Käes on muusikalise tunni aeg. Siin on väike Henrik, 16.-st juunist. Estonia teatri koor laulab meie lipulaulu. Lipise lehvib tugevas tuules ja aega Sabisavas vihmas mälestuskivi kõrval millelt just äsja võetud kate. Järvamaal Sargvere vallas sündis 25. oktoobril 1895 tuntud eesti muusik, helilooja, koori ja orkestrijuht Werner Meret. Tema kodukant ja Estonia selts on nüüd mälestuse muusikamehest Sarber koolimaja juures graniiti jäädvustanud. Tseremooniat juhib Jaan Arvila Järvamaa muinsuskaitse seltsist. Järgmine kõne tuleb teieni lühendatuks. Endistes toonased heliloojad ja dirigenti Verner Nerepid meenutab tänane Estonlane Estonia teatri peanäitejuht härra Aarnenic, palun kallis silma. Merik mossin. Kallid sõbrad, kolleegid, kaasmaalased. Kultuur kasvab, võrsub, areneb aastakümnete aastasadade jooksul. Ja et eesti professionaalne kultuur on aegade jooksul sellisele tasemele jõudnud, mida ühel või teisel alal ikkagi maailmas ära märgitakse. Selle heaks on teinud. Hinge ja südant säästmata tööd paljud Meie esivanemad, vanemad, paljud kolleegid meie tänasel päeval meie kõrval ja seda peavad edasi tegema meie lapsed ja lapselapsed, kes kusagil peavad saama innustust ja äratust oma missiooni oma pürgimuste jaoks. Werner veereb, kui nüüd tema juurde tulla, kui Est toonlase Estonia seltsitegelase juurde oli üks neist tugisammastest, kes Raimond kulli käest teatepulka üle võttis. Koos Olav Rootsiga hakkasid seda edasi viima. Tänapäeva suunas keegi võinud siis aimata, et see aeg oli neile väga lühike. Vernon R jääb ju, sai Estonia teatris ja emokooriga tegeleda vähem kui 10 aastat. Ja kui Neeme Järvi, Eri Klas, tänapäeval on seda maad, seda kultuur seda muusikat maailmale saanud edasi viia siis need juured on just ka verre merepi elutööst toidetud. Sest tema koos Olav Rootsiga viis eesti professionaalse dirigeerimist kunsti uuele kõrgusele. Ta otsis tuge ja teadmisi Euroopa parimate meistrite suvekursuselt. Laulupidude puldis seistes või EMO segakoori ees või Estonia teatri dirigendipuldis olles Olivernev merep, see mees, kes igat etendust igat kontserti tahtis näha võimalikult täiuslik, kuna. Ja seetõttu ka tema külvatud seeme nii kontserdi kui teatrilaval on meile andnud tuge, julgust ja usku. Et igal ajahetkel, ükskõik kui raske see lootus, et kui sa ei ole, peab igaüks meist tegema oma parima, et paljude ühise hingamisega austada Werner Neleppi elutööde mälestust. Sest ta oleks tänavu saanud alles 95 aastaseks. Ja kui me kunagi siin tema 100. sünniaastapäeval koos oleme siis me võime, me tahame vähemalt vaata et verre Mereti. Kui vaba Eesti kunstniku elutööd kokku võtta, võime taas vaba Eesti täisõiguslike inimestena seda teha. Tänu kõikidele, kes selle hetke meile võimalikuks teinud. Ja me oleme hinges väga rõõmsad, et errenerepi tütar proua ilmaneremmossin on ka täna meie keskel palju õnne suurtena. Järgmisena esineb Enn kail vee temaga annab ette Jakob Hurda sõnadele sõnad muiste muiste mille Liisi loonud Verner Mere, palun. Isa maatilised kõned jätkusid vaheldumisi muusikaga kuid ülejäänud ajasaastest tahaksin jätav merepi tüte proua ilma merep mossini meenutustele, mõisast. Need lindistasin juba Tallinnas paar päeva hiljem. Paraku leidsime merepi muusika loomingust eespool kuuldule lisaks veel vaid ühe töö. See on rahvalauluseade kuku sa kägu lauldud ühendatud segakooride poolt pidulikul kontserdil seitsmeteistkümnendal juulil 1970 dirigent Jüri variste. Siin kas see, et teist sai muusik, on ka otseselt teie isa õhutusel tulnud nähtus? Tõmmata selleks tema mõju kaasa aidanud see tundus nii loomulikuna, et hakata klaverit mängima ja õppima ja astuda Tallinna konservatooriumi õpilaseks. Pärast seda tööd Rootsis jätkata pianistina ja muusikaõpetajana. Ma ei saa just öelda, et ta otseselt oleks öelnud või otseselt seda soovinud. Aga see, nagu ma ütlesin, see tundus niivõrd loomulikuna, et ma läheksin seda teed. Ja muidugi selle juures olid ju ja tegevus kahtlemata mulle soodsaks kujundajaks, sellepärast ma elasin kogu aeg muusika sees. Ma võisin käia paljudel ooperietendustel, mida ta juhatas ja ma võisin kuulata koorikontserte. Tihti oli niisugune asi kaad. Ooperietenduseks valmistati peaproove, peeti meil kodus isegi. Ma mäletan ühte juhust, kus idaluu ja tara, kas ja teised olid meil kodus, harjutasid nii, et selle tõttu oli nagu muusika õhkkond väga loomulik ja, ja selles mõttes suunajaks. Kas teil on olnud võimalus ka oma ei saa taktikepi all mängida? Ja, ja see võimalus oli just 44. aastal kui ta juhatas ühte sümfooniakontserti ja ma arvan, et see oli vist viimaseks sümfooniakontserdid üldse Tallinnas enne pommitamist enne põlemist. Ja tema juhatas siis Tšaikovski kuuendat sümfooniat. Avamänguruumi, oja, Juliat ja mina esinesin Beethoveni Viiendas klaverikontserdis, mille olin õppinud ära minu õpetaja, professor Theodor Lemba juhendamisel. Ise oli Artur Lemba õpilane alguses ja pärast raske siiski käevigastuse tõttu seda teed käia, nii et astus siis professor Artur Kapi kompositsiooniklassi, mille ta lõpetas oma käega. Tookord juhtus. Ma arvan, et väga banaalne juhused, ta vigastas seda lihtsalt pallimängul. Ja pärast see kuidagi enam ei hästi ei paranenud ja takistas harjutamist. Nii no ei tea nüüd, kas see oli see juhus, mida nimetatakse õnnelikuks õnnetuseks, sellepärast et heliloojana on ta suutnud samuti endale nime teha. Tol ajal, kui ta oli koori dirigent siis tundus see ju ka väga loomulikuna, et ta kooridele komponeerib ja kooritöö oli kahtlemata üheks inspireerivaks teguriks, mis ajas just komponeerima koorilaule ja ka soololaule. Kui palju heliteoseid suutis ta komponeerida oma siiski suhteliselt lühikesel elu lõpuperioodil Rootsis. Ma arvan, et see, see periood ei olnud mitteproduktiivne pumponeerimise mõttes komponeeris ta ikkagi ütleme perioodil 2920 kuni 1944, mil me elasime veel Eestis Kas see miljöövahetus mõjub kuidagi pärssivalt? Ta mõjub selliselt, et inimene on sunnitud omale teise kutsetööga võib-olla leiba teenima ja see takistab kahtlemata loomingulist tegevust. Nagu te võib-olla olete kuulnud. Ta töötas seal nii nagu Edward Tubingi alguses arhiivitööl ja oli siis sellel tööl sunnitud kirjutama palju noote. Orkestreeri maa, nii et muuks tegevuseks jätkus nagu vähe aega. Kuigi ka arhiivitöös ta muusikast ikkagi väga kaugele ei läinud Ja selle töö alusel juhatas eesti seltsi nõndanimetatud sümfooniaorkestrit. Seal oli ühes põgenemist lainega sattunud Eestisse õige palju muusikuid. Osalt olid need kutselised mõningad Estonia orkestrist. Tal oli üks metsasarvemängija ja oliga viiuldajaid, nagu tulevane viiuldaja Mairi niitov ja Alfred pisuke mängisid. Peale see oli, oli ikka veel Tööl mängijaid muidugi. Aga see käis kõik töö alla sellele orkestrile kirjutada ja sellega esineda. Samuti. Töö alla käis ka pedagoogika, näiteks Eesti koolis muusikatundide klaveritundide andmine. Ja siit alates jäävad meile saatesse muusikat mängiva Kalle Randalu ja ERSO Peeter Lilje dirigeerimisel. Kuulete katkendeid Beethoveni Viiendast vöörikontserdist, mida nagu eespool räägitud viimasel koduma aastal esitasid isa ja tütar merepid. Ma läheksin nüüd veel kord ajas natukene tagasi, ma lugesin lehest, et on avatud uus laevaliin. Stockholm, Tallinn 1944. aastal olid need liiklemisvõimalused Eesti ja Rootsi vahel hoopis teistsugused. Kas te tahaksite neid natukene meenutada? Jah, need liiklusvõimalused olid tõesti väga väiksed, õieti oli see viimane laev, mis Eestist Rootsi läks ja sõda organiseeris keegi härra pööl Tallinna rootsi koguduse kaudu ja nii et viimase momendil saadeti teated välja inimestele, keda ta soovis kaasa võtta ja nende hulgas olime ka meie, ma mäletan, laeval oli ka Olav Roots, Eduard Tubin, mitmeid kirjanikke nagu Gailit välk, nii palju näitlejaid ja ühesõnaga neid, keda tabel viimane moment tahtis kaasa viia Eestist. Kas mäletate laeva nimega? Sellel laeva nimi oli Triinu ja kui ma seda sadamas nägin, siis ja esimene moment mõtlesin selle laeva peale ma küll kunagi ei lähe, sest ta näis nii imeväikene. Pärast tuli siiski välja, et ta oleks võinud mahutada 150 inimest, aga selle asemel viis 500 inimest üle v Kassööri mootorpurjekas. See oli mootorpurjekas ja ja sellele juhtus veel tee peal äpardusi. Alguses jälitasid teda lennukid ja ka siis juhtus taga mootorihäire. Me olime sunnitud seisma ja lõpuks see lühikene maas Stockholmi ja Tallinna vahel. See võttis aega kolmapäevast laupäevani, et saada kohale. Kas meri oli vaikne või oli tormiga. Meie õnneks oli meri väga vaikne ja ta oli, võib öelda peegelsile ja inimesed seisid oma kohal ja keeksi, palju sealt liikuda ei saanud. Kui ta oma kohalt katsus ära minna, siis ta ei saanud Lähme sinna tagasi, niivõrd palju inimesi oli laeva peal. Kas suutsite oma meeleolu kuidagi üleval hoida? Ja peab ütlema, et meeleolu oli nagu eestlastel tihti rasketes olukordades väga rahulik ja kõik olid optimistlikud. Ja muidugi kui me saime Rootsi randa, siis võeti meid väga kenasti seal vastu. Niiet kohale saades oli kõigil väga optimistlik meeleolu, see oli algus muidugi. Ja siis, kui te rootsi jõudsite. Kas teil elutingimused olid alguses väga keerulised? Alguses ei saa just öelda, nad oleks keerulisem sellepärast et rootslased kogusid kõik nii-öelda muusikainimesed näitlejad ühte laagrisse Saltsubadeni Stockholmi lähedal ja sealt hakati siis nii-öelda kunstilisi trupp välja saatma teistesse laagritesse. Ja tihti oli nendega veel pastor kaasas, kes siis alguses alustas. Jumala sõna, aga, ja pärast tuli siis muusikaline ja sõnaline osa. Ja seal me saime olla umbes üks kolmveerand aastat, enne, kui siis tegelikku ellu meid paisata. Teie saite oma õpinguid jätkata, teolita tegelikult juba Tallinna konservatooriumi lõpetanud. Mul jäi küll viima lõpueksam klaveri alal tegemata kuigi muud kõik teoreetilised ained, mida Tallinna konservatooriumis oli väga palju ja need eksamid olid sooritatud, aga siiski sõja tõttu oli konservatoorium nii ühel kui teisel korral kinni. Vahest isegi poolõpe ja aastat, nii et ei saanud neid õpingut korralikult jätkata, selle tõttu jäi see pooleli. Aga Stockholmis ma sain lõpetada sealse kõrgeima või Muusikaakadeemia ja sain sellega muusikaõpetaja kutse. Kas teil tuli sageli isa aidata näiteks nootide ümberkirjutamisel või mõnes muus? Seda ei tulnud, küll aga. Ma pean ütlema, et siiski meil oli natukene koostööd kui hakati peale näiteks nende ooperite lavastamisega, mida Stockholmis ette kanti. Stockholmi oli saabunud ka õige palju soliste. Eesti Estonia teatris näiteks Els, Vaarman, Eedo karrisoo, oli pealauljatest seal ja siis hakati lavastama. Kompus oli näiteks režissöör madam pater flaid ja. Ja siis ma pean ütlema, et ma natukene nii eeltöödes ühe ja teise inimesega olin kaasas, aga muidu repeteeris nendega Stockholmis elav Harri Kiisk. Ja siis lõpuks võttis orkestri töö ja veel edasi töötamise nendega üle. Minu isa. Orkestris oli Stockholmi ooperist tehtud vähendatud orkester. Aga ma pean ütlema, see täitis oma osa väga hästi. Esimene nendest selleks olid Tosca ja see kanti ette kuninglikus muusikaakadeemias sele suures saalis ja teine kanti ette ühest teatrist, mida praegu enam ei ole. Stockholmi südalinnas ka need etendused olid kõik väga hästi külastatud. Nendesse suhtus Rootsi kriitikaga väga positiivselt. Need ei etendused ei olnud ainult eestlaste ettevõtmine eestlaste jaoks mõeldud. Ta ei olnud seda mitte, sest sinna olid palutud ka rootsi kriitikud ja muidugi vaba sisse käes oli kõikidele rootslastele, ka see on selge, enamik publiku oli ikkagi eestlased ja nii on seda ka kõikidel üritustel olnud. Läbi pagulasaegade kõike kontserdid, peab ütlema ka kõik koorid, mis praegu Eestist tulevad ja solistid, mis tulevad, nendel on ikkagi enamuses olnud suur Eesti publik. Ja ühenduses Stockholmi esimese laulupeoga 948 lavastati operett kalurineiu Aarna operett. Ja seal oli ka minu isa selleks muusikajuhiks ja see kanti ette isegi Stockholmi suures kontsertsaalis. Sinna olid tehtud vastavad dekoratsioonid ja orkester, kuigi see väga suur ei olnud, siiski täitis oma ülesande ja tolle seal olid meil kasutada kõike head jõud, kes olid Eestist ära tulnud. Milvi laid elas veel, Harri Kaasik, Riina Reinik, mari ka. Nii et väga palju operetijõudu oli näiteks jussi Roomat oli seal ka kuumu, koomikuna osales ja selle tõttu need operetilavastused olid tihti väga õnnestunud. Kuna Arne elas just Stockholmis, siis tema noodid olid käepärast, tihti võis olla palju raskusi nende lavastusega, et nooti ei olnud kohal ja siis tulid nad vastavalt Äražeerida, aga no see Aražeerimis töö väiksele orkestrile see tuli siis teha muidugi dirigendile. Aga võibki vist arvata, et paguluses olevatele inimestele on vist ka muusika üks kõige mõjuvõimsamaid tuju tõsteid. See on kahtlemata nii ja alguses olid väga palju koorilauljad tulnud siin Eesti Tallinna meeskoorist emu koorist oli palju lauljaid, igal pool tahtsid ju muidugi kohe koori luua ja meeskoor Stockholmi Eesti meeskoor on ka niimoodi juba 45 aastat vanaks saanud ja enamuses samadlauljad, kes tookord seal laulsid. Ja kuigi noori uusi koore on juurde tulnud nagu noortekoor. Ja siis meil on asutatud üks keskel ealiste segakoor. Vikerkoor. Siiski see laul on olnud seltskonnatöös üheks keskpunktis ja nagu te ütlete, tujutõstjad ja peamiselt eestluse säilitajaks seltskondlikuks läbikäimise vormiks paguluses peale muusikaliselt. Kas võite meenutada neid kahte Eesti laulupidu kus teie isa oli ka üheks üldjuhiks. Te mõtlete Eestis? Ei, ma mõtlen neid. Eesti laulupidusid, mis olid Stockholmis. Kui ma meenutaksin kõigepealt neid, mis olid Eestis, siis ma mäletan seda kõige rohkem, mis oli 1000 938. aastal. Seal juhatas minu isa emokoori juba ja, ja see neil oli kooridel oli niisugune traditsioon, et iga koor tuli oma juhile järele. Ja siis ja ees laulis ja sellega viis nagu marssis koos oma dirigendiga teiste laulupeoliste ja rongikäigust osavõtjate hulka. Ja need muljed muidugi kunagi ei lähe meelest ära, sest see oli äärmiselt pidulik. Koor tuli oma dirigendile järele. Teistest laulupidudest Stockholmis, ma pean ütlema, et ühega kaasus, kaabel kas võimlejate nagu Idla tegi seal võimlejate üritus ja need olid väga populaarsed Caroodsate seas? Peale muu lauludes, siis juhatas minu isa seal halleluuja koori ja kuidagi see oli kombineeritud nende tantsijate esinemisega sobis nendega kokku just. Ja see on mul meeles. Tallinnas on lauluväljak, kus neid laulupidusid peetakse. Aga kus need toimusid, Rootsis oli mõni staadion. Ja see, millest ma just praegu rääkisin, seoli staadion vanem spordistaadion, kus see Idla võimlejate pidu toimus ja esimene kord toimustade skaanseni laval, see on üks suur niisugune vabaõhumuuseum Stockholmis väga kaunis kohas, kus vaade on üle terve Stockholmi igast küljest näeb Stockholmi ja see on seal on kah vabas õhus on laululava. Ja teinekord on, oli ta kah ühel vabal väljakul vester pruu ääres. Aga kogemused on näidanud, et vihm võib üllatada ja sellepärast on need laulupidusid hiljem hakatud pidama suurtes, kontsertsaalides lihtsalt või erinevates linnades eri suurtes saalides. Werner nele bit on iseloomustatud kui väga energilist inimest. Aga palun looge väikene portree temast kui inimesest. Ma võiksin ainult öelda, et mul on äärmiselt hea meel, et Gustav Ernesaks on temast kirjutanud sellepärast paremini, ma ei oskaks teda iseloomustada. Seal on just öeldud, et on töö juures, oli äärmiselt energiline ja täie innuga töötas ja nagu Gustav Ernesaks ütleb, et paistis, et ta oma pea elu elas just dirigendipuldis ja seda tegi ka. Ja kui oli üks seltskond koos, mis teda üldse ei huvitanud, siis ta võis istuda õhtu läbi ilmata ühtegi sõna ütleks nii, et kaks äärmiselt kontrastsed iseloomujoont kodusest elust ma võin öelda nii palju, et ta oli väga-väga suure huumoriga, ta oli väga humoorikas, aga muidugi kate temperamentne. Nii et nagu Gustav Ernesaksa ütleb, et võis kergesti sädet tekkida, aga siis varsti see möödus ja oli kõikjale päikesepaisteline ja korras, samuti teatriinimestega, kui ta sattus kokku. Ja muuseas, meie lähedal Stockholmis elas ka väga palju teatriinimese, näiteks meie vastas elasid juste Riina Reinik ja Rudolf flip ja seal oligi teisi Estonia teatris ja nendega läbikäimisel, siis ta võis olla äärmiselt jutukas ja läks väga elavaks ja niipea, kui ta sai rääkida teatrist ja teatritööst On olemas põhiliselt kahte tüüpi inimesi, muist on nii-öelda öise eluviisiga, teised on hommikul vara hakkamas. Kumba tüüpi inimtüüpide je isa kuulus? Minu isa kuulus paratamatult nende õhtuste hulka. Sellepärast et kui etendused ja kooriproovid algasid õhtul hilja ja ooper lõppes võibolla üks pool 11, kuidas siis tuli koju, siis oli selleks, et rahuneda ja magama minna, selleks läks ikka üks paar tundi aega ja ma kuulsin siis kumaga, magasin teises toas ikka käis, ta oli väga suur suitsumees siis tol ajal hiljem talle arst keelas selle tervise tõttu ära. Aga siis ta suitsetas väga palju. Käis siis edasi-tagasi kogu aeg, et nii läbi mõelda, õhtused etendused, kooriproovid ja siis võttis kahtlemata paar tundi, enne kui ta sai magama minna. Selle tõttu oli siis hommikune tööaeg, tal ei olnud küll raskusi ülestõusmisega, aga muidugi ei saa öelda, et varajane oleks olnud, sest proovid algasid Estonias ikka umbes kella 10 paiku. Ja ka, millal ta oma heliloomingu paberile pani? Ja seda võib öelda, et helilooming oli enamuses puhkeperioodidel, kas see oli siis suvel või siis olid mingisugused pikemad pühad ja muidugi seda võid ka tulla, ükskõik mis pühapäeval ette, järsku tuli inspiratsioon, ta leidis mingisuguse laulu. Tean, et ta ta oli noorest pärast väga inspireeritud Gustav Suitsu luulest. Ja kui talle siis järsku inspiratsioon tuli, siis ta läks klaveri juurde, võttis selle teksti ja proovis muidugi klaveri peal kohe, kuidas see kõlas. Nii et see, ma ei saa öelda, et see oleks mingisugune korrapärane olnud komponeerimine teatud kellaajal sellestki seda kunagi ei olnud. Nii et põhiline oli ikkagi dirigenditöö ja see komponeerimine oli nagu harrastusena rohkem. Küll ta nii oli, sellepärast ma lugesin, Ivalo Randalu kirjutas ja tema ütleb ka, et Värne reb, õppis kompositsiooni, aga õiged komponendid temast kunagi saanud selles mõttes, et see tööde arv on väikene ja ta tõesti läks selle praktilise muusiku tõlgendava muusiku tööle. Aga kas tal oli mingeid muid kõrval halastuse peale muusik? Võiks öelda küll, et ta armastas lugeda ja see tuli eriti viimastel haigus aastatel esile kui me Rootsis olime ja teda ta luges väga-väga pidevalt ja käis raamatukogus raamatuid laenamas, eriti huvitasid teda ajaloolised teosed. Teie olete selle perekonna ainus laps. Ei, mina oleme ainus praegu ja sellepärast, et minul oli küll vend, aga tema suri juba varakult, kahe aastasena Eestis, nii et mina olen jah, ainukene järeltulija. Aga Werneri merep oli oma tütre vastu karm või, või silitas sageli? Tema oli oma tütre vastu väga hea, äärmiselt ja nii et meil oli suurepärane vahekord ja ma pean ütlema, et mina alati vaatasin suure uhkusega, et minu isa võis olla teatris väga kuri ja vahest tuli peaproovid, kus minu emaga istuseda läks natuke närviliseks. Et nüüd hakkab juba isa häält tõstma ja, ja on on ärritunud nagu tavaliselt enne esietendust. Ja mina siis mõtlesin uhkusega, aga minuga ta on alati hea. Et me peame ütlema, meie vahekord oli suurepärane. Ja muidugi selle tõttu veel, et meid, muusika ühendas me väga palju näiteks Eesti suvituskohtades, jalutasime õhtuti koos ja arutasime ja rääkisime nii et see oli meile suureks ühendajaks. Muusika. Teie olete praegu esimest korda taas Eestis. Ja ma tulin just sel puhul, et minu isale avati või pandi üles mälestuskivi. Sünnikohta Järvamaa Sargvere mõisa väga kaunisse parki ja kus teie sünnikodu asub? Minu sünnikodu on Tallinnas. Mina olen tallinlane. Aga nüüd, võrreldes nende pikkade aastatega, mis ma Rootsis olen olnud, siis ma võin muidugi öelda. Nii aga teie sünnikodu jäi 44. aasta pommitamisest terveks. Ta jäi terveks ja ta jäi pommitamata, aga olukord oli siiski, nagu me juba teadsime, esimesest Vene okupatsioonist olukord oli siiski niivõrd pingeline. Selle esimese okupatsiooni ajal, et me ei julgenud enam siia jääda, tal oli ka isal, oli ka teatrist tekkinud mingisuguseid vastuolusid, ma mäletan, et ta rääkis. Tal oli seal nagu tahvlile avalikult tehtud mingisugune märkus ja juba see töökohale hakkasid teatud raskused. Ja viimastel kuudel selle esimese okupatsiooni ajal Et siin olid siiski mitmed muusikamehed, nende seas ka Tuudur Vettik olid oma kannatuse ära Siberis, nii et sellega me mõtleme siiski, et me tegime õigena samu, kuigi tema elutöö muidugi oli siin ja, ja kahtlemata ta tundis selles suhtes puudust, et ta ei saanud siin edasi tegutseda. Ja vahest oleks ta olnud veelgi viljakam. See on võimalik, see on väga võimalik, sellepärast nagu öeldud, nüüd oli see igapäevane töö, mida sa pidid oma oma palga saamise alusel tegema, see oli siiski ka küllalt aega võttev. Peale selle ma teile vist on teada, aga ta seal juhatas kuuri. Seal loodib segakoor professor Juhan Aaviku nimeline segakoor ja teatud aastatel ja üks kuue-seitsme aasta jooksul ta juhatas seda kooriga. Ja siis kõige ennem just oma lõppu. Ta juhatas ka ühte Rootsi orkestrit, nimelt üks konson, Forbondati orkester oli see. Aga see oli muidugi paratamatult nii, ma kuulsin hiljuti. Või ütleme eile ja kuulsin ühte saadet mälestusi Eduard Tubina ja seal Harri olnud ütleb ka, et ta pidi noote kirjutama ja see oli paratamatult, seda tegigi, professor Juhan Aavik, nad tegid ka muud tööd, seal kõrval, aga ikka sele arhiiv, do alla käis ka noodikirjutamine ja orkestreeri, minu orkestritele pidasis Rootsi trid ja näiteks tublina tööd sai Truttinghommi teater ära kasutada nende keskaegsete või ütleme, varemate ooperite esitamisel. Ja, aga ma ütlen, kahjuks see olukord oli niimoodi, et valida, kas jääda ja, või mitte ja me siiski seda ei julgenud. Ja me meie isiklikult mina. Me ei ole võib-olla seda kahetsenud, kuigi me oleme alati alati lootnud, et me kunagi saame siia tagasi, aga muidugi ei ole osanud mõelda, et see aeg nii pikaks on veninud ja need, kes seda aega võib-olla kõige rohkem poleks oodanud et neid heliloojad ja neid muusikamehi ei ole praegu enam. Nii millised tunded valdavad Kodumaal, olla? Tunded on õige mitmesugused. Meil on ju väga hea informatsioon, esiteks poliitilistest sündmustest, mis siin kogu aeg juhtub. Ja viimane aeg on ka Rootsi televisioon väga palju andnud oma saadetes edasi Eestit puudutavaid küsimusi. Aga sellele vaatamata ikka tegelikkus on midagi muud, kui seda näha. Ja võib-olla, et paljudes kohtades on nii äärmiselt soe äratundmise tunne, et siin ma olen olnud ja siin ma olen oma lapsepõlves käinud ja mida ma siis tundsin ja mõtlesin. Aga on ka neid kohti, mis, mida üldse ära ei tunne, ütleb seda tänavat siis ei olnud veel. Või, või selle koha peal oli hoopis midagi muud, nii et osalt on ka osalt on ka mitte äratundmise tunneb, et palju on muutunud. Ja, ja loomulikult seda tuleb aktsepteerida, et et see enam kunagi ei saa tagasi selleks, mis ta oli nendel aastatel, aga et edasi on läinud muusikaelu, selles ei ole mingisugust kahtlust. Me oleme näinud Stockholmis Estonia ooperisuurepäraseid külastanud käike, kuulanud haruldasi kuure, neid on nii palju käinud Stockholmis ja näiteks orkestrid, missiooni orkester tuleb, sümfooniaorkester Stockholmi, need on kõik väga kõrge tasemega. Nii et muusikaelu, nii palju, nüüd kui me oleme kuulnud, on suurepäraselt edasi läinud. Ja te ütlesite, et paljusid kohti ei tunne ära, võtame sedasama. Me praegu oleme ühes majas, mis asub praegu veel nimetatakse Lomonossovi tänavaks. Nähtavasti ootab ka seda varsti ümbernimetamine. See kant on ju ka päris kõvasti muutunud, eriti oma Viru väljaku poolsest küljest. Kahtlemata on ta muutunud, aga mis on üks väga positiivne asi on, on need mitmed pargid, mis on tekkinud, see on võib-olla pommitamise tagajärjel, et sinna ei ole midagi enam asemele panna, majad olid ära lõhutud, siit juhtidena pargid. Aga siis näiteks Estonia ees on väga ilus park. Väga kaunis samuti, kus mina elasin, jaan selle tänaval praegu piiraldi tänav, sinna ette on tekkinud väga ilus park, nii et mitmed asjad on ka väga üllatuslikult positiivsed. Kas on väga kahju ära minna? Ma pean ütlema, et iga päevaga tuleb ikka suurima suurim kahjutunne, nii et see võib olla teatud võõrastus, mis algus oli, see kaob ikkagi ära ja eesti keel on ümberringi ja Eesti inimesed, nii et paratamatult tuleb mõte, et kui nüüd ometi saaks siia veel kord elama tulla. Laulupeo, näete ära ja ma seda tahaks küll ära näha, sest ma jään siia kolmanda juulini ja ma olen kuulnud, et see on senisest suurem kooride osavõtupoolest ja loodetavasti ka kuulajate poolest. Soovin teile kõike head ja head eesti asja edendamist Rootsimaal sellepärast et teie olete ju kõik siiski seda kultuuri seal niimoodi teise haruna edasi kandnud. Kõike head teile. Tänan väga.