Niisiis, need laulukatked ja hüüatused tulevad ikka veel Russalka juurest. Ja rong liigub edasi ja mulle tundub, et need inimesed, kes sammuvad, naeratavad rohkem. Kui need, kes alguses tulid, olid pisut tõsisemad, siis mida rohkem edasi aeg läheb, seda rõõmsamaks läheb ka naeratus. Nojaa, oodatud hetk on ka ju varsti käes, jõutakse laulukaare alla välja. Aga nüüd tuleb üks suur suur kolonn, hästi solitajaid, härrasmehi mustades ülikondades, neil on peas valge, tõstsid huvitav, kes need on? Ja kõlab tugev meeste laul. Kohe püüame teada saada. See on Teaduste Akadeemia meeskoor loomulikult, kes võib veel nii sümpaatselt sammuda sirgedes rivides olla, kui nemad seal ikkagi Teaduste Akadeemia. Need koorid, keda rongkäiguülekandes Meie kolleegid teile tutvustasid marsivad nüüd laulukaare eest üksteise järel läbi. Paistab, et see kahe tunniline marssimine pole kedagi väsitanud, sest läbimas siit toimub rõõmsas meeleolus, hüütakse hurraa, tervitatakse publikut publitseerida, võtab vastu. Mõnede ülemeelikud, märkasid meedia, pidasid vajalikuks ka raadiot tervitada. Kooride embleemid ja lipud rivistuvad siia laulukaare, et tee või õieti laulukaare alla esimesse ritta ja orkestrid on nüüd taha kogunenud. Minu meelest ongi rongkäik laulupeo kõige rõõmsam ja kõige rünnatavam osa. See, mis endal võib-olla sellest jalaväe esimesest ja rongkäigu trassi pik pikkusest johtuvalt natuke puudu jääb, see tuleb publiku poolt juurde. Need hõisked, tervitused, need vaimukused, mis siin vastastikku vahetatakse, see annab sellele peole sellise erilise hõngu. Laululava kaar hakkab juba täituma, esialgu küll mitte lauljatega. Selle peo pealavastaja Mikk Mikiver, teatriinimene, nagu ta on, on otsustanud teha ka laululava kaare alla eesriide ja seda koorinippidest ja nii tulebki iga kollektiivi ees lipur oma koori tunnuslikuga laululavaastmetele ja nendest moodustatakse ühine eesriie, mis peaks siis katma seda tühja laululava. Päris kaare alla on, aga kogun kogunenud meie puhkpilliorkestri. Esimesena lõi siin marsi lahti Tallinna ametiühingute kultuurikeskuse ehk endine ja rohkem publikule tuntuma nimega Jaan Tombi nimelise kultuuripalee noorte puhkpilliorkester Vello Loogna juhatusel. Laululaval annavad praegu marssijatele sammule hoogu juurde Kalevin, ETK Velli ja tuletõrje puhkpilliorkestrid. Tuli leegitsev tõrvik, kus endiselt üldjuhi puldis üldiumid ise aga laululava esimestele pidemed ja tervitavad saabujaid. Saabujaid tervitab ka publik ja seda on kogunud üllatavalt palju selleks varaseks kellaajaks. Aga see on täiesti mõistetav, sest see on omaette vaatepilk ja tõeliseks maiuspalaks on see ju filmi ja fotomeestele, kes kõigest väest nüüd püüavad tabada huvitavaid ja eriti koloriidseid momente sellest läbi marsist. Sa vaata kuidasmoodi, tantsijad ja võimlejad poseerivad kaamerameestele. Kuidas lüüakse seelikud laiali, kuidas sõna otseses mõttes ise mõeldakse välja uusi tantsusamme. Et see oleks kõige elavam, sest laululava nad ju ei saa tantsida ega hüpata ja karata, see on tõsine laulmine, aga rongkäik ongi just see koht, kus piduline saab oma energia väljaelamise. Üheksa pilt võib-olla mõnes mõttes ka üle maailma, sest siin on niivõrd palju välisajakirjanikke ja, ja korrespondent, kes on ilmutanud huvi selle laulupeo vastu just. Ja miks ka mitte? Ma olen püüdnud uurida, kas kusagil mujal maailmas ka midagi taolist on, aga ei ole veel küll kusagil kohanud ühtegi, kes oleks öelnud, et jah vaat just niisugune laulupidu ja just niisugune rongkäik on ka meil. Sellest vist ongi meie laulupidude unikaalsus, et ta on maailmas laadne kordumatu ja ilmselt ongi selles kordumatusesse võlu ja jõud, mis meid ikka ja jälle ma ei saaks julgeks öelda, et iga viie aasta tagant siia laululavale kutsub, sest meil on ju vahepeal üliõpilaslaulupeod ja koolinoorte laulupeod. Kui nii vaadata, siis tundub, et meil oleks neid laulupidusid vist iga aasta ja kas need ei ole natukene liiga palju. Aga minu arvates me vajame neid, see annab meile siiski mitte ainult hingejõudu, vaid ka füüsilist jõudu kõigele elukatsumustele vastu panna. Seeläbi marsid jätkub ja tervitused käivad vastastikku. Uudishimulikud, eriti uudishimulikud, kogunevad lausa siia serva peale muru härg. Lähedal näha ja tabada oma tuttavaid, sest küllap on paljudel kogunenud publiku osas kogunenud inimeste tuttavaid ühes või teises kooris, keda tervitatakse siis juba eraldi. Inimeste Meri tuletorni äärt venelast nii laululava ees läbi voolab. See on küll ääretult kena ja tore vaatepilt ja Ma ei julgeks küll öelda, et see ei ole mitte ainult nooruse rongkäigus ka meie hearätid, veteranide koori, nad astuvad nii kergelt, et need nemadki on kaotanud oma ealis. See ongi üks laulupeo eripära, et siin on üheskoos põlvepikkused, poisid võib nii öelda ja küllalt eakad inimesed, hallipäised, veteranid ja kõik on ühel võitsiaalist. Ja kui palju on tõesti erinevaid rahvariideid, minu meelest seda laulupeoga meie rahvariiete kollektsioon aina rikastumi koorides. Ja mis veel tore on, on see, et ka publiku hulgas ma olen vaadanud seda lauluväljakule, mis hakkab siin juba loovate pool väljakut, on juba rahvast täis. Publiku hulgas on väga palju rahvarõivaid näha ja see on tore. Jätkame nüüd Narva maanteelt, et see laulupeo heli taas anda edasi siit täpselt rongkäigu kulgemisele vastupidises suunas Vabaduse platsile. Meist möödusid hiljaaegu lätlased, me ei saanudki otse-eetrisse nendega lülituda, aga ma jooksin selle kolonniga kaasa ja küsisin, kuidas siis on ka Lätis toimuvad laulupeod ja eks ole olnud alati konkurents, lätlased väidavad, et nende peod on ikkagi suuremad loomad on nagu see alati on olnud. Seekord ütles see riia koor, et nüüd enam sellistest asjadest ei tasu rääkida. Nüüd Me peame lõbutsema kõik võrdselt ja koos Lätis algab laulupidu täpselt nädala aja pärast, järgmisel nädalavahetusel seal siis imetlesid meest, hiidlased. Mul oli kodus alles üks väga huvitav loosungi, mis soni nüüd vana, juba nii kaua kui 6969. aastal üldlaulupeol ja kirja pandud, kui hiidlased marssisid niisuguse loosungi all, nissan, häben, iitlane, laula igasu, Saarbol tund, mida ma olen ise Võru maantee Hiiumaa keelt on nüüd raske maha lugeda ja nüüd hiidlaste kolonni vaadates selge, see ei ole see Timmade maa. Neid oli palju, palju, palju ja nad olid väga omapäraselt kujundanud oma kolonni. Suured, hästi pikad kadakatest vanikus, kadakate pärjad. No nii nagu ikkagi Saaremaalt või saare pealt tulnud. Sest et kadakas on ju nende saare seikluse ja vihkamise sümbol, jah. Tere õhtust, head külalised siis Hiiumaalt mööda sellest väga kiiresti, praegu lähevad siit mööda Kirde-Eesti koori ja neil on küll väga palju näha on, et siin on nii eesti kui vene koore ja kõik üheskoos on väga rõõmsad. Just hiljaaegu tegi südame soojaks see, kui vene koorilauljad nüüdse Eesti rahvale suure hurra eesti keeli ei ole üksi ükski naa oleme laulnud juba mitmeid mitmeid aastaid ja tõepoolest Ida-Virumaa kolonn on hästi rahvarohke ja palju oli lastekoore, et vene koolide lastekoore, kes tulid laulma siia meie laulupeole eesti keeles, nii et nemad ei tavate sammugi maha jääda eesti koorides ja Eesti laulupidudest ammugi mitte, ei taha kõrvale jääda. Vabandage, kalur. Paluda siit välja, Eesti raadio annan, öelge, kui palju on Ida-Virumaal praegu poole koormusega voorekoor on, ma ei oska tõesti öelda, meil on siin praegu ainult olevast. Kaevur on meil siin meeskoori, Avinurme meeskonnaga, segakooride naiskoorid ja Narvas mitmed me veel segakoori, isegi vene koolide õppisid nad praegu veel eesti keeles programme ära, nii et koore jätkub endiselt. Peale tuleb, Ida-Virumaa on olnud ikka see murekoht. No eks ta ikka ei ole meil millegipärast ala üldse populaarne. Kui vanad lähevad pensionile või nii nagu rivist välja andis, uut noorust peale ei tule? Natuke siiski on ikka neid väga, näiteks meil Narvas on, kuna siguri noormees läheb näiteks sõjaväkke pärast sõda Narva tagasi tulla ei taheta, siis me oleme kaotanud veel ühe liikme. Panime praegu virelemine siis Lätis, et nii-öelda varjusurmas, nii et ma usun, et ega te nüüd lausa muremõtetega muidugi siin Tallinnas laulupeol ei ole. No ei, seda ei tohi olla, ikka peab olema optimismi. Aitäh möödusena, lauluhääl ja annamegi, siis võib-olla nüüd sõnajärje edasi Vabaduse väljakule, kust siis see rongkäik alguse saab? Vabaduse väljak ja praegu meie juurest on juba möödunud õige mitme maakonnakolonnid. Nüüd tõmbasime Lääne-Virumaa kolonnis tarva pääst välja küll ühe mehe, kelle nimi on küllalt tuntud ja õige mitmel põhjusel. Mees on Rein Sikk juunior. Ja, ja no Tallinnas laulupeol, ega selles ju midagi üllatavat ei ole? Ei, selles küll mitte, aga minu jaoks oli ausalt öeldes esimesel pilgul oli üllatav see, et ida ja Lääne-Virumaa kolonnid olid lahku löödud, aga nüüd lõpuks meil õnnestus siiski väikese susimisega saada, nii et Ida-Viru, Lääne-Virumaa käisid koos versioon meie viimase aja tegevuseks põhiline eesmärk. Virumaa ikkagi oleks ühtne ja noh, mingil määral ta oli ja sellest on surra. Ja muidugi peleti, selles oli ka minu väikene näpuviga, mida ma just oma eelmise tülituses eetrisse ütlesin, vaadates paberit, mille järgi pidi olema järgnevus ja järsku leidsin Lääne-Virumaalt mujal. Nii et nüüd ma sain ka sellele tõlgitluse, ma juba ütlesin, et Lääne-Virumaa on läbi marssinud, aga tegelikult ei olnud sel hetkel, aga ta tahab veel küsida, nüüd järgmisel nädalavahetusel on ju suur pidu tulemas, jälle teie kandis Viru Säru, kuidas ettevalmistustega on? Kui kaugele hetkel täpselt on, ma ei oska öelda, sellepärast ma nädal aega siin moodi staadioni murusid aidanud kulutada. No ma loodan, et kõik läheb kenasti korda sees, arvu on oluline just sellepärast, et me käsitleme seda mingil määral läbi murdes haruna asi nimelt selles, et praegu võetakse Eestit ikkagi veel N Liidu osana ja võetakse siis ei saa Eesti liituda Põhjamaade folklooriliikumisega, aga meie Saru ponnistused on suunatud sellele, et järgmisel ülejärgmisel korral oleks Viru Säru juba täiesti loogiline Põhjamaade folkloorifestivali orgaaniline osa. Ja selleks nüüd ongi sees aru. Ta on küll võib-olla korraldajate natuke raske, sest noh, vahetult laulupeo järel, aga eks tekib kontrast, ütleme niimoodi, noh, vaadata, et kuidas ühel pool akadeemiline pidu ja teisel pool mitte akadeemiline, kindlasti on ühel ja teisel üle võtta ja niimoodi mõelda selle üle sügavalt järele. Aga toome nüüd, ehkki korraks ka selle teemad ühte kuidasmoodi Tarvanud tunneb. Kas tasub vahet tõmmata, kas tõmbate vahet seal nende tantsude vahel, mis seal tantsupeol ja seal nende tantsude vahel, mida tantsite särul või ei? Eks see vahetõmbamine ikka ole, aga nagu ma eilses Eesti Ekspressis või sellise Ernesaksa ekspress arvasin, et tähendab see inimene, kes on tunnetanud vabadust, mida folkloor väga palju pakub, tähendab sellele inimesele mingil määral võib olla raske uuesti tagasi minna sellesse väga hoituda peetud laava tantsumaneeri. Aga see pole ainult armastaja küsimus, nähtavasti see on kogu meie tantsuliikumise küsimus ja viis aastat, Nad on ju aega järele mõelda, kuidas ikkagi need peod käima hakkavad, ma võib-olla julgeksin öelda enda arvamust, et võib-olla selline noh, revolutsioon on laulupeos nagu noh, suurem toimunud on näha, noh täiesti uuenemist ja kõike seda tantsupeost, seda loomulikult veel ei ole. Mul pole olnud ka keelatud tants ja loomulikult ei saa ette heita. Ja nood tantsijatel on nüüd küll kõige suurem tööaeg siin laulupeol, laulu- ja tantsupeol ka ees veel mitu kontserti on nüüd lõppkokkuvõttes. Ees on veel kolm kontserti, täna siiski kaks tükki ja homme hommikul üks ja siis veel A rühmadest ansamblid astuvad üles veel trepitantsuga laulupeol vahetult peale naisrühmade ülesanded, see on küllaltki selline huvitavamaid, aga seada ja loodame, et läheb korda, kuigi seda pole väga palju saamadel harjutada, aga noh, me püüame oma parim anda igast. Aga mida peale selle veel jumalalt soovida, et ta jätaks meile selle ilusa ilma teile tantsijatele, mida te tahaksite? Ma usun, et nemad kasutavad seda jalakesed vastu, pead, seda keegi ära ei viskaks, seda loomulikult kõige rohkem tahaks selgust meis enestes, mida me praegu kõik otsima, et kuhu poole me siis ikkagi läheme, kas me nüüd läheme ainult selle lava poole või, või milline on see konkreetne vahetegemine edasi? Siin on palju järele mõelda ja eks see pidu olema üks etapp nüüd teel oma poole, sest oma juurde veel täiesti ei ole jõudnud. Aitäh, aitäh, ja need on küll tarand, juba jumal teab kus, ilmselt seal meie järgmise korrespondendipunkti juures. Jõudu, sinu jalad on väsinud. Sinu maksavad. Tulemas on kaadrina naiskoor. Taas traditsioon, selle tootekujunduselemendid, kollased, sinised, mustad lipukesed ja uhke tõepoolest suure sinimustvalge lipuga jõuab meie ette Põlvamaa. Pakume nüüd sõnajärje siit Vabaduse väljakul teistele. Ja jätkame taas Russalka juurest. Nagu te kuulete, reibas laul käib edasi, teekond hakkab lõppema. Aga mis sellest, laul käib veel täna kaua edasi. Ja rongkäigus lauldakse ja laulud lähevad järjest tugevamaks, aga vahepeal oli üks selline huvitav moment, et nagu tormikogus, selline vaikne, järjest paisuv heli ja kui üks põrgupõhja Jürka sarnane mees rivi ees korra viibutasin, Tammiste taktikepi või nuia või kuidas tema seda nimetatakse, see oli tõesti võimas kett. Siis paisus selles nõrgas sellist niivõrd tugev laul. Ja rahvas loomulikult plaksutas ja hõikas neile vastu. Ja mis parata, kui ma siin Rakveres juba seisame siin kõik, siis eks me peame ikka jooksma järele nendele, kes meist mööda lähevad. Sest ega naljalt ei taha siit rivist keegi välja tulla. Mis siis veel saab, kui on kaminimene, ta ei jõua ju enam sellele oma rühmale iialgi järele ja peab siis kõmpima, Sid üksi. Viimases jooksin Merele Toronto rahvatantsijatele ja küsisin, et kuidas teie tunne on. Jumala tunne on väga hea, sest paljud on niisuguses rongkäigus esimest korda ja ütlesid, et ausalt öelda on väga hea tunne, meil väga reipad ja siis, kui ma veel nendega rohkem kaasa jooksen ja veel tahtsin juttu puhudes hakkas kostma hääled. Ei, me oleme ikka natuke väsinud küll tahaks coca-colat juua. Ja mina jooksin järele USA rahvatantsijatele kes kõndisid pildi all mürakarud. Ja ka nemad ütlesid, et feeling on very well ja et midagi niivõrd suurt ja võimast, nad ei oleks osanud enesele ette kujutada. Vahepeal läksid lauljad mööda lauluga ei meie kimpu jää ja see oli üks selline huvitav voor, kus olid tõesti sellised turg, turd, mees oli dirigendiks ja no tõesti, selliste meestega kimpu ei jää. Eesti rahvas ega laulupidu. Edasi, Kentucky poisid, sellise lausungiga läheb siit mööda praegu Palamuse tantsurühm. Meie ette on jõudnud Kesk-Eesti ja Jõgeva rajoon. Ja elada aga muidugi Torma, Palamuse ja need on meie laulupidude ja lauluajaloost tuttavad kohad ilmselt väga paljudele ja peatselt on meie ette jõudmas Põltsamaa võltsama segakoor Heli on kui ajalukku natuke vaadata vanimaid pidevalt tegutsenud koori. Ja neil on ka dirigent, praegu Heli Martin, kes on 40 aastat juba juhtinud sedasama koori. Ja kui veel natuke mõelda, kui järjekindlalt ja pidevalt laule kogu aeg kestnud põlvest põlve, siis see on juba siis 150 aastane koor. Esimene esinemine on tavaloos kirja pandud kausta 1840. Sa mõtle, kui, kui kaua aega tagasi see on juba olnud. Ja nad tulevad oma kihelkonna rahvariietes. Segakoor Heli tuleb sel teemal ma näen, nende lipp lehvib võimsam, neid ei ole veel, aga toidud palun muidugi välja, teie olete oma väikeste tantsulastega ja kus? Jõgeva rajoonis? Jõgeva rajoonis me just rääkisime. Jõgeva on olnud selle tantsu ja laulutraditsiooni. Jah, on küll. Kui palju teie teate nende traditsioonide olemasolevast ajaloost üleval? Palju igaüks oma kihelkonnast? Omad vead ja kassinurmes tulevaste. See on väga tähtis ka lapsest peale. Lähme traditsioon jääb, aga mis see annab lastele iga uskuja lootusega maast madalast? Milleks, milleks lootust meie tuleviku peale meie Eestimaa peale? Ei ole, et õpetajad ei ole kindel, et. Inimesed nagu teie näha ja olen küll kindel, see on küll väga kena, nii et aitäh teile jutu järele oma laululaste tantsu latele. Vene parajasti meile und. Ja nad nüüd kahekesi jooksevad. Peatselt jõuavad minu juurde ega rääkida eriti ei saa. Praegu. Aitäh Anne tuttavate tere. Mina olen vaiade hilja. Teie olete siis vanad, segakooris oli 40 50 150 kava laulata ide. Mina ise olen üheksa aastat vist juba, et need ei ole päris arvestatav faktor. On natuke palju täitsa elus laulnud, olete? Sellest saadik ma käima hakkasin? Enne rääkimist juba. Nii vana ja väärikas koor, on teil palju traditsioone? No mõningad ikka on, aga praeguses järjekordselt ei tule küll meelde eriti midagi. Ronge, koha, liigne erutus südames on ja, ja me oleme väga palju seisnud ja oodanud, see on palju väsitanud. Selle asemel oleks võinud laulda. Kipub aga kiiresti lauluväljakule. Meie koolis on saanud Eestimaa laulul sümboleid, praegu just noored sammusid mööda kaunites rahvariietes oma kodukandiriietes. Pidutsesime ka päris kenasti, aga nüüd ma tahan joosta ja pidu läheb nüüd edasi, aitäh teile hinge. Aga ma tahaksin veel tervele Eesti rahvale nüüd ette lugeda selle tervituse, mille saatis Põltsamaa põhja Põltsamaale Põhja-Viljandimaa laulupäeval aastal 1934 Härma ja tema ütles nii. Põltsamaapõues on sarapärast jõudu, mis Eesti laulule, kord ka oma. On puudepühad, kohinat rohket kinki kokku kogunenud laulja perele, selle südamesäde aga sütitav kuulajaskonda rõõmule ja armastusele meie isamaa vastu. Ja selle kooriga siis helikooriga saigi otsa jõgevamaa kolonn ja nüüd alustab kohe meist möödamarssi Järvamaa esindus, siin nad tulevad suurte härgadega oma kolonni peas, tammelehtedest, pärjalannid ja, aga Ma arvan, et anname nüüd siis jälle korraks siit sõna edasi, et teda varsti tagasi paluda. Vabaduse väljak, palun. Siin Vabaduse väljakul on praegu mööda marsil pärnakad ja seda uhket rongkäiku on tulnud vaatama terve perega kohe Vooglaiu pere loo kõigepealt natuke naistejuttu. Tere, Kersti. Vanalinna muusikamaja laulupoisid laulupeol ja nemad peavad lõpetama selle rongkäigu, kui kõige pisemad ja niuksed. Kes siis on nagu meie tuleviku peaksid suunduma? Versiooni on, nemad on kohe päris tulemata, seal päris kaugelt taga ei olnudki, Tallinna kolonniga koos ei olnud, jah, me siis ootame neid, et siis nendega liituda, siin kuidasmoodi teile on jätnud mulje mulje. See tänavune ilusa ilmaga peetud laulupidu, ilm ja praegu on igatpidi tänavas soodne, kuidagi meeleolu on minu meelest eriline selleni nagu teine tähendus paljude inimeste jaoks. Ausalt öeldes minu jaoks on kogu aeg selline mõte, et kas see laulupeo ongi nii väga mõtet, sest seal on ikka väga suur niukene jõudja ja väga paljud inimesed on aastate viisi sellega hõlmatud. Aga, aga kui ta on käes, siis tuld energeetiline taust, ilmselt see meie rahva jaoks niivõrd oluline, et küllap ta on palju protsessi siin kujundanud. On küll natukene mees kujur Ülo Vooglaid, mis laulupidu siis nüüd ühtekokku pidumid? Mõjukonda, pidu meis eneses oli, ühtlasi on ta ka tohutu tähtsusega must just selline sündmus, mis on oma tähenduselt kaugelt suurem, kui keegi üksi Enda skandaal suudab. Ja see, et meie elu on praegu omamoodi ülepolitiseeritud ka ju ja ja kõik ümberringi aina muutub, inimestel aga on vaja kindlustunnet nagu õhk võileiva ja on vaja, aga lihtsalt aeg-ajalt kõik see poliitika, kõik see mure ja igasugune ärevus kõrvale jätta ja tõesti tunda end ühena kogu rahva hulgas, selle tähendus on, on nii suur, et ega, ega minul ka siin ausalt öelda sõnu ei, ei jagu selle kirjeldamiseks väljendamiseks ja ma olen üsna kindel, et selliseid, kellele laulupidu on kirjeldamatu, on ikkagi küllalt palju. Ülo Vooglaid, te olete poliitik, olete ühiskonnategelane, olete teadlane? Öelge, kas teie pea oli poliitikast tühi, kui ta nüüd äsja siin rongkäiguserva peal seisite jälgimas? Ma arvan küll, jah, ma ma siiralt vaimustusega jälgida, kui kaunid on kõik ja kui, kui ülev on kõik ja kui eriline ja missugune sihuke tohutu ühildumine, millest suuremat kiiremat rõõmutunnet on raske ette kujutada, mina ei kujuta ette eriti ja tõtt-öelda selle kõrvale ei mahu midagi. Aga mina küsiksin ikka. Kas teie arvate, et laulupidu on poliitika või ei ole ta südameid? Muidugi ta seda on alati olnud on ja niikaua kuni eesti rahvas püsib, ma usun, et püsib ka laulupidu kui rahvast ühendav jõud, mis ei ole mitte ainult laulupeopäevadel, vaid kestab kogu aeg, eks ole, teadest üks laulupidu lõpeb, siis on ühtlasi järgmise algus ja noh, see on olnud kogu aeg eesti rahva integreerimiseks kõige võimsamaid tegurid üldse läbi peo on Eesti asja kogu aeg tegelikult aetud. Nojah, ja seega revolutsioon ei ole juhuslikult laulvaks revolutsiooniks kutsutud just nimelt laul on, on, on sidunud rahvast, laulan, hoidnud raamatu võitlusvaimu püsti hoidnud ja muidugi see, et ka repertuaar on praegu niisugune, see, see ei ole ju ka mitte ainult kultuurisündmus, seal ühtlasi poliitiline võit. Ja selles peegeldub ikkagi paljude võitude tulemus. Ja tõepoolest, no ei hakka täna ennustama, aga huvitav pehmelised laulame, laulame näiteks 20-l teisel laulupeol. Nojah, ega siin ennustada, see ei ole. Sest laulupidu igal juhul peegeldab seda, mis on võimalik vooglaiu perele või on Kristal küsimus? Ei, ma tahtsin lihtsalt seda öelda, et kuna pärnakad kõndisid praegu ja jutt oli lauludes, siis vähemasti ühte asja võib küll öelda, et pole olnud ühtegi laulupidu, poleks kõlanud näiteks Kunileidi Bellmanni laulud, kus poleks kõlanud Mihkel Lüdigi Koit kus poleks olnud ühtegi laulu, mis oleks tehtud Lydia Koidula sõnadele. Kõik suured pärnakad. Aitäh teile. Ja nüüd on tõepoolest tekkinud siia laulukaare ette laulukooride lippudest, nii nagu tõepoolest oli plaanitud sümboolne eesriie, nii palju on siit juba koore läbi marssinud. Aga Martin ja nojah see võis olla huvitav tunne läbi inimsmaneerisema maha käia ja ma kujutan ette, et see andis tugevasti meeleolule juurde, võrreldes rongkäiguvalgusega. Eks ta peabki juurde andma, sest siin Johannes tõeline pidu algab. Ja kui meie linnade ja maakondade kolonnide e sammusid tamme vannikutega, mis on kaunistatud siis laulupeo värviliste lintidega noormehed. Sihte võitjad küsida, et mis nendest valikutest pärast saab nende vanikutega kaunistataksegi laululava, ega see laululava nii alasti ei jääkunstnik, Ene Hammer on üksipulgi kõik asjad läbi mõelnud ja tuletorni kõige kõrgem rõdu on juba ühe valikuga kaunistatud. Ja sellised rannikul saavad endale tuletorni kõik teised rõdud. Ja nii nagu ma kavandi järgi teha, peaks saama ka laululava ümbrus enesele rohelise pärja ümber. Vahepeal vaatasin siin neid lippe, millega meie koorid ja seltsid pargivad külon huvitavaid protsente ja külal huvitavaid laulu nimesid tekkinud kuludele. Lauluselts, kes tuli kahe kaarikuga, ei huvita, kus elasid. Lubi nokakoor veel mõni aeg tagasi ei oleks osanud küll ette kujutada, et meil oleksid sellised kooride helgi talud, need oleksid ikka kõik nimelise, kellelegi nime kandvad olnud. Aga miks mitte? Igal ajastul on omad avad ja omad kombed. Ja kui ilusad on meie kooride lipud ja kui ma sirvisin siin neid vastuseid. Maakondade kultuuriametid saatsid meie ankeet kõigele. Seal oli ka üks selline küsimus, et kas olete oma kollektiividel aegade hämarusest, traditsioone või sümboolikat aastal? Üpris vähe oli selliseid vastuseid, kes ütlesid, et jah, oleme küll või et meil ongi oma vana igipõline Lipp. Kui seda lippudest eesriiet praegu siin laululava kaare all vaadata, siis küll on ilusad tepitud. Aga siit teest marsi läbi ka teisi rikkureid, need, kes kannavad rahvuslikke sõit, on läbi läinud ameeriklasi Soome rippudes rääkimata Saksa, Ungari, no muidugi meie sinimustvalge ja ka publiku hulgas on need, kes on saabunud siia meie ees, istub kohe Argentiina oma lipuga ja need, kes on saabunud siia kuskilt rühmaviisiliselt turismikorras märgivad oma asukoha publiku hulgas rippuma. Ja seda publikut on nii palju, et välja arvatud aukülalistena 2000 kohad ongi peaaegu see keskmine osa sellest isteruumist juba täis. Viimases sektoris on veel vabu kohti, nii et hakake palun kodudes kiirustama. Lauluväljakule. Lauluväljakule on jõudnud Harjumaa omakooride orkestrit ja tantsijatega. Pidu sammub, sammub lähemale sellele pühale hetkele, mil laulu saatel laululava tuletornis lahvatanud tuleleek. Praegu on meil seda ärevust, Eve elevust ja kõike. Tädinat üksjagu palju, aga küll see varsti rahuneb. Ja küll see kõik vaibub. Rahvas läbi Tallinna siia lauluväljaku poole ja on selline tunne, et vaevalt seal linnas enam kedagi on või kuidas. Vabaduse väljak on seal tee imelikke rahvast. Vastan küsimusele Vabaduse väljakul, huvitaval kombel on veel rahvast olemas. Aga plats ise on suhteliselt juba tühjaks jäänud, sätitakse sammu ilmselt lauluväljaku poole, aga Tõnismäel, seal, kus on rongkäigu argnemise ja harutamise kohta, vaat seal on nüüd tõesti ikka veel üsna palju rahvast. Seal on ka, mida vaadata. Seal on soe päike, siin võidu väljakule Vabaduse väljakule. Suhteliselt jahedavõitu, nii et rahvas hakkab minema tõepoolest lauluväljakule. Meist on praegu möödumas Raplamaa kollektiivid ja nüüd on siis ka rongkäigus näha pisut huvitavaid kujunduselemente. Sümboolsed angud on selga võetud ja Einadustki ja kuivanud lestakala on seal heinatuuste sees. Aga mina praegu nägin siin ühte oma väga hiljutist tuttavad nimed, kui ma eelmisel nädalal või õigemini selle nädala alguses või mis seal see oli, kui me Saaremaa Saaremaal saime ja teie väga mõnus külakapell mängis meile ilusaid lugusid. Meie see oli mesi Norra ja Rootsi raadioinimesed, kes tahtsid koguda eestimaalt eesti rahvamuusikat. Ja nüüd kohtume me praegu täiesti juhuslikult siin Vabaduse väljakul. Kus teie pillimehed on tegelikult pillimehed on Saaremaal, aga mina ise olen naiskoor Piret ja ootasin lihtsalt oma laulu. Nii et nendega koosseis, mille edasi ja sest tervis ei ole nii korras, et võiks liiga pika rongkäigu kaasa teha. Aga kui palju teid siis ka tuli sealt Saaremaalt ja kuidas te tulite ja kus te ööbite ja kuidas ennast siin suures linnas tunnetega hästi tunneme? 40 üheksandas keskkoolis ja õhtul on peod ja lõbus ja Maradona natukene mana natukese. Ühesõnaga siis kodus on aega, muidugi kodus on aega magada ja peole ei peagi magama. Aga teie ise olete kui paljudest laulupidudest osa võtnud juba 47.-st aastast peale ja kogu aeg ja, ja segakoori ja ma olin ise ka segakorjust kunagi kogu olles kogu aeg nii-öelda, te olete sündinud-kasvanud kasvanud. Kas vaenlased on ekse pillimängija? Rahvas ja laulja? Rahva iseloom on küll meie siin arvame, et on, aga kuidas ise arvad ja on ka lõbus rahvas on nagu sa pead seda litsi, millise mõttega. Tee tööd, keda pidev pidu iseloomustaksite, kas arvate, et on siin midagi erilist või on see niisugune tunne olnud? Igal peol? Igal seal ei ole, mis tunne või see on? Ka niisugune tunne on, et varsti-varsti. Selge, ja ma usun, et kõik, me saame aru, mida me ootame ja mille peale me loodame ja mitte, mis on nüüd tulemas on meie vabariik. Ja ta ikka ei ole ka. Aitäh teile ja vaadake oma rahvas välja. Ärkavad Raplamaa kollektiivid läheb Rapla teine keskkool ja tõepoolest rapla kolonnis on üldse näha olnud õige huvitavaid asju. No on meestel õllekannud legi, õlut sees küll ei ole, on naistel käpikuid ja see on kõik nii armas ja väikselt ilusti ja soliidselt tehtud. Anname sõnajärje taas edasi teistele reporteritele. Ja meie jätkame siis kodutarbe juures Narva maanteelt ja Silvia ausalt öelda, ma olen sinu peale natuke kade, sest sul on rätik pähe seotud. Päike on meile paistnud, kõik need kolm tundi, mis me oleme siin seisnud, otse lagipähe ja see pea hakkab natukene tulitamas väänama raadiost paar päeva tagasi just rääkisime, kui vajalik on praeguse päikese juures peakatte kandmine, nii et kes praegu kuulavad raadiot ja asutavad end lauluväljakule minema, siis üks müts pähe oleks küll hea ja neid Minedaim, palju minnakse koos ronge, kusse minejatega siin meie eest saatke tagant meie raadiobussi juures inimesed, kogu aeg lähevad lauluväljaku poole, niiet jagesin enne küsis, et kas Tallinna linna on veel jäänud inimesi, siis ma arvan, neid on jäänud üsna vähe. Ja kui rongkäik on jõudnud lauluväljakule, siis viskan täiesti terve Tallinn juba sinna jõudnud. Aga meie eest mööduvat praegu Lääne-Virumaa koorid, tantsijad, puhkpilliorkestrit ja neid on siin veel üsna pikalt ka tulemas. Ja ma sill päris hästi veel küll ei seleta, aga meie lähedal peaks hakkama jõudma Simuna segakoor alu. Ja sellepärast ma tahaksin näha selle informatsiooni põhjal, mis me oleme enne talud peaks selles kooris laulnud hästi vanamees, kes 13. juunil sai 23 aastaseks ja kes on laulnud juba 1923. aastal, laulnud Haiti ja ta ise inimestena. Eduard Ratassepale ja sibul on selles mõttes tore paik Eestimaal, et seal on peetud komm omi laupäev ja neid on olnud tükki kolm. 30 seitsmendad aastal 1940. aastal 1981. aastal ja küllap neid üle veelgi. Kui seda rongkäigu ütleda kolonni vaadata, siis on hästi palju osavõtjaid tapalt laba on ehk Eesti rahvale kõigepealt tuttav selle poolest, et rohelised on üsna palju tappa looduse teemal rääkinud ja, ja võideldakse selle reostuse vastamisel. Tule. Sa rääkisid siin sellest vanast mehest ja mina olen ka nüüd siin just nii-öelda kahelülituse vahepeal üsna mõtlik olnud, olen vaadanud just vanu inimesi, üks vanem naisterahvas platsilt mööda lausa pisarates ja ma saan tast aru. Tulevad meelde oma vanaema sõnad, kes on kogu aeg öelnud, et laulupeod on küll ilusad, aga ta on neid ka kartnud, sest et on 50 25 aastat oma elust Siberis. Kuid ta ütles, et ka seal on olnud üks asi, mis eestlasi koos hoidis. Malaul õhtutundidel püüti selle abil leevendust leida. Aga see laulupidu jah, võib tuua sellepärast pisarad silma, et nüüd me ei karda, et kedagi võidakse taas kinni võtta selle eest, et on midagi valesti või liiga rahvuslikult tehtud. Ja rongkäik on täiesti kirju ja kirev ja väga ilus. No midagi ei ole öelda, ma tahan taas korrata. Süda jääb seisma lauset. Vaata, kuidas tulevad neid meie rahvariietes naised, nagu valge meri tuleb sealt valged pluusid tikanditega mitmevalgel võlla Helju valged põlled. Kirjud, hästi kirjud, triibulised, punased, sinise triibuga seelikud. Mehed astuvad tumedates ülikondades lillades sinistes Mustamäe väga väärikad. Ja tõesti, mulle tundub, et eesti mehe pähe sobib kahe torumüts. Kui sealt kaugelt vaadata, lon, eks ole, kohe teine tunne, selg on kergem, Tamm on kindlam, just. See tundub. Ja jätkuksid meil müüma Marsil Lääne-Virumaa kooride minek lauluväljaku suunas, ka see on ohupiirkond. Vabandage hetkeks Eesti Raadio siin me rääkisime Ida-Virumaamehega, kes ütles, et Ida-Virumaa on mures selle pärast, et ei ole kooridel järelkasvu, kuidas lääne pool Virumaal gaasi tundub ka vähe muidugi, kuid siiski hakkab noorus arusaamale laulu meie laulu, laulu lasen ta lauluvajadusest, millega me vabadus vabaduse poole püüdleme täie sammuga. Soorist, teie olete Dacia sõjakool? Ei olegi 61 tava, olete laulupidudel käinud? Tiina kahe või 45 aastat ja siitsamast majast algasin pedagoogilises instituudis siis tööstustehnikum siin siis me olime siin meeskooris. Kui suhteliselt, ütleme, vanamees, aga mitte veel vanamees, arvate, kuidas neid nooremaid tõmmata rohkem meie selle rahvatraditsiooni ja meie elu juurde, kuigi neil on täna siin näha väga palju. Vaja oma jõudu võimu. Ja. Oma rahvatunnetust, mida see jumal ja meil ei ole olnud? Siiski nüüd hakkab noorus nagu kaasa tulema, meiega on tunda täiesti. Kanors nagu püüab, püüab vanadega kontakti nii-öelda võtma umbes nii nagu meie minutit, mina kui noor olin võib-olla ka meie vanadega veel ei tahtnud nii väga kontakteeruda. Ja kogu see meie ühiskond ja ühiskonnaelu on selline ollus, midagi ei ole teha, see loosung ei ole üksi, ükski maa sai alguse just teie juurest Lääne-Virumaalt. Ja siin ikka jälle korratakse. Tõesti, Virumaa on ju olnud kogu meie rahva suur probleem ja seal seal sealt on ka õieti meie vabaduse puhkemine nii-öelda alguse saanud. See säde on müügiks ilmselt juba seal. Ja kui ta hästi põletaks, sina tunned, kuidas see lõpeb. See lõpeb nii, nagu ta peab, võidame niikuinii, nagu ütleb Heinz Valk. Ja see laulusade puhkeb ka varsti laululava ääres, aitäh teile, rongkäik läheb edasi järgima koorile. Ja rong läheb. Rongkäik läheb tõepoolest edasi laululava suunas ja sinna anname praegu ka sõna siit. Narva maanteelt. Lauluväljak nüüd on saanud sisse õige elu puu. Harjumaa marsib üle laululavaesise platsi, asfalt, orkestrid mürtsuvad. Nii nagu üks korralik pidu peab olema. Mina palusin aga enda kõrvale siia kabiini meie puhkpilliorkestrite üldjuhul Heldur Saade. Ja lihtsalt sel lihtsal põhjusel, et ma tahtsin sinu käest küsida. Mul tekkis väike kartus, kas teil puhkpilliorkestritele ikka jätkub marsse? Varssavi küllaltki palunud. Laulupidude valisime lõue marsi kogumiku lisade koordinaatorid. Priit hoitagi kuuseid marssimi tuntud isamaaliste laulude teemadel ja me oleme iga kolme aasta tagant välja marsi kogunud kogumikke, nüüd need orkestri praegust, kes siin niimoodi rongkäigus tulevad ja lähevad lavale. Ma pean arvama, et kolmeks-neljaks tunniks. Aga kes on need orkestrid, on need siis seal laululava kaare all päris seal tipus üleval, kas need on need meie kõige tugevamad esimese teise või esimese kõrgemaga kategooria orkestreid või? No ja praegust laseme ikka suuremad orkestrid üles, sellepärast et 15 20 laulupeo hallast ei kõla, oli seal ka, olen, ma vaatan ikka veel Ilmarine, pedagoogiline instituut, tehnikaülikool, praegu mängib taksopark ja Harjumaa Kose orkestri koos orkestriga, kus mängivad, et ega neid tuleb ja meil on selline tava juba aastaid olnud laulupidudel, et kõik orkestrid, kes tulevad siia rongkäiguga lauluväljakule, muidu oleks seal olnud laulu selle kaare alla ja mängivad siis niikaua kui kogu see rongkäiku läbi rääkida. Ja nad on juba mänge mänginud ja terve pika rongi mängida, terve tänane mäng peab ütlema, ei olnud kerge, see oli ikka ränk töö. Lahkusid ma eriti passi mehed, pais kaalub 15 kilu, muide. Et seda annab ikka tassida. Aga kuumaga ja päikese käest hoiavad, oleb tuliseks ja kõige hullem on, see tuleb häälest ära, ta läheb kõrgeks Est vask kuumeneb väga kergelt, eks ma tahaks öelda siin võib-olla juurde, kui sobib öelda seda, et ma olen nüüd seitsmendast aastast saadik laulupidu seal käinud, aga niisugust vastuvõtutee ääres Kuule, sa mõtle ka, kaua on seda pidu oodatud ja missugune on praegu rahva meelsus? On muidugi ja seda muidugi. Ja vaata, kui ilus on see rongkäik, ei ole enam neid punaseid lippe ja loosungeid ega pilti ega mitte midagi. Siin on tähtis inimene, inimene tuleb praegu esile ja Ma pean ütlema seda, et tahaks öelda, suured tänu, tahad kaburunud minusse, saates Tantsurahval mul oli võimalus tantsupidu vaadata privaatlihtsalt tore pidu, hästi öeldud kahe tunnipidu ja saadi rahvas Rauma püsti tõusu ja Saaremaa valsiga laulmas oli lihtsalt võrratu. Väga tore oli. Pilliorkestrid mängivad täna ka, aga nüüd, kui see rongkäik ära lõppeks, neil tekib Vitalis väikene hingepause mehed ja natukene uutele puhkust anda. Natukene kosutada hinge ja jäi järjekordne võtnud järjekordne orkester suundubki üles lavale, paneme ennast ilusti paika. Kuidas see teil on siis üles rivistatud, see rongkäiku, kui tihedalt neid orkestreid on ja iga maakonna kolonnis marsib siis oma maakonnaorkester. No ja niimoodi, aga ma näiteks Tallinn, aga noh, ta oli nagu oluline oli 10000 10000 inimest Tallinna kolonnis ja 30-l 14 orkestrit, nüüd kusagil nii üle 100 meetri tagant 120 ühitada kontoriorkester näiteks kuuldavus ja teine, et väga hull ei olnud orkestri põldu struktuurid omavahel, see on selge ja me oleme selle tuleviku pärast natuke mures. Pillil olime kõik need asjad, maius, tahtmine meeldis just tulevikuorkestrit Tombi noorte puhkpilliorkestrile esimenegi viin lõiv värgi lahti ja võttis selle laulupeo rongkäigu pea siin vastu kuidagi hinge soojaks, et just nimelt need noored olid esimesed, kes puhkpillilood lahti lõi. Palju siin on nüüdse puhkpilliorkestrit praegu laulupeol Meil on 270. Mõni jäi koju ka, jah, kaks tükki, teatasid veel Tuduorkester, Haapsalu KEK teatasid ükspäev laugudele millegipärast. Ma ei tea, mis seal juhtus, võib-olla mõni juhtiv juhtivmängija valimisvõi ei oska öelda, kaks teise lugusid. Ja siis noh, loobusid selles mõttes. Sellega teie roll siin, kui lendab rongkäigud ja mängib, näen ära oma lood tänav kolm ja neli lugu ja siis on kõik või vahepeal toimuvad kuskil Rainingsumide vahemängud täna hommikul muidugi äratada täna hommikul pool seitse äratusmängud, ma loodan, nagu öeldakse tõesti. Aga noh, päris nii ei ole. Orkester, Tallinn on homme õhtul lõpetamisel ja ühtlasi ka nende. Noh, ma ei tea, kas ma võin rääkida rahvalaulude nägedame rahas kaasa tooma, et ära ei kapsüühre jälge. Jäta meid rünnatakse. Nii järjega, orkester surub lavale, orkester saabastelt tundma, aga sa oled ju pillimeestel koos käijus. Nõled seal ja seal, Edgar Hendrik lill. See, ma tänan sind, olen ja ma soovin sulle õnne, edu, sa oled seal üldlaulupeol esimest korda olin. Ma loodan, et midagi ei juhtunud, aitäh sulle läheb korda, aitäh. Nägemist. Siin siin jälle Vabaduse väljak meie ees seisab, nüüd siis esimest korda tõesti, vist seisab see laulupeo platsile minev piduliste hulk, seisab Tartu kolonn. Tartu kolonn algas juba õige ammu, aga ta on ka õige suur, sest sellesse kuulub 77 suuri kaheksa orkestreid, 37 tantsurühma ja 11 rahvamuusikaansamblit. Kusjuures meist on möödunud juba kõik Tartu linna kuulsad koorid. Nii meeskoor Gaudeamus, samas kui akadeemiline meeskoor, nii Tartu poistekoor kui kurekell ja ütlen veel, et kurekell on samuti üks tänase Teo suurematest kooridest nimel. Tallinna on sõitnud 130 lauljat. Aga siin Vabaduse väljakul olla praegu jalgratta kõrval. Ants Luik nädalalehes Eesti Ekspress toimetaja laulupeoks saite teiegi hakkama väikese üllatusega. Ernesaks Express tuli välja. Kas on ka lauluisadelt tõesti? Ma küsin niisugune lehmik välja võtta. Ja ka laulu ja ta teab seda, et me oma erilehe temale pühendasime ja lauluisa Ernesaks on, et Ekspress eriväljaande Ernesaks Expressi esilehele kirjutanud ka oma pühenduse, mis kõlab siis nii peole, peole, peole, laulud, leelo, laksuma, pillid pikalt puhuma, kingal kähku kõpsuma, joonistanud omaenda käega auto tarsi. Niimoodi, et arvan, et Ernesaks, Ekspress on seekord oma nime väärt. Kuidas laulutaat ka reageeris, niisugusele ettepanekule? Pean ütlema, et vaevalt kellelegi meile üllatusena tuleb. Gustav Ernesaks on väga ja väga tagasihoidlik, isegi nõudis päris pikka selgitamist. Aga lehe eesmärk on ka õilis nimel. Siin peal on pluss 80 hinnaks pandud, tähendab, see annab rahaga laulupeofondi. See on õige, seda me tõesti teeme ja initsiatiiv laulupeo Ekspressi väljaandmiseks tuligi õieti laulupeo büroolt. Nimelt tahtis laulupeo büroo välja anda värvilist ajalehte kuid ei leidnud ühtegi firmat, kelle kaudu seda teha ja nõnda pöördutiga ajakirjanike liidu vahendusel meie toimetuse poole olime muidugi lahkesti nõus, sellepärast et kui näiteks pakkumine oleks tehtud Hilda lehtile, siis oleks olnud see oht, et meie laulupeole ehk olekski olnud soomekeelne, mida kahjuks sellist päriselt ikkagi 100 protsenti eesti rahvast veel ei oska. Ja, ja nüüd on meil siis sõltumatu laululeht. Aga ei ole te pääsenud ei ümbritega ülega oma kommertsküljest. Ei ole pääsenud, sellepärast et kui me selle nädala kuulutused oleks jätnud järgmisse nädalasse, siis järgmine nädal oleks lugeja tõesti saanud enam ühtegi juhtkirjaga, ühtegi sahinad, sellepärast et kuulutus oleks kõik täis olnud suveajal, ma pean ütlema, firmad lausa ründavad oma kuulutustega ja ma loodan, et see ei olegi nii päris mõistetav. Natukene oma kuulutasin, aga tõstame. Aitäh, Hans Luik on 21. laulupeol oma Ernesaks Express sõltumatu laululeht. Endiselt tennis meist mööda Tartu maakonna laulu- ja tantsurahvas, praegu on siin meie ees hulk lastekoore kõikidega, koolide lastekoorid on tulekul Kaarli kiriku juurest allapoole ja kui nüüd uskuda järjekorda ja kui uskuda, et tähestik on tähestik, siis peale Tartumaa on tulemas veel kolm maakonda ja need on Valgamaa, Viljandimaa. Aga esialgu jätkub veel tartlasi, tartumaalasi, annaksime sõnajärje teistele reporteritele. Ja kui tõmmata nüüd joon alla sellele kommertsjutule pidurdamine Ain ja rääkisid, siis tahan tänada. Hardo Aasmäe, kes eilsel pressikonverentsil laulupeo pressikonverentsil väga kiiresti reageeris paljude raadiokuulajad ja televaatajate märkusele, et lauluplatsi ääres on liiga aktiivselt võtnud maad valuuta, kaubandus, seal müüdi eile hommikul tõepoolest banaane ja kõiksuguseid, puuvilju ja loomulikult ainult selles konventeeritavas kõva taas mida enamusel raudselt enamusel peokülalistest ja lauljatest ole nüüd, täna peaks pilt olema vähemalt linnapea eilse lubaduse kohaselt muutunud. Niipalju siis võib-olla kommertsist, aga meie siin marsib praegu mööda Pärnumaa kolonn ja kui meil õnnestub kinni püüda Pärnumaa kolonni kurat, kes selle kolonniga kaasa jookseb, siis saame ehk ka kuradil paar sõna küsida, milliseid vimkasid siis tema tänasel peol kavatseb visata, praegu ta mulle küll siin silma ei jää, ta hoopis meie siin enne küll mööda see kurat ehk vanapagan, eesti rahvas on temale köige mitmeid nimesid andmed ja ega me mitte ei ole nii päris vihaselt vihanud vanapaganat, vaid ikka täiega armastanud ja hoidnud ja ja vana maganalon Pärnumaa lauljate tantsijate suhtes oma kindel ülesanne võetud ja nii on ka meil enne ette teada, ta tõukab tagant Need, kes on natuke laisemad, aga loomulikult siin praegu ei ole ühtegi laiska lauljatega, Laika tantsijat aga ka proovidel ja üldse suurematel üritustel bussid, segakoor, tori on sealtkandist on pärit vanapagan. Kust on ta tulnud, tal on palju vimkasid, täiesti välja mõeldud. Ta võib esitada igaühele meist, kes me siin ka rongkäiku vaatame või kaasa marsime, näiteks väljakutse oma kutsekaardi võib tulla neljapäeva õhtul kohtuma kuskil seal ristteel ja siis eks tema annab suuri lubadusi ja kui me oma rahvausundit või neid muistendeid teame ja muinasjutte teame, siis me teame, mis tegelikult nendest lubadustest lõpuks välja võib tulla. Ikka töö ja, ja see tahtmine ja Tarmo Olgo meil enda poolt vanapagan päriselt meid aidata ei saa. Nii pikalt läinud vanapaganast räägitud, teda leida, proovime teda leida, aga meie vahepeal, selle pausi ajal läksime tüliga üsna isiklikeks üriti. Heldinult muutusid sa siis, kui marssisid mööda Värska koor, suurte sõber. Ja sellepärast, et Värska koor, Leiko on ju seto rahvakoos. Laulavad, nii noored kui vanad, päris päris väiksed tüdrukud olid nendes uhketes seto rahvariiete mis on ju nii rikkalik, hõbeda poole, nii nagu on öeldud, meie, eestlased, armastame rohkem tuge, ehteid ja rahvariided, on üks kõige eredam näide hõbeda koore, mis võib üks tüdruk oma rinna peale panna, see on üsna mitmeid kilokand kaasas ja ma olen ise seda kandnud. Oli raske? Oli üsna raske oli, aga tegelikult, ega siin laulupeorõngaid rongkäigus seda raskust ei tunne. Võib-olla see suur sõlg, kaaluda peaaegu kilos 800 grammi, rääkimata sellest, kellel on seda hõbedat rohkem sinna panna. Aga mul oli ka Neeme, sulle üks isiklik küsimus, kui me nüüd oma meenutuste peale läksime, nägi selgus, sinulgi on täna väga tähelepanu väärne. Daatum, ta oled sündinud, mis aastal 69. aastal siis toimus juubelilaulupidu ja tänavu toimub 21. üldlaulupidu ja ma olen just 1000 aasta. Nii et nii on need põlvkonnad Eestimaal. Vanemad lauljad võtavad kaasa nooremaid lauljaid ja eks ole nii raadio tõeski, nii on. Et et nooremaid ja vanemaid tegijaid, kaasalauljaid ja pealtvaatajaid ja eriti hea on tõdeda tõesti seda, et meie rongkäigu vaatajad, meie Tallinna inimesed on ikka täiesti kõikumas sülelapsed ja päris väiksed võis olla paari kuuselt küllaltki kaasa võtnud, et vaadata rongkäiku. Et igat teda ilmselt ei suuda päriselt ära seletada, mida peab ükskord ise elus nägema, kogema siin kõrval seisma, vaatanud, lapsutama vagun la kaob ära, see võib-olla mingil määral eestlastele omane esialgne tagasihoidlikus, nüüd me ei ole natuke suudaksid veel rääkida kuulajatele ka meeleolu, mis siin on, siis ma püüan selle kuradi sealt farmedelonile kätte saada. Me tahame vanapagana käest küsida, mida ta tõesti ütleks meile kõigile ja ka teile raadiokuulajad kaugel või lähedal Eestimaa paigas. Sest niisugust intervjuud ei ole me ju isegi teinud. Pärnumaal on palju kuulsaid koore, lastekoore, segakoore, orkestreid mööda marssisid meist just natuke aega tagasi. Meie kuulus rahvamuusikaansambel Linnutaja, kes tantsu peolgi torupillidega marsivad staadionile ja nüüd on tõesti see hetk saabumas. Neeme jookseb koos vanapagana ka ja ma pean ütlema, et see vanapagan nii nüüd sai veel natuke hargiga ka. Tervita mind, valutu küll põrgus, laulate poolt oma, palusin kuradit mikrofoni juurde. Tulite. Tulin Tori põrgus, vea väravad meil jah, kuule kurat, sa oled üsna hirmuäratav, joovad, kargavad, aga naised lubavad, Lucigaanlikke annavad, kannavad, mina küll esialgu veel ei julge anda. Ei julge. Millisega siis kuradi otseseid ülesanded siin kolonnis täna, kus seda jumalikku elemente nagu rohkem. Meie tori rahvast tuli seal kõik esinema siis keegi. Ja tähendab võrgule võrgu langenud peaaegu seltsingu külarahvas daamil seal peal, et rahulikult elada, seal on elu kibedaks läinud, seal velokive sain eriti siin Tallinna piirkonnas värisenud põrgulagi. Ja no ikka tegelikult taevas on nii halge meie patuseid inimesi, viimasel ajal on võrgus nii vähe rahvast täiesti hõlm. Lausa ära, nii on küll tõesti, võib-olla olen juba teile võrgus, aga ega meil tegelikult ei ole. Kindlasti, kindlasti on sul mõni väga tähtis edasi ütlemine tervele eesti rahvale. Tervele Eesti rahvale võrguse soodustada parem Taylor. No selge, aitäh sulle ja harkibutades lasena ja ka käetoestus. Nüüd ma disain selle muidugi päris vanapaganat, nägemiseni, järgmisel leos ja vanapagan jõuab kindlasti varsti ka lauluväljakule, sinna läheb ka meie otsereportaaži heli praegu. Vanade sõprade marsihelide saatel marsid üle laululava üle lauluväljaku, Järvamaa kolonni maakond, kus on laulupidulisi peetud au sees juba üheksa 83 aastat. Lippude rida siin laululava treppidel aina pikeneb ja pikeneb ja tõepoolest nendest moodustub eesriie, vaata et nende taga istuvad pilliorkestrid, enam ei paista väljagi. Ta publik on peaaegu kõik kohale jõudnud, seda värvikirevust pissi silmade ees sillerdab, see võtab ausalt öeldes pea ringi käima. Ja selle eesriide taha on kogunenud juba niivõrd võimas puhkpilliorkestrite kogum. Et niisugust näeb harva. Eestimaal lisandus sillaga naiste puhkpilliorkester, mis meeldivalt muudab selle pilti kirevamaks. Loodetavasti ka puhkpillimuusika värvipildi. Ai, nüüd tulevad siit väga kenad rohelised. Väljakul kogu aeg nagu midagi ei muutuks, sest mis siin on, kogu aeg käib üks läbi marssimine, tervitamine. Hurratamine. Aga samal ajal kogu aeg, kõik muutub, muutuvad läbi, marsivad kooriv, nende riietus on hoopis teine, nende temperament on teine. Ja neid võetakse ka erinevalt vastu, mõnedel on nagu veidikene marssimise väsimust tunda. Mõned on jälle täis vallatust ja lausa lähevad tantsides laulukaarest läbi. Tore on vaadata, kuidas meie vabariigi poistekoore käib tervitamas Venno Laul, nii nagu poistekoor jõuab siia üldjuhi puldi juurde, läheb Venno Laul meile midagi rõõmsat. Poisid ärkavad, säravad, hüüavad, vastu jooksevad kolonnist välja, annavad üldjuhtidele lilli. Nii see elu siin käib. Liisemarsin kulgeb ja pidu on täies hoos. Anname siin lauluväljakul nüüd osad jälle tagasi linna. Ja siin jälle Vabaduse väljak meist mööduvat praegu Puhja keskkooli lastekoor, lähtelastekoor, Lannu Rannu lastekoor, Võnnu lastekoor, see on ikka üks tore lugu küll, et neid lastekoore on sellel peol jälle nii palju ja lapsi ja noori on siin palju. Kuigi ma võtsingi praegu seismas. Tõin siia meie juurde ühe vanahärra, kuidas teie arvates, kuidas teie arvate meie lastest ja meie laste laulmise? See, mis on väga tervitatav laps olnud, tulevad kokku, hakkad laulma. Tühise pidu, kas teie olete ise tallinlane? Nõmmelt nõmmelt? Teie loete juba Nõmme linna, siis ikka nõmme linnas, te ütlete, et te olete tallinlane? Tallinn on jälle halb varjund, aga loodame, et koostöös on oma nõmedat saama vabaks. Ja, ja te olete, kas te olete ise ka kunagi laulja olnud või palju laulnud? Meeskooris? Paul ja, ja millal viimati lauljana laulupeol osalesid? Seal Eesti aeg. Ei ole tahtnud neid laule laulda, mis vahepeal tulite laulma? Küll ei ole löönud? 80 vastu täis. Aga neid laule ei ole suhu võtnud. Segakooris ja kirikukooris. Ja nüüd oleme me ka ometigi jõudnud sinnamaani. Kirikukooris võib iga inimene laulda ja iga koor võib minna kirikusse laulma. Kuidas te sellest arvate? No ja muidugi seal tervitavad küll, aga. Hääldan aga nüüd selle, selle laulupeo puhul oleme me ikka rääkinud, et see laulu või pidu viib meid meie lootustega ühes uude uude ellu kaasa ja seda küll teie tunnetate, seda siin täna teiste modes koer kaasa elama. Ja, ja kasvõi siit Vabaduse väljakul lähete koos rahvaga ka laulupeole edasi. On aeg-ajalt on täitsa üksik inimene, abikaasa suri alles hiljuti ära jäänud. Nii et lähete siit koju ja kodu ja, ja vaatlejate laulupidu Kiisleri või raadiost või telekast. Eks ole? Telepildi vahele. Ja, ja soovime teile siit palju jõudu ja tervist ja no väga ja ja keeta veel kaua mäletaksite neid tundeid, mida te siin linaseemnel kaasa saite? Tead sa, laulu tahtmine tagasi tuleks vabal vabal nõmmel südames on kogu aeg. Nii läheb ju täiesti roheline meeskordic mööda, ma ei näinud silti, aga see ju peab olema Corestalia. Miski muuda tõepoolest olla ei saa. Nii rohelisi mehi teisi olla tõepoolest ei saa, aga nüüd on tulekul ka kohe meie juurde juba Valgamaa Valgamaa kolonn ja Valgamaa ja tõi endaga kaasa 19 koori, viis orkestrit, 18 tantsurühma ja neli rahvamuusikaorkestri. Nii et oleme jõudnud siis täiesti Eesti vabariigi ja Läti vabariigi piirimaile. Aga näete ja siit tulebki, siit tuleb ju kuulus Valgamaa torupill ja ma arvan, et seda torupilli võiks lausa ehedalt natukene kuulata. Aga äkki sa ain, ma olen praegu juhtmete küljes kinni? Ei, orkestri juures ei saa küll vist kedagi ära tuua. Nad lähevad mööda ja ma mõtlesin, et äkki oleks õnnestunud anta või Johannes Taul siia tuua ja kahjuks meie juhtmed ei ulatunud nii kaugele. Aga siit nad vähemasti mööda läksid ja äkki õnnestub paar sõna nendelt kätte saada, teistel report vetel, kui nad sinnamaani jõuavad meile väga vali muusika käima ja annan sõnajärje teistele reporteritele. Palun hetkeks tähelepanu siia kireva laulupeomeeleolu sekka on meil teile edasi öelda üks väga tähtis teade. Ja nimelt on leitud üks väike, umbes kaheaastane tüdruk, taan heledate juustega, mis seotud punase kummiga pealaele sabasse. Seljas on punane kleit, valged põlvikud jalas punased sandaletid käes küpsisekott. See väike tüdruk sammus kadriorust, oktoobriteed mööda Lasnamäele. Laps on praegu raadiomajas, Kreutzwaldi 14, telefon neli kolm-neli-viis neli, seitse. Niisiis raadiomajas, Kreutzwaldi 14, telefon neli, kolm-neli-viis neli seitse. Loodame, et see väike tüdruk varsti leiab oma omaksed, aitäh. Ega me ülekannet siis siis pidumeeleolu keskel. Vahepeal oli küll kurb teadaanne, mõtlemapanev teadaanne, ma loodan, et keegi rohkem siin selles suures kolonnis ära ei kao. Tuleb siiski ju silm peal hoida oma väikestel lastel, keda nagu silm ütles, on siin väga palju ringi jooksmas. Aga Silvi, ütle, kas sinu jalad natuke kannatanud, natuke kannatada sellepärast et meid kõnnivad praegu mööda saarlased ja nemad on ka tuntud oma kingade poolest, igavesed tare noormees praegu kõditab vaatleks üsna valusalt kadakatega minu jalasääri, mis on, noh, muidugi paljad jah. Aga ma sain kohe erksama tunde endale, see on selge. Ja saarlased on siis siin praegu Narva maantee kodutarbeette jõudnud mehed marsivad tõsiselt. Naised, vabandage, tohib paluda küsimus ainult Eesti raadiole. Palun küsimus Te, olete nüüd mere tagant ja laulud kõik ilusti selge, et niivõrd kindla sammuga Marhitasime kaare alla ja lähemegi selle ilusa tahtega, et oleksime, jääks sviit rahvaks ja seda nagu elu on näidanud, et meie peame oma rahvast rahva iivet tõusnud sellepärast välja, nimetades seltsilist, naisterahvakoht, üldi, seltsimees aga seltsimeessünnitaja. Me peame oma rõivetes ja elagu sünnitavad naised. Ma ei tahaks ka öelda midagi? Jah, ei ole, nüüd anname neiud preilid rauale ja aga ilusad teile ka, aitäh. Öelge, kas koorist olete, Me oleme Saaremaa ühendatud meeskoor ja ühendatud meeste laul, aga varsti seal laulukaare all kõlama natukene kurna ja nii edasi. Ma tänan teid ka, aitäh, suur tänu teile. Nägemist, nägemist taas laululaval. Mulle on tulnud veel üks mõte pähe, tähendab, ma vaatan neid rahvariide, mõtlen ikka, et me oleme niivõrd väikesel maa-alal, elame, aga niivõrd palju on neid erinevaid kirevaid, kauneid rõivaid. Me peamegi, mõtleme tõesti pidevalt, lõigatakse ka meile hurraa ja elagu ja see annab meilegi jõudnud siin kuuma päikese all rääkida sellest, mis toimub praegu teel Zare neiud. Noorikud kõnnivad kadakaokstega, kadakas on nende puu või põõsas ja nende taime ja seda nad kannavad rohkelt. Ja palju on lapsi saarlaste kolonnis ja see on hea, sest nii läheb see põlvest põlve, see laul edasi, me oleme täna kuulnud mitmel korral, et vanemad inimesed kurdavad, et noored ei laula ja tantsi siis vaata kui Pauline saarepiigad Muhu riietes praeguseni. Jah, nii küüdlev kollane seelikutes ja punakad rätikud ja need kõrged tanud selle ilusa kollase, säilitades neidude trupiga muu rahvarõivastes Saaremaa k marsus meie mööda, nüüd on väikene vahe ja siis jõuab siia Tartu oma akadeemilisi seganud. Ma arvan, et teeme siit need ka ühe väikese katkestuse ja võib-olla ka siis laululava kallis olevat, reporterid on nüüd valmis eetrisse tulema. Ka siin laululaval hüütakse pidevalt hurraa. Hurraa. Hurraa, jätkub veel tükk aega, sest rongkäik ju veel jätkub. Vahepeal jätkuvad ka viimased ettevalmistused peatselt algavaks peoks. Tööd kaunistatakse, tuletorni rõdusid üleval. Teine rõdu on praegu käsil. Rohelised valikud peavad kaunistama sele torni Tõdustiku ülalt alla või alt üles, kuidas võtta? Ma käisin vahepeal all väljakul, vaatame, mis seal siis ka rahva sees toimub. Ja meie raadiotorni all on niisugune hea jahe koht, päike ei paista peale, rahvusmeeskoorimehed on võtnud sinna platsi sisse ja nemad ongi need, kes siin möödujatele kogu aeg hüüavad kur ja, ja ergutavad meid kaasa hüüdma. Viru-Nigula kihelkond läheb praegu meie silme eest mööda. Elumaa on oma koorid, oma tantsijad ja orkestrid, rõivastanud kõik oma maakonna rahvariietesse. Ja eks seegi ole seal üks selle peo paljudest märkide, et kõik, mis on, on oma. Ja kui lisada mõni sõna sellest publikust, kes siia kogunenud. Ma võiks öelda massiliselt, sest vabu kohti teistel riikidel näib olevat ainult mõnes reas veel. Siis seda kaunistavad ka mõnes mõttes grupiviisiliselt mitmed koorid või rühmitused. Näiteks meie vastasin otse Gruusia koor ja nad tunnevad ennast arvatavasti tänase palavusega kõige paremini oma tumepunastes. Küllap vist ootvagseilastes riietes, aga, aga nii see temperatuur peaks olema neile igapäevane, mis siin valitseb praegu ja ma arvan, et nende kaasasolev gruusia rahvuslik on vist meie Eesti lauluväljakul küll esimest korda küllap vist, küllap vist. Ja nüüd läheb Ambla kihelkonna punavalge ja ongi. Laulukaare esine on nüüd otsast lõpuni äärest Mereni ääristatud, kooride, seltside lippudega. Igal juhul mina küll ei teagi, kuhu need ülejäänu kimbud pannakse. Laululava saab minu arusaamist järgi tänad topelt teie riide, nendest lippude peasest lippe tuleb ju kogu aeg juurde ja annamegi nüüd sõnajärje üle meie kolleegidele, kes valgustavad seda rongkäiku.