljud eestlased minu juurde ja ütlesid jah. Talvel kui sa nii ütlesid, me ei uskunud seda. Aga nüüd me näeme, et on juhtunud palju rohkem, kui sa siis ennustasid. Mina mõtlesin selle peale siis, et alati on maailmas juhtunud etteaimamatut asju. Ja kui ma siis ennustasin, et järgmisel aastal juhtub etteaimamatut asju, siis vaadake loogiliselt, see ennustus on alati õige. Ja praegust, ma pean jälle samuti ütlema, et lähemal ajal juhtub ette Aimumatuid asju, aga sellise ennustuse omapära on see, et see ei ütle, kas need etteaimamatud asjad on meile meelepärased või meelevastu. Kui kunagi peaks nüüd tõesti täituma nii kodu- kui väliseestlaste suur unistus et me taas võime rääkida iseseisvast vabast Eestist, kas sa tuleksid tagasi Eestimaal oma perega? Õieti öelda nii, et Eestist minnes Kanadasse on kohaneda, aga nüüd ma märkan, et Kanadast Eestisse tulles on kohanemisraskused isegi suuremad, sest paljud asjad, mis on seal lihtsalt loomulikud ja igapäevased, on siin veel võimatud. Ja just uuesti harjuda nende asjadega, mis siin käivad üle kivide ja kändude ja mille osanik sa siis pead ise olema. Vaat just see tekitab sellise tunde, et praegust on veel vara tulla tagasi rahumeeles. Aga eestlastele ma ütlen, et Eestimaal on palju toredat loodust, on palju kättesaadavat loodust oma uute seadustega, hoidke see loodus kättesaadav ja ligipääsetav. Võtke eeskuju soomlastelt, mitte ameeriklastelt. Hiljem te märkate, milles asi, mu noorem poeg on kiitnud meie elukoha ümbrust Pärnu ranna lähedal, kus olid avarad kõrkjastikud, kus poisid võisid alati oma mänge mängida. Vot sellist loodust on Eestimaal palju. Ja sellepärast on mu noorem poeg just sellel seisukohal, et edaspidi ta tahaks vähemalt pool oma elust ja tööst ja tegevusest veeta Eestimaa pinnal. Kas kongressi töö lõppedes ikka nii palju aega jätkub, et saada oma sünni ja kodukohas Pärnus ära käia? Praegust esimesel kahel päeval on ringisõitudega olnud pingeline. Olen saanud külastada juba paljusid sugulasi ja loodan, et järgmistel päevadel niisamuti saan ja näen ka Pärnus kõiki kohti, kus ma olen elanud, viibinud, töötanud ja sporti teinud. Ja ainukene punkt on see, et nüüd märtsikuul ei ole need kohad nii ilusad, kui nad on suvel juuni ja juulikuul. Aga nüüd siis Pärnus juba ringi liikudes kui artiklile tagasi tulles siis vaba ja rehabiliteeritud mehe staatusest. Raske on võtta hinnangute, nende olukordade ja rehabiliteerimist peale. Ma ei tahakski kasutada seda väljendit rehabiliteerida veerema, sest et ma ise tunnen, et ma ei ole kunagi süüdi olnud või teisiti öeldes, kui juba süüdlaseks tunnistatud, siis ma kasutan sama väljendit, kui ma sunnitöölaagrist tagasi tulin, ütlesin võimuesindajatele, et jah, vaadake seal laagris kõik ütlesid, et nemad ei ole midagi kriminaalset teinud, neid on ülekohtuselt kinni pandud. Aga mina vastupidi, ütlen jah, mina õõnestasin nõrgestas siin nõukogude võimu nii tugevasti, et ta nüüd on tõesti nõrgaks jäänud ja täiesti põhjusega pandi mind kinni. See oli siis nii-öelda võllanali.