Tere päevast, ütleb toimetaja maris Johannes. Homme on 90. sünnipäev, luuletaja Debora Vaarandi il kellega vestleb Mari Tarand. See jutt on salvestatud viis aastat tagasi. Räägime sellest ainest, ilma milleta poleks olemas meid ega meie luulet. Debora Vaarandi sündis Võrus, aga see oli lühike peatuspaik ta vanemate eluteel. Ja nagu luuletaja ise öelnud on saar kuskil on merede süles ja minu juured on seal. Nii et ta lapsepõlvekeel on see, mida räägiti Pöide kandis Saiklas, Laimjalas. Kodukeel muidugi on mul õnnestu, minu enda mälestuste järel on rohkem nagu hiiu keel, sellepärast et see vanaisa ja vanaema olid tulnud Hiiumaalt sinna Pöide maale ja ja nende keel muidugi oli see mulle siis niisugune, mida ma ise mäletan. Ma hakkan kõigepealt, aga ma olen muidugi ka ikkagi võru keelt rääkinud, seal perekonna legendides on olemas nagu võiks niisugune legendid. Ja seal on ka see, et et kui me siis oma vennaga jõudsime sinna vanaisa koju põgenikud enna võrust, siis siis on vanaema on suure ehmatuse üle elanud, kuna ta on kuulnud äkki kuidas, kuidas on vist minu vend, kes oli kaks aastat, on vanem või siis mina, ma ei tea, kumb neist on öelnud, et läki käki. Ja vanaema ei saanud rohkem sõnadest aru, kui käkk, käkk oli midagi muud. Käkk oli ka muidugi Hiiumaal. Ja teine oli siis vend, on öelnud Su kapla. Aga ta kuulis kat laia mõtlite nisu, see ähvardab väikse tüdruku katlasse, pistavad niisukese väiksed legendid on mulle natuke oleme rääkinud siis võru keelt ka. Aga see muidugi kadus hiljem täiesti ära. Aga see küla, kus massis väikelapsena kasvasin, oli üks väike küla, seal oli ainult viis peret, et need olid niisugused, noh ikka see oli yks rikkam ja viljakam koht seal Saaremaal kohe-kohe Saaremaale, kui üle väina minna, siis on, see hakkab see põhitema ja see on ikka niisugune natuke niisugune tähtsam, tähtsam ja viljakam ja edenenud paika, nii võiks öelda. Selles külas selles viiest perest oli kolm, olid muhulasid ja üks oli siis hiidlaste oma ja ainult üks oli põlispere, see oli siis uustalu pere miskipärast, aga see oli vana vana niisugune saarlaste. Ühesõnaga immigrandid, linnak oli seal kunagi Mulgimaal, Saaremaal oli see hiljem hakati talusid päriseks ostma ja, ja tulite muhulased, sest muhulaste lollim maa Dirmus vä seal oma väikse saare peal ja nendel oli rohkem raha liikumas, oli transiitmaa ikkagi see Muhus har. Ja peale selle meremehed, meremehed, selle maa puutusega läksid mehed merele, olid seal peaaegu eluaeg, olid kuskil laevade peal ja vanast peast siis tulid nemad oma kodusaarele tagasi ja noh, sealt seal ei olnud maad saada. Ja ostsid siis põhitemalt seal omale talud seal lähedal rahula küla Nad olid seal, olid ka muuhulgas et lapsepõlvest ma mäletan nii muhu keelt kui ka muhu seelikuid seal vilkumas ja neid Muhu roositud pätte. Et see oli, see oli ka üks keel. Aga keelekeeled on üldse olnud nii segatud, kuna vahepeal väikelapsena elasin veel Tallinnas, käisin kaks aastat koolis ja see oli siis kirjakeel. Ja kui ma siis, kui me läksime Saaremaale tagasi siis sellesama kihelkonna, aga teise otsa asusi asusid mu vanemad elamul, Aime algab. See ei olnud nii hirmus kaugel küll, sellest sellest Saikla külast, kus see, kus ma varem elasin, aga ikkagi seal, kus see liikumine oli nähtavasti nii väike, oli seal hoopis teine keel, seal oli nii, et kui ma läksin kooli siis ma siin Castle algkooli, siis ma sain oma nahal tunda seda, mis tähendab, kui sa lähed ühte, täiesti satud täiesti võõrasse keelekeskkonda, kuidas siis sind vastu võetakse, muidu väga halvasti võetakse vastu. Noh, siis ma olin juba jäin Saaremaal, käisin seal, lõpetasin algkooli, viimaks olin siis Kuressaares. Olen ikkagi saarlane, põhiliselt saarlane ja ja muidugi kõik see Saaremaa keel on mul ikka niisugune, mis, mis on nagu luise lihas olnud ja kui ta, kui ta praegu kuskilt ma niiviisi kuulen peamiselt intonatsiooni, mitte nii palju sõnades, aga intonatsioon see üksikut häälikute hääldamise viis ja see on, see on nii lähedane mulle. Aga kui sa olid gümnaasiumis Kuressaares, need peaksid ju olema need aastad, kus keeleuuendus meil oli tähtis ja Aavik Saaremaa mees Ridala oma moodsa luulekeelega, kas need juba koolipõlves ka kuidagi sind puudutasid või sinu teadvusse jõudsid? Kummaline küll, seda ei tohi isegi nende Aaviku fännidele öelda, aga minul olid muidugi just negatiivsed mälestused sellest asjast, sest mina sain lapsena sealt laimule, raamatukogust kätte neid hirmu ja õuduse jutud. Kole põnevad muidugi midagi aru ei saa, no nisukene. Jube, kas see tegi mul juba pahameelt tookord ja Kuressaares muidugi oli see Seaviko, praegu on õieti mööda asju, passi kõrgaeg oli möödas ja meie keele õpetaja tuli hoopis mandrid oli Bernard Sööt ja nii et seal nüüd nisukest ma ei mäleta, et oleks olnud need asjad enam tähtsad, need keeleuuenduse asjad. Aga sellest gümnaasiumi ühest ma võiksin öelda seda, et et see pani päris imestama hiljem, kui ma sel ajal ei tulnud selle pealegi ega ei seganud tund õpilaste niisuguse murdekeele kasutamisel ei neid sõnu ega ka mütside ö-tähte. Et see, see oli, nii et see pidi korras olema kirjapildis. Aga seda keegi kunagi parandanud. Muidugi oli ise ka Saaremaal on jussiga kihelkonna tini jätsi, Aaviku keel, tegelikult Aavik on seda rõhutanud kid sealt, kust tema pärit on lihtsalt laimu last. Et seal oli ikka õ-täht olemas. Aga väga puudulik oli see muidugi üldse olematu oli seal Lääne-Saaremaal kihelkonna taga mõis, seal oli täiesti puhas. Aga kui ma läksin ülikooli ja sattusin Ariste kätte, siis see oli päris omamoodi lõbus, kuna tema pani mind siis sinna nii-öelda tahvli juurde seisma. Kas minu peal siis seda, seda niisugune näitlik tall, kes pidi siis rääkima ja mina täiesti süütult, muidugi kõik see minu laulev intonatsioon ja kõik see muidugi tekitas suurt elevust ja ja, ja siis selgus, et ma ei rääkinud mitte öödega õõd, vaid rääkisin paar tööd seal, siis ma esmakordselt kuulsin seda väljendus täbar. Õ, mis on? Mis ei ole, aga teist ei liha ega kala. Ja õpetes Ariste mulle selle nii selgeks, kuidas seda tuleb hääldada. Siiamaani on muidugi küll see, et ma pean ikka meeles pidama, et ma ei soovi sedamoodi seadet ikka ilusti välja, ütled, iga kord pean meeles Sealt ma sain alles siis teada, kuivõrd ma olin oma oma keelega niiviisi käisime külas näiteks saarlasel haamril. Pastor Haab, märk niisugune niisugune mees oli, tema naine oli ka Viljandimaal Lähen hoopis ja mäletan, kuidas tema proua ütles, et et kuulamispoodi ta rääkinud minu kohta niiviisi, et ja siis ma olin kasti nooruke ja nisuke argia ja natuke metsast tulnud ja nii et et mis, mismoodi ta ikka räägib. No see oli see sama laulev intonatsioon muidugi. Mida. Mida kõik eestlased tegelikult mandrieestlased nii armastavad ja imetlevad saarlaste juures? Mina võin ütelda, aga muidugi kui üks, üks niisugune kalur või niisugune habemik, vana Mess niiviisi seda väga jämedalt ütleb, et seal kas või et et ali on kali Jonaalionaali ja emale Tallinna? No see on natuke teistmoodi, kõlab Nellid on väga kõvad, praegu isegi saanid korraga tegelikult enam hääldada, aga ellid on kõvad, essid on kõvad. Ja, ja muidugi seal hiidlaste tõttu on see minul eriti, oli kaua aega veel see, et ma muidugi rääkisin ilusti ikka kass, aga ütlesin ikka kassi kassil ja Kotja kotil. Hilisemas elus pika elu jooksul on sul olnud ju ka väga tihedad sidemed Muhuga ja just Juhan Smuuli kaudu Muhu koguva ja selle kandiga ja kui mõelda sellele, kuidas Smuul seda rahvakeelt seal Muhus jälgis, armastas ja tundis ja ise rääkis, nii et see on ka üks keeleline element sinu elus kahtlemata olnud. Jah, kindlasti on see olnud, aga nagu ma ennist juba rääkisin, need on naabermaade õite majja Muhus ja kogu on ju üle väina asjal kohe ja et seal küll Nad olid juba muulasi täis ja nii, et see ei, ei olnud ka palju erinev, isegi ütleksin ma, et nakkusseda ma nii erinevust nii väga tugevasti tundnud, muidugi seal oli kogu s oli niiviisi, et seal räägiti ikka Õ täht ja, ja Juhan Juhan Smuul read, viska õõd puhtalt ja naeris mind alati selle üle. Mis on, muidugi oli ühine minu meelest nendel mõlematel Racion üldse saarlastel, see on niisugune ikka armastus, selle värvika sõna ja selle niisuguse ütlemise see mees, Pille mõnu seal, see, ma ei tea, ta osalt nimetatakse ka ja mis seal kõik on, et see annab selle, selle õige õige mõju sellel jutule. Nii et need inimesed, kes on, oskavad mõnusalt ja hästi ja huvitavalt väljendada, need olid nagu au sees ikka seal oli, see oli mõlemates kohtades minu meelest nii. Ja Muhus nisugune gene ühiskond omamoodi nagu koguva, seal oli ju säilinud väga palju ka Juhani ema kes oli nagu niisugune varju jäänud inimene tegelikult kogu aeg, ma mõtlen, kui palju rikkusi läks niiviisi, et neid ei saanud suurt keegi teada, selle emaga kadus, sest et tema temas oli minu meelest just väga palju säärast. Noh, mis, mis kirjanikule tarvis on, tema, tema väljendus sind ja tema mõtted ja need olid. Üldse loodusnägemine ja noh, kõik need asjad, samuti õed ka ja muidugi murret rikkus on ju nisukene asi, millele ma olen väga palju mõelnud, kui kui elavad seal keele loomine tegelikult ja võib-olla, et see on kõikides keeltes nii, aga mulle tundub, et eesti keel on just niisugune üldse, mis on noh, nagu nagu sünnib kogu aeg, et on võimalik, tule Ta ta seal tuhandeid asju võib tuletada ja kellel on vähegi keelevaistu sünnipärast, nii supist ma ütlen kasvõi seal maainimestel siis need sõnad sünnivad, kogu aeg sünnib uusi sõnu ja just meie seller säärase, kas või mis praegu on, ei, tahaplaanile ainult nutsin meie eesti keelesüsteemis on ju käänete kasutamine, seda peaagu Nov miski pärast, see hakkab nagu minu meelest taganema. Kas nüüd selle tõttu, et et indoeuroopa keeltes on teine süsteem ja nii ma ei tea, mis, milles, milles asi, on aga elaga käänete kaudu väljendada seal noh näiteks lihtsalt praegu mehele vaatataksid keegi mees salle läheb itsides vaatsedes lõpp, sellega saab ju nii palju kasutada, tehes seda seda ja see on nagu omadussõnade moodustamise viis. Kõik nii, et need asjad on mu meelest olulisemad kui uute sõnade tegemine, uued sõnad, terminite tähtsad, aga, aga kõik see, mis, mis siseloob see on, see on väga loomulik. No sa oled öelnud ja ma tean seda ka ja, ja võimatu olekski kirjaniku puhul teisiti, et keeleküsimused on siin alati väga huvitanud, sa oled nende üle kani eraldi mõelnud kohe. No ma olen muidugi mind huvitanud mõtete, sest ma olen, lapsena on mul meeles üksidesse lapsena ma nendega mängisin keele, sõnade keel sõnadega ja keelega ja ja see oli niisugune väga huvitav mäng, iga uus sõna, mis oli mulle võõras, äratas suurt tähelepanu, seal vanemad lapsed käisid koolis, selle tõttu ma näiteks teadsin suitsukelku kellaga, mis lell on, lilleSaaremaal ei ole siis käki teadsin ka käki, mis on seal selles meie tuntud laulus. Ega kamakäkki sõime see kama kamaolijale täiesti võõras toiduasi. Seda jälle Saaremaal pole. No piiblilugudest sai loetud läätseleem, et see enam ei kasvatatud. No vot, niisugused asjad kogu aeg torkasid lapsele kõrvu otsekohe ja see oli kõik väga põnev ja väga huvitav. Ja muidugi ma noh, ma õppisin ülikoolis filoloogiat ja, ja ühteteist, et ka sellest selles sai natukene näiteks aresti andis mulle just välja otsida, see oli ilmselt tema töö jaoks vajalik märgukivisest kodust, need Saaremaa väljendusid seal Saaremaa keele keele sõnad. Igasugused, mis seal olid natuke isegi mulle mõni raskune asi oli kihelkonnaga olen tagant ja nii. Ja ja muidugi on mu meelest see keeleküsimused on alati nii tähtsad, et ma nad paistab, et nad on eestlastele enamasti kõigile tähtsad ja, ja eriti nendele, kes kirjaasjadega tegelevad, nii et et see on loomulik ja ma jälgin, jälgin neid ikka üsna hoolega. Kuna inimesed, võib-olla ma pean seal ennast tagasi hoidma, et mitte liiga porisemakad. Ja ma tõesti natuke harjun ära ka sellepärast et no mis parata, ma tean, et keel on nagu õhk, nagu vesi voolab ja voolab seal kunagi. See on mõistatus, kuidas tema kasvab ja areneb, seda me üldse nagu ei suuda täpselt kunagi ette näha, ju see on ikka väga niisugune salapärane protsess, seal on, on nii palju noh nagu oleks päris loodus on nii palju tegureid. Nii et vanem mõne mõnikord tuleb. Need, välised sündmused hakkavad ääretult mõjustama. Muidugi siis annab natukese aja pärast jälle see asi, aga no ütleme, tosin aastat tagasi ma kohe päris jah, mõtlesin palju kordi. Jah, mõtlesin, algas alguses muidugi sellega, et kõik kõrged riigimehed hakkasid äkki nägemusi nägema. Oli muidugi hirmus koomiline. Nägemused kadusid ära, neid ei ole enam palju kulda, keegi enam nägemusi eritine. Aga siis tulid jälle Ameerika eestlased tulid vaatama, et, et mis Eestimaal juhtub ja minul oli, juhtumised olid seotud avariid ja õnnetused juhtuvad, aga mitte see, et üks niisugune kuhu see asi hakkab siin sündima ja olema ja toimima, et see juhtuks. Aga muidugi see juhtub, on juba nüüd nii kinnistunud, et seda ma võib-olla isegi hakanud tahtmatult ise ka võib-olla kordama. Muidugi on kahju, sest mis need sõnad nad nagu tõrjuvad teised kõrval ja kui nad oleks seal ka sellest, et nende kõrval ka seda kasvutada, sinna juhtub, onju juhtuma Allik, sõnad, aga, aga teised kõik toimima ja sündima ja lihtsalt olema ja kõik, need jäävad nagu ära on ainult juhtumine. No ja see on üks niisugune asi, aga aga muidugi, ma ise olen küll mõelnud, et mul on nii mehed ja siis, kui esmakordselt ma vaatasin ühte reklaamis oli, et osad osad, masinad, osad masinad on järelmaksuga, siis ma mõtlesin, et jumal küll, oma trükivigu ka enam ei viitsi keegi pärand mis on. Aga ma siiamaani siiski. Ta on aeg-ajalt ja, ja usun, et mina seda kunagi kasutama ei hakka, et seal osadel lastega on niiviisi ja, ja ma ei tea, mis asjad täname. Mõni on minu meelest niisugune väga hea, see on väga lihtne kasutada mõned inimesed, aga mitte osad inimesed on nii, et et tsern ma olen muidugi jah porisenud nende asjade pärast ja, ja aga saan ka aru, et siin midagi ei aita, vot see on tõesti see vesi, mis voolab ja õhkamisi. Sa oled ju tõlkinud soome, vene, rootsi keelest. Ma kiidaks ja keele, saksa muidugi ka, niisiis on sõnaraamatuid tarvis, aga missugused eestlaste suured tähtsad sõnaraamatud sinul esikohal on olnud? No sa juba mainisid Saareste käe all, sa oled isegi õppinud. Aga siis, ja mul on meelde jäänud, et, et Juhan Smuul harrastades Wiedemanni sõnaraamatu uurimist No ja Smuul oli, ütles, et ta uuris paljusid asju, aga Wiedemanni kolisime ise. Armas lugu, et anti ju väljonit faksiimile ja me saime seda päris odav raha eest osta. Ja Wiedemanni muidugi palju kordi on ikka käepärast olnud ja ja sõnaraamatut ise ka massile suure vihmaussi suure paksu, seda on nii raske, teda saab siin all toas ainult selle laua peal vaadata, vaatan teda tihtipeale ja, ja kassi vana uss oli ka minul alati käepärast, sest ka tõlkimise juures tuleb välja. Et kõik hakkab ununema, õigekiri hakkab ka ununema vanast peast, see tuleb ka veel üle elada sinusugusel. Eriti on häda muidugi soome keele puhul, kus äkki hakkad kahtlema, et, et kas on eestikeelne või soomekeelne sõna, see on, tekib ka niisugune kahtlus. Ja on siiski nende asjade juures on see minu puhul vähemalt ma arvan, et muidu ka, et see keel, mida sa oled siis õppinud kõik esimesena võõrkeel, ma mõtlen, see on, on see, mis jääb kõige kindlamini, minul on just saksa keel, mida ma ei ole kuskil kunagi praktiseerinud järgnenud. Ei ole elus juhtunud säärast asja õieti, et oleks saanud seda praktiseerida. Aga Ta on mulle kõige kindlam saksa keele kaudu olen ma tegelikult ju rootsi keelest tõlkinud rootsi keelt ma ei oska üldse, aga tõlkisin küll seda söderbraani ikkagi rootsi keelest, sest seal tõenäosus natukene sisse ennast lugeda siis sarnasus on ikka väga suur saksa keele põhjal saab seda küll päris kenasti niiviisi raamatu asju teha muidugi rääkimisest ei ühtegi sõna, ei julgeks välja. Ja pole ka vaja. No muidugi, vene keel hakkab täitsa Rauno või ma ei ole seda kunagi õppinud, see on lihtsalt mul kuskilt nii pika aja jooksul külge jäänud. Ma arvan, et seda keelesaadet võiks ka igavesti niimoodi teha, et astuda jälle mõne uue inimese juurde, ükskõik kas tuntud või tundmatu inimese juurde ja hakata vaatama, missugune on tema keel. Ja just sellest lapsepõlvest peale See on juristi, huvitav, sina oled sealt Lõuna-Eesti aladelt ja ja kindlasti oled ka tulnud seda, et mis tähendab kui, kui kummaline, hea tunne see on, kui sa aktid sulle meenuvad, lapsepõlvesõnad seal mingisugune isesugune kuskilt nagu keegi siiaksin. Debora Vaarandi käis külas Mari Tarand. Homme on luuletaja 90. sünnipäev. Soovime väärikale vanale daamile palju tervist, armukust, mõtteselgust ja palju-palju õnne. Debora Vaarandi le pühendame ka vikerraadio, kolmapäevase keskeprogrammi. Aga tänast keele kõrva jääb lõpetama luuletus Saaremaa kohal Viiu Härmi esituses. On midagi nimetu, kallist, mida seletada ei saa, sess kõlas karehallis. Hea on lausuda saarena. Seal ta on siit vaadates alla nende valgete pilvede seest, näen, kuidas ta rahutu Kallas nüüd lahku lööb, säravast veest veel ta lahtede sinasse upub. Üksnes laiud on nähtaval nagu väikesed kollased nupud Meremaast, mis lainetab. Jõle siis kadakalaante kort valgust, kord varjusid, käib tuul tolmuga, lehvitab maantel. Vahuveergudes sätendab väin. Seda tuult ja ta lõhnu. Ma tunnen metsakohaga jootista ning ei tungis mu lapseunne, kui öö teie tormide hind. Nende väljade tumedad toonid ikka õhtu e kiirgama lõid, olid lindude hõiked, kui soovid, rännukihku nad endaga tõid. Ehk praegugi silmil suuril nagu kivile tardunud näkk, üks väike tüdruk, seal uurikus on pilvisse põrisev täpp. Ja äkitselt mõistmatu palav. Mulligatsus raputab last, ta jookseb, mis võtavad jalad välja õuest ja äravast. Massaar ema kohal, lendan. Minu kohal on maailmaruum. Suurt kodumaad kannan ma endas. Kauguste janu on kuum. Siiski sääraste taevasse üles kui ka tõuseksin, ometi tean. Saar kuskil on meredes süles. Ja minu juured on seal.