Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad. Eile valiti valimiskogus meie riigile uut presidenti ja valimine. Õnnestus, kellele meist õnneliku lõpuga, kellele õnnetuma lõpuga. Kuid paljudele oli see ootamatult kiire lahendus ja paljudele ootamatu tulemusega. Igatahes on oktoobrikuust alates üheksandast kuupäevast alates Eestil uus president Toomas Hendrik Ilves. Ja täna lähen juttudega eilsesse valimispäeva ja meenutaks ka neid päevi selle ees, kui kampaania oli alles hoos, kui sõnu valiti hoolega või hooletult, kui toetusmeeskonna turgitsesid vastaskandidaadist välja ennekuulmatut lugusid või lasid hoopis fantaasial vabalt lennata. Kui vastanduma suruti vana ja uus ida ja lääs, Eesti ja väliseesti, punane ja sinimustvalge või sinimustvalge ja tähelipp. Nüüd on see kõik õnneks ühe lahenduse saanud ja täna on selline jutusaade, kui olen ise helistanud kuulajatele või tegelikult oma külalistele, kes sedapuhku siis telefoni teises otsas. Tere hommikust, Evelin Ilves. Tere hommikust. Kas päike paistab täna veel eredamalt kui eile hommikul? Täiesti hämmastav, et päike paistab tõesti suviselt. Käisin just pool tundi tagasi õues ja täitsa soe on, ma arvan, et üle 20 kraadi 24. septembri kohta küll hämmastavalt soe. No kui pikalt eile pidutsesite Ei, me nii pikalt pidutsenudki, et Toomase vanem poeg läks hommikul kella kuuese lennuki peale, nii et me ikka kesköö paiku jõudsime koju. Toomase vanem poeg läks kooli ära õppima. Jah, ta oli kuu aega Peterburis tutvumas sealse kultuuriga ja ja oli selline õnnelik juhus, et et just just nüüd sellel nädalal lõppes Toolse kursus seal Peterburis ja ja ta pidi küll lendama otse tagasi Ameerikasse, aga siis sai niimoodi korraldada, et said tulla siia isale toeks olla. No kui oodatud oli abikaasa võit presidendivalimistel, kas ise uskusite võitu? Ausalt öeldes ma ei mõelnud selle peale eriti kuna esiteks selle ümber käis nii suur möll. Ja ma saan väga selgesti aru, et kui suur emotsionaalne psüühiline pinge võib olla inimesel keda toetavad sajad tuhanded või üle 60 protsendi Eesti rahvast, et. No ma vaatasin teid ja ma vaatasin teid ise ka Estonia rõdul istumas, ausalt öeldes viimaste numbrite loendamise ajal tundus, et hing jääb teil kohe kinni. Emotsioonid on nii pingul. Ma ei, ma ei tea, seda, ma jälle ei usu, nii et, et ma arvan, et seal Estonias oli tunduvalt rahulikum olla kui inimestel, kes televiisorist vaatasid et seal, seal oli kogu aeg see pinge õhus ja ja meie leppisime omavahel enne kokku, et meie pere, kes seal istus, neli, neli tere esindajat, reaalset, et me ei reageeri kuidagi ei, ei, ei selle peale, kui tuleb 173 täis, kui ka selle peale, kui ei tule. Et see lihtsalt on tulemus, nii nagu hääl oletatakse ja ja seda tuleb aktsepteerida. Et. Nutukohta ei olnud, igatahes planeeritud? Ei olnud, ei olnud. Palju. Sonaalsem oli see kontsert seal väljas. Et see oli küll täiesti uskumatu, ka muusikud ütlesid, et niisugust publikut ei ole ammu näinud, et inimesed olid täiesti nagu lahtiavale ja ja, ja nutsid seal. Evelyn öelge, missuguseid ümberkorraldusi teil nüüd isiklikus elus teha tuleb? No vot, ma täpselt ei tea, ausalt öeldes ma ei tea, kui palju Toomase uus amet minult nõuab. Eriti füüsilist kohalolek kohalolekut Tallinnas, et oma elu ikkagi Mulgimaale sättinud. Meil on kolme pooleaastane tütar, kes käib Mulgimaal lasteaias ja, ja oma oma tegevuse nagu sinna üles ehitanud. Kohe-kohe oleme avamas külalistemaja, mille perenaine mina olen edasi, nii et ma pean enne kõigepealt selgeks saama, et mida, mida minult oodatakse ja ja kuidas need asjad üldse käivad, et siis saab täpsemalt mõelda ümberkorralduste peale. No ajalehest oleme lugeda saanud, et te ise tegelete seal Ärma talu nii-öelda majandusasjadega või ehitusjuhtimisega, et mida see endast kujutab, see ei ole siis kartuli ja loomakasvatuse talu või pigem turismitaluga. Ei ole kartuli ja loomakasvatuse talu, jah, ja, ja ma ei tea, kas turismitalu on ka turismist väga spetsiifiliselt määratletud asi, nii et turismitalu me ka ei ole? Külalistemaja on, on, on teine asi kui turismitalu, et meil on külalistemaja. Aga oleme meiegi aastaid ja aastaid mõelnud, et mida siin talus toota, et millega me hakkama saaksime, kuna talu on siiski tootmisüksus, mitte ju iluasi. Ja nüüd oleme siis oma liistude juurde jäänud, ehk kui enam ei ole põllumehed ja, ja seega ei saa endale võtta riski, et me saaksime väga hästi päris põllumajanduskultuuride kasvatamisega hakkama, siis me otsustasime, et meil on siin palju ruumi, palju lilli, palju ilu, rahu, vaikust ja raamatuid, ehk et me võime siin toota häid mõtteid. Ja kutsuda teisi neid kaasama. Ma just nimed. Anda võimalus teistele ka sealsamas neid häid mõtteid toota. No Ärma talu see nimetas, tuleb nüüd ära õppida ja meelde jätta, et see on uus uus asukoht Eesti kaardil. Ja seda ja seda küll, aga. 150 aasta muuseas järjest ühe ja sama perekonna käes need veerand tuhandet aastat, seda palju. Kas see on kogu aeg teie pere käes olnud või te olete ostnud selle või mismoodi see? Olnud, et nüüd see okupatsiooniperiood jäi vahele, kui, kui Toomase vanemad põgenesid oma talust. Ja, ja siis kui, kui Eesti sai vabaks, siis nad said tagasi selle, et seal vahepeal elasid ma, ma isegi ei ole nii väga hästi kursis, mitu perekonda on seal elanud, siis nad põletasid maha selle ja siis talu seisis lihtsalt tühjana, seetõttu on oli ka kõik seal ära lagunenud, et 15-st hoonest oli järgi neli maagivi niukseid seinu ja vundamente. No teil on õige pea ees, mitte ainult viisakusest. Tiitel. Proua Evelin Ilves, see proua presidendi abikaasana tähendab ka sellist tiitlit. Kas te oskate öelda, missugust rollide ise hakkate presidendi abikaasana mängima, kui väljapaistvaks ja sõnakaks saab üks sotsiaaldemokraadist presidendi abikaasa tegevus? No ma ei usu, et Eesti presidendi abikaasa roll on olla kuidagi väga silmapaistev, sõnakas et pigem on, see on on ikkagi president, peab olema väljapaistev sõnakas ja, ja, ja tema abikaasa on, on, on rohkem taustal, aga ma arvan, et tal on ka võimalust päris palju päris palju ära teha, et no tüüpiline tüüpiline presidendi abikaasade valdkond on, on heategevus, aga et Eestis on on neid sotsiaalseid probleeme nii palju ja ka lihtsalt moraalset tuge vajavaid inimesi ja valdkondi. Nii palju, et ma usun, et et presidendi abikaasal küll ei tule tegevusetuse üle kurta. Mis te sellest arvate, et paljud noh, olgugi et võib-olla tõesti kolmandik, kuid siiski nii-öelda sajad tuhandeid on teie abikaasa valimisele vastu olnud? No ma ei usu, et nad kõik on minu abikaasa valima selle vastu olnud, pigem ma arvan, hästi paljud nendest olid Arnold Rüütli poolt. Et minu meelest on see üldse suhteliselt selline minevikust, Salovjeedi aasta rent vastandumine, et kui sa ei ole minu poolt, siis sa oled minu vastu. Et siis toimis kõik täpselt sellistel alustel ja täpselt seda mõtteviisi kultiveerisid siin ka Rahvaliit ja Keskerakond, nii et minu arvates see ei pruugi sugugi nii olla, et ma arvan, et ka ka kõik, kes hääletasid Toomase poolt, ei olnud, ei hääletanud tema poolt, sellepärast et olla Rüütli vastu, kuigi ma arvan, et mõlemal pool oli nii seda kui teist mõtlemist ja, ja see on täiesti normaalne, ei saa ju. Kui oleksid kõik viiaksid halleluuja 100 protsenti kandidaadi poolt, siis siis me mäletame, missuguse riigikorraga sellisel puhul tegemist võiks olla. Kas te olete mingit salaplaani pidanud Toomas Hendrik Ilvesega, et, et kuidas saada kogu rahva presidendiks? Aga ma arvan, et et see, kui president töötab oma rahva heaks ja Toomas on mitmel puhul välja öelnud, et tema tegevuse moto on, et anname riigi kodanikele tagasi, et riik ei kuulu väikesele grupile nomenklatuuri-le kes ostab raha eest võimu ja vahetab seda seda raha eest, et see kuulub kodanikele ja kui ta sellest lähtub, siis ta ongi kogu rahva president ja, ja loomuldasa saab selleks, et ma arvan, et see võtab aega, et tal on pandud ju väga suur vastutus ja ta peab ennast tõestama hakkama, et et ta suudab seda vastutust kanda. No eile te saite Estonias kohe nii-öelda turvamehe sapaks, saate aru, et nii hakkabki olema kõik need järgmised viis aastat. Jah, see oli kõige kummalisem moment, et paar päeva tagasi oli juba juba julgestuspolitsei võtnud Toomasega ühendust ja rääkinud v nii-öelda informeerinud teda, et juhul kui peaks minema nii, et siis hakkab olema nii kodus, rääkis seda ja ma ei mõelnud eriti selle peale, et see tundus küll kummaline, sest ta läheb joostrast uurinud esmaspäeva hommikul sõidab, et siis see peab olema teistmoodi, et siis ta turvama. Tähendab ei sobi minna enam sellisesse odavasse hotelli, kus, kus ta ööbis, et kui sa oled valitud president, ta peab ruttu-ruttu otsima endale viisakam hotelli, kuhu kõlbaks minna. Et ja kui see tõesti need hääled olid loetud ja, ja hetke pärast need kaks turvameest selja taha istusid, siis oli tõesti väga imelik tunne. No tegelikult ei jälgitada elu ujuvaid turvameeste poolt, vaid ka nii-öelda kogu avalikkus, rääkimata poliitilistest vastastest, eks ju, et kui kui tagasi vaadata nüüd valimistele kas Toomas Hendrik Ilvese või, või ka kasvõi Ergma ja Arnold Rüütli iseloomuomadustest ja minevikust või lähedastest toodi välja mingeid selliseid asjaolusid, mis teie arvates hea tava juurde ei peaks käima, mis on alatu ja ebaõiglane. Jah noh, ma, meil on nagu enda perekonnaseisukohalt muidugi ju kõige kõige lihtsam neid neid väljad tuua, et ma arvan, et et tõepoolest ema ja vend ja selline noh niisuguse perekonna ümber ažiotaaži tekitamine on sügavalt ebaeetiline, eriti kui näiteks asi puudutab adopteerimis, et seda, seda kaitseb isegi seadus, neid inimesi, et aga, aga, aga need vastas, et põhimõtteliselt ei hooli mingitest seadustest, et kodanik on kodanikuõigused on nende jaoks olematud, et nagu me nägime sellesama valija mehegi puhul, kui minister lihtsalt võtab välja tema tuludega operatsioonis, on täiesti uskumatu lihtsalt et mida, mida inimesed endast mõtlevad, aga teisalt jälle kui, kui, kui Arnold Rüütli toetajaskond või õieti need parteid rääkisid pidevalt, et et kuidas Ilvese meeskond mustab, ütled, siis see on täiesti uskumatu. Et kas keegi oskab välja tuua ühe mingi artikli või ta on ilvese meeskond või kas või Toomas ise öelnud halvasti ja Arnold Rüütli kohta on olemas. Et kui, kui, kui avalikkus kirjutab Toomase toetuseks kirju ja teeb aktsioone siis naiivne seda kõiki kõike sotside arvele kirjutada, et kui sotsid oleksid kõik selle organiseerinud, oleksid organiseerimisgeeniused jamada, võidaksid järgmised valimised, ilma igasuguse kahtluseta paraku ei olenud, organiseerisid geeniused ja nad on organiseerimises midagi minu meelest suhteliselt tagasihoidlike võimetega. Ja kui, kui Arnold rüütlist kirjutati tema minevikust, sellest, mida ta on teinud ja konkreetselt öelnud, et seda nimetada psühhoderroriks kah ei ole minu meelest korrektne, et. No ütleme ja ütleme ka seda, et ega Arnold Rüütel ei ole ise otsega öelnud midagi Toomas Hendrik Ilvesega. Ei ole jah ja, ja minu meelest ta ei olegi selline selline inimene nagu need, kelle garandiks ta oli, et ta on alati käitunud soliidselt ja väljapeetud ja vaadake kuidas eile oskus Arnold Rüütel kaotada äärmiselt soliidselt ja meeldivalt erinevalt tema toetajate toetatud parteide juhtidest, kes lihtsalt jalga Kas teie abikaasal Toomas Hendrik Ilvesel on ka puudusi? Puudused on ka sellised, mis võivad teatud situatsioonides olla eelised, näiteks näiteks ma ise arvan, et on tipp-poliitiku jaoks liiga tundlik. Teisalt, kui ta ei oleks nii tundlik, siis ta ei kirjutaks kunagi selliseid artikleid, tal ei tekiks selliseid visioone ja, ja mõtteid Eestis, mida ta on teinud ja mõelnud ja kirjutanud. Et alati igal asjal on kaks poolt, et kui sa oled paksu nahaga tankerist siis see siis sealt midagi mingit peent loomingut või visiooni välja välja imeda on ka teistpidi jälle võimatu. Nädal on ikka neid puudusi ja voorusi, nii nagu kõigil meil. Ja, ja on ka nõrkusi, ma ei tea, kas oli see vahemereköök või oli see see närimiskummilembus, mis rahvast. Seal pole närimiskummi Rembus ta lihtsalt jäätis. Juba neli aastat tagasi suitsetamise maha ja närib Nicoreti netu. Vaat siis, see on hoopis eeskujuks. Just et, et ta isegi ütleb aeg-ajalt, et lohed, kas, kas parem on siis suitsetav ilves, kui, kui nätsu näriv ilves. Et ta oli hästi pikka aega suitsetanud ja kui meil sündis laps, siis ta jättis päevapealt maha. Vaat siis Noh, eks näis, mis siis teie talumajapidamisest nüüd siis kõik saab, eks ju, ja kas presidendi residentsist osa siis kolib sinna Ärma tallu? Igatahes läheb ju elu veidi keerulisemaks, samas ka turvalisemaks, eks. Ma arvan, et maal on üldse palju turvalisem elada kui linnas. Et ja, ja seda eks ole tõepoolest näha, et mis sellest talumajapidamisest saab. Samas ma arvan, et et Lõuna-Eestile on ehk eriti mulgi ole sellest palju kasu, kui kui üks fookus kandub nüüd sinna, et inimesed leiavad võib-olla rohkem aega ja põhjust Mulgimaale ja, ja Lõuna-Eestisse minna, vaatama ja külastama ja aega veetma. Nii et ja rääkimata, rääkimata taludest, et nii palju kui meil on käinud külalisi üle maailma on on kõik olnud täiesti vapustatud Eesti looduse ilust ja võimalusest. Metsametsade keskel või merede ääres looduses elab, et see on unikaalne kogu maailmas ja, ja meil on nii paljudel inimestel see võimalus, et ma arvan, et et kui presidendil on selline kodu niisugune keset metsi, et siis siis külalistele kindlasti avaldab muljet ja, ja mõjub hästi ja näitab, tutvustab Eestit ka sellisena. Mis on Eesti põhiväärtused, et me räägime. Me oleme looduslähedane rahvas, teeme kõik oma käega, võtame kõike oma mullast, kallistame puid. Ja, ja nii see ongi. Kuidas siis tänane pühapäev veel edasi läheb, kui homme hommikul on vaja sõita Strasbury enne veel võiks ju veidi pidutseda vä? Ei pidutse, nüüd sõidame, sõidame kohe härmale ja ootame pikisilmi oma laupäeval ära jäänud Hauna vanema kohe saunale sauna kütta ja siis meile tuleb Soome televisioon sinna Toomases portreesaadet tegema. Ja siis on veel üks intervjuu ja siis. Ja siis siis on meil meie eilne laupäeva õhtul. Omaette Evelin Ilves ja palju õnne siis veel kord ja, ja palju edu abikaasale seal. Suur aitäh teile ja ilusat pühapäeva. Ilusat päeva. Mees. Ela ela. Sa a la täis. Kelly. Seegi. Ja. Kui ka Venemaalt kätte saadud keelend la veto On. Ta sulle varjuhoone. Maha jäänud ja ta see. Vaata frees v. Keel. LED-aasta ja. Kätte ka keetile pelu korraga. Tere hommikust, Tartu ülikooli eetikakeskuse juht, professor Margit Sutrop. Tere hommikust. Margit Sutrop, kuidas teile tundub, kas Eesti neljanda presidendi valimise periood edendas Eesti poliitilist kultuuri ja moraali? Ja tegelikult On küll, et see presidendi valimisvõitlus oli päris oluline etapp eesti rahva moraalsel küpsemisel. No kõigepealt on muidugi rõõm selle üle, et valgus võitis pimeduse üle ja väga paljud sellised ebay tüüpilised võtted tegelikult, mida valimiskampaanias kasutati, ei kandnud vilja. Kõigepealt, sellepärast on, on hea meel, aga hea meel on ka selle üle tegelikult, et presidendikandidaate kaaludes said inimesed võimaluse mõelda järele väga paljude eetiliste valikute üle. Mida, mille ees on seisnud need presidendikandidaadid, keda me kaalusime võib-olla tegelikult oma sellise lähi ajaloo jooksul kogu eesti rahvas. Rõõm on ka selle üle, et inimesed said võimaluse mõelda järele selliste väärtuste üle nagu koostöö, ausus, julgus, lojaalsus, leplikkus, kollaboratsionis, põgenemine, Ouija enim väärikus. Ma arvan, et see debatt selles mõttes pani inimesi väga paljude asjade üle järele mõtlema. Kui palju üldse arutleti Ilvese ja Rüütli nii-öelda isikuomaduste vahel ja, või ma ei tea mingi maailma tarkuse vahel või, või olid need valikud nii-öelda punase ja valge, nagu te ütlesite, pimeduse ja valguse või, või, või nii-öelda trikoloor orjatähelipunõukoguliku ja Ameerika ja stabiilsuse või muutuste ja ja kassegise, korporatiivse ühiskonna liidri ja puhta lehega mehe vahel. Ma arvan, et tegelikult see küsimuse esimene pool oli, oli täitsa asjakohane, et võib olla ja üks asi, mis toimus presidendi valimiskampaania ajal, oli kindlasti see, mida kaks suurt parteid Keskpartei ja rahvaliit tegid rahva kallal. Seda ma peaksin palju ebaeetilisemaks kui seda, mida ajakirjandus tegi presidendikandidaatide kaalumisel. Et mulle tundub, et neid Rüütlit ja Ilvest kõrvutades tegelikult tõepoolest tõusis küsimus mitte ainult nii-öelda isikuomaduste kaalumisena, vaid erinevate nii-öelda iseloomuomaduste või vooruste, nagu ütlevad moraalifilosoofid selle kohta erinevate vooruste kaalumise vahel. Ja just siin pean ma kõige huvitavamaks tegelikult seda, et üheks selliseks valimisvõitluse keskseks vooruseks, mida kaaluti, oli tegelikult leplikkuse ja au rikkuse küsimus. Samuti aususe küsimus. Ma arvan, et see võib olla eristaski meie presidendivalimisi tegelikult sellest, mis arenenud lääne demokraatlikes maades tegelikult toimub. Näiteks kui me võrdleme meie valimisi viimaste Soome presidendivalimistega, siis seal üsna palju, kuna rahvas sai valida, käis tegelikult küsimus selle ümber, mida presidendikandidaadid rahvale lubavad. Ja kuna presidendi võim tegelikult on suhteliselt piiratud, siis oli päris naljakas vaadata, et lubati asju, mida tegelikult president mitte kunagi teostada ei saa, räägibki sellest, kuidas järjest paremat tulevikku lubada. Aga meil esmakordselt võib-olla viimase sellise pika vabanemisperioodi jooksul hakati arutlema selle üle, kas leplikkus võib tegelikult tähendada ka selja pööramist aule ja väärikusele. Seekordse valimiskampaania ajal tsiteeris rüütel õige mitmel korral oma isa, kes olevat talle poisikesena südamele pannud, et ära kunagi võta kaklusest osa. Ja seda juhtmõtet olevat enda sõnul alati järginud. Aga seekordsete valimiste ajal nägime tõepoolest, kuidas Rüütel vastas kõigile ründajatele rahulikult ja vihataja. See iseloomuomadus on toonutele poolehoidjaid, aga seekord saime aru, et see on võib-olla saanud ka talle saatuslikuks. Kes nii nagu. On tal olnud raske? Ta vastu isegi siis tõenäoliselt, kui tema au või süda seda nõuaks. Ja nii nagu dokumentaalfilm lõpetamata lause ilmekalt näitas võib niimoodi lepp tegelikult olles samasuguse stoilise rahuga käituda kommunistliku parteifunktsionäärid nagu iga iseseisva riigi presidendina. Ja seekord hakati küsima tegelikult seda, kas leplikkus on õigustatud ka siis, kui tegelikult näiteks sind, sinu lähedasi või sinu rahvast rünnatakse, nende au ja väärikus jalge alla tallatakse, kas siis ei oleks üks teine voorus, vastuhakk? Võib-olla isegi teinekord selline julgus ja, ja, ja viha rohkem õigustatud lihtsalt selleks, et oma väärikust kaitsta, sest muidu sa paned oma rahva väga imelikku olukorda. Ta laseb neil alandlikult ja leplikult kummardada ja lakkuda nende taldu, kes tegelikult sind on hävitanud. Professor Margit Sutrop, mis on need kõige võtakse, sellised nii-öelda silmad, paistvamad märgid või momendid selle poliitilise kultuuri seisukohalt, et kas, kas need särgid, solist niimoodi umbes, et ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes valiks Arnold Rüütlit või või oli see Reiljani soovitus jääda kultuuriinimestel oma liistude juurde või, või siis ilvest hirmsasti pahandanud see Savisaar informeerid ürituse ühe valijamehe maksudeklaratsioonist, et mis olid need kõige-kõige märkimisväärsemad poliitilise kultuurituse märgid Sis. No kõigepealt võib-olla esimeseks, kas peaksin ma muidugi väga oluliseks seda kuidasmoodi ebaõnnestus selline püüd teha koostööd riigikogus, ma arvan, et see võib-olla pani kõiki äärmiselt nördima ja poliitilise kultuurituse selliseks musternäidiseks pean ma tegelikult seda, kuidas kogu rahva president kuulutati kahe erakonnaga randiks ja ma arvan, et see saidki tegelikult Rüütlile saatuslikuks, et ta ennast sellest Rahvaliidu ja Keskerakonna koostöölepingust ei taandanud, et ta ei eitanud seda, et ta et talle see on meelepärane, ei öelnud selgelt oma seisukohta välja. Ja sellega tegelikult noh, nii-öelda kadusse, niisugune presidendi kogu rahvaks olemise niisugune usk inimestel ja muidugi kindlasti poliitilise kultuurituse ja, aga ma ütleksin jällegi vooruste vooruste sõnavarast tegelikult julgusetust näitasid üles Need, kahe partei kahe partei saadikud, kes allusid siis niisugusele partei diktaadile ega täitnud oma põhiseaduslikku kohust ega hääletanud riigikogus. Neid ma pean siiski poliitilise kultuuri seisukohalt kõige olulisemateks märkideks, mis panid inimesi väga paljusid inimesi tõusma, tagajalgadele ja ütlema. Me elame demokraatlikus riigis, kus tuleb austada poisi põhiseadust ja täita oma täita oma kodanikukohust ka. Ja muidugi loomulikult oma poliitilist kohust ja mis võiks olla üks huvitavamaid märke, mida te võib-olla ei maininud, mis mulle eetikuna tekitas päris suurt huvi, kuidas neid konflikte lahendatakse, oli see, et valimiskampaania ajal tõstatati korduvalt ka professionaalse eetika kohta käivaid küsimusi, alati kritiseeritakse meediate, ta käitub ebaeetiliselt, aga seekord tõusetusid ka valimiskampaania käigus sellised küsimused. Kas näiteks arstina on inimesel õigust täita oma kodanikukohust ja avaldada arvamust presidendi tervise kohta, niinimetatud kodanik Nurme juhtum? Samasugune analoogiline juhtum oli tegelikult, kui Euroopa inimõiguste kohtunik Rait Maruste avaldas oma arvamust ja pani presidendi süümevande kahtluse alla. Samamoodi küsiti, kas kohtunik võib niisugust asja teha ja ma arvan, et mõlemal juhtumil tegelikult võib-olla tegi karuteene ajakirjandus, kes kirjutas nende mõtteavalduste juurde, mida kodanikud tegid ja milleks neil oli täielik õigus kirjutas juurde nende ametikoha pani juurde Marustele, näiteks tema pildi talaris kirjutas juurde, et täna Euroopa inimõiguste kohtunik laskmata tegelikult seda vahet välja paista, et inimesel kodanikuna on õigus oma arvamust avaldada, et see nii-öelda ma arvan, tekitas ka sellist. Kui seda analüüsida, siis võib-olla saavad inimesed rohkem aru. See on seesama asi, miks öeldi muusikuteleti, jäägu oma liistude juurde ja ärge tulge siin laulma. Just nimelt, et tegelikult on muusikutel ka samasugune teistsugune, teistsugune identiteet, see on kodanikuidentiteet ja nad võivad kodanikuna seda seda teha, mida võib-olla muusikuna nad nad teha ei saaks. Nii et ma arvan, et see tegelikult näitas ka kodanikuühiskonna kasvamist ja seda tuleb tõepoolest läbi arutada, selleks, et inimesed saaksid aru, et me ei saagi ehitada üles oma riiki kui kodanikud ei löö selg sirgu ja ei tee seda, mida tegelikult neilt kodanikena oodatakse, nimelt rääkida kaasa riigiasjades. Aga kas ei teesemite ju rõõmugi, et eile oli niivõrd palju rahvast mõlemal nii-öelda laulupeol pealt vaadata täna, et on see aeg, kui rahvas tahab vahele astuda ja tahab ise ka otsustada ja, ja, ja korrale kutsuda enda poolt valitud poliitikuid, et, et noh, me võtame nii-öelda võimu tagasi, rahvas võtab võimu taas enda kätte. Ja kindlasti ma arvan, et see ongi tegelikult kõige olulisem õppetund ja kogu see presidendivalimiste niisugune käik peab tegelikult inimestele näitama, et ei ole tõsi see, et nendest mitte midagi ei sõltu eelkõige sõltub muidugi sellest, kelle nad valivad ennast valitsema, see tähendab, kellele nad valivad rahvaesindajateks, et see ei ole ükskõik, inimesed peavad aru saama, et nad peavad käima hääletamas, nad peavad enda seisukoha kujundama ja mõtlema kaasa, et see nii-öelda kui otsus tegelikult hiljem aitab, aitab ehitada üles ka sellist ühiskonda, kuidas inimesed soovivad ja et neid meetmeid kuidasmoodi inimesed saavad oma tahet avaldada, kuidas nad saavad asjade käiku mõjutada, on palju rohkem, me peame tõepoolest õppima olema kodanikud. Me, ma arvan, on selge see, mida ka eilne päev näitas, et inimesed armastavad väga oma rahvast, eestlased armastavad, hoiavad kokku, nad on valmis koos laulma, aga nüüd järgmine õppetund, mis peab olema, peavad nad õppima ka seda, et oma rahva säilitamiseks ja järjepidevus, eks On vajalik armastada ka oma riiki ja see ei tähenda mitte ainult lihtsalt niisugust pateetilist laulusõnades oma tahte väljendamist, vaid just nimelt õppida ehitama üles kodanikuühiskonda, õppida osalema poliitikas. Need on asjad, mida me Kümneaastase okupatsiooni jooksul oleme unustanud või need põlvkonnad, kes pole selles elanud, pole kunagi õppinud ja see on pikk protsess ja ma olen kindel, et meie uus president Toomas Hendrik Ilves, olles elanud sellises ühiskonnas, kus demokraatia on loomulik asi, aitab meil tegelikult kasvada kodanikena. Margit Sutrop Toomas Hendrik Ilves saab peagi presidendiks ja eks Arnold Rüütel on olnud ka üsna hoitud, kui ta oli lihtsalt president ja ei osalenud presidendi kampa Haanjas. Praegu on veel see aeg, kui üks ei ole veel presidenti ja, ja teine on värskelt kampaanias osaleja. Et kui palju me presidenti üldse kritiseerida võime, ma mõtlen seda, et eilegi näiteks venekeelses aktuaalses, kusjuures viitas Anu Toots sellele, et, et ilves kannab endaga justkui sellist Ameerika poliitilist kultuuri, eks ju. Ja ta armastab tsiteerida Bushi ja toob näiteid nii-öelda Ameerika elustati ja me peame kõik seda tunnistama, et tema maneerid ja keelekasutus on tavalisest erinev, et kuidas ilves peaks toimima, lähendama end eestlasemaks või piiride suhtlemisviisi, kuulu kriitika alla, paljud ütlevad on arrogantne ja, ja selline ülbe ja lohakas mees. No ma loodan, et ta on noor inimene ja kindlasti kindlasti tõepoolest õpib võib-olla väljendama ennast selliselt. Ta, see lugupidamine, mida ta loodetavasti kannab oma rahva vastu, tuleks ka esinemisest paremini välja. Ma olen tõesti nõus sellega, et Arnold Rüütel oma intervjuudes ja esinemistes mõjus tõepoolest väga väärikalt ja väga inimesi austavalt ja heatahtliku inimesena ja sedasorti niisugust palet kindlasti presidendilt oodata takse. Ja ma olen nõus ka sellega, et tegelikult istuva presidendi suhtes on teatav lojaalsus tegelikult nagu nõutav ka rahva poolt ja selles mõttes loomulikult on selline sedasorti presidendikampaania, kus tegelikult on äärmiselt oluline jälle kaaluda tema isikuomadusi sorida ka tema minevikust, selleks et teada saada, kuivõrd usaldusväärne ta on, on mõnes mõttes vastuolus sellega, et me peaksime oma presidendil olema lojaalsed, sest kui me seda kahjustame, siis me tegelikult mingis mõttes tõesti kahjustame ka presidendi institutsiooni. Nii et ma arvan, et siin samamoodi, tegelikult tuleks ka rahvalt oodata sellist väärikat ja heatahtlikku suhtumist, et mõlemad pooled saaksid aru, et kõik see toimub nii-öelda vastastikune kaalumine. Järelepärimine toimub ainult rahva parimates huvides toimunud selles küsimuses, mis on hea Eesti riigile, mitte selleks, et parteiliselt huvid, üksikute kandidaatide huvid oleksid esiplaanil. Ma arvan, et kui seda niimoodi vastastikku tunda, anda ja tegelikult õppida väljendama oma niisuguseid küsimusi läbi või läbi sellise vastutuse, siis tegelikult parandab ka niisugust vastastikust suhtlemist. Ja see kindlasti on ka õpitav ja aja küsimus. Aitäh Tartu ülikooli eetikakeskuse juht professor Margit Sutrop kommentaaride eest ja kaunist pühapäeva. Telefonil on Tartu ülikooli politoloogia osakonna professor Vello Pettai, tere hommikust. Tere hommikust. No kui üllatav oli eilne valimispäev, see valimise kiirus ja tulemus. No tulemus oli tõesti kiire tulema, selles mõttes, et olime, tulid kokku ja andsid oma lasid oma need sedelid urni ja siis kui loeti kokku, siis napilt, küll aga, aga 174 häälega tõepoolest sai Toomas Hendrik Ilves siis järgmiseks Eesti presidendiks. Kardeti ju, et tuleb veel mitu vooru ja läheb Riigikokku tagasi ja tuleb kolmas kandidaate. No oleks seal võinud tõepoolest teine voor olla, aga, aga noh, isegi kui oleks, ütleme siin veel paarist häälest puudu olnud, siis ma arvan, et need, kes jätsid esimeses voorus oma sedeli täitmata või, või siis ära rikkusid, et nad oleksid siis võib-olla häält jälle ilvesele juurde andnud ja siis oleks ehk sama tulemus välja kukkunud. No te ise olete kuidas viisakalt ilusti öelda, nii-öelda välismaa taustaga, et mida, mida teie arvate sellest, et nüüdsest on kõigil kolmel balti riigil president, kes on nii-öelda põhja Ameerika taustaga, et teie kolleeg, professor Andres Kasekamp ütles eile, et selles ei ole vaja näha uut pööret läände, et see on pigem niisugune sisepoliitiline küsimus, kas meil ei olnudki nii-öelda paremat meest, siis võta või? No need on tõepoolest erineval moel kõik välja kukkunud ja, ja selles mõttes ei ole näha siin otseselt mingit midagi ühist, küll, aga ma arvan, et ee kõik kolm iseäranis ma arvan ka nüüd Läti ja Eesti tunnetavad seda, et, et kui on president, kelle, kes on tõesti ütleme, siis teataval määral selle lääne taustaga ja alates juba sellest, et tal on on mingisugused võõrkeelsed väga hästi suus siis see suhtlemine ikkagi rahvusvahelisel tasandil on, annab ennast tunda selles mõttes ja, ja eks see, eks see siis jälle toob tähelepanu rohkem sellele isikule. Ja lõppkokkuvõttes temal on siis ka nagu rohkem midagi ette näidata ja, ja siis ta siis ta ongi justkui edukam. Aga, aga, aga noh, niimoodi nad on, nad oleks välja kukkunud ja, ja ma arvan, et saab lihtsalt huvitav olema, et midagi erilist, ütleme nende kolme vahel ei hakka sündima, ma arvan, aga, aga see, et ta niimoodi nüüd 15. aasta mööduses pärast möödumisel pärast iseseisvumist on, on, on niimoodi juhtunud, see on päris põnev. See tähendab seda, et Eesti või Balti riikidel ei ole võtta nii-öelda sobivas eas presidenti, kes oleks puna minevikuta. Ei kaugeltki mitte sellepärast, et noh, tõepoolest ka teistes riikides on olnud igati sobivaid presidente ja ma arvan, tõesti, siin on, siin on pigem mängib lihtsalt see noh, kui selle alateadlik või, või selline mulje. Ahah, näed see inimene tõesti, kui ta, kui ta suhtleb välismaalastega ja on see rahvusvahelisel areenil, noh siis siis ta on väga jõuline. Ärge unustage ära, et tööd ka Lennart Meri oli selline omal ajal. Et lõppkokkuvõttes see on see, mis imponeerib ja siis see toob selle inimesele trumpe ei midagi taolist, et oh, et tal on nüüd Lääne mõtlemine või miski muu, ma arvan, et on mingil määral lihtsalt see, see, see suhtlemistasand President, kes on sotsiaaldemokraatidest ju välja kasvanute sai võimule paremerakondade toel, kas ta on nüüd parempoolsete poolt ka seotud kätega vä? Ei usu, mitte rohkem või vähem vähemal määral kui, kui, kui üleüldse sotsiaaldemokraadid tervikuna on olnud seotud siis reformi ja Isamaaliiduga ja Res Publica, niiet noh, see, kuidas on ikkagi nad koos valitsenud siin siin erinevatel aegadel jätkab mingil määral ja see, see, see koostöö ja, ja see noh, nagu valmisolek siis üksteisega läbi käia, nii et noh, selge on see, et tal saab olema raskem jah, teatud selline näpuga näitamine just nende suunas, aga, aga seda tegi ka Lennart Meri omal ajal ja, ja selles mõttes noh küll ta, küll me siis näeme, kuidas ta siis peab oma ametit. Tulles eilsete valimistulemuste juurde veel, kui, kui palju oli ilvese häälte hulgas protestihääli Rüütli vastu, et annan hääle vähem halvale jäset mitte. Rüütel. No üksikuid selliseid võis olla ja, ja see on tõepoolest nüüd küsimus kui sa-le tõesti valijameheline valijamehena tähendab siis seatud sellise valiku, et ja siis, siis siis noh, nad on ära teinud oma valiku, aga ma arvan, et noh päris sellise sellise kahjuga nüüd keegi ei ole ühte ega teist valinud, et ikkagi valik sai tehtud ja nüüd liigume edasi ikkagi. Mida tähendavad need kaheksa häält, kes jätsid valimata, kes on sisuliselt ei hääled mõlema kandidaadi vastu? Nende silmis tõenäoliselt on jah, jaa, sest sest nad lõpuks leidnud, et jah ja, ja see on nende õigus tegelikult ikkagi ja sest valijamees nagu ka iga valijagi, eks ole, siin siin muudel valimistel omab alati õigust siin jäta see tühjaks ja nõnda nad toimetasid. Kas need presidendiparteid ehk siis need, kes nüüd siis Ilvese võimule tõid, saavad tulevastel märtsivalimistel lisahääli? Lisahääli võib-olla mitte, või, või ütleme siis ainult sellisel juhul, kui nad suudavad nüüd tänu sellele võidule üha rohkemgi koonduda ja leida endas siis seda ühist jõuded samaväärse sellise ploki, mida, mida Keskerakond ja Rahvaliit on üsna jõuliselt nüüd moodustanud mitte ainult siin nendeks valimisteks, aga just riigikogu valimisteks, et kui see plokk püsib nii-öelda vasakpoolel, siis, siis ka parempoolsed peavad siin seda kokku võtma. Ma arvan, et see antud võit nende jaoks neid innustab siis tõsisema sellise koalitsiooni moodustamiseks. Kuidas läheb edasi Keskerakonna ja Rahvaliidu koostöö, kui kui nende koostöölepingu garandiks nimetatud Arnold Rüütel presidendi ameti maha paneb? No ma arvan, et see oli omal ajal mõeldud pigem sellise öelda siis avalikkusele sellises Eestina, et näete, me anname veel seda meest nii-öelda oma taha ja, ja me toetame teda ka edasi presidendina ja oleks kõik sündinud, siis neil oleks veelgi tugevam selline mees, kond ja plokk, millega siis minna valimistele ja inimestele sellist väga konkreetset ja kindlat meeskonda ja seltskonda, kes, kes nagu võtaks nüüd asja asja üle. Nüüd ilma selle president ikkagi ütleme seal lepingus olid ikkagi eesmärgid sõnastatud pikemalt, pikema aja peale ja nende valimiste peale. Mistõttu ma arvan, et kummalgi poolel oleks üsna raske siin alt ära hüpata, sest ka rahvaliidul ei oleks eriti kuhugi minna. Ja, ja ma arvan, et koos Keskerakonnaga nad nad ikkagi moodustavad sellise kindlama bloki, kui, et lihtsalt seal üksinda noh, ujuda vees. Ja küll aitäh praegu Vello Pettai, teen ühe telefonikõne veel enne, kui täistund lööb, aga aitäh selle politoloogi kommentaari eest praegu. Ja kuus minutit täistunnini kui telefonil on sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Katrin Saks, palju õnne. Eduka presidendikampaania puhul. Aitäh Rõõm on tõepoolest suur, aga usute või mitte, kõige suurem tõesti selle üle, et Eesti said presidendi, keda toetab enamust rahvast. Ma arvan, et see on, see on see kõige peamine. Katrin Saks, no kuidas kommenteerite, sotsiaaldemokraatide kandidaat sai parempoolsete parteide toel võimule. Ma kommenteerin seda nii, et et peale selle, et meil on nüüd uus, meil on hea tubli president, on rõõm ka selle üle, et see valimiste protsess näitas, et erinevalt 2001.-st aastast suudeti koostööd teha neli parlamendiparteid ja ma arvan, et siin ei ole oluline vasak parempoolsed, aga nad suutsid leida konsensuse ja seda ka lõpuni hoida. Ja eilse päeva õhtul, kui me olime kõik üsna pikalt koos, siis noh, see oli meie ühine rõõm. Mitte mitte ainuüksi presidendi üle, vaid ka, vaid ka üksteise üle, see oli niisugune hea tugev tunne ja Ma arvan, et see on hea alus ka edasiseks koostööks. Ükskõik siis, millises vormis just nimelt see meie-tunne Katrin Saks sõna sotsiaaldemokraadid saatsid oma maskoti Kadriorgu, kas sellest tuleb parteile kasu või kadu märtsivalimistel. Ma arvan, et eelkõige tuleb sellest Eestile kasu ja see on, on kõige olulisem. Sotsiaaldemokraadid ohverdavad end valimistel. Aga see, et, et meie ridadest on tulnud tubli president, Ta toob kindlasti ka kindlasti ka parteile kasu. Ja, ja ma arvan, et üks niisugune tugev meie-tunne oli nagu eile veel, et tegelikult 15 aastat ei ole ma kogenud täna ja enamus meist midagi sellist, kui, kui eile toimus seal Estonia teatri juures. Et, et see oli ikka väga võimas tunne ja, ja see, et need inimesed ei pidanud pettuma, see, see on nii oluline. Et selles mõttes on, on rõõm ikka ega hästi suur. No europarlamendis jäi koht vabaks ja seal on peagi Katrin Saks. Euroopast vaadates pole proua Marianne Mikkal nüüd enam miskit võidelda, et võrdsemad seisu meeste-naiste vahel ei saagi olla seal kõige kõrgemas kogus, kui Eestil on. No aga, ega see ei ole ainukene Euroopa probleem Neid asju. On on kindlasti väga palju. Millal tuleb naispresident, et see ei ole ka probleem? No ma arvan, et see ei ole probleem, oluline on see, milline see president on. Aga, aga kindlasti tuleb kunagi Eestile naispresident. Kes läheb Katrin Saksa asemel riigikokku Yelleks naine? Ei, jah, minu teada nimekirjas järgmine on Liia Hänni. Seda, kas, kas Liia Hänni tuleb parlamenti tagasi või ei? Seda ma ei oska praegu kommenteerida, seda peaks temaga küsima. Katrin Saks, viimane küsimus, kas Eesti läks eile lõhki või sai rahvas ühtemaks? Ma arvan, et Eesti oli üsna lõhki aetud hirmu sõna jõuga, aga siin on nüüd uuel presidendil väga suur roll. Ma arvan, et sellesama sõnaga saab neid inimesi ka lepitada ja lühendada. Aitäh Katrin Saks selle kommentaari eest. Kõike head. Nii et kuulajad, selline oli pühapäev jutusaates päev pärast presidendivalimisi, kui üheksandaks oktoobriks peaks saama Eesti vabariigi presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Arnold Rüütel kutsus eile uut presidenti aitama tema töös ja ütles, et üheskoos on veel palju ära teha. Viisakas lahkumine tänu ja lootusega. Margus Saar.