21. üldlaulupidu on nüüd juba minevik. Esimest korda pärast sõda laulsid ühise laulukaare all nii kodu- kui väliseestlased. Kõige kaugemad tulijad olid Austraaliast Aldelady laulumehed. Saime enne etteastet nendega lauluväljakul ka jutujärjele. Ja minu nimi on, kuidas oleku mina näen. Ja mina olen Kalev Bors rahade alade meeskoorilõige, kui kõik mehed kohal on, kui palju kokku tuleb? Tänapäeval ütleme 36 meeskonnaliiget, aga varem oli, kuni 60 meeskoori liiget oli, ütleme paarkümmend aastat tagasi. Kui te möödunud aastal oli meil juubeliaasta 45 aastat. Advokaadi, Eesti meeskoor ja kui palju teid nüüd Eestimaale on tulnud sünnimaale? Praegu on meil 12 meest näkku vaadates tundub, et teie juured on siin, olete sündinud. Mina olen Tallinnast ja Tallinnas, käin koolis ja oleme nagu kodus 46 aastat vahet, kui ära läksin, aga tunnen nagu omavahel kiiresti olete kohanenud küll, kaua te olete madu muinasKesnial õhtul sisse ja tänavani vistena. Laupäev kolm päeva, mil sondid aga täiesti oma kodu. Kas leidsite oma kodumajaga üles kodukoolis? Need põlesid üheksandal märtsil ei lähe ära kodukord, kui moderigi ühes koolis. Ja teie juured on, minu juured on Saaremaal ja juba on seal ära käidud ka, kodukohta enam ei ole. Aga sellega peale vaatamata ikka tunnen ümbruse ära seal peale Mart päeva sealolekut alguses on küll ei tea, kus on uued metsad. Uued inimesed, muidugi, ka õed-vennad on juba vanaks, muidugi laenud ja nendega peab nendega vähe aega koos viibivat jälle nii-öelda tuttavaks saab, aga muidugi tunneb ära, et tunned, et on vend, tunned, et on mööda ja 46 aastat on ega peaaegu inimiga juba. Eesti keel on teil väga hästi säilinud, aga nüüd, mis tunne on küll omapärane, kui sa kuulekad ümbergi, kõik räägivad sama keelt, mis on sõimagi. Kogu aeg käid ringi, pisarad silmas, vaata teistele, vaatad täiesti ja aga tunnetab väga hästi, väga hästi. See on tõesti midagi võõras, et me oleme harjunud tänaval kõndima, võõras keel on kogu aeg. Ja nüüd järsku paugupealt igal pool ainult eestlaste ümberringi ainult eesti keel. Kõigi vene poistega. Jah, nad on omapärased silla loojad, siis tuli niimoodi välja, et trammipoiste sõitis nagu ramm pääses alles ookeani taha, nii poisid. Tekib tõesti suure töö ära line salamehed, poistel oli väga suur nagu diplomaadi roll. Küll ma lisan veel sinna RAMi poiste suhtes veel midagi juurde. Ja helde käega inimesed aitavad esmajoones kohe, aga no nüüd on seal muinsuskaitse seltsi liikmed muidugi, ja aastas on 25 dollarit muinsuskaitse seltsi liikmemaks, seda on juba raske ajada, käed kauplevad juba. Eks te olete teie raskeid aegu näinud, meie raskeid aegu, näinud, kas kunagi võis olla ka teil mõte tekkida? Selline hetk tuleb, kus kõik laulust pidavad eestlased on jälle koos ühise laulukaare all. Ei, ei sellist ei oskanud küll ükski eestlane kusagil välismaal uneski näha, et selline päev saab olema nagu täna siin, et kõik eestlased omavahel koos ja nii ühel meelel veel nagu tänada, näha on. Aga mis seda mina tahtsin öelda, algus õieti peale pani, kui need Rämmi poisid tul ESTO-le kaks aastat tagasi kaas tagasi see muutis palju meelde, jääb köhides nagu silla Austraalia ja Eesti vahel, sellepärast on paljud meedia palju rohkem palju inimesi siin sellepärast ka trammipoiste pärast. Need olid haruldased ja praegu on nemad kõige palve ilma parem kool. Meie püüame ka teha eetri heaks aega, võimalik meil on ka muinsuskaitse selts Adelaide tädi, tema välismaal, mis me kohe asutasime, et just aidata kuidagiviisi. Ja mis puutub nüüd laulus on ju üldiselt üle maailma teada eesti koorid, kui sellised on üldiselt üle maailma tuntud, olgugi et meie rahvas on nii väike, need ei ole miljonit. Ja muidugi siis ka sealne kohapealne rahvas ütleb, et eestlased pole kuule. Et sa oled ju eestlane, me nägime, kui suur sõda ja rahvas on, ma ei julgegi öelda, et ei ole ühte miljonit. Siis ei usuta. Aga suurt häält teeb küll ja siitsamast lauluväljakult läks ju kaks aastat tagasi liikvele meie laulev revolutsioon mis viiski eesti rahva suurde poliitikasse ja ja kui ennem ei teatud, kus asub Eesti, siis nüüd küll teatud teadlased. Ja, ja just see ongi see punkt Eestist kui sellisest ei teadnud keegi, et päris maa-alad mitte keegi võib olla üksikuid teadsed. Ka tänapäeval on juba teada just just selle, mitte selle laulu pärast, vaid kui see vabaduse kiir hakkaks siia sisse tulema ja selle läbi nüüd teatakse neid. Eesti, Läti, Leedu, Balti riike nüüd tuntakse. Koorilaul on see, nagu te ütlesite, mis on aidanud. Oida säilitada eestlasi eestlase intelliteeti ja eks see on minuga. Kokku seal lääne pool, aga just nagu olengi, ütlesin, just laul on see mees pühendab ja kui meid siin nii vägevalt vastu väetia Loksa segakoori poolt siin olime nende kontserdi, ma kardan neid samu sõnu, mis ma seal kirjutasin. Et ütleme nüüd uue korra juurutades siin praegu luuakse siin on oma vaikset nägele, mida me kuuleme siin. Ja ma ütlesin siis, et peaks nii töötama, et kõik poliitikuna peatselt laulma meie koorides, kuna koorides on meil üksmeel. Nii et kui me saaksime kõik meie poliitiku mehed laulma, mees koorides, nägelemine jääks ära, püüa, jääks ühtlaseks, teeme vabaduse kodumaale kätte ja siis hiljem poliitikud võivad ju liivatada kassidest nagu omavahel, see on igal pool maailmas nii vabal maal, et peab olema vaidlused, poliitilised arvamused ja nii ka praegu ei ole see aeg, meil ei ole päris vabadus käes. Tuleb ennem ühe meelega kätte võidelda ja sellega on küllaltki löömete tegemist. Nii kui tulla need laulupeo juurde ja selle repertuaari juure, mis tuleb teil esitada. Kuidas te hindate meeskooride repertuaari sellel peol ja kuivõrd te nüüd saate kaasa lüüa? Mina leian, et ta on väga ja see laulud on head ja neil olid paljud võõrad. Algul aga nüüd olengi jällegist õppinud ja mina leian son. Väga hea ja väga hea kava kava on väga hea ja. Kas võib küsida, mis on lemmiklauluks? EKG Ekkega isa maalikud laulud, mida me oleme 45 aastat laos, seemneid kõige enam tiivustab ja eks see on ka meie eestlase omapära hoidnud. Ilma lauluta oleksime võib-olla juba arutanud Eesti vastu, aga eriti inimesed, kes laulavad koorides ja isa maalikud laulud Meil aiaäärne tänaval ja sellised laulud, angerjas, liigutavad inimesi. Seal ma tahtsin öelda sama teed, ennem oli tühi ja ütles, et ta on eestlane mõttetav olnud kuu pealt, keegi ei teadnud, kus ta on, aga nüüd on Austraalial väga kaugel ja on väga kõrva kõrval natuke sellest maailmavoolust, nagu Opera riigid on ja aga nüüd on iga nädala, isegi Eesti kohta on televiisoris ja kõik teavikus eestlased on ja väga sümpaatsed, vaatavad selle peale ja tuuled välja näitavad seda kommunismi-värki ja aitavad Vene majandust ja näitavad, kui kes on nüüdne lülitele väljumise kommunist tegelikult on. Ilmselt väga põhjal on ja ma leian, et kõik tunnevad nüüd eestlasi ja tean, kui kanged eestlased on. Siin oli vahepeal palju müra, kära, helikopterid lasevad ringi seal üleval. Taevas pildistamine, see on praegu kinomehed, filmimehed, kõik on niimoodi hakkamas ja õige pea. Teil jälle esinemine. Tahan soovida teile toredat laulu seal ühise laulukaare all. Et tõesti tunnetate, et olete eestimaal, olete kõige kaunimad ajal valge tööd. Ja paiknagunenetleme lauluväljak on. Eriti kaunis taga meri, vana Tallinna siluett, täis rahvariides inimesi, keda liidab kõik üks mõte, need. Ja just nii, meie tunneme ennast 100 protsenti. Vaevalt paljusid tagasitulijaid on, aga mulle niisugune plaan vähe on, aitäh, saab kuidagi kodumaale tulla, päriselt, kohe. Lastega muidugi peamine, kuna lapsed on java ära rahva sekka. Kellele neid lapsi on? Koidula on ka, ma tean ja mul on kannelilast ja neid nii maha jätta, sinna Austraalia on ka raske. Kui kuidagi saaks nad kuidagi. Kaasas on, see on ainukene, kes oskab väikselt, arvab, et oskab, aga venelase poodi. Ma usun, et see Eestimaa külaskäik on heaks praktid seal talle ja mu tütrele ärite ja meie loodame ikka vast veel tulla. Meil on esimene kord tulla siia nüüd aga niisugune tunne, et järgmine aasta on kindlasti tere tulemast ja järgmine aasta on ühine laulupidu koos ameeriklastega. Tere tulemast kaasa lööma ja võib-olla ka tulla, tuleb kindlasti vaatama ja kuidagi sõita nii kaua võimalust on. Esimene asi.